Rahvastik › Kodakondsus

3-23-2072 viimase vähem kui aasta tagasi (25.02.2023). Kaebajat on kuritegude toimepanemise eest karistatud kokku 6 korral: 2002. a mootorsõiduki ohutu liiklemise või käituseeskirjade rikkumise eest 2003. a karistuse kandmisest kõrvalehoidumise eest, 2004. a mootorsõiduki joobes juhtimise eest, 2006. a mootorsõiduki joobes juhtimise ning valeandmete esitamise eest, 2006. a karistuse kandmisest kõrvalehoidumise eest ning 2009. a kehalise väärkohtlemise eest.

Kaebaja esitas 08.08.2022 PPA-le seisukoha, paludes anda endale erandina kodakondsus.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

2(11)

3-23-2072 3) 2000ndate aastate alguses tegi kaebaja kõik Eesti kodakondsuse saamiseks vajalikud toimingud, st sooritas eesti keele eksami ning Eesti põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksami. Kaebaja sai positiivse otsuse, st pidi saama Eesti kodakondsuse, kuid edaspidi paluti teda loobuda Vene Föderatsiooni kodakondsusest, mida kaebaja ka tegi, pöördudes selleks Tallinnas asuva Venemaa Suursaatkonna poole. Peale Vene Föderatsiooni kodakondsusest välja astumisest väljastati kaebajale Eesti kodaniku passi asemel välismaalase pass (st Eesti riik sundis kaebajat loobuma Vene Föderatsiooni kodakondsusest, kuid Eesti kodakondust ei andnud). Kaebaja on seega loobunud Vene Föderatsiooni kodakondsusest ega soovi enam olla Venemaa Föderatsiooniga seotud. Kaebaja ei nõustu Vene Föderatsiooni poliitikaga ega nende režiimiga. Vastustaja selgitustega kaebaja Vene kodakondsusest väljaastumise kohta ei saa nõustuda. Kodakondsusest vabastamise protsess ei ole lihtne ning kodakondsus kaotatakse vaid teise riigi kodakondsuse vastuvõtmisega, sarnane protseduur on nii Eestis kui ka Venemaal. Kodakondsusest võidakse mitte vabastada, kui tagajärjeks on kodakondsusetus. Vastutaja ei esitanud kohtule kõike tõendeid ja temal olemasolevaid dokumente. Originaaldokumente ei saa kaebaja esitada, kuna andis need üle Venemaa Föderatsiooni Suursaatkonda Eesti Vabariigis. Kaebajat sunniti Venemaa Föderatsiooni kodakondsusest loobuma, esialgu andes temale vastava dokumendi Eesti kodakondsuse saamiseks, kuid hiljem tehti kõik ümber. Kaebajal ei jäänud muud võimalust elamiseks, enda tuvastamiseks Eestis ega reisimiseks, kuna 27.01.2009 seisuga puudus tal nii Eesti kui ka Vene kodakondsus, mistõttu pidigi ta taotlema