23.01.2017.a. Rakvere kohtumaja, Rohuaia 8 Rakvere
Tsiviilasja number
2-15-10947
Tsiviilasi
R M hagi kohtutäitur K L vastu kahju hüvitamise nõudes
Menetlusosalised, esindajad
Hageja: R M (ik: xxxx; elukoht: xxxx) Hageja esindaja: advokaat Martin Kirsipuu Kostja: Rakvere kohtutäitur K L Kostja esindaja: Reet Vokk Kolmas isik (kostja poolel): If P&C Insurance AS (reg.kood 10100168)
Hagi hind
19032.- eurot
RESOLUTSIOON:
R Ma hagi K La vastu rahuldada osaliselt. Mõista kostjalt hageja kasuks välja saamata jäänud tulu summas 1700 eurot ning sissenõudmiskulud summas 40 eurot. Muus osas jätta hagi rahuldamata. Jätta hageja menetluskulud 9,14% ulatuses kostja kanda ja 90,86% ulatuses tema enda kanda. Jätta kostja menetluskulud 90,86% ulatuses hageja kanda ning 9,14% ulatuses tema enda kanda. Kolmanda isiku menetluskulud jätta 90,86% ulatuses hageja kanda ning 9,14% ulatuses tema enda kanda. Menetluskulud määrab kohus rahaliselt kindlaks eraldi määrusega pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist. Kohtuotsuse ärakiri pooltele kätte toimetada.
Edasikaebamise kord: Kohtuotsusele on õigus esitada 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest põhjendatud apellatsioonikaebus Tartu Ringkonnakohtule. Hageja nõue ja seisukohad:
1.Hagiavalduse kohaselt esitas hageja 18.01.2008.a. kostjale täitemenetluse algatamise avalduse. Avalduse sisuks oli täiteasjas nr 140/2006/645 toimunud kordusenampakkumisel 04.12.2007.a. omandatud korteriomandi (kinnistu registriosa nr xxxx, aadressiga xxxx) väljanõudmine ebaseaduslikust valdusest, mille osas kostja alustas täiteasja 140/2008/164. Korteriomandi kordusenampakkumine toimus kohtutäitur K La vahendusel ja selle võitjaks osutus hageja, kes kanti kinnistusraamatusse kordusenampakkumise akti alusel omanikuna sisse 11.12.2007.a.
2.2008. aasta jooksul täitemenetluse algatamise suhtes täiendavaid dokumente hagejale ei esitatud. Aasta jooksul kontakteeruti hagejaga ühel korral, kui teatati hagejale korteris akende vahetamisest ning uuriti ega hageja korteris juba sees ei ela ning selle üle valdust oma. Hageja ei omanud hagiavalduse esitamise seisuga korteri valdust, sest kostja ei suutnud hagejale valdust üle anda, vaatamata hageja korduvatele nõudmistele. 2009. aasta jooksul saatis hageja kostjale veel täiendavaid e-kirju nõudmaks teavet valduse üleandmise daatumi kohta, ent tagasisidet ei saanud. 2012.a püüdis kostja hagejale väidetavalt korteriomandi valdust üle anda, kuid millisel moel ja kuhu ta kutsed hagejale edastas, on teadmata. Hageja on olnud kättesaadav.
3.Hageja esitas kostja suhtes 03.12.2013.a. toimuma pidanud valduse üleandmise toimumise kohta kaebuse ja leidis, et kostja on olnud tegevusetuses. Tsiviilasjas nr 2-13-1176 tegi Tartu Ringkonnakohus otsuse, millega rahuldas hageja kaebuse ja tuvastas kostja tegevusetuse. Kostja tegevusetuse tulemusena ei ole hageja saanud korteriomandi käsutada, kasutada ega vallata. Hageja ei ole saanud korterit välja üürida viimase ca 8 aasta jooksul. Keskmiselt on xxxx korterite üürihinnad 100-150 eurot.
4.Üürilepingu sõlmimisel on tavapärane, et kõik kommunaalmaksed tasub üürnik, seega on täituri tegevusetus põhjustanud hagejale ka täiendavat kahju kommunaalteenuste maksete osas AS Kiviõli Soojus ja OÜ Kiviõli Kinnisvarahooldus ees. See on hagejale tulevikus tekkiv maksekohustus, mille eest on vastutav kostja, kuna need kulutused ei oleks hagejale tekkinud kui ta oleks saanud korteriomandit vallata ja välja üürida. Kohtutäitur vastutab kommunaalteenuste maksmise eest ja tal on õigus regressikorras pöörduda tegelike valdajate vastu või nõuda sisse antud kulutused võlgnikult.
5.Samamoodi ei ole hageja saanud korteriomandit võõrandada, kuna tal puudub valdus ja ilma valdust omamata ei saa ta korteriomandit müüa, kuigi ka selleks oli kokku lepitud notari aeg peale 03.12.2013.a. potentsiaalse ostjaga. Kui hageja leiab uue ostja, siis on kahjuks hinnavahe, mis võib jääda omal ajal kokkulepitud ostja ja täna reaalselt müüdava hinna vaheks. See oleks täiendav kahju, mida kostja tegevusetus on hagejale põhjustanud ning on otseselt seotud tema ametiülesannete täitmisega. Hagejal oli olemas ostja ta soovis korteriomandit müüa – täna peab ta uue ostja leidmiseks tegema järjekordselt kulutusi ja leidma uue ostja, kusjuures korteriomandit on vahepealsel perioodil kolmandate isikute tegevuse tulemusena oluliselt kahjustatud (elektrit pole, gaasi leping lõppenud, sanitaarremonti vajav, olmeprügi äravedu jms). Kuna avalikes portaalides on xxxx samaväärsete korterite hinnad suuruses ca 1500-1700 eurot on kostja oma tegevusetusega tekitanud hagejale kahju korteriomandi valduse omamatuse tõttu hagejale võõrandamise
ärajäämisena kahju suurusjärgus 4800 eurot. Notari juures pidi 06.12.2013.a. toimuma tehing maksumusega 6500 eurot. (Kahju arvestus 6500 eurot –1700 eurot = 4800 eurot.) Seega on kostja tegevusetuse tulemusena tekitatud hagejale kahju 06.12.2013.a. ja täna kehtivate turuhindade vahe.
6.Hageja hinnangul oli kohtutäitur oma tegevusetusega pahauskse valduse tekkimise võimaldajaks ja asjaolu, et kohtutäitur teostas arestimise toimingu ja müüs hagejale korteriomandi ilma, et oleks valdust üle andnud, näitab otseselt, et tegelikkuses ei olnud kohtutäitur korteriomandi arestimist reaalsuses läbi viinud, vaid ainult formaalselt. Vastupidisel juhul oleks ta pidanud avastama, et korteriomandit valdab kolmas isik ja sellest ka korteri müügipakkumises teatama ostjaid.
7.Hagiavalduse esitamise seisuga polnud hageja saanud oma korteriomandit kasutada 7 aastat ja 6 kuud, kokku 90 kalendrikuud (90 x 110 keskmine üürihind), s.o 9900 eurot. Hageja on seoses kostjalt nõude maksmapanekuga saatnud nõudekirja, mille kostja jättis rahuldamata oma otsusega. Hageja leiab, et tal on õigus nõude kostjalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot.
