X kaebus Tartu Vangla 21. augusti 2023. a käskkirja tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja X Vastustaja Tartu Vangla, esindaja Tiiu Miller
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata kaebaja 30. aprilli 2024. a vastuväide 29. aprilli 2024. a määrusele, millega kohus jättis kaebaja tõendite kogumise taotlused rahuldamata.
2.Jätta X kaebus rahuldamata.
3.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
4.Jätta kaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv 20 eurot Eesti Vabariigi kanda.
5.Asendada avaldatavas otsuses kaebaja nimi ning otsuse kirjeldavas ja põhjendavas osas nimetatud muude isikute nimed tähemärkidega.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 21. juunil 2024 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
1.Tartu Vangla kohaldas 21. augusti 2023. a käskkirjaga nr 2-23/1-2/341 kinnipeetav X suhtes alates 18. augustist 2023 kuni asjaolude äralangemiseni täiendavaid julgeolekuabinõusid, millega piiras tema vanglasisest liikumis- ja suhtlemisvabadust, keelas kehakultuuriga tegelemise ning paigutas ta eraldatud lukustatud kambrisse. Käskkirja kohaselt toimus 18. augustil 2023 Tartu Vangla osakonna köögis kinnipeetavate Y ja X vahel konflikt. Kaamera videosalvestisest nähtuvalt soojendas kinnipeetav Y kl 8.38 köögis sööki, kui tema juurde läks kinnipeetav X. Alguses toimus sõnaline seletamine, mille järel hakkas kinnipeetav X liikuma kinnipeetav Y suunas ning tõukas teda rinnaga. Kl 8.40 paiku tuli kinnipeetav Y trellukse juurde ning ütles, et tal oli köögis kinnipeetav Xga konflikt. Seepeale võeti kinnipeetav Y osakonnast välja. Osakond suleti üksuse juhi korraldusel ning üksuse juht vestles pärast konflikti kinnipeetav Yga. Samuti suhtles üksuse juht pärast sündmust kinnipeetav Xga ning teavitas teda lukustatud kambrisse paigutamisest.
2.Tartu Vangla lõpetas täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise 29. augusti 2023. a käskkirjaga nr 2-23/1-2/346.
3.X esitas 22. augustil 2023 Tartu Vangla 21. augusti 2023. a käskkirja nr 2-23/1-2/341 peale vaide, mille Tartu Vangla jättis 10. oktoobri 2023. a vaideotsusega nr 1-11/183-2 rahuldamata.
4.X esitas 2. oktoobril 2023 Tartu Halduskohtule kaebuse, millega taotles Tartu Vangla 21. augusti 2023. a käskkirja nr 2-23/1-2/341 õigusvastasuse tuvastamist ja tühistamist. Kaebuse kohaselt esitas X 22. augustil 2023 vaide Tartu Vangla 21. augusti 2023. a käskkirjale nr 2-23/1-2/341, kuid Tartu Vangla ei ole vaidele vastanud, ületades sellega vastamise tähtaega.
5.Kohus tõlgendas 20. oktoobri 2023. a määruses, et kaebaja esitas Tartu Vangla 21. augusti 2023. a käskkirja nr 2-23/1-2/341 peale tühistamiskaebuse ning võttis kaebuse menetlusse.
6.Kaebaja esitas 23. oktoobril 2023 kaebuse täienduse, milles taotles täiendavalt vaide tähtaegselt lahendamata jätmise õigusvastasuse tuvastamist. Kohus jättis 2. novembri 2023. a määrusega kaebuse muutmise taotluse rahuldamata. Kaebaja esitas nimetatud määruse peale määruskaebuse, mille Tartu Ringkonnakohus jättis 5. veebruari 2024. a määrusega rahuldamata. Riigikohus ei võtnud 5. märtsi 2024. a määrusega kaebaja 20. veebruari 2024. a määruskaebust menetlusse.
7.Tartu Vangla esitas 30. novembril 2023 vastuse kaebusele ning palus jätta kaebuse rahuldamata.
8.Kaebaja esitas 9. märtsil 2024 vastustaja 30. novembri 2023. a vastusele vastuväited.
9.Kohus otsustas 29. aprilli 2024. a määrusega vaadata asja läbi kirjalikus menetluses. Ühtlasi tagastas kohus vastustajale 30. novembri 2023. a vastuse lisad 1, 6 ja 7. Kohus kuulutas vastustaja taotluse alusel asja menetluse vastustaja 30. novembri 2023. a vastuse lisa 3, s.o Tartu Vangla turvakaamera 18. augusti 2023. a videosalvestise, osas kinniseks ning keelas kaebajal nimetatud tõendiga tutvuda ja sellest koopiat saada. Kaebaja 25. oktoobri 2(10)
3-23-2178 2023. a, 1. detsembri 2023. a ja 3. märtsi 2024. a tõendite kogumise taotlused jättis kohus rahuldamata.