välismaalase passi. Seega kaebaja on varem saanud Eesti Vabariigi kinnituse Eesti kodakondsuse saamise kohta, mille alusel ta sai välja astuda Vene kodakondsusest. Ilma selleta ei oleks tal olnud võimalik Vene kodakondsusest loobuda. Kaebaja ei saa aru, miks kohus ei rahuldanud tõendi kogumise taotlust. Aastatel 2005-2006 oli kaebaja noor ning tal puudusid rahalised vahendid, et vaielda riigiga kodakondsuse küsimuses, nüüd ta aga soovib, et tõde tuleks välja. 4) Kaebaja on aastaid tegelenud Eestis erineva ettevõtlusega ja osalenud avalikus elus. Projektid, millega kaebaja on tegelenud, on ametlikud, pikaajalised ja edukad, mis võivad iseloomustada kaebajat kui head juhatajat ja organiseerijat. Kaebaja ei tegele mitteametliku tööga. Tema abikaasa S.M on endine riigiametnik (PPA, Viru Vangla). Temaga koos elavad Eestis eakad vanemad, abikaasa ja alaealised lapsed (R.P sündis xx.xx.xxxx ja käib eesti lasteaias; G.L sündis yy.yy.yyyy) on Eesti Vabariigi kodanikud. Kaebajal puuduvad võlgnevused ja kehtivad täitemenetlused. Kaebaja on teinud elus globaalseid muutusi. 5) Kaebaja kahetseb kriminaalkaristusi ning on õppetunni saanud. Viimase kuriteo pani ta toime 14 a tagasi. Antud ajavahemik on piisav, et oma vigadest aru saada ning alustada nullist, mida kaebaja ka tegi, pöörates uue lehe oma elus. Kaebaja noores eas toimepandud kuriteod ei ole rasked, võrreldes nt mõrvaga vms. Tal on väiksed lapsed ning ta loodab, et nad ei saa nendest kunagi teada. Kaebaja tahab olla eeskuju oma lastele, kuid ta ei suudaks neile tulevikus selgitada, miks nendel on Eesti kodakondsus, aga nende isal ei ole. 6) Väärteokorras karistati kaebajat viimati 3 a tagasi. Oma varasematest väärteokaristustest on kaebaja järeldused teinud. Ta mõistab, et purjuspäi sõitmisel seab ta ohtu nii endale kui ka teistele liiklejale, ta on sellest õppinud ja ei ole mitu aastat alkoholi tarbinud. Lühimenetluses 2023. a selgitati trahvi väljakirjutamisel, et rikkumine ei lähe karistusregistrisse. Kaebaja tasus trahvi samal päeval, kuna selgitati, et sel juhul see karistusregistrisse ei lähe. Kaebaja ei saanud aru, mida tähendab lühimenetlus. 7) Kaebajal on õigus riigi kaitsele ja teda ei tohi vaadata kui kurjategijat ning analüüsida vaid tema toimepandud tegusid. Aega ei saa tagasi pöörata. Kuritegusid panevad toime ka Eesti kodanikud, kuid nendelt ei võeta kodakondsust ära.