8.Kostja tegevuse tulemusena tekkisid hagejal peale valduse üle andmata jätmist ja kaasnenud kohtumenetluse tõsised psühholoogilised läbielamised, stress, unetus ja närvilisus, mis tingis hageja enam kui kahe kuu ulatuses töövõime kaotuse ja haiguslehel viibimise, perearsti, psühhiaatri ja psühholoogi külastamise ning vajaliku ravi ning arsti ettekirjutiste järgimise 2013.a. detsembrist kuni jaanuari ja veebruari kuuni, kus veebruaris läks hageja taastuma mitmeks kuuks välismaale. Reisimine tekitas hagejale iseenesest mõistetavalt täiendavaid kulutusi. Hageja lähtus oma tervise säästmise eesmärgil psühhiaatri soovitustest, vahetas ajutiseks perioodiks keskkonda ning reisis välisriiki, et vähendada stressi ja hoida mõtted eemal antud temaatikaga seonduvatest võimalikest tagajärgedest. Kostja tegevusetus ja peatatud täitemenetlus tekitas hagejas abituse tunnet riigivõimu omavoli ees ja võimetus end kaitsta läbi kohtutäituri tekitas hagejas raskeid läbielamisi. Hageja on olnud sunnitud kasutama peale kostjaga suhtlust psühholoogide abi, mis on tekitanud talle otsest kahju visiitide, tablettide kui ka mittevaralise tervisekahju tekitamise läbi. Sellist tegevusetust riigivõimu esindaja poolt väga pika perioodi jooksul on lubamatu taluda igal normaalsel ja mõistlikult käituval isikul tekkiksid samamoodi psühholoogilised läbielamised kohtutäituri-kostja tegevusetuse tõttu. Ka peale viimast kohtutäituri tegevusetust ja Viru Maakohtu kohtuotsust tekkis hagejal järjekordne stressihoog, mis viis terapeudi vastuvõtule, 1 tund maksab 48 eurot. Hageja käib terapeudi juures tänaseni, kuna ei suuda mõista kostja tagakiusamist ja tegevusetust. Kostja irvitab lihtsalt hageja üle ja omavolitseb ametiülesannete täitmisel. Kostja kiusab teda taga, kuna hageja on tuntud homoseksuaalse sättumusega. Selline arusaam jäi hagejale ka viimasest telefoni kõnest täituriga ja 03.12.2013.a. toimunud täitetoimingust, kus täitur suhtus hagejasse üleolevalt ja alustuseks lisas, et ei uskunud, et Teiesugune täna siia tuleb üldse. Taoline vihje oli hagejale tunnetuslikult otseselt seotud tema seksuaalse orientatsiooniga. Kostja ei kohtle teda võrdselt kõikide teiste sissenõudjatega.
9.Tegevusetuse tuvastamisel saab järgnev küsimus olla ainult kahjutasu suuruses, kusjuures kahjutasu suuruse arvestamisel tuleb arvestada võlgniku edasist käitumist ja õiguste teostamist. Kostja ise peaks olema huvitatud võimalikult kiiresti olukorra lahendusest, et vältida kahju tekkimine. Hageja oli nõus ootama lukuabi 03.12.2013.a., kuid leidis, et mõistlik oli toimingud teha eelnevalt ära ja tellida lukuabi kohale. Hageja ei pidanud mõistlikuks 5 tundi oodata, kuni kohtutäitur teeb toiminguid, milles oli võimalik eelnevalt juba kokku leppida. Antud tegevusetus on tuvastatud Tartu Ringkonnakohtu otsusega 2-14-1176.
10.Kostja väited ebaseaduslikust väljatõstmisest ei ole asjakohased, kuna pole, keda peaks välja tõstma. Kohtutäituril oli õigus pöörduda kohtusse ja lasta võõrast vara vallanud isikud sealt välja tõsta. Korteriomandi valdamine võõra isiku poolt pidi olema kostjale teada juba vara arestimisel.
11.Kahju tekitamise aja arvestus algas täitemenetluse avalduse esitamisest ja aegumise nõue on välistatud. Tegemist on 10 aastase aegumistähtajaga ja kohtutäitur pidi olema teadlik, et kui ta ei täida oma seadusest tulenevaid kohustusi, siis ta võib tulevikus vastutada tegevusetusega põhjustatud kahjude eest.
12.Kostja väited sellest, et ta ei ole hagejat diskrimineerinud või ebavõrdselt kohelnud tema seksuaalse sättumuse tõttu on tõendamata. Hageja jaoks ei ole stressirohke igapäevase töö tegemine, vaid olukord, kus ta peab ametiisiku tegevuse tulemusena kannatama kahju all ja selline tegevusetus on jätkuv ning tekitab hagejas abituse ja lootusetuse tunde, millega kaasneb meelolu langus. Hageja, olles juriidilise haridusega isik, mõistab, et kostja võiks teha toiminguid, mida pahatahtlikult ei tee. Hageja jaoks ei ole LGBT kogukonna õiguste eest seismine tekitanud kunagi stressi või läbielamisi.
13.Kohtutäituri vahepealne ametitegevuse peatamine ei anna kostjale alust mitte läbi viia täitetoiminguid ja jätta hageja täitmisavaldused teisejärgulisteks.
14.Hageja sai 03.03.2016.a. kätte korteriomandi xxxx valduse kohtutäitur A K vahendusel täiteasjas nr 169/2016/1. 03.03.2016.a. võib lugeda kuupäevaks, mil lõpetati hageja kui omaniku õiguste rikkumine. Kogu perioodi jooksul, mil kohtutäitur K L tegeles hagejale valduse üleandmisega, ei toimunud midagi, see on kokku 8 aastat 1 kuu ja 15 päeva. Kostja on olulises määras jätnud täitmata oma ülesanded. Ka kohtumenetluse alustamine ei toonud lahendust. Hageja pidi ise pöörduma korduvalt kohtutäituri poole, et sundida kohtutäiturit tööd tegema. Lõpetuseks esitas hageja kohtutäiturile tema taandamise avalduse, mille kohtutäitur suurema viivitusega rahuldas. Ka kohtutäituri enda taandamine ei toonud asjas lahendust ja tekitasid juurde uue kohtuasja. Ka kohtuotsuses 2-15-12770 antud korraldust - anda täitetoimik üle kohtutäiturile A K viivitamatult - kostja nõuetekohaselt ei täitnud. Kohtutäitur A K koostas kostjale toimiku üleandmisega seoses puuduste kõrvaldamise. Kostja puudusi ei kõrvaldanud. 11.01.2016.a. sai hageja teada, et kohtutäituri K La asendaja T K on täitetoimiku üleandmisel tuvastatud puudused kõrvaldanud ja täitetoimik on üle antud.
15.Olukorras, kus riik on kehtestanud õigusliku raamistiku ja delegeerinud kohtutäituritele kohtuotsuste täitmise riigi nimel on oma olemuselt riigi õigus, kuid sellise õiguse andmisel peab riik olema ka veendunud ja tagama, et kohtuotsused saavad ka täidetud ning seda efektiivselt. Hageja ei saa nimetada kohtuprotsessi, mis kestab 15 päeva asemel üle 2 aasta kuidagi mõistlikuks. Hageja ei pea mõistlikuks ka 8 aastast täitemenetluse protsessi, kuna täitmine sõltus ainult täiturist endast, tema töökohustuste täitmisest. Hageja näeb siinse küsimuse arutelul ka riigi rolli vastutuse jagamisel. Tegevusetusega on tekitatud kahju tekkimise eeldused täidetud. Õigluse maksma panemine oli aga hageja jaoks kulukas. Õigusvaidluse keerukuse tekitas kohtutäitur ise teadlikult oma otsustega ja tegevusetusega. Ilmselgelt on hageja isiklik ajaline panus oma tsiviilasjadega tegelemisele kulutatud ajakulu. Samaaegselt menetlusdokumentide koostamisega ei saa hageja tegeleda põhitööga. Mittevaralise kahjunõude sisustamisel on oluline arvestada ka hageja enda panust kohtutäituriga korduvalt kohtusse pöördumisel. Kulutatud ajakulu on siinkohal võimalik ka arvestada kui mittevaralist kahjunõuet. Hageja peab iseenesest mõistetavaks, et psühhiaater ja psühholoog, terapeut tegeleb inimese psühholoogiliste probleemide lahendamisega ja tervise kahjustamine ei seisne mitte ainult füüsilise valu tekitamises vaid võib olla ka psühholoogiline – emotsionaalselt tajutav.
16.Hageja ei nõustu seisukohaga, et kindlustusselts ei vastusta ametitegevusega tekitatud kahju eest, kui pole tõendatud süü. Hageja ei ole isik, kes peaks tõendama kostja tegevuses süü olemasolu. Kostja peab tõendama süü puudumist. Kolmanda isiku seisukoht välistab sisuliselt mistahes nõude esitamise kohtutäiturite vastu, mis oma olemuselt ei ole ametikindlustuse sõlmimisel eesmärk. Ametikindlustuse eesmärgiks on ennekõike hüvitada kahju mis ametitegevusega või tegevusetusega on tekitatud. Käesolevas vaidluses ei ole küsimust sellest, kas kahju on tekitatud, vaid selles, et kui suur on kahju, mis kuulub hüvitamisele.
17.Täitur on olnud seisundis, mis jätab mulje, et tegemist on raske hooletusega. See põhjustas hagejale piisavalt palju kannatusi. Mittemateriaalse kahju puhul on õigustatud hüvitise karistuslik efekt, et inimesed saaksid aru, et selline käitumine ei ole aktsepteeritav. Kostja vastuväited ja seisukohad:
18.Kostja palus jätta hagi rahuldamata.