10.Kaebaja esitas 30. aprillil 2024 taotluse, et kohus nõuaks vastustajalt välja kinnipeetav Y selgitused 18. augusti 2023. a intsidendi kohta. Samuti esitas kaebaja vastuväite kohtu 29. aprilli 2024. a määruse peale osas, milles kohus jättis kaebaja tõendite kogumise taotlused rahuldamata.
11.Vastustaja esitas 7. mail 2024 vastusena kohtunõudele kinnipeetav Y 15. septembri 2023. a selgitused, samuti muud täiendavad tõendid.
12.Kaebaja esitas 13. mail 2024 seisukoha vastustaja 7. mai 2024. a avalduse kohta.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
13.Kaebaja väited on kokkuvõtlikult järgmised.
13.1.Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise käskkiri ei ole õiguspärane, sest see pole proportsionaalne ning rikutud on menetlusnorme.
13.2.Kaebaja varasematele kuritegudele tuginemine ohuhinnangu andmisel ei ole objektiivne ega õige, sest viimasest kuriteost on möödunud ligi kaheksa aastat. Selle aja vältel ei ole kaebaja pannud toime uusi kuritegusid ega kasutanud kaaskinnipeetavate suhtes füüsilist vägivalda. Ka vaidlusaluse intsidendi käigus ei kasutanud kaebaja kaaskinnipeetava suhtes füüsilist vägivalda. Seepärast on käskkirjas leitud põhjendamatult, et kaebaja võib konfliktisituatsioonis kasutada kaaskinnipeetava suhtes füüsilist vägivalda. Kui kaebaja ei ole olnud vangistuses vägivaldne ega seadnud teisi inimesi ohtu, siis on käskkirjas tema varasematele kuritegudele omistatud põhjendamatult suur kaal.
13.3.Käskkirjas on ekslikult märgitud, et kaebaja tõukas rinnaga kinnipeetav Yt. Tegemist oli sõnelusega, mille käigus oli kinnipeetav Y verbaalselt ebaviisakas ja ründav. Selliseid olukordi esineb kinnipeetavate vahel igapäevaselt. Emotsionaalsete sõneluste käigus võidakse hoogsalt žestikuleerida ja kehakeel võib paista agressiivne, kui see ei tähenda, et vaidlejad ei ole suutelised end talitsema ning asuvad füüsilist vägivalda kasutama. On tõsi, et kaebaja oli kinnipeetav Yga vastamisi ning ühel hetkel kaebaja õrnalt riivas kinnipeetav Y õlga, kuid seda üksnes põhjusel, et kaebaja komistas ligemale astudes kinnipeetav Y plätu serva vastu ja kaotas oma pika kasvu tõttu tasakaalu. Füüsilist konflikti ei olnud.
13.4.Vastustaja valitud abinõu ei täitnud oma eesmärki ega olnud proportsionaalne. Eesmärk oli eraldada kaebaja kinnipeetav Yst, kuid kaebaja möödus lukustatud kambrist jalutuskäigule suunduses avatud sektori koridoris korduvalt kinnipeetav Yst ning ühtki vastustaja prognoositud füüsilist rünnakut ei toimunud (18. augustil 2023 kl 15–15.15 ja kl 15.40–15.55 ning 21. augustil 2023 kl 10–10.15). Isegi kui täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine oleks olnud algselt põhjendatud, oleks tulnud täiendavad julgeolekuabinõud pärast nimetatud asjaolude ilmnemist lõpetada. Kaebaja paigutamine teise sektorisse oleks olnud soovitud eesmärgi saavutamiseks mõjusam vahend ning oleks samas kaebaja õigusi vähem piiranud.
13.5.Kaebajal toimus pärast intsidenti küll vestlus vangla üksuse juhiga, kuid siis ei teavitatud teda täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisest ega põhjendatud sellise meetme vajadust. Seda tehti alles 21. augustil 2023. 18. augustil 2023 toimunud vestluse käigus ei 3(10)
3-23-2178 öelnud kaebaja üksuse juhile, et ta ei saa probleemi sõnadega lahendatud. Kaebaja esitas nende asjaolude kohta mitu kaebust. Rikutud on ka protokollimise kohustust, sest vestlust ei protokollitud. See on kahjustanud kaebaja õiguste kaitset ning võimaldanud vastustajal kaebaja öeldut moonutada. Kaebaja 21. augusti 2023. a selgitused erinevad üksuse juhi väitest.
14.Vastustaja seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised.