3(11)

3-23-2072 8) On teada juhtumeid, mil valitsus kiitis heaks Eesti kodakondsuse andmise isikutule, kes on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Valitsus poleks pidanud lugema üle kuritegude arvu, vaid arvestama, millal viimane tegu toime pandi (14 a tagasi) ning millised muudatused on toimunud isiku elus. Inimene võib muutuda. Varem ei olnud isikul toetavat perekonda ega lemmiktegevust. Käesoleval ajal kõik eelnimetatu on kaebajal olemas. Kaebaja tahab ka edaspidi elada Eestis ning olla aus Eesti kodanik. 9) Vastustaja ei ole võtnud piisavalt arvesse kaebaja isikut, sh T.U soovituskiri, muu tähtis ja positiivne informatsioon kaebaja kohta.

4(11)

3-23-2072 4) Kriminaalkorras korduvalt karistatud isikule saab Eesti kodakondsuse anda üksnes KodS § 21 lg 11 alusel. Selle järgi tahtlike kuritegude toimepanemise eest kriminaalkorras korduvalt karistatud isikule Eesti kodakondsuse andmisel erandi tegemiseks hinnatakse: - kas kõnealused kuriteod võimaldavad erandi tegemist ning - kas kodakondsuse taotleja näitab selgelt oma soovi käituda Eesti riigis õiguskuulekalt. Eesti kodakondsuse andmisel erandi tegemiseks tuleb arvesse võtta mõlemat asjaolu – isegi kui toimepandud kuriteod võimaldaksid erandi tegemist, siis takistuseks võib saada süüdlase käitumine või vastupidi. Seadusandja on näinud ette mõlema tingimuse hindamist, aga hinnata saab alles siis, kui isiku karistatus on kustunud. Ehkki kaebaja karistatus korduvalt toimepandud kuritegude eest on kustunud, hindas Vabariigi Valitsus lisaks süüdlase kuritegudele ka süüdlase isikut, hinnates kaebaja kõikide süütegude (st kuriteod, väärteod) laadi ja korduvust. 5) Erandi tegemise võimatust näitab (lisaks toimepandud kuritegudele) see, et isik ei ole olnud peale karistuse ärakandmist õiguskuulekas. Väärteod ei ole üldjuhul sellised, mis iseenesest tooksid kaasa kodakondsuse andmisest keeldumise, vaid need ilmestavad isiku käitumist. Väärtegude toimepanemine ei ole olnud aluseks kodakondsuse andmisest keeldumisel, küll aga üheks teguriks erandi mittekohaldamisel, sest ilmestavad süüdlase isikut. Vabariigi Valitsusel on õigus ligi pääseda karistusregistri arhiivi andmetele, st nii kuritegude kui ka väärtegude arhiivi andmetele. Kaebaja on toime pannud ka selliseid kergemaid väärtegusid, mille andmeid karistusregistrisse ei kanta, kuigi tegu ise on väärtegu. Süütegude toimepanemine, sh väärtegude toimepanemine, ei ole tavapärane käitumine. 6) Kuivõrd kodakondsus on pikaajaline suhe isiku ja riigi vahel ning riigile tekivad ka teatud kohustused, on põhjendatud, kui riik hindab isikut, kes kodakondsust soovib. Kodakondsusega seonduvad spetsiifilised õigused, mida riik peab kodanikule tagama. Riigil on seetõttu õigus otsustada kodakondsuse saamise tingimused, sh nõuda, et kodakondsuse taotleja on õiguskuulekas. Kui riik on isikule kodakondsuse andnud, ei saa seda ära võtta põhjusel, et isik paneb toime kuritegusid vm õigusrikkumisi. See rõhutab veelgi kodakondse andmise otsuse olulisust. Kunagiste tegude tagajärjed ulatuvad pikaajaliselt tulevikku ning isik on kohustatud neid taluma. Tuleviku tagajärgedega tuleb arvestada juba süütegu, eelkõige kuritegu, sooritades. 7) KodS § 21 lg 11 ei anna koheselt õigust saada Eesti kodakondsus taotlejal, kel on kuritegude eest karistused kustunud. Vastava otsuse tegemisel on Vabariigi Valitsusel suur kaalutlusruum. Riigikohus on korduvalt märkinud, et naturalisatsiooni korras kodakondsuse saamine ei ole välismaalase põhiõigus ja Vabariigi Valitsusel on KodS § 21 lg 1 1 alusel kodakondsuse andmise otsustamisel suur kaalutlusruum (3-3-1-42-08, p 28). Kohtupraktikas on nõustutud väärtegude arvestamisega kodakondsuse taotleja isiku iseloomustamisel. 8) Vastustaja on arvestanud kaebaja neid väärtegusid, mille suhtes on tehtud lühimenetluse otsus, millest viimane on toime pandud kodakondsuse taotluse menetlemise ajal. Olenemata sellest, et nende väärtegude andmeid ei ole kantud karistusregistrisse, on need samuti isikut iseloomustavad ja paraku just negatiivsest küljest. Need andmed on PPA-le teada. PPA on kodakondsuse taotluse esmane menetleja ning haldusorganil on kohustus selgitada välja kõik taotlejat iseloomustavad asjaolud. Isik, kes taotleb Eesti kodakondsust, peaks eeldama, et tema käitumine on kõrgendatud tähelepanu all. Kaebajat ei ole see tagasi hoidnud, vaid ta on toime pannud uue õigusrikkumise. Kaebajale on teada, et tema käitumist hinnatakse, sest ka nii 2015. a kui ka 2016. a on talle keeldutud kodakondsuse andmisest, kuna ta on korduvalt karistatud kuritegude toimepanemise eest ning lisaks toime pannud ka palju väärtegusid. Väärtegude hulk on ajas kasvanud. Nii 2015. a kui ka 2016. a on kaebaja kinnitanud, et ta on

5(11)