19.Lisaks võlgnikule võivad ka teised isikud omada õigust enampakkumisel müüdud kinnisasja vallata ja see õigus ei pruugi sundtäitmise tõttu lõppeda. Isikutel võib olla kinnisasjale piiratud asjaõigusi või võlaõiguslikke õigusi, nt üürilepingu või rendilepingu alusel. Käesolevas asjas on tõendatud, et korteri valdajaks on H K, kes ei ole täitedokumendis märgitud isikuks, kelle suhtes saaks täitemenetlust sundenampakkumise akti alusel läbi viia. Eluruumist väljatõstmine on ebaseaduslik, kui seda tehakse ilma õigusliku aluseta. Ainsaks õiguslikuks aluseks Eesti Vabariigis isiku väljatõstmiseks eluruumist on jõustunud kohtuotsus. Väljatõstmine eluruumist saab toimuda üksnes täitedokumendi täitmise kaudu ja selleks kohustatud isik peab samuti nähtuma täitedokumendist. Kohtutäitur ei ole isikuks, kellel on õigus lahendada isikute vahelisi materiaalõiguslike vaidlusi. Sellest seisukohast lähtuvalt puudub kostja tegevuses teokoosseis.
20.Täitemenetluse alanuks lugemise seisukohast on oluline, millal sai A-L M kättetoimetatud täitmisteade. Hageja antud asjaolu tõendanud ei ole, mistõttu ei ole põhjendatud ka kahju tekitamise aja arvestamine alates täitmisavalduse esitamisest.
21.Arvestades kostja ametitegevus oli peatatud, siis antud perioodil ei saa kostja olla isikuks, kes kannaks vastutust väidetava kahju tekitamise korral.
22.Hageja vaidlustas kostja tegevust alles 05.12.2013.a. Seetõttu ei ole põhjendatud hageja nõuded enne nimetatud perioodi. Hageja nõuded alates 18.01.2008.a. kuni 18.07.2012.a. on aegunud.
23.Hageja ei soovinud ise 03.12.2013.a. täitetoimingu lõpule viimist, vaid lahkus kohapealt. Tulenevalt TMS § 180 lõikest 3 tuleb valdus anda sissenõudjale. Kui sissenõudja kohapeal ei viibi, siis ei ole võimalik valduse kohane üleandmine. Hagejale tekitatud kahjuna ei saa käsitleda kommunaalteenuste nõuet, kuna korteri kasutaja on teada, kelle otseseks kohustuseks on kanda asja kasutamisega seonduvaid kulusid. Kostja ei oleks saanud täitemenetlust läbi viia, kuna asjas oli selge, et isik, kes korterit kasutab, ei ole täitedokumendis märgitud. Kuna täitemenetluse peatamise korral täitetoiminguid läbi ei viida, siis puudub kohtutäituri tegevuses süüline käitumine, mis võib kaasa tuua vastutuse.
24.Hageja nõue saamata jäänud tulu osas on tõendamata. See käsitleb ajavahemiku, mille eest kostja ei vastuta tulenevalt ametitegevuse peatamisest ning nõude aegumisest. On ebaselge, mida hageja soovis korteriga teha. Ühelt poolt väidab, et soovis müüa, teiselt poolt, et üürida. Hageja väited on tõendamata. Kuigi hageja on märkinud, et on tõendina esitanud notari 03.12.2013.a. teatise korteri müügitehingu ärajäämise kohta, siis kostja sellist tõendit e-
toimikust ei leidnud. Ei ole usutav, et korteri müügitehing oli hagejal määratud samale päevale, kui ta viibis xxxx koos kostjaga kinnisasja väljaandmise nõude täitmisel.
25.Hageja ei ole tõendanud, et tema tervislik seisund halvenes just kostja tegevusest tulenevalt, arvestades muuhulgas ka asjaoluga, et hageja tööks on isikute õigusalane nõustamine ja esindamine kohtus, samuti homoseksuaalsete isikute õiguste kaitsega seonduv, millega paratamatult kaasneb stressirohket tööd ja pinget. Viited kostja negatiivsele hoiakule hageja osas on täiesti alusetud, asjakohatud ja põhjendamata ega oma antud asjaga mingit puutumust.
26.Kostja vastutus tuleneb riigivastutuse seadusest ja tema käitumine, mis toob kaasa kahju hüvitamise, peab olema süüline. Hageja on välja käinud perioodi alates 2008.a. mil ta on esitanud avalduse isiku väljatõstmiseks tema poolt soetud pinnalt kuni 2013.a., millal oli määratud valduse üleandmine, ning perioodist mil oli täitemenetlus peatatud ja toiminguid ei teostatud. On kaks tegevusetuse perioodi. 2008-2013 perioodil hageja nõue kostja tegevusetuse osas on aegunud. Samuti välistab selle perioodi eest kahju nõude RVastS, kuna eelduseks on RVastS § 7 kohaselt, oli hagejal endal kohustus tegutseda aktiivselt, kui ta leidis, et kahju on tekitatud ning esitada kaebus täituri tegevuse peale. Kostja on oma vastuses neid õiguslikke aluseid puudutanud.
27.Esimene kaebus esitati detsembri 2013.a., seega saab rääkida käesolevas asjas üksnes sellest perioodist, mis puudutab kostja tegevusetust kuni hagi esitamiseni. Kohtud on eelnevalt teinud kaks lahendit, mis puudutab kostja tegevust hageja poolt esitanud täitedokumendi täitmisel. Üks lahend, mis jõudis ka ringkonnakohtusse puudutas kohtutäituri tegevust täitemenetluse peatamisel kaebuse esitamisel ja teine lahend puudutas kirjadele vastamist. Hageja ei ole esitanud nõuet kahju hüvitamiseks, seoses sellega, et kostja ei vastanud tema 20.05.2015.a. ja 17.07.2015.a. kirjadele. Kostja tegevust täitemenetluse peatamisel põhjendab kostja sellega, et peatamist ei pea põhjendama, kuna konkreetne alus, kaebuse esitamine, võib peatada menetluse. See on kohtutäituri diskretsiooniotsus.
28.Mis puudutab seda, kas täitur on käitunud süüliselt ja sellele peab järgnema vastutus, siis seda ei ole tõendatud ja puuduvad asjaolud, et täitur on käitunud süüliselt. Pigem on tegemist täituri vastutust välistavate asjaoludega. Täitedokumendiks oli enampakkumise akt, mis oli aluseks müüdud kinnisasjale. Kui asja kasutab kolmas isik, siis täitur ei saa isikuid välja tõsta, kuna neid isikuid ei ole täitedokumendis nimetatud.
29.Väär on seisukoht, et kostja ei ole teavitanud hagejat, miks ei ole võimalik kinnisasja valdust üle anda. Kinnisasja valduse üleandmise ajaks ei olnud täiturile teada, kes selles korteris viibib, endine omanik teatas, et temal võtmeid ei ole ja korter on tühi. Samas teatas ka kostja, et on vajalik hageja osalemine kinnisasja valduse üleandmisel, kuna on vaja vahetada uksed lukud. Asjaolu, et hageja valduse üleandmisel ei viibinud kohal, kuni tuleb kohale lukuabi, kus hagejal on kohustus valdus üle võtta, ei saa süüks panna kostjale. Kolmanda isiku seisukohad:
30.Hagiavaldus ei ole põhjendatud. Ühelt poolt väidab hageja, et kohtutäitur tekitas kahju tegevusetusega. Samaaegselt väidab hageja, et kostja pani kahju põhjustanud teo toime 03.12.2013.a. täitetoimingu läbiviimisel. Hagiavaldusest ei ole selgelt aru saada, mis hetkest on kostja rikkumise toime pannud ja kas selleks on tegu või tegevusetus. Jääb selgusetuks, miks hageja ei võimaldanud kostjal 03.12.2013.a. täitemenetlust lõpuni viia (ei oodanud lukuabi saabumist), luues ise olukorra, kus talle tekib kahju. Hagiavaldusest ei selgu seda, miks hageja ei ole soovinud kasutada tsiviilõiguslikke õiguskaitsevahendeid õigusliku aluseta korteris viibiva isiku või tema asjade korterist väljatõstmiseks. Korterit kasutanud isik ei ela enam seal, selgusetuks jääb, miks hageja ei ole korterit kasutama hakanud. Hagiavalduse läbivaatamisel tuleb hinnata ka hageja tegevust kahju tekkimisel ja hüvitist vähendada.