14.1.Videosalvestiselt nähtub selgelt kaebaja käitumine osakonna köögis 18. augustil 2023. Salvestiselt nähtuv ei kinnita kuidagi kaebaja väidet, et kaaskinnipeetava õla riivamine oli tingitud komistamisest ja tasakaalu kaotamisest. Salvestiselt nähtub selgelt kaebaja agressiivne kehahoiak ning et ta liigub pliidil sööki valmistava kaaskinnipeetava poole ja tõukab teda. Sellist käitumist ei saa kuidagi pidada üksnes tavapäraseks emotsionaalseks sõneluseks. Selliselt ei tajunud olukorda ka kaaskinnipeetav, kuna ta teavitas konfliktist ametnikku.
14.2.Kaebaja individuaalse täitmiskava kohaselt on ta hinnatud avalikkusele kõrgohtlikuks. Käskkirjas kirjeldatud kaebaja varasem käitumine näitab, et ta on võimeline kasutama teiste isikute suhtes vägivalda. Vangla ei saa jääda ootama, kuni olukord eskaleerub ja tõuklemine läheb üle tõsiseks kakluseks.
14.3.Vangla valvuri 20. juuni 2023. a ettekande kohaselt ütles kaebaja kaaskinnipeetavale provotseerival toonil ja korduvalt „kits“. Kuigi ta allus ametniku korraldusele selline tegevus lõpetada, näitab see siiski kaebaja valmisolekut provotseerivaks käitumiseks.
14.4.Isikust tulenevat ohtlikkust on võimalik hinnata just tema varasema käitumise põhjal. Varem vägivalla kasutamine näitab, et kaebaja on selliseks käitumiseks võimeline ning seetõttu ei ole põhjendamatu järeldada, et kaebaja võib seda teha ka kaaskinnipeetava suhtes. Vangla ei saa isikust tuleneva ohtlikkuse hindamisel lähtuda üksnes sellest, kas ta on vangistuse ajal teiste kinnipeetavate suhtes vägivalda kasutanud. Vanglal tuleb astuda samme ka esimese ründe ärahoidmiseks. Konflikt tekkis olmeolukorra pinnalt ning võib korduda ka suhtlemisel teiste kaaskinnipeetavatega. Seetõttu oli vaja kaebaja kaaskinnipeetavatest eraldada ja tema suhtes tõhusamat järelevalvet teostada. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist 11 päeva vältel ei saa pidada ebaproportsionaalselt pikaks ajaperioodiks.
14.5.Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise menetlus toimub väga piiratud aja tingimustes, mistõttu ei ole võimalik kõiki asjaolusid üksikasjalikult välja selgitada. Arvestades kaebaja isikut ja tema varasemat käitumist, tekkis 18. augustil 2023 aset leidnud sündmuste pinnalt põhjendatud kahtlus, et kaebaja kujutab ohtu teistele isikutele ning õiguserikkumise ärahoidmiseks on vaja abinõud tarvitusele võtta.
14.6.Kaebaja väide, et pärast täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist rünnakut ei toimunud, ei anna alust kaebuse rahuldamiseks. Eraldatud lukustatud kambrist väljumisel liigub kinnipeetav ametniku järelevalve all, mistõttu on mõistetav, et sellisel ajal ei asuta kaaskinnipeetavat ründama. Sellest ei saa aga järeldada, et kaebajast tulenev ohtlikkus on ära langenud. Ka kaebaja hilisem käitumine vangistuses näitab, et vangla prognoos ja ohuhinnang kaebaja käitumisele ei olnud alusetu.
14.7.Pole teada ühtegi põhjust, miks oleks üksuse juht pidanud moonutama käskkirjas kajastatud vestluse sisu ja lisama väiteid lausete kohta, mida tegelikult ei öeldud. Ei ole usutav, et ametnik riskiks sel moel distsiplinaarvastutusega. Käskkirjas kajastatud vestlus ja 4(10)
3-23-2178 selle sisu ei olnud kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise iseseisvaks aluseks. Pärast intsidenti peetud vestlus andis täiendavat teavet kaebaja suhtumise kohta. Käskkirja andmise alus esineks ka selle vestluse kajastamiseta. Kaebaja ja üksuse juhi vaheline vestlus ei olnud menetlustoiming (nagu nt tunnistajalt seletuse võtmine distsiplinaarmenetluses). Kehtiv õigus ei näe ametniku ja kinnipeetava vestluse protokollimist ette. Käskkirjast nähtuvalt teavitas üksuse juht kaebajat täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisest vestlusel suuliselt. Kuigi kaebaja sellega ei nõustu, ei ole ühtegi põhjust arvata, et see nii siiski polnud.
15.Kaebaja täiendavad seisukohad on järgmised.