3-23-2072 õigusvastasest käitumisest aru saanud ja lubanud, et edaspidi uusi õigusrikkumisi toime ei pane. Kaebaja on käitunud sõnamurdlikult, sest õigusvastane käitumine on jätkunud. 9) Vabariigi Valitsus lähtub kodakondsuse andmisel, et isikul ei oleks ühtegi kehtivat väärteokaristust (st erandi tegemine üldisest keelust ongi võimalik, kui kuriteo eest mõistetud karistuse andmed on arhiivis) ja lisaks ei oleks mõistliku aja jooksul enne kodakondsuse taotluse suhtes otsuse tegemist toime pannud ka muid rikkumisi, mida ei kanta karistusregistrisse. Mõistlik aeg võib olla erinev, olenevalt tegude iseloomust ja õigusrikkumiste arvust, kuid üldjuhul võiks olla möödunud 1 aasta teo toimepanemisest. 10) Vastustajale olid teada kaebaja positiivselt iseloomustavad asjaolud – et ta töötab, tema lapsed ja lähedased on Eesti kodanikud ning tema tulevikuplaanid on seotud Eestiga. See loob positiivse fooni edaspidi kodakondsuse saamiseks, kuid selleks peab kaebaja näitama, et suudab käituda õiguskuulekalt ega pane ka väärtegusid toime umbes aastase intervalliga (aastatel 2021 ja 2022 on ta suutnud seda näidata). Seni ei ole kaebaja oma lubadusi suutnud pidada ning Vabariigi Valitsus on leidnud, et lubadused on osutunud paljasõnaliseks. Kodakondsuse taotluse menetluses hinnatakse taotlejat ennast, mitte tema lähedasi. Seetõttu ei ole korralduses ka nendele väidetele antud eraldi hinnangut. Isiku töötamise vajalikkus on toodud juba kodakondsuse taotluse esitamise nõude juures (KodS § 6 p 5). Ka lojaalsuse nõue ning omakäeline kinnitus olla ustav Eesti Vabariigile on kohustuslike nõuetena loetletud eelnimetatud paragrahvis. 11) Karistusregistri arhiivi andmed olid otsuse tegemisel õiged ning vastustaja tugines otsuse tegemisel 29.06.2023 koostatud arhiiviteatisele. Karistusregistri seaduse § 5 lg 1 kohaselt on registrisse kantud isiku karistusandmetel õiguslik tähendus isiku karistatuse ja kuriteo või väärteo korduvuse arvestamisel kuni andmete kustutamiseni. Sama paragrahvi lg 2 p 1 kohaselt on õiguslik tähendus ka registri arhiivandmetel kui Siseministeerium, politseiasutus ning Kaitsepolitseiamet viib läbi KodS-s, välismaalaste seaduses, väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduses ning välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduses sätestatud menetlust. Et kaebaja on esitanud 26.09.2023 koostatud registri väljavõtte vähemate väärtegudega, ei tähenda, et Vabariigi Valitsus oleks toetunud ebaõigetele andmetele. Kaebaja koostatud teatisel ühtivad kuriteod ning 15 esimest väärtegu vastustaja teatisega. Väärteod nr 16-22 ei kajastu enam kaebaja esitatud teatisel. Karistuste täitmise info puudus just viimaste, st varem toime pandud väärtegude kohta. Kriminaalkaristuste täitmise info on mõlemal teatisel ühesugune – rahalised karistused on täitmata, kuid aegumise tõttu neid summasid isikult enam ei nõuta ja muud karistused (mis ei ole rahalised) on täidetud. Asjaolu, et 26.09.2023 on karistusregistris andmed muutunud, ei tähenda, et vastustaja oleks toetunud ebaõigetele andmetele. Lisaks kuritegudele on ka 15 väärtegu (nagu on 26.09.2023 teatisel) väga palju ning mõne väärteo ära langemine isegi enne otsuse tegemist ei oleks muutnud lõppotsust. Kaebuse esitaja on pannud toime väga palju õigusrikkumisi, olenemata tema lubadustest seda mitte teha. Lubaduste pidamatust näitab ilmekalt 2023. a veebruaris toime pandud keelava fooritule eiramine. Tavapärane normaalsus on, et inimene ei ole pannud toime ühtegi õigusrikkumist. 12) Vastustaja selgitas, millal kaebaja on välja astunud Venemaa Föderatsiooni kodakondsusest. 19.10.2006 korraldusega nr 578 on Vabariigi Valitsus keeldunud kaebajale kodakondsuse andmisest. Nimetatud korralduses on toodud, et taotlus kodakondsuse saamiseks on esitatud 11.05.2005 ning kaebaja on Venemaa Föderatsiooni kodanik. 15.11.2005 on kaebajat teavitatud, et ta on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja tema karistatus ei ole kustunud, mistõttu temale Eesti kodakondsust anda ei ole võimalik. Sellele järgnes 2006. a oktoobris Vabariigi Valitsuse korraldus kodakondsuse andmisest keeldumise

6(11)