31.Hageja väide saamata jäänud tulu osas on tõendamata. Esiteks on tõendamata, et vaidlusalust korterit olemasolevas seisundis oli üldse võimalik üürile anda, teiseks ei ole tõendatud võimaliku üüri suurus. Asjaolu, et isikule kuulub korter, ei tähenda seda, et talle tekkinud kahju suuruseks on kogu perioodi saamata jäänud üüri summa. Nõude esitamisel ei ole hageja arvestanud, et korteri üürimisega kaasnevad kulutused. Selleks, et korterit välja üürida tuleb seda perioodiliselt remontida. Hageja ei ole teinud kulutusi korteri remondile, mis tuleks hüvitisest maha arvata. Hagi rahuldamisel tuleb arvestada, et hageja oleks üürisummalt pidanud tasuma riigile tulumaksu 20%.
32.Hageja väidab, et tal oli notar P. P juures 06.12.2013.a. registreeritud ostu-müügi lepingu sõlmimiseks aeg ja ta oleks saanud korteri müüa maksumusega 6500 eurot. Kuivõrd xxxx on samaväärsete korterite hinnad ca 1500-1700 eurot, on kostja oma tegevusetusega tekitanud hagejale kahju korteriomandi valduse omamatuse tõttu hagejale võõrandamise ärajäämisega suurusjärgus 4800 eurot. Hageja ei ole tõendanud, kahju tekkimist. Eluliselt ei ole usutav, et tegemist oli reaalse tehinguga. Usutav ei ole, et piirkonnas, kus korterid maksavad 1500 -1700 eurot, sooviks keegi korterit osta 6500 euro eest.
33.Hagiavaldusest ei ole aru saada, mis õigushüve kahjustamise eest ta soovib hüvitist saada, kuidas õigushüve on kahjustatud, tõendamata on kahju tekitamine ja põhjuslik seos rikkumise ning kahju tekkimise vahel.
34.Kohtutäitur on esitanud aegumise vastuväite ning seega ei ole võimalik hagiavaldus rahuldada nõuete osas, mis on aegunud.
35.Juhul kui hagiavalduses esitatud väited osutuvad tõeseks, puudub kolmandal isikul kahju hüvitamise kohustus. Hagiavalduse väidete kohaselt on kahju põhjustatud kaudse tahtluse vormis. Kindlustusandjal ei ole täitmise kohustust, kui kahju tekkis kindlustatu kohustuse tahtliku rikkumise tõttu. Kohtu seisukoht ja põhjendused:
36.Kohus, tutvunud poolte seisukohtade ja väidetega ning hinnanud esitatud tõendeid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.
37.Hageja nõueteks, mille kohus on menetlusse võtnud, on saamata jäänud üüritulu nõue summas 9900 eurot; viivised nimetatud summalt otsuse tegemisest kohustuse täitmiseni seaduses sätestatud määras; sissenõudmiskulud summas 40 eurot; mittevaralise kahju hüvitis kohtu poolt õiglaseks peetavas summas; omandi müügi nurjumisega seotud kahju summas 4800 eurot; alternatiivselt saamata jäänud üüritulule kahjuhüvitis saamata jäänud üüritulu eest kuni 06.12.2013.a. summas 7810 eurot ning edasise perioodi eest tekitatud kahju omandi müügi nurjumise tõttu saamata jäänud tulu näol summas 4800 eurot.
38.Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste asjaolude osas. Täiteasjas nr 140/2006/645 toimunud kordusenampakkumisel 04.12.2007.a. omandas hageja korteriomandi (kinnistu registriosa nr xxxx, aadressiga xxxx), mille väljanõudmiseks ebaseaduslikust valdusest alustati kostja avalduse alusel täiteasja nr 140/2008/164. Korteriomandi kordusenampakkumine toimus kohtutäitur K La vahendusel ja selle võitjaks osutunud hageja kanti kinnistusraamatusse kordusenampakkumise akti alusel omanikuna sisse 11.12.2007.a.
39.Hageja on esitanud kaebused kohtutäitur K La tegevusele täitemenetlustes. Tsiviilasjas nr 2-14-1176 jäeti Tartu Ringkonnakohtu 20.05.2015.a. määrusega (kd II lk 179 jj) R Ma kaebus täiteasjas nr 140/2008/164 kohtutäitur K La 10.12.2013.a. otsuse resolutsiooni p 2 tühistamiseks rahuldamata; määrati rahuldada R Ma kaebus täiteasjas nr 140/2008/164 kohtutäitur K La 30.12.2013.a. otsuse tühistamiseks osaliselt ning tühistada täiteasjas nr
140/2008/164 kohtutäitur K La 30.12.2013.a. otsus resolutsiooni p-de 2-4 osas. Muus osas jäeti R Ma kaebus läbi vaatamata. Ringkonnakohus leidis muu hulgas, et täitemenetluse peatamine ei olnud põhjendatud ning et kohtutäitur jättis põhjendamatult uue tähtaja täitetoimingu läbiviimiseks määramata. Ringkonnakohus tuvastas, et kohtutäitur on olnud täitemenetluses osaliselt tegevusetu, jättes välja selgitamata täitemenetluses tähtsust omavad asjaolud ega pole tõendanud, mida on teinud asjakohaste andmete väljaselgitamiseks. Ringkonnakohtu arvates jättis kohtutäitur aastatel 2008-2013 välja selgitamata asjas olulise teabe, s.o asja koormavad kolmandate isikute õigused. Viru Maakohtu 23.09.2015.a. määrusega tsiviilasjas nr 2-15-12770 rahuldati R Ma kaebus kohtutäitur K La tegevusetuse peale osaliselt; tuvastati kohtutäitur K La tegevuses õigusvastasus seoses täiteasjas nr 140/2008/164 sissenõudja R Ma kirjadele (20.05.2015.a. kuni 17.07.2015.a.) vastamata jätmisega; kohustati kohtutäitur K La andma viivitamatult täiteasi nr 140/2008/164 üle kohtutäitur A Kile; jäeti rahuldamata nõue kohustada kohtutäiturit kuni valduse üleandmiseni maksma kõik korteri valdamisega seotud kulutused.
40.Kohtutäituri seaduse (KTS) § 9 lg 1 kohaselt vastutab kohtutäitur oma ametitegevuse käigus süüliselt tekitatud kahju eest riigivastutuse seaduses sätestatud alustel ja ulatuses. Kohtutäitur vastutab ka tema büroo töötajate poolt süüliselt tekitatud kahju eest. Sama paragrahvi kaheksanda lõike kohaselt, kohtutäituri poolt kahju hüvitamisega seotud vaidlused vaadatakse läbi maakohtus.
41.Hageja nõuab kostjalt saamata jäänud üüritulu summas 9900 eurot ning viivised nimetatud summalt otsuse tegemisest kohustuse täitmiseni seaduses sätestatud määras. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista omandi müügi nurjumisega seotud kahju summas 4800 eurot. Alternatiivselt saamata jäänud üüritulu nõudele esitas hageja kahjuhüvitise nõude saamata jäänud üüritulu eest kuni 06.12.2013.a. summas 7810 eurot ning edasise perioodi eest tekitatud kahju omandi müügi nurjumise tõttu saamata jäänud tulu näol summas 4800 eurot. Seega palub hageja kostjalt välja mõista saamata jäänud tulu. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 2 lg 1 p 5 kohaselt käesoleva seaduse alusel võib isik riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt, muult avalik-õiguslikult juriidiliselt isikult või muult avalikke ülesandeid avalik-õiguslikul alusel väljaspool alluvussuhet teostavalt isikult (avaliku võimu kandjalt) nõuda tekitatud kahju hüvitamist. RVastS § 7 lg 2 kohaselt tegevusetusega tekitatud kahju hüvitamist võib nõuda üksnes juhul, kui haldusakt jäi õigeaegselt andmata või toiming õigeaegselt sooritamata ja sellega rikuti isiku õigusi. RVastS § 7 lg 3 kohaselt käesoleva paragrahvi lõigete 1–21 alusel hüvitatakse otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. RVastS § 7 lg 4 kohaselt, kui seadusega pole sätestatud teisiti ja see pole vastuolus avalikõiguslike suhete olemusega, kohaldatakse avaliku võimu teostamisel tekitatud kahju hüvitamisel lisaks käesolevale seadusele ka eraõiguse kahju hüvitamise sätteid. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 128 lg 4 kohaselt, saamata jäänud tulu on kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises.