15.1.Põhjus, miks üksuse juht vestluse kohta valeväiteid esitas, võib peituda selles, et kaebaja esitas üksuse juhi peale kaebuse teavitamiskohustuse rikkumise kohta. Vastustaja asus alles vaideotsuses väitma, et inspektor-kontaktisik viibis vestluse juures ning kinnitas üksuse juhi väidetut. Vastustaja ei ole olnud oma väidetes järjepidev, sest inspektor-kontaktisiku kirjeldus vestlusel öeldust ei kattu käskkirjas esitatuga.
15.2.Vastustaja on rikkunud põhjendamiskohustust, sest asus käskkirja põhjendusi tagantjärele esitama. Samuti rikkus vastustaja uurimispõhimõtet. Hiljem selgunud uue asjaoluga ei saa käskkirja tagantjärele õigustada. Vestluse protokollimine oli haldusmenetluse seaduse (HMS) § 18 lg 1 p 3 kohaselt nõutav.
15.3.Pärast julgeolekuabinõude kohaldamise lõpetamist jättis vastustaja kaebaja kaaskinnipeetav Yga samasse sektorisse. Vastustaja on seeläbi tunnistanud, et ohuprognoos ei pidanud paika. Vastasel juhul oleks kaebaja teise sektsiooni ümber paigutatud.
KOHTU PÕHJENDUSED
16.Kaebaja esitas 30. aprillil 2024 vastuväite kohtu 29. aprilli 2024. a määruse peale osas, milles kohus jättis rahuldamata kaebaja taotlused koguda tõenditena Tartu Vangla videosalvestised 18. augusti 2023. a ajavahemike 15–15.15 ja 15.40–15.55 ning 21. augusti 2023. a ajavahemike 10–10.10 ja 10.50–11.10 kohta. Nimetatud tõenditega soovis kaebaja tõendada, et ta käitus pärast vaidlusalust intsidenti kaaskinnipeetavaga rahumeelselt ning vastustaja prognoositud rünnakut ei toiminud. Kohtu 29. aprilli 2024. a määruse põhjenduse kohaselt ei oma nimetatud asjaolud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise käskkirja õiguspärasuse hindamisel tähtsust, sest ohuhinnangut sisaldava prognoosotsuse õiguspärasus ei sõltu sellest, kas korrarikkumine hiljem tegelikkuses aset leidis. Kaebaja väidab vastuväites, et nimetatud asjaolud omavad asjas tähtsust, sest nende põhjal saab kindlaks teha, kas täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine oleks tulnud abinõude kohaldamist tinginud asjaolude äralangemise tõttu varem lõpetada. Kohus ei nõustu kaebaja vastuväitega ning jätab selle rahuldamata. Praeguses asjas lahendab kohus üksnes käskkirja tühistamise nõuet. Asjaolu, kas vastustaja oleks pidanud 21. augusti 2023. a käskkirja alusel kohaldatud täiendavad julgeolekuabinõud aluse hilisema äralangemise tõttu varem lõpetama, ei mõjuta vaidlusaluse käskkirja õiguspärasust. Küsimus, kas nimetatud käskkirja täitmine oli õiguspärane sõltumata käskkirja enese õiguspärasusest, ei kuulu praeguse vaidluse esemesse, sest kaebaja ei ole vastavat nõuet kohtule esitanud.
17.Kohus selgitab vaidluse eseme kohta, et kohus võttis 20. oktoobri 2023. a määrusega menetlusse kaebuse Tartu Vangla 21. augusti 2023. a käskkirja nr 2-23/1-2/341 tühistamiseks. 5(10)
3-23-2178 Kaebaja ei vaielnud vaidluse eseme sisustamisele vastu. Küll aga esitas kaebaja 23. oktoobril 2023 taotluse, et kohus tuvastaks tema 22. augusti 2023. a vaide tähtaegselt lahendamata jätmise õigusvastasuse. Kohus jättis 2. novembri 2023. a määrusega kaebuse muutmise taotluse rahuldamata ning see määrus jõustus 5. märtsil 2024, kui Riigikohus ei võtnud kaebaja määruskaebust menetlusse. Seega jäi kohtu menetlusse üksnes tühistamiskaebus. Vaatamata sellele, et kaebaja on kaebuses ja 30. aprilli 2024. a vastuväites osutanud, et tema hinnangul oleks tulnud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine varem lõpetada, ei hinda kohus praeguses asjas 21. augusti 2023. a käskkirja täitmise õiguspärasust eraldiseisvalt käskkirja enese õiguspärasusest. Seepärast ei võta kohus kaebaja vastavate väidete osas seisukohta. Praeguse haldusasja tulemusel saaks käskkirja täitmine osutuda õigusvastaseks üksnes juhul, kui kohus käskkirja tühistab.
