Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tiina Pappel ja Tanel Saar 28. mai 2024, Tartu 3-24-1062 Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks loa saamiseks Tartu Halduskohtu 11. aprilli 2024. a määrus X määruskaebus Kirjalik menetlus Isik, kelle osas luba taotletakse – X esindaja riigi õigusabi korras Aleksei Ratnikov Taotluse esitaja - Politsei- ja Piirivalveamet esindaja Katri Bergmann
RESOLUTSIOON
1.Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 11. aprilli 2024. a määrus muutmata.
2.Asendada kohtumääruse avaldamisel isiku, kelle suhtes luba taotletakse, nimi tähemärgiga X.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 265 lõige 5, § 235 lõige 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 10. aprillil 2024 Tartu Halduskohtule taotluse saada luba X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks vastavalt väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 23 lg-le 1, sest isiku suhtes esineb VSS § 23 lg 1 p-des 1, 2 ja 3 sätestatud kinnipidamise alused.
1.1.Taotluse põhjenduste kohaselt pidas PPA isiku kinni 10. aprillil 2024 kell 10:10 aadressil Vao keskus, Pargi 5, Väike-Maarja vald, kuna isikul puudub Eestis viibimiseks seaduslik alus ning esineb tema põgenemise oht. PPA tuvastas varasemalt isiku kui X, sünniajaga 12. juuni 1990. Haldusasjas nr 3-23-2203 on tõendatud, et isik saabus Euroopasse ja Eestisse teadlikult ebaseaduslikult ning proovis jõuda laevaga Soome. Isik on kinnitanud, et ei kavatse naasta enda kodakondsusjärgsesse riiki, milleks on Kongo Demokraatlik Vabariik. Isik on andnud vastuolulisi ütlusi endaga seotud asjaolude kohta. Isiku hoiakutest ja käitumisest on järeldatav, et ta ei soovi
lahkumiskohustust täita, mistõttu esineb tema põgenemise oht (VSS § 68 p 6). Algselt esitas isik PPA-le võltsitud dokumendi ning valeandmeid. Isik esitas varastatud dokumendi ja muutis mitmel korral oma nime, sünniaega ja muid andmeid. VSS § 68 p 2 on kohaldatavat ka juhul kui välismaalasel oli seadusest tulenev kohustus omada viibimisalust riiki sisenemisel ja riigis viibimiseks, kuid esitas viibimisaluse taotlemise vältimiseks valeandmeid või võltsitud dokumendi.
1.2.Põgenemisohtu suurendab asjaolu, et isik esitas Eesti Vabariigis rahvusvahelise kaitse taotluse ning PPA tegi 20. detsembril 2023 isiku rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise otsuse, ettekirjutuse Eestist lahkumiseks ja kohaldas sissesõidukeelu. Tallinna Halduskohus jättis isiku kaebuse nimetatud PPA otsusele rahuldamata. 3. aprilli 2024 määrusega peatas kohus ettekirjutuse täitmise. Lahkumisettekirjutuse täitmise peatamine ei takista selle täitmist tagavate meetmete kasutamist.
1.3.Isikut on vaja kinni pidada, kuna tal puudub reisidokument ja ta ei ole teinud PPA-ga koostööd. Ta on andnud korduvalt valeütlusi. Isik teavitas 10. aprillil 2024 enda kinnipidamisel, et ei kavatse lahkumisettekirjutust täita ega PPA-ga koostööd teha, kuna sellega ta kirjutab alla enda surmaotsusele. Isikul on olemas teadmised ja oskused vahendajate kaasabil Schengeni alal liikumisest. Pole eluliselt usutav, et isik jääks vabaduses enda dokumenteerimist ja Kongosse väljasaatmist ootama.
1.4.Leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine ei ole võimalik, kuna isiku suhtes esineb põgenemisoht ja PPA-l puudub alus tema usaldamiseks. Isikul puuduvad sotsiaalsed sidemed Eestiga ning tal ei ole Eestis elukohta. On tõenäoline, et isiku vabastamisel hakkaks ta end varjama ja takistama enda dokumenteerimist ja väljasaatmist pärast varjupaigamenetluse lõppu ning isik võib lahkuda ebaseaduslikult mõnda teise Schengeni liikmesriiki. Kinnipidamiskeskuses on isikule tagatud majutus, toitlustus, arstiabi ja värskes õhus viibimise võimalus.
2.Tartu Halduskohus rahuldas 11. aprilli 2024. a määrusega PPA taotluse ja andis PPA-le loa isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 11. juuni 2024. Halduskohus koostas täiendava kirjeldava ja põhjendava osaga määruse 15. aprillil 2024.