VÕS § 1045 lg 1 p 7 kohaselt, kahju tekitamine on õigusvastane siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Hageja leiab, et kostja on rikkunud korteriomandi valduse kostjale üleandmise kohustust, millest tulenevalt on hagejal tekkinud kahju. Hageja esitas Tallinna notar P P kinnituse, et hageja broneeris aja 06.12.2013.a. korteriomandi müügilepingu vormistamiseks, et müüa OÜ-le Eesti Internet aadressil xxxx asuv korteriomand (kd II lk 26). Hageja on viidanud Tartu Ringkonnakohtu 20.05.2015.a lahendile nr 2-14-1176, milles ringkonnakohus leidis, et täitemenetluse peatamine ei olnud põhjendatud ning et kohtutäitur jättis põhjendamatult uue tähtaja täitetoimingu läbiviimiseks määramata. Ringkonnakohus tuvastas, et kohtutäitur on olnud täitemenetluses osaliselt tegevusetu, jättes välja selgitamata täitemenetluses tähtsust omavad asjaolud ega pole tõendanud, mida on teinud asjakohaste andmete väljaselgitamiseks. Ringkonnakohtu arvates jättis kohtutäitur aastatel 2008-2013 välja selgitamata asjas olulise teabe, s.o asja koormavad kolmandate isikute õigused. Kostja on välja toonud tõendid, mille põhjal leiab, et tema tegevus on olnud kooskõlas nõuetega. Kostja viitas hageja 01.07.2015.a. e-kirjale (kd I lk 34), milles hageja palus peatada kõik täitemenetlusega seotud toimingud kuni kohtutäituri taandamisavalduse lahendamiseni. Kirjalik allkirjastatud taotlus on esitatud samuti 01.07.2015.a. (kd I lk 44-45) Samuti on kohtule esitatud väljavõte kirjavahetusest (kd I lk 39), millest nähtuvalt Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite koja ametikogu hinnangul puuduvad kohtutäitur K La tegevuse osas piisavalt tõendatud asjaolud, mille alusel saaks tema tegevust pidada seadusega või ametitavaga vastuolus olevaks. Kostja viitas 03.12.2013.a. kinnisasja valduse äravõtmise aktile (kd I lk 62), millest nähtub muu hulgas, et sissenõudja R M ei nõustunud ukse avamisega lukkude lõhkumise teel või ootama lukuabi saabumiseni. Alla kirjutanud R M. Kostja viitas kirjavahetusele (kd I lk 59) ning märkis, et kohtutäituri vastuste kohaselt on hageja kohalviibimine toimingu tegemiseks vajalik, samuti on kohtutäitur pakkunud, et hagejale sobival ajal võib minna ja lukud avada, et saaks uued lukud ette panna. Kostja viitas sularahaarvele (kd I lk 52), mille kohaselt on hageja kasutanud lukuabi. Kohtu hinnangul võib eeltoodu alusel väita, et kohtutäitur on rikkunud täitemenetlustes temal olevaid kohustusi ning hagejal on tekkinud korteri müügi mittetoimumise tõttu kahju. Varasemas kohtumenetluses on tuvastamist leidnud asjaolu, et kohtutäitur on viivitanud täitetoimingute tegemisega ning oli osaliselt tegevusetu. TMS § 8 kohaselt on kohtutäitur kohustatud viivitamata tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks, koguma täitemenetluseks vajalikku teavet ning selgitama täitemenetluse osalistele nende õigusi ja kohustusi. Kohus leiab, et kohtutäitur ei ole seadusest tulenevat kohustust täitnud. Eelnevalt mainitud ringkonnakohtu lahendis leidis tuvastamist, et täitemenetluse peatamine ei olnud põhjendatud ning et kohtutäitur jättis põhjendamatult uue tähtaja täitetoimingu läbiviimiseks määramata. Kohtutäitur on olnud täitemenetluses osaliselt tegevusetu, jättes välja selgitamata täitemenetluses tähtsust omavad asjaolud s.o asja koormavad kolmandate isikute õigused. Samuti tuvastati 23.09.2015.a. määrusega tsiviilasjas nr 2-15-12770 kohtutäitur K La tegevuses õigusvastasus seoses täiteasjas nr 140/2008/164 sissenõudja R Ma kirjadele vastamata
jätmisega ning kohustati kohtutäitur K La andma viivitamatult täiteasi nr 140/2008/164 üle kohtutäitur A Kile. Kohtutäitur A. Kile edastatud täitetoimik oli puudustega. Seega on kohtutäituri tegevus olnud õigusvastane.
42.VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Hagejal tuleb tõendada, et kahju tekitanud isiku käitumine on põhjuslikus seoses tekkinud kahjuga. Hageja esitas Tallinna notar P P kinnituse, et hageja broneeris aja 06.12.2013.a. korteriomandi müügilepingu vormistamiseks, et müüa OÜ-le Eesti Internet aadressil xxxx asuv korteriomand (kd II lk 26). Hageja märkis, et tehing oleks toimunud, kui hagejal oleks sel hetkel olnud korteriomandi valdus. Kohus leiab, et kostja tegevusetuse ja hagejal tekkinud kahju vahel oli põhjuslik seos.
43.VÕS § 1050 lg 1 kohaselt kahju tekitaja ei vastuta kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Hageja poolt kostjale saadetud e-kirjast (kd I lk 29) nähtuvalt vahetas hageja kõnealuses korteris lukud 23.06.2015.a. ning politseiga koos suleti võtmed ümbrikusse. Hageja märkis, et olemas on võimalus valdus üle anda, kuid soovis, et täitur oma ülesanded täidaks ning ladustaks võlgniku asjad turvalisse kohta. Kostja hinnangul näitab see aga, et hageja oli korteri valduse sisuliselt saanud. VÕS § 104 lg 1 kohaselt seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel vastutab isik oma kohustuse rikkumise eest üksnes süü olemasolu korral. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on süü vormid hooletus, raske hooletus ja tahtlus. Kohtu hinnangul on tuvastatud kostja süü. Kostja poolt esitatud tõendid kohtu hinnangul vastupidist ei tõenda. Kohtutäituri tegevusetus ning kohustuste rikkumine tuvastati kohtuasjades, kus kohtutäituri tegevusele esitati kaebused. Vaatamata nimetatud kohtuasjades tehtud lahenditele jätkas kohtutäitur oma kohustuste rikkumist, jättes hagejale korteriomandi valduse ning kohtutäitur A. K täitetoimiku materjalid viivitamatult üle andmata. Kohus leiab, et kohtutäitur on käitunud kohustust rikkudes tahtlusega.
44.Kostja on leidnud, et kostja ei vastuta saamata jäänud tulu eest tulenevalt ametitegevuse peatamisest ning nõude aegumisest. Kohtutäituri seaduse (KTS) § 9 lg 1 kohaselt vastutab kohtutäitur oma ametitegevuse käigus süüliselt tekitatud kahju eest riigivastutuse seaduses sätestatud alustel ja ulatuses. Kohtutäitur vastutab ka tema büroo töötajate poolt süüliselt tekitatud kahju eest. KTS § 9 lg 9 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikest 1 tulenev nõue aegub kolme aasta möödumisel päevast, millal kannatanu sai teada kahjust ja seda hüvitama kohustatud isikust, ning hiljemalt kümne aasta möödumisel kahju tekitamisest arvates. Kohus leiab, et antud juhul on oluline tuvastada, millal sai hageja kahju tekkimisest teada. Kohus leiab, et kuivõrd käesoleval juhul oli kahju tekitava tegevuse (tegevusetuse) puhul tegemist jätkuva käitumisega, tuleb aegumise alguseks arvestada kahjustava tegevuse lõpp. Kohus leiab, et kahjustava tegevuse lõpuks tuleb lugeda täitetoimiku nr 140/2008/164 üleandmine kohtutäitur A Kile ehk 08.10.2015.a., mil täitetoimik kohtutäitur A. Kile laekus. Täitetoimik edastati kohtutäitur K La 08.07.2015.a. otsuse alusel.
Eeltoodust tulenevalt ei ole saamata jäänud tulu nõue aegunud. Samuti ei vabasta kohtutäiturit vastutusest asjaolu, et tema ametitegevus oli peatatud.