18.Tartu Vangla 21. augusti 2023. a käskkirja kohaselt kohaldati kaebaja suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid alates 18. augustist 2023. Kaebaja õigusi riivav haldusakt anti suulises vormis 18. augustil 2023, kuid see vormistati kirjalikult 21. augusti 2023. a käskkirjaga. Seadus lubab edasilükkamatu korralduse tegemiseks anda haldusakti suulises vormis (HMS § 55 lg 2). Vangla 21. augusti 2023. a käskkirjas on suulise haldusakti andmise põhjendusena märgitud, et otsustus tuli teha edasilükkamatult kaebaja käitumise tõttu, vastasel korral oleks vangla seadnud ohtu teiste vanglas viibivate isikute elu ja tervise. Kohtul pole juhtumi asjaolude põhjal kahtlust, et suulise haldusakti andmine oli asja kiireloomulisuse tõttu põhjendatud. Seega tuleb 21. augusti 2023. a käskkirja õiguspärasust hinnata 18. augusti 2023. a seisuga (HMS § 54).
19.Vaidlustatud käskkirja õiguslike alustena on märgitud vangistusseaduse (VangS) § 69 lg 1 ning § 69 lg 2 p-d 1, 2 ja 4. VangS § 69 lg 1 kohaselt kohaldatakse täiendavaid julgeolekuabinõusid muu hulgas kinnipeetavale, kes on ohtlik teistele isikutele või vangla julgeolekule. Samuti võib täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldada raske õiguserikkumise ärahoidmiseks. VangS § 69 lg 2 p-d 1, 2 ja 4 lubavad sellises olukorras piirata nii kinnipeetava vanglasisest liikumisja suhtlemisvabadust kui ka kehakultuuriga tegelemist ning paigutada ta eraldatud lukustatud kambrisse. Praeguses asjas vaidlevad pooled VangS § 69 lg 1 kohaldamise õiguspärasuse üle.
20.Vaidlustatud käskkirjast nähtuvalt pidas vangla reaalseks ohtu, et kaebaja võib konfliktisituatsioonis kaaskinnipeetava suhtes füüsilist vägivalda kasutada. Sellise ohu korral võimaldab täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine kaitsta kaaskinnipeetava elu ja tervist. Samaaegselt tagatakse vangla julgeolekut, sest julgeolek vanglas hõlmab kõigi vanglas viibivate isikute julgeolekut (VangS § 66 lg 1; vt Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-64-14, p 9). Kuna kaaskinnipeetava suhtes füüsilise vägivalla kasutamine võib sõltuvalt asjaoludest osutuda raskeks õiguserikkumiseks, võimaldab sellise ohu ennetamine raskete süütegude toimepanemist ära hoida. Seega oli kaebaja suhtes täiendavate julgeoleku abinõude kohaldamisel legitiimne eesmärk.
21.Vaidluse lahendamisel on põhiküsimuseks, kas kaebajast lähtus oht, et ta võib konfliktisituatsioonis kaaskinnipeetavate suhtes füüsilist vägivalda kasutada.
22.Isikust lähtuva ohu hindamisel teeb haldusorgan tõendatud asjaolude põhjal prognoosi isiku käitumise kohta tulevikus. Vaidlustatud käskkirjas on põhjendatud ohu esinemist järgmiselt. 6(10)
3-23-2178
22.1.Kaebajat on kriminaalkorras karistatud kolmel korral, vangistuses viibib esimest korda. Teda on varem süüdi mõistetud riigi-, avaliku korra ja õigusemõistmisevastase või avaliku võimukandja suhtes toime pandud õiguserikkumise, samuti kerge kehavigastuse tekitamise eest. Viimasel korral mõisteti ta süüdi mõrva eest, mille pani toime ette planeeritult, grupiviisiliselt ning julmal ja piinaval viisil. Kuriteo toimepanemise ajendiks oli materiaalse kasu saamine. Varasemad kuriteod oli toime pannud ette planeerimata. Toimepandud kuritegude soodusteguriteks on puudulik probleemide lahendamise oskus, puudulik oskus mõista teiste seisukohti ja kuritegelikud hoiakud, samuti on võimalik grupi mõju. Eelmise vägivallakuriteo puhul oli soodusteguriks ka impulsiivsus.
22.2.18. augusti 2023. a intsident viitab kaebaja impulsiivsusele, hoolimatule käitumisele ning väga kehvale probleemide lahendamise oskusele. Kinnipeetavate vahel oli sõnelus ning kaebaja tõukas rinnaga teist kinnipeetavat. Videosalvestiselt on näha, et kaebaja oli väga agressiivse kehahoiakuga, vehkis kätega ja läks mitmel korral kaaskinnipeetavale väga lähedale.