2.1.Puudutatud isikul oli rahvusvahelise kaitse taotlejana Eestis viibimise alus kuni Tallinna Halduskohtu 3. aprilli 2024. a otsuse tegemiseni haldusasjas nr 3-24-173, millega jäeti rahuldamata isiku kaebus PPA 20. detsembri 2023. a otsusele tema rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise kohta. Tallinna Halduskohus peatas 3. aprilli 2024. a esialgse õiguskaitse määrusega üksnes PPA 20. detsembri 2023. a otsuse punkti 3 (lahkumisettekirjutuse) sunniviisilise täitmise. Isikule tehtud lahkumisettekirjutus on jätkuvalt kehtiv. Tallinna Halduskohus pidas isikut rahvusvahelise kaitse süsteemi kuritarvitajaks, ning jättis PPA-le õiguse teha ettevalmistusi isiku väljasaatmiseks.
2.2.Esinevad alused isiku kinnipidamiseks. Esmalt esineb põgenemisoht, kuna isikuga seotud asjaolusid kogumis hinnates on selge, et isik ei pruugi vabaduses viibides olla PPA-le kättesaadav ja võib väljasaatmise vältimiseks põgeneda. Isiku väidetest ja hoiakutest on selgelt arusaadav tema soovimatus lahkumiskohustust täita, mida kinnitas halduskohtu kohtuistungil 11. aprillil 2024. Isik on esitanud PPA-le Eestis viibimise ajal valeandmeid nime ja sünniaja kohta. Põgenemisohtu suurendab asjaolu, et isik on varem kasutanud vahendajate abi Schengeni alal ebaseaduslikult liikumiseks ja halduskohus jättis rahuldamata tema kaebuse PPA 20. detsembri 2023. a otsusele rahvusvahelise kaitse taotluse rahuldamata jätmise kohta. Üksnes asjaolu, et isik ei põgenenud ajavahemikus 28. märts 2024 kuni 10. aprill 2024 Vao keskuses viibides, ei muuda põgenemisohtu olematuks.
2.3.Isikul puuduvad füüsilisel kujul vajalikud dokumendid tagasipöördumiseks, mistõttu esineb alus tema kinnipidamiseks.
2.4.Põhjendatud ei ole täidetuks lugeda VSS § 23 punktis 2 nimetatud alust (välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust). PPA kinnitas kohtuistungil, et isikule ei olnud veel pakutud võimalust täita internetis tagasivõtutaotlust, et tema väljasaatmine osutuks võimalikuks. 10. aprilli 2024. a küsitlemisel isik kinnitas, et on nõus tegema politseiga koostööd seoses tema reisidokumendiga. Kohus ei pea põhjendatuks järeldada isiku poolt kaasaaitamiskohustuse täitmata jätmist pelgalt tema varasemast vastuolulisest käitumisest ja soovimatusest päritoluriiki lahkuda. Riigi õigusabi korras määratud esindaja sai esitada endapoolsed seisukohad 11. aprillil 2024 halduskohtus toimunud istungil.
2.5.Isikuga seotud asjaoludest on piisava kindlusega järeldatav see, et tema suhtes ei ole võimalik tõhusalt kohaldada leebemaid järelevalvemeetmeid ning nende kohaldamine ei tagaks piisavalt lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust. Isiku kinnipidamist kuni kaheks kuuks saab kinnipidamise eesmärki arvestades pidada proportsionaalseks. Kinnipidamiskeskuses on väljasaadetavale tagatud tervisekontroll ja vajalike tervishoiuteenuste kättesaadavus.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
3.Isik esitas 30. aprillil 2024 riigi õigusabi korras määratud esindaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu 15. aprilli 2024. a määruse tühistamist ja enda vabastamist kinnipidamiskeskusest.
3.1.Isik märgib, et kohus oleks pidanud arvestama asjaoluga, et isik ei põgenenud ajavahemikul 28. märts 2024 kuni 10. aprill 2024 Vao keskuses viibides. See näitab, et isikul puudub soov põgenemiseks. Isik ei nõustu halduskohtuga, et tema puhub esineb põgenemisoht.