45.Järgnevalt tuleb hinnata hagejal tekkinud kahju ning põhjendatud kahjuhüvitise suurust. Hageja on korteri müügist saamata jäänud tulu arvestanud välja järgmisi asjaolusid aluseks võttes. Hagejal oli olemas ostja ja ta soovis korteriomandit müüa maksumusega 6500 eurot. Täna peab ta uue ostja leidmiseks tegema järjekordselt kulutusi ja leidma uue ostja, kusjuures korteriomandit on vahepeal kolmandate isikute poolt oluliselt kahjustatud. Avalikes portaalides on samaväärsete korterite hinnad 1500-1700 eurot, seega on kostja tegevusetusega tekitanud hagejale kahju 4800 eurot. Saamata jäänud tulu põhineb tõenäosusel, kuna reeglina ei ole võimalik täpselt hinnata, millist kasu või kahju oleks pool saanud, kui kohustust oleks kohaselt täidetud. Hinnata tuleb asjaoludest lähtuvalt teenitud kasu, alternatiivseid kasusaamisvõimalusi jms. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises. Saamata jäänud tulu eest hüvitise saamiseks peab hageja tõendama, et tal oli kavatsus ja võimalus tulu saada. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja on kavatsust tulu teenida tõendanud järgnevaga. Nimelt on Tallinna notar P P kinnitanud, et hageja broneeris aja 06.12.2013.a. korteriomandi müügilepingu vormistamiseks, et müüa OÜ-le Eesti Internet aadressil xxxx asuv korteriomand hinnaga 6500 eurot (kd II lk 26). Kohus leiab, et kuigi hageja on tõendanud kavatsuse korteri müügiga kasu teenida ning näidanud ära kahju suuruse arvestamise aluse, tuleb käesoleval juhul kahju hüvitise suuruse määramisel arvestada ka muude kahju hüvitamise põhimõtetega. VÕS § 127 lg 2 kohaselt ei kuulu kahju hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. Seega rikutud kohustuse eesmärgi kindlakstegemisel tuleb muu hulgas arvestada sellega, kuivõrd ettenähtav oli kahjulik tagajärg mõistlikule isikule. Kohus märgib, et kuivõrd hageja ise on välja toonud, et keskmiselt on samaväärsete korterite hinnad xxxx suurusjärgus 1500-1700 eurot, ei ole mõistlikule isikule ettenähtav, et samaväärse korteri võiks müüa hinnaga 6500 eurot. Eeltoodust tulenevalt ei ole maakohtu hinnangul põhjendatud, et kostjalt mõistetaks välja hageja kasuks saamata jäänud tuluna kokku lepitud turuhinda kordades ületava hinna ja reaalse turuhinna vahet. Kohus leiab, et mõistlikuks saamata jäänud tulu suuruseks on kõnealuse korteriomandi turuhind käesoleval hetkel, so 1700 eurot. Korteri turuhinna üle poolte vahel vaidlust olnud ei ole. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks saamata jäänud tulu katteks väljamõistmisele 1700 eurot. Kuna on tõendanud, et hagejal oli kavatsus korteriomand müüa, ei ole põhjendatud lisaks saamata jäänud korteri müügihinnale mõista samaaegselt välja ka saamata jäänud üüritulu. Kohus leiab, et vastasel juhul hüvitataks hagejale tekkinud kahju topelt kahel erineval alusel. Samuti pole hageja tõendanud, et tal oli kavatsus korter üürile anda. Seega jätab kohus hageja nõude saamata jäänud üüritulu väljamõistmiseks rahuldamata.
46.Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulude summas 40 eurot hüvitamist.
VÕS § 1131 lg 1 kohaselt, kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Kohus märgib, et viivise nõue ei oleks käesoleval juhul välistatud, kuid hageja ei ole omandi müügi nurjumisega seotud kahjult viivise väljamõistmist palunud. Kohtu hinnangul kuulub hageja nõue sissenõudmiskulude väljamõistmiseks käesoleval juhul rahuldamisele. Kohus märgib, et hageja ei pea eraldi tõendama temal võla sissenõudmisega kaasnenud kulutusi. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele võla sissenõudmiskulud summas 40 eurot.
47.Hageja palub kostjalt välja mõista mittevaralise kahju hüvitis kohtu poolt õiglaseks peetavas summas. RVastS § 9 lg 1 ja 2 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Mittevaraline kahju hüvitatakse proportsionaalselt õiguserikkumise raskusega ning arvestades süü vormi ja raskust. VÕS § 128 lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Mittevaralise kahju hüvitamiseks on üldjuhul piisav nende asjaolude tõendamine, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Isikuõiguste rikkumise korral tuleb kahjustatud isikule hüvitada mittevaraline kahju üksnes juhul, kui rikkumise raskus, eelkõige kehaline või hingeline valu, seda õigustab. Hageja on leidnud, et tal on tekkinud moraalne kahju, kuna kohtutäitur on oma tegevusetusega kahjustanud hageja vaimset tervist, st tekitanud hagejas abituse ja lootusetuse tunde, millega on kaasnenud meelolu langus. Hageja on mittevaralise kahju nõude olemasolu põhistamiseks esitanud järgmised tõendid. Hageja R M on olnud haiguslehel perioodil 12.12.2013.a. kuni 10.01.2014.a. seoses haigestumisega (kd II lk 84). Hageja on esitanud teabelehe (kd II lk 24), mille kohaselt oli tal aeg psühhiaatri vastuvõtule 16.12.2013.a. Samuti on hageja kohtule esitanud arve, mille kohaselt on seansi maksumuseks 460 eurot, arve on väljastatud hagejale 14.08.2015.a. FIE R H poolt (kd II lk 25). Hageja hinnangul näitavad tõendid, et hageja kasutas vaimsete küsimuste lahendamiseks vastava eriala eksperti. Maakohus leiab, et kuigi kohtutäitur on täitemenetlusi läbi viies rikkunud oma kohustusi ning menetluse venimine on hageja jaoks olnud aeganõudev ning toonud kaasa negatiivseid emotsioone, ei ole käesoleval juhul tõendatud, et hageja läbielamised annaksid aluse mittevaralise kahju hüvitamise nõudeks. Kohtu hinnangul ei ole tõendatud, et hageja oleks haiguslehel viibinud just seoses kostja tegevusetusega põhjustatud täitemenetluse läbiviimise viibimisest.