22.3.Kaebaja kirjeldatud käitumine ning tema kriminaalne minevik näitavad, et tema käitumine on sedavõrd impulsiivne ning probleemide lahendamise oskus nõrk, et ta jätkab ka kontrollitud keskkonnas viibides rikkumiste toimepanemist ja seab teisi inimesi ohtu. Fikseeritud intsident kinnitab, et kaebaja väljendab probleemi lahendamisel negatiivseid hoiakuid.
23.Kohtu hinnangul ei ole vangla ohu sisustamisel eksinud.
23.1.Vaidlustatud käskkirjas on õigesti märgitud, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine on ennetav meede. Neid abinõusid rakendatakse tulevikku suunatud prognoosi alusel – haldusorgan annab piiratud teabele tuginedes hinnangu, kas kaitstava õigushüve kahjustus on tõenäoline. Seetõttu tuleb ennetava meetme kohaldamise otsust hinnata ex ante vaatlusviisist lähtudes ning ei ole oluline, et kaitstava õigushüve kahjustus kindlasti saabuks (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi otsus nr 3-21-939/64, p 16 ja otsus nr 3-19-1838/48, p 20).
23.2.Kaebaja väitel ei põhjustanud tema käitumine 18. augusti 2023. a intsidendi ajal ohtu, sest ta ei kasutanud kaaskinnipeetava suhtes füüsilist vägivalda. Kaebaja on ekslikult samastanud ohu esinemise ohu realiseerumisega. Kaebaja suhtes kohaldati täiendavaid julgeolekuabinõusid selleks, et hoida ära kaaskinnipeetava suhtes füüsilise vägivalla kasutamist. Vastustaja on õigesti märkinud, et vägivalla kasutamise ohu esinemisel ei saa vangla jääda ootama, kuni sõnelus või tõuklemine läheb üle tõsiseks kakluseks.
23.3.Kaebaja väitel ei tõuganud ta kaaskinnipeetavat, vaid kaotas komistamise tõttu tasakaalu ning riivas õrnalt kaaskinnipeetava õlga. Kohtule esitatud, kuid kaebaja eest varjatud videosalvestis 18. augustil 2023 kl 8.38 osakonna köögis toimunust (dtl 81) lükkab kaebaja väite ümber. Salvestiselt on näha, et kaebaja ei komistanud kinnipeetav Y plätu serva vastu, vaid astus tema jala peale, liikus seepeale kaaskinnipeetavale veelgi lähemale ja tõukas teda õlaga (mitte rinnaga, nagu on märgitud käskkirjas). Tõuge polnud sedavõrd tugev, et kinnipeetav Y oleks tasakaalu kaotanud. Siiski ei vasta videosalvestisest nähtuvalt tõele kaebaja väide, et tal ei olnud konflikti ajal kinnipeetav Yga füüsilist kontakti.
7(10)
3-23-2178
23.4.Videosalvestis ei kinnita ka kaebaja väidet, et sõneluse käigus oli kinnipeetav Y verbaalselt ebaviisakas ja ründav. Salvestiselt nähtuvalt oli kinnipeetav Y väliselt rahulik, ta ei otsinud kaebajaga kontakti, ei vehkinud kätega ega olnud muul moel agressiivse hoiakuga.
23.5.Videosalvestiselt nähtuv ei jäta kahtlust, et kaebaja hoiak oli konflikti ajal ilmselgelt agressiivne. Lisaks tõukamisele ja jala peale astumisele liikus ta kinnipeetav Yga suheldes talle korduvalt väga lähedale ja vehkis kätega. Tema kehakeel demonstreeris füüsilist üleolekut ja valmidust kinnipeetav Y suhtes füüsilist jõudu rakendada. Kaebaja haldusmenetluse käigus 21. augustil 2023 esitatud väide, et ta astus kinnipeetav Yle lähemale selleks, et ületada keelebarjäärist tingitud takistusi, on eeltoodu taustal ilmselgelt ebaveenev (dtl 14).
23.6.Videosalvestise põhjal ei mõju usutavalt ka Q ja W 21. augusti 2023. a selgitused, et kaebaja rääkis rahulikult (dtl 18 ja 20), samuti W ja Z 21. augusti 2023. a selgitustes esitatud väide, et kinnipeetav Y karjus intsidendi käigus (dtl 16 ja 20).