3.2.Isik leiab, et tema ei ole enda käitumisega väljendanud soovimatust täita lahkumiskohustust. PPA ega kohus ei ole põgenemisohtu põhjendanud. Põgenemisohu olemasolu tuvastamisel ei saa lähtuda ainult VSS §-s 68 loetletud alustest. Põgenemisohtu tuleb hinnata konkreetsest isikust ja olukorrast lähtudes. Täidetud ei ole VSS § 68 p-s 6 sätestatud asjaolu. Isik kinnitab, et ei põgene. 13. oktoobri 2023. a vestlusel ta märkis, et soovib jääda Eestisse ja kodumaale ei ole võimalik tagasi pöörduda, sest tema elu on ohus. PPA ega kohus ei ole arvestanud, et ohu tuvastamine eeldab mitme kriteeriumi täitmist ning vältida tuleb automaatseid järeldusi. Samuti ei ole arvestatud, et isikul on hirm naasmise eest koduriiki, kuna tema elu on seal ohus. Isik ei soovi viibida kinnipidamiskeskuses. Kindlaks on tegemata asjaolud, miks isik oli sunnitud koduriigist lahkuma. Isik ei kavatse menetlusest kõrvale hoida.
3.3.Isik kinnitas, et tema huvides on eelkõige rahvusvahelise kaitse saamine. Kohtu arvamus ei kajasta kaebajaga seotud tegelikke asjaolusid ega kaebaja tahet ja soovi.
3.4.Isiku puhul on põhjendatud kasutada VSS § 10 lg 2 p-s 1 sätestatud järelevalvemeetmeid. Kuna PPA ei esitanud aluseid ega põhjendanud isiku põgenemisohtu, ei ole isiku kinnipidamine põhjendatud ega proportsionaalne meede.
4.Vastuses määruskaebusele selgitas PPA ringkonnakohtule, et ei nõustu isiku seisukohtadega nagu kohus ei oleks määruse tegemisel ja isiku kinnipidamiseks loa andmisel arvestanud kõiki isikuga seotud asjaolusid ning, et isiku suhtes ei esine põgenemisohtu. Põgenemisohu näol on tegemist prognoosotsusega, mis põhineb kõikidel isikuga seotud asjaoludel kogumis. Asjaolu, et isik ei nõustu vastustaja taotluse ning kohtumääruse seisukohtadega, ei muuda põgenemisohtu olematuks. Isiku suhtes esineb põgenemiseoht ning vabaduses viibides võib ta jätkata oma teekonda temale sobivasse liikmesriiki, mistõttu pole võimalik leebemaid järelevalvemeetmeid kohaldada. Halduskohtu määrus on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5.Tartu Ringkonnakohus kontrollib Tartu Halduskohtu 11. aprilli 2024. a määruse seaduslikkust ning leiab, et vaidlustatud määrus on õiguspärane. Määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.
6.PPA esitas halduskohtule taotluse isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks VSS § 23 lg 1 p-de 1, 2, 3 alusel. Halduskohus andis loa isiku kinnipidamiseks VSS § 23 lg 1 p-de 1 ja 3 alusel kuni kaheks kuuks. Nimetatud sätete kohaselt võib Eestis viibimisaluseta viibiva välismaalase kinni pidada ja paigutada kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks, kui järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga välismaalase Eestist lahkuma kohustamise menetluse läbiviimise või lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust, eelkõige juhul kui esineb välismaalase põgenemise oht (p 1) või välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib (p 3).
7.VSS § 23 lg 1 p 1 kohaldamise aluseks olevat põgenemisohtu on puudutatud isiku puhul seostatud VSS § 68 p-des 2 ja 6 märgitud asjaoludega (s.o välismaalane on esitanud valeandmeid või võltsitud dokumendi Eestis viibimise seadusliku aluse või selle pikendamise, Eesti kodakondsuse, rahvusvahelise kaitse või isikut tõendava dokumendi taotlemisel, ning isiku hoiakutest ja käitumisest järeldub, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita).
8.VSS § 68 kehtestab siiski üksnes asjaolud, mis peavad põgenemisohu kindlakstegemiseks vältimatult esinema, kuid ohu lõplikuks kindlakstegemiseks tuleb vaadelda ka muid välismaalast ja juhtumit iseloomustavaid asjaolusid (Riigikohtu 5. detsembri 2022. a määrus nr 3-20-2004, p 18.5; 31. mai 2017. a määrus nr 3-3-1-93-16, p 13). Põgenemise ohu hindamisel võib arvesse võtta ka isiku minevikusündmusi ja varasemat käitumist (Riigikohtu 27. aprilli 2014. a otsus nr 3-3-1-1-14, p-d 17 ja 19).