48.Hageja on kohtule esitanud kohtutäitur A Ki poolt täitemenetluses 140/2008/164 koostatud kohtutäitur K Lale puuduste kõrvaldamise nõude (kd II lk 20), mille kohaselt on talle laekunud täitetoimikul puudused. Hageja hinnangul tõendab see kostja käitumist ning on oluline moraalse kahju hüvitamise seisukohalt. Kohus on seisukohal, et kostjale täitmiseks koostatud puuduste kõrvaldamise nõue ei tõenda hagejal kahju tekkimist. Kohus leiab, et täitemenetluste raames läbiviidavate toimingute venimine iseenesest ei ole erakordne sündmus. Kõnealuse korteri puhul ei olnud tegemist
hageja eluruumiga. Hageja soovis korterit müüa, seega korteri puhul oli tegemist eelkõige tulu saamise vahendiga. Kohus leiab, et majandusliku kasu saamata jäämine ei ole mittevaralise kahju hüvitamise aluseks. Lisaks on hageja moraalse kahju tõendamiseks esitanud e-kirjad (kd I lk 30-31), millest nähtuvalt on hageja kirjutanud kohtutäitur K Lale ning küsinud, millal saab ta kätte korteriomandi valduse ning miks kohtutäitur temaga koostööd ei tee. Samuti on hageja esitanud kohtutäitur K Lale taotluse kohtutäituri taandamiseks ning heitnud ette, et kohtutäitur ei saa tööülesannete täitmisega hakkama. Hageja on viidanud Tartu Ringkonnakohtu 20.05.2015.a. määrusele (kd I lk 46 jj, vt käesoleva kohtuotsuse p 39), milles on hageja hinnangul tuvastatud kostja tegevusetus. Kohus leiab, et kuigi tuvastamist on leidnud kohtutäituri tegevusetus, ei ole ametniku passiivsus selline asjaolu, mis kodanikule hingelist valu tekitaks. Kohus leiab, et tõendamist ei ole leidnud hageja väited, et kostja teda seksuaalse sättumuse tõttu diskrimineerinud oleks. Seega ei ole tuvastamist leidnud ametniku poolt täitemenetluses toime pandud rikkumiste puhul isiklikust vaenust tingitud motiiv. Hageja poolt kohtule edastatud kirjavahetusest (kd I lk 59-61 ning lk 74 jj) nähtuvalt on OÜ Condor Inkasso edastanud hagejale teatise seoses võlgnevusega. Hageja on samas kirjavahetuses nõudnud kostjalt teavet selle kohta, millal täitemenetlus lõpetatakse, kuivõrd valdust ei oldud hagejale üle antud. Hageja on kohtule esitanud väljavõtte kõnede eristustest (kd I lk 110 - 115), milles hageja on välja toonud kõned kohtutäitur K La büroosse, millega hageja soovib tõendada, kui aktiivselt on antud protsessis käitunud. Kohus möönab, et kohtutäituri tegevusetus võis põhjustada hagejale täiendavat ajakulu. See aga ei anna alust teha järeldust, et sellega kaasnes hagejale hingeline valu ja kannatused. Hageja on kohtule esitanud avalduse täitemenetluse läbiviimiseks (kd I lk 64-66) ning kordusenampakkumise akti (kd I lk 67-68). Kohus märgib, et täitemenetluse algatamise aja või kordusenampakkumise läbi viimise osas ei ole poolte vahel vaidlust olnud. Seega ei ole tõend asjakohane. Hageja on esitanud väljavõtte (kd II lk 74), millest nähtub tema hinnangul, et kostja on tagantjärgi esitanud teatud dokumente ning see omab hageja arvates tähtsust moraalse kahju hüvitamise seisukohast. Dokument on koostatud 16.11.2012.a. ja tõendab hageja hinnangul, et kohtutäitur ei saanud koostada antud dokumente aastal 2008, vaid on teinud dokumendid tagantjärele. Seda tõendavad ka võlgnikult välja nõutavad summad, mis on eurodes, mitte sellel ajal kehtinud valuutas kroonides. Hageja juhtis juba toona tähelepanu sellele asjaolule, et kohtutäitur on koostanud dokumendid tagantjärele – tõendab kohtutäituri tegevusetust. Kohtu hinnangul jääb arusaamatuks, mida kõnealuse väljavõttega tõendada soovitakse. Selgusetuks jääb, millise dokumendiga on tegemist ning kuidas selle dokumendi muutmise või printimise aeg tõendavad hagejal mittemateriaalse kahju tekkimist. Kohus leiab, et väljavõtte alusel ei saa järeldada, et mingit dokumenti (teadmata seda, millise dokumendiga tegemist on) on tagantjärgi muudetud. Hageja on esitanud ministri käskkirja, millega kohtutäitur K L on ametist vabastatud (kd III lk 10) ning leidnud, et käskkiri näitab kohtutäituri suhtumist kogu menetluse jooksul. Kohus leiab, et nimetatud käskkiri ei näita kohtutäituri suhtumist ning ei ole seotud ühegi konkreetse menetlusega. Kohtutäitur on ametist vabastatud tema enda avalduse alusel.
49.Hageja on palunud käesoleva tsiviilasja materjalide juurde võtta ka tsiviilasja nr 2-14-1176 materjalid ning toonud välja asjaolud, mida iga dokumendiga tõendada soovib.
Kohtutäituri 30.12.2013.a. otsus täiteasjas 140/2008/164 (kd II lk 68-73) tõendab hageja hinnangul kohtutäituri tegevust ja näitab, millisele arusaamale ta esitatud kaebustest jõudis, mis omakorda tõendab kohtutäituri omavolitsemist. Hageja märkis, et kohtutäituri otsus on allkirjastatud hiljem, kui selleks oli seaduses etteantud aeg teha otsus – näitab kohtutäituri suhtumist tähtaegadest kinnipidamisse. R Ma e-kiri kohtutäiturile (kd II lk 85) näitab hageja hinnangul, kuidas hageja proovib leida lahendusi ja kutsus kostjat üles lahendustele. Kuna tegevust ei järgnenud, siis tõendab tegevusetust ja kohtutäituri käitumist ajal, kui asjad on kohtus ja oleks võinud asjad lahendada kohale minekuga ja valduse üleandmisega. Avaldaja 15.03.2014.a. seisukoht (kd II lk 116 jj) tõendab avaldaja järjekordset püüdu leida mõistmist ning tõendab, et kohtutäitur oli järjekordselt teadlik hageja soovidest saada valdus kätte. 25.08.2014.a. e-kiri R Ma poolt (kd II lk 128) – tõend järjekordsest pöördumisest ja ettepanekust. Hageja 24.04.2015.a. e-kiri kohtule (kd II lk 178) näitab, et hageja pidi järjepidevalt omaalgatuslikult tundma oma asjade vastu huvi, kuigi seaduses on 15-päevane tähtaeg kohtutäituri otsuste lahendamiseks – tõendab, et menetlus oli kestnud ebamõistlikult pikalt. 14.11.2014.a. määruskaebus (kd II lk 164 jj) tõendab hageja järjekordset katset panna õigus maksma ja näitab tema leppimatust tekkinud olukorras – tõendab hageja võitlemist ja ajakulutusi. Kostja on oma vastuväidete tõendamiseks esitanud ja viidanud järgmistele tõenditele. Hageja poolt kostjale saadetud e-kirjast (kd I lk 29) nähtuvalt vahetas hageja kõnealuses korteris lukud 23.06.2015.a. ning politseiga koos suleti võtmed ümbrikusse. Hageja märkis, et olemas on võimalus valdus üle anda, kuid soovis, et täitur oma ülesanded täidaks ning ladustaks võlgniku asjad turvalisse kohta. Kostja hinnangul näitab see, et hageja oli korteri valduse sisuliselt saanud. Kostja viitas hageja 01.07.2015.a. e-kirjale (kd I lk 34), milles hageja palus peatada kõik täitemenetlusega seotud toimingud kuni kohtutäituri taandamisavalduse lahendamiseni. Kirjalik allkirjastatud taotlus on esitatud samuti 01.07.2015.a. (kd I lk 44-45). Kostja viitas samale kirjavahetusele, millele ka hageja varem viidanud oli (kd I lk 59), ning märkis, et kohtutäituri vastuste kohaselt on hageja kohalviibimine toimingu tegemiseks vajalik, samuti on kohtutäitur pakkunud, et hagejale sobival ajal võib minna ja lukud avada, et saaks uued lukud ette panna. Kostja viitas 03.12.2013.a. kinnisasja valduse äravõtmise aktile (kd I lk 62), millest nähtub muu hulgas, et sissenõudja R M ei nõustunud ukse avamisega lukkude lõhkumise teel või ootama lukuabi saabumiseni. Alla kirjutanud R M. Kostja viitab sularahaarvele (kd I lk 52), mille kohaselt on hageja kasutanud lukuabi. Kohus märgib, et kohtutäituri tegevusetuse tõttu menetlustes tekkinud viivitus on tuvastatud. Samas ei anna tähtaegadest mittekinnipidamine alust moraalse kahju hüvitamiseks. Tegemist ei ole asjaoluga, mida saaks pidada hingeliste läbielamiste põhjustajaks.
50.Hageja on välja toonud, et on ise aktiivselt tegutsenud, et teada saada, kes korterit valdab, esitades väljavõtte kirjavahetusest (kd II lk 108). Kohus märgib, et tegemist on siiski kohtutäituri büroo töötaja ja kohaliku omavalitsuse vahelise kirjavahetusega ega näita hageja aktiivsust toimingute tegemisel.
51.Kaebuse täiendus (kd II lk 75 jj) kohtutäituri tegevuse osas 17.01.2014.a., mil oli esitatud juba kohtule hagi – ilmestab hageja hinnangul kohtutäituri tegevusetust ja näitab, et ajal mil kohtutäitur oli menetluse peatanud, menetles ta endiselt edasi asju – seega oli tegemist näiliku peatamisega, mis tekitas võlausaldajale kohustusi esitada täiendus, kuna vastupidisel juhul oleks ta minetanud kaebeõiguse. Tõendab kohtutäituri sihilikku tegevust hageja õiguste rikkumisega. Mitte miski ei kohustanud kostjat võtma vastu otsuseid ajal mil täitemenetlus oli tema enda poolt peatatud. Kaebuse terviktekst 03.02.2014.a. (kd II lk 86 jj) tõendab hageja arvates üksikasjalikult, mida on pooled teinud ja millised olid nõuded. Hageja täiendav kaebus 11.03.2014.a. (kd II lk 110 jj) tõendab probleemide jätkumist menetluse kestel ja olukorra
mittelahendamist – oluline hindamaks kohtu poolt mittevaralise kahju nõude suurust, sest hageja peab tõendama, mida ta on teinud endast olenevalt kõik selleks, et leida lahendusi ja kokkuleppeid. Kohtu hinnangul ei tõenda hageja poolt koostatud kaebus kohtutäituri sihilikku tegevust hageja õiguste rikkumisel. Kaebus sisaldab hageja ühepoolseid väited ja subjektiivseid hinnanguid ning need ei saa kohtumenetluses olla tõendiks mingi asjaolu põhistamisel.