23.7.Samuti ei pea kohus videosalvestisest kaalukamaks kinnipeetav Y 15. septembri 2023. a selgitust, mille kohaselt ta ei tundnud, et kaebaja oleks 18. augustil 2023 tema suhtes ebaviisakas olnud (dtl 113). Ohu esinemist hindab haldusorgan ning seejuures ei ole määrav konfliktis osalenud isiku subjektiivne tunnetus, vaid objektiivne hinnang toimunule. Käskkirjas esitatud kirjeldus 18. augusti 2023. a intsidendist kattub vanemvalvur C 18. augusti 2023. a ettekandega nr 2-23-3855, milles on muu hulgas märgitud, et kinnipeetav Y teavitas pärast intsidenti valvurit konfliktist kaebajaga (dtl 67). Seda asjaolu ei ole kaebaja kahtluse alla seadnud ning ka kohtule pole teada asjaolusid, mis annaksid põhjust selle väite tõele vastavuses kahelda. Kinnipeetav Y teavituse ja videosalvestiselt nähtuva põhjal oli vastustajal ilmselgelt alus hinnanguks, et kaebaja ohustab kinnipeetav Y tervist ja elu. Kaebaja väide, et kinnipeetav Y ei osutanud füüsilisele konfliktile (dtl 119), ei oma asja lahendamisel tähtsust, sest vastustaja tuvastas füüsilise kontakti videosalvestise põhjal.
23.8.Samuti võis vangla lisaks kaebaja käitumisele intsidendi ajal võtta arvesse ka tema vangistuseelset käitumist ja tema kriminogeenseid riske. Kaebaja polegi seda kahtluse alla seadnud. Küll aga leiab kaebaja, et tema kuritegudele omistati liiga suur kaal, sest viimasest kuriteost on möödunud ligi kaheksa aastat. Kaebaja individuaalsest täitmiskavast nähtuvalt on kaebaja kõrgohtlik, ta kannab karistust mõrva eest, tema karistusaeg on 20 aastat ning oluline osa karistusajast on veel kandmata (dtl 68). Nimetatud asjaolud osutavad kahtlusteta, et viimase kuriteo toimepanemisest tingitud ohtlikkus on säilinud ning kaebaja on võimeline toime panema äärmiselt raskeid kuritegusid.
23.9.Seega kokkuvõtlikult on vastustaja asunud vaidlustatud käskkirjas põhjendatult seisukohale, et kaebaja ohustas 18. augusti 2023. a intsidendi tõttu kaaskinnipeetavate elu ja tervist – sai pidada tõenäoliseks, et täiendavaid julgeolekumeetmeid kohaldamata kasutaks ta konfliktisituatsioonis kaaskinnipeetava suhtes füüsilist vägivalda.
23.10.Vastustaja on esitanud kohtumenetluse käigus valvuri 20. juuni 2023. a ettekande, millega soovib tõendada, et kaebaja on ka varem provotseerivalt käitunud. Tegemist on küll tõendiga, mis iseloomustab kaebaja varasemat käitumist ning võib osutada käitumismustrile. Kuna vaidlustatud käskkirjas ei ole kaebaja varasematele korrarikkumistele vanglas tuginetud ning vastustaja ei ole väitnud, et 20. juuni 2023. a ettekannet võeti käskkirja andmisel arvesse, jätab kohus nimetatud tõendi asja lahendamisel arvestamata (HKMS § 62 lg 6).
8(10)
3-23-2178
24.Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise ja konkreetse abinõu valiku üle otsustab vangla kaalutlusõiguse alusel. Seepärast kontrollib kohus käskkirja õiguspärasust hinnates kaalutlusreeglite järgimist, kuid mitte täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise otstarbekust (HKMS § 158 lg 3; vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-1017, p 16).
24.1.Kohtu hinnangul ei ole vastustaja vaidlusaluste täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisel kaalutlusvigu teinud. Vastuseks kaebaja väidetele märgib kohus järgmist.
24.2.Kaebaja väitel ei olnud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine eesmärgipärane ega proportsionaalne, sest pärast intsidenti käitus kaebaja kinnipeetav Yst möödudes nii 18. kui ka 21. augustil 2023 rahumeelselt, ning soovitud eesmärgi saavutamiseks oleks piisanud kaebaja paigutamisest teise sektorisse. Vaidlustatud käskkirjast nähtuvalt ei olnud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise eesmärk kaitsta üksnes kinnipeetav Y elu ja tervist, vaid kõigi kaebajaga avatud osakonnas kokkupuutuvate kaaskinnipeetavate õigusi. Sellele osutavad näiteks laused „[kaebaja] seadis enda käitumisega ohtu kaaskinnipeetavad“; „[...] on oluline tagada olukord, kus agressiivselt käituv kinnipeetav oleks eraldatud teistest isikutest ning minimaliseeritud oleks oht füüsiliseks ründeks ja tervisekahjustuse tekitamiseks. Võttes arvesse, et [kaebaja] ägestus ja tõukas rinnaga kaaskinnipeetavat, siis peab olema tema üle kehtestatud süsteemne järelevalve, takistamaks kontakte kaaskinnipeetavatega“, „täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamata jätmisega seaks vangla ohtu teiste vanglas viibivate isikute elu ja tervise“ jne. Käskkirja põhjal on arusaadav, et vangla hinnangul võisid kaebajal impulsiivse käitumise ja nõrga probleemide lahendamise oskuse tõttu tekkida olmeküsimustes füüsilise ründeni viivad konfliktid kõigi avatud osakonnas paiknevate kaaskinnipeetavatega. Seega ei oleks kaebaja teise sektorisse paigutamine temast lähtuvat ohtu vähendanud ega olematuks teinud. Samuti ei omanud ohu sisustamisel tähtsust, kuidas käitus kaebaja kaaskinnipeetav Yga pärast vaidlusalust intsidenti. Vastustaja andis ohuhinnangu köögis toimunud konflikti alusel. Asjaolul, kuidas kaebaja pärast täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist käitus, saaks praeguse vaidluse piires olla tähtsust üksnes juhul, kui hilisemad asjaolud osutaksid, et ohtu ei saanud esineda ka täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise aluseks oleva intsidendi tõttu. Kaebaja väide, et ohu puudumisele käskkirja andmise ajal osutab asjaolu, et ta jäeti pärast täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise lõpetamist kaaskinnipeetav Yga samasse sektorisse, on ekslik. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine lõpetatakse nende kohaldamise aluseks olnud asjaolude äralangemisel ning ka siis ei pruugi olla oht kadunud, kuid see pole enam ülekaalukas. Eespool esitatud põhjendustest nähtuvalt esines praeguses asjas täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist õigustav oht käskkirja andmise ajal (vt otsuse p-d 23–23.9).