9.Võttes arvesse määruskaebuses esitatud väiteid, on määruskaebuses küsimuse all eelkõige isiku põgenemise oht ja selle sisustamine. Ka PPA vastusest puudutatud isiku määruskaebusele nähtub, et PPA nõustub halduskohtu põhjendustega, et isiku kinnipidamise õiguslikuks aluseks on VSS § 23 lg 1 p-d 1 ja 3. Vaidlus puudub selle üle, et puudutatud isik saabus Eestisse teadlikult ebaseaduslikult ning tal puudub seaduslik alus Eestis viibimiseks. Isik esitas mitmel korral valeandmeid oma nime ja sünniaja kohta ning ka võltsitud (varastatud) dokumendi. Valeandmete esitamine oma isiku kohta osutab, et isik suhtub õiguskorda negatiivselt ning see vähendab usaldust, et isik on vabaduses viibides PPA-le väljasaatmiseks kättesaadav. Ringkonnakohus jagab halduskohtu järeldust, et isiku varasema käitumise ja hoiakut põhjal ei pruugi ta vabaduses viibides olla PPA-le väljasaatmiseks kättesaadav.
10.Ringkonnakohtu hinnangul ei eksinud halduskohus oma hinnangus, et PPA taotluse esitamise ajal olid täidetud VSS § 23 lg 1 p-des 1 ja 3 nimetatud alused isiku kinnipidamiseks. Halduskohus põhjendas vaidlustatud määruses piisaval määral, miks PPA taotluses nimetatud isiku kinnipidamine on vajalik ja põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega pea neid vajalikuks korrata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Määruskaebuses esitatud väited ei anna alust teistsugusele seisukohale jõudmiseks ega halduskohtu määruse tühistamiseks. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
11.Määruskaebuses esitatud väited põgenemisohu puudumise kohta on alusetud. Isik ei ole suutnud kohtule tõendada, et tema suhtes ei esine põgenemise ohtu. Pigem viitavad asjas kogutud materjalid sellele, et isikul ei ole põhjust Eestisse jääda. Arvestades isiku muutuvaid ütlusi oma nime, sünniaja ja koolis käimise aja kohta, oli PPA-l põhjendatud alus kahelda tema isikusamasuses. Nõustuda saab halduskohtuga, et isiku varasem käitumine ja hoiakud ei loo
kindlust, et ta oleks PPA-le vabaduses viibides menetlustoimingute tegemiseks kättesaadav. Eesti oli isikule eelkõige transiitriigiks, kuna isik oli tema kinnipidamisel suundumas Soome. Lisaks puudub isikul Eestis elu- ja töökoht ning sugulased, sõbrad. Isiku soovi riigist lahkuda võib tugevdada ka asjaolu, et ta ei ole enam rahvusvahelise kaitse taotleja staatuses. Arvestades ka isiku eelnevat käitumist, lubavad asjaolud kogumis järeldada isikust lähtuvat põgenemisohtu, mistõttu on põhjendatud halduskohtu seisukoht, et isik võib hakata hoidma kõrvale väljasaatmismenetlusest. Eeltoodu valguses leiab ringkonnakohus, et isiku osas esineb piisavalt suur põgenemisoht ja seetõttu on tema kinnipidamine põhjendatud. Isiku käitumise ja ütluste põhjal ei teki ringkonnakohtul veendumust, et isik soovib elada Eestis ning ei proovi põgeneda.
12.Leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine ei ole isikust lähtuva põgenemisohu tõttu põhjendatud. Põgenemisoht võib muuta muud järelevalvemeetmed ebatõhusaks ja ei tagaks sama tõhusalt isiku kättesaadavust väljasaatmismenetluses (Riigikohtu 31. mai 2017. a määrus nr 3-31-93-16, p 12). Asja materjalidest ei nähtu, et isikul oleks kindel elu- või töökoht Eestis. Samuti puuduvad sotsiaalsed või perekondlikud suhted, mis võiksid soodustada isiku viibimist Eestis ja leebemate järelevalvemeetmete kohaldamist. Isiku kinnipidamine on proportsionaalne taotletava eesmärgi suhtes, s.o tagada isiku kättesaadavus menetlustoiminguteks ja väljasaatmismenetluseks. Kinnipidamine ei ole ebaproportsionaalne ka selle kestuse või isiku tervise ja turvalisuse aspektist. Puudutatud isiku dokumentide taotlemine ei ole lõppenud ning väljasaatmine ei ole perspektiivitu.
13.Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 11. aprilli 2024. a määrus muutmata.
14.Tuginedes HKMS § 175 lg-le 3 tuleb kohtumääruse avaldamisel asendada Patrick Mbuyi Mpymbwa nimi tähemärgiga.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.