52.Hageja on märkinud, et Viru Maakohtu 07.02.2014.a. menetlusse võtmise määrus (kd II lk 98-93) vastamise tähtajaga 15 päeva tõendab, et kohtutäitur oli sellest hetkest kõikidest nõuetest teadlik ja jätkas tegevusetust. Hageja arvates tõendab kohtutäituri 25.02.2014.a. vastus (kd II lk 101 jj), et kohtutäituril ei olnud soovi mingeid kokkuleppeid arutada või kompromissile minna, vastati tähtaja viimasel päeval ja minutil – tõendab kohtutäituri suhtumist kohtumenetlusse ja soovimatust teha koostööd hagejaga. Maakohus leiab, et kohtutäitur pidi olema tähtaegadest teadlik ka ilma kohtumääruseta. Tähtaegade ületamisega seotud üleelamiste osas on kohus juba seisukoha võtnud. Kohus leiab jätkuvalt, et tähtaegade ületamine iseenesest ei too inimesele kaasa hingelisi läbielamisi. Samuti ei näita tähtaja viimasel päeval vastamine mingilgi moel kohtutäituri suhtumist. Mitmendal tähtaja päeval vastatakse, ei saa olla kriteeriumiks, et hinnata ametniku suhtumist ametiülesannete täitmisesse.
53.Kohtutäituri 13.02.2014.a. pöördumine Kiviõli Linnavalitsuse poole (kd II lk 108) tõendab hageja hinnangul seda, et alles peale seda, kui ta oli saanud hagimaterjalid kätte hakkas kohtutäitur reaalselt midagi tegema – uuris kes elab korteris. Kohtutäituri 10.02.2014.a. otsus kaebuse läbi vaatamata jätmiseks (kd II lk 112 jj) tõendab, kuidas kohtutäitur täidab selgituskohustust ja suhtles hagejaga. Tema eesmärgiks oli ainult vabaneda kõikvõimalikest hageja pöördumistele vastamisest ja vastutusest. Kohtutäituri vastus määruskaebusele (kd II lk 123 jj) tõendab, et kohtutäitur jätkas teadlikult demagoogiliste vastuste andmist ning ei soovinud koostööd teha. Kohtutäituri 28.09.2014.a. vastus kohtule (kd II lk 131 jj) sisaldab põhjendusi, et kohtutäitur poleks niikuinii rahuldanud kaebust ükskõik mis alustel – tõendab kohtutäituri soovimatust ja suhtumist hagejasse. Hageja poolsed täiendavad tõendid ja teave sellest, kes tegelikult korterit valdab (kd II lk 134 jj) tõendab, et sellest hetkest alates oli kohtutäitur teadlik isiku nimest, kes korterit valdas ja millistel alustel. Kohtutäituri 04.12.2014.a. vastus (kd II lk 177) tõendab hageja hinnangul kohtutäituri teadmist ja suhtumist. Kohtu hinnangul võib eeltoodu näidata kohtutäituri ükskõikset suhtumist menetluse läbiviimisesse, kuid ei tõenda negatiivset suhtumist hagejasse. Seega ei ole kohtutäituri tegevusetus ja hagejal tekkida võinud moraalne kahju põhjuslikus seoses.
54.Tartu Ringkonnakohtu kohtuotsus (kd II lk 126 jj) tõendab hageja hinnangul, et hagejal oli õigus ja kohus eksis menetluse juhtimisel oma otsuste tegemisel ning kohtutäitur kiitis selle omakorda ka heaks – tõendab kohtu ebapädevust ja kallutatust ning hageja õiguste maksma panemise keerukust ja täiendavaid läbielamisi. Kaebuse täienduse edastus kohtutäiturile ja selle kättesaamine (kd II lk 130) tõendab võimalust kohtutäituri poolt lõpetada kohtumenetlus ja täita oma kohustused. Kuid tõendab ka seda, et ka kohtul oli kohtutäiturile keeruline materjale kätte toimetada. 11.09 kohtu kiri ja sama kiri 19.09 korduvana, millele kohtutäitur kinnitas kättesaamist 19.09.2014.a. tõendab kohustuste täitmise kvaliteeti. 30.10.2014.a. kohtumäärus (kd II lk 147 jj) tõendab hageja hinnangul Viru Maakohtu ebapädevust asja arutamisel, kuna tühistatakse hiljem Tartu Ringkonnakohtu poolt. Kohtutäituril oli vastustajana võimalik seda kõike vältida ja võtta kaebus omaks. Tekitas hagejale täiendavaid kulusid ja põhjendamatuid läbielamisi. Tartu Ringkonnakohtu 20.05.2015.a. kohtumäärus (kd II lk 179 jj) tõendab ja lükkab ümber hageja arvates kõik senised Viru Maakohtu otsitud ja ebamõistlikud põhjendused kaebuse rahuldamata jätmiseks.
Kohus märgib, et hagi on esitatud kohtutäituri vastu, seega ei ole asjakohased ega põhjendatud hageja väited, et kohtumenetlused oleks hagejale kahju tekitanud. Kohus leiab, et asjaolu, et kohtulahend kõrgemas astmes tühistatakse ei anna alust väita, et kohus oleks ebapädev või et see annaks menetlusosalisele aluse mittevaralise kahju hüvitamise nõudmiseks. Seega jääb rahuldamata hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõue.
55.Seoses kostja poolt hagejale hüvitamisele kuuluva saamata jäänud tulu ning sissenõudmiskuludega juhib kohus tähelepanu KTS § 9 lõikele 3, mille kohaselt vastutab ametist vabastatud kohtutäitur oma ametis oleku ajal toime pandud ametikohustuste süülise rikkumise eest ka pärast ametist vabastamist. Kohtutäitur K L on ametist vabastatud justiitsministri 16.12.2015.a. käskkirjaga.
56.TsMS § 163 lg 1 kohaselt, hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja nõueteks, mille kohus on menetlusse võtnud, on saamata jäänud üüritulu nõue summas 9900 eurot; viivised nimetatud summalt otsuse tegemisest kohustuse täitmiseni seaduses sätestatud määras; omandi müügi nurjumisega seotud kahju summas 4800 eurot; sissenõudmiskulud summas 40 eurot; alternatiivselt saamata jäänud üüritulule kahjuhüvitis saamata jäänud üüritulu eest kuni 06.12.2013.a. summas 7810 eurot ning edasise perioodi eest tekitatud kahju omandi müügi nurjumise tõttu saamata jäänud tulu näol summas 4800 eurot mittevaralise kahju hüvitis kohtu poolt õiglaseks peetavas summas. Seega on hageja palunud välja mõista 19032 eurot (9900+viivised (1 aasta eest seadusjärgne ulatuse 792 eurot)+40+mittevaraline kahju (hagihinnaks arvestatakse 3500 eurot)+4800). Kohus rahuldab hagi kokku summas 1740 eurot. Seega rahuldab kohus hagi 9,14% ulatuses. Kohus lähtub menetluskulude jaotluses samast protsendist, jättes seega hageja menetluskulud 9,14% ulatuses kostja kanda ja ülejäänud osas tema enda kanda. Kostja menetluskulud jäävad 90,86% ulatuses hageja kanda ja 9,14% ulatuses tema enda kanda. TsMS § 167 lg 1 kohaselt iseseisva nõudeta kolmanda isiku ja tema seadusliku esindaja menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi kui poolele niivõrd, kuivõrd vastaspool kannab menetluskulud vastavalt käesolevas jaos sätestatule. Seega kolmanda isiku menetluskulud jäävad 90,86% ulatuses hageja kanda ja 9,14% ulatuses tema enda kanda. TsMS § 174 lg 4 kohaselt, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kaebuse lahendamisel maakohtu kohtuotsuse või asja lõpetava määruse peale, millega maakohus menetluskulusid kindlaks ei määranud, kõrgema astme kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. Vastavalt TsMS § 177 lg 2, kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. Kohus märgib, et määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul kohtuotsuse jõustumisest.
1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu 23. jaanuari 2017 otsus muutmata.
2.Menetluskulud ringkonnakohtus jätta R Ma kanda.
3.Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast käesoleva otsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. Riigikohtu 13.12.2017 kohtumääruse