25.Kaebaja väited uurimiskohustuse ja muude menetlusnormide rikkumise kohta ei ole veenvad. Vastustaja on kohtumenetluses õigesti märkinud, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine toimub väga piiratud aja tingimustes, millest tulenevalt ei ole võimalik kõiki asjaolusid üksikasjalikult välja selgitada. Nagu kohus eespool märkis, anti vaidlusalune haldusakt 18. augustil 2023 (vt otsuse p 18). Sellele osutab käskkirja resolutsioon, mille kohaselt otsustati täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldada alates 18. augustist 2023. Samuti on käskkirjas märgitud, et üksuse juht vestles 9(10)
3-23-2178 pärast intsidenti kaebajaga ning teavitas teda lukustatud kambrisse paigutamisest. Seega ei mõjutanud vestluse käigus öeldu vaidlusaluse haldusakti andmist. Kaebaja ärakuulamine 21. augustil 2023 toimus enne käskkirja andmist. Ohuhinnanguid ja muid prognoose sisaldavate otsuste õiguspärasuse hindamisel tuleb lähtuda haldusorganile otsuse tegemise ajal teada olnud asjaoludest (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi otsus nr 3-18-1891/46, p 19). Sellest tulenevalt said kaebaja ärakuulamise käigus esitatud väited mõjutada üksnes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise jätkamist või lõpetamist, mitte aga 18. augustil 2023 antud haldusakti õiguspärasust. Selliseid asjaolusid, millest nähtuvalt ei oleks vastustaja tohtinud
18.augustil 2023 kaebaja suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldada, asja materjalidest ei nähtu. Eeltoodust tulenevalt ei oma kaebaja väited vestluse protokollimise kohta asja lahendamisel tähtsust.
26.Kohus ei pea vaidlustatud käskkirja ka muudel põhjustel õigusvastaseks. Käskkirja on andnud pädev organ (VangS § 69 lg 4 ning justiitsministri 30. novembri 2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 12 lg 1). Käskkiri ei ole õigusvastane ka põhjusel, et selles ei olnud märgitud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise lõpetamise kuupäeva. Käskkirja kohaselt tuli täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldada kuni asjaolude äralangemiseni. Nimetatud tingimus on kooskõlas VangS § 69 lg-ga 3, mis nõuab täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise aluse äralangemisel toimingute lõpetamist. Selline erisus võrreldes näiteks distsiplinaarkorras kartserisse paigutamisega on tingitud asjaolust, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise kestus sõltub ohu jätkuvast esinemisest ning käskkirja andmise ajal ei ole üldjuhul võimalik julgeolekuabinõude kohaldamise lõpetamise kuupäeva kindlaks määrata.
27.Kokkuvõttes leiab kohus, et Tartu Vangla 21. augusti 2023. a käskkiri nr 2-23/1-2/341 on õiguspärane ning kaebaja väiteid ei anna alust selle tühistamiseks.
28.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, jäävad kaebaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude kandmise kohta andmeid esitanud. Seepärast jäävad tema võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda.
29.Kaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv jääb menetlusabina riigi kanda (HKMS § 118 lg 3).
30.Kohus asendab avaldatavas otsuses kaebaja nimi ning otsuse kirjeldavas ja põhjendavas osas nimetatud muude isikute nimed tähemärkidega (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt) Ene Andresen
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.