3-23-2072 kohta. Järgnevalt pöördus kaebaja PPA-sse (tol ajal Kodakondsus- ja Migratsiooniamet) 27.01.2009 sooviga, et talle väljastataks isikutunnistus ja reisdokumendina välismaalase pass. Nimetatud taotluse juurde esitas ta samal kuupäeval saadud tõendi selle kohta, et tal on juba 17.02.2006 lubatud välja astuda Venemaa Föderatsiooni kodakondsusest (dtl 116, tõlge dtl 138). Kaebaja on ise pannud ennast olukorda, kus tal ei ole ühegi riigi kodakondsust. Eesti KodS küll nõuab, et Eesti kodakondsuse saamise tingimuseks on teise riigi kodakondsusest loobumine, kuid antud juhul teavitati isikut sellest, et temale ei ole võimalik Eesti kodakondsust anda. See oli 2005-2006. a, millest on aastaid möödunud. Vastustaja ei sea kahtluse alla kaebaja väidet, et talle on vastuvõetamatu Venemaa Föderatsiooni pragune poliitika. Samas ei anna asjaolu, et kaebaja on praguseks määratlemata kodakondsusega isik ning vastumeelne kunagise kodakondsusjärgse riigi poliitika suhtes, temale eeliseid Eesti kodakondsuse taotlemisel. Vastustaja on tuvastanud tema suhtes kodakondsuse andmist keelduva asjaolu ning sellest erandi tegemise võimatust on kaebaja näidanud oma õigusvastase käitumise jätkamisega. Samuti ei saa Eesti Vabariik sekkuda teise riigi kodakondsuspoliitikasse, mis võimaldab isikut vabastada kodakondsusest ka siis, kui ei ole tõsikindlat teada, kas isik saab Eesti kodakondsuse või ei. 13) Vabariigi Valitsus on andnud Eesti kodakondsuse isikutele, keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude toimepanemise eest. Igal sellisel juhtumil langetatakse taotleja suhtes üksikotsus. Praegusel juhul võiks toimepandud kuriteo asjaolud võimaldada kodakondsuse andmise, kuid süüdlase isikut iseloomustavad asjaolud seda ei võimaldanud. Vaidlustatud korralduses on selgelt toodud, et etteheidetavad on ka väärteod, millest viimane on toime pandud vähem kui aasta tagasi (läbi viidi lühimenetlus). Seadusandja tahe on olnud, et Eesti kodakondsuse saavad isikud, kes on näidanud lugupidamist Eesti õiguskorra vastu, kuid kaebuse esitaja ei ole seda näidanud. Valdav osa kaebaja toimepandud süütegudest on olnud suunatud liiklus(ohutus)nõuete rikkumisele, liiklusnõuded on aga kehtestatud paljude isikute turvalisust silmas pidades. KodS mõttega ei ole vastuolus, kui kodakondsuse andmisest keeldutakse isikule, kelle viimasest liiklusalasest väärteost, mille suhtes tehti küll lühimenetluse otsus, on möödunud vähem kui aasta (otsuse tegemise ajaks oli möödunud üksnes 5 kuud). Kui kaebaja näitab edaspidi õiguskuulekat käitumist, ei ole välistatud kodakondsuse saamine. 14) Korralduse andmisel järgis vastustaja kehtivaid menetlus- ja vorminõudeid. Samuti on vaidlustatud korraldus kooskõlas kehtivate seadustega, korraldus on proportsionaalne ja antud vastustaja seadusest tuleneva otsustusruumi piirides. Korraldus sisaldab kodakondsuse andmisest keeldumise faktilist ja õiguslikku motivatsiooni. Kodakondsuse andmisest keeldumisel on vastustaja lähtunud asjakohastest kaalutlustest ning kodakondsuse mitteandmine ei ole ilmses vastuolus kaalumise käigus tuvastatud asjaoludega. Seega on Vabariigi Valitsuse korraldus õiguspärane.

KOHTU PÕHJENDUSED

7(11)

3-23-2072

8(11)

3-23-2072 ja kelle karistatus on kustunud, võttes arvesse kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut. Viidatud sättest tulenevalt peab erandi kaalumisel seega andma hinnangu nii kodakondsust taotleva isiku toimepandud kuritegudele kui ka isikule endale, sh sellele, kas teda saab pidada õiguskuulekaks. Kaebaja leiab, et vastustaja on talle kodakondsuse andmisest keeldumisel omistanud liiga suure tähenduse tema poolt kaua aega tagasi toime pandud tegudele ja ei ole kohaselt arvestanud tema isikuga seonduvaid asjaolusid.

9(11)

3-23-2072

10(11)

3-23-2072 põhjusel, et haldusorganil tuleb mh arvesse võtta ka isiku käitumist taotluse esitamisele järgneval ajal.

(allkirjastatud digitaalselt)

11(11)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.