Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Tanel Saar, Madis Ernits, Tiina Pappel 19.02.2025, Tartu 3-23-2178 X.X.-i kaebus Tartu Vangla 21.08.2023. a käskkirja nr 2-23/1-2/341 tühistamiseks Tartu Halduskohtu 22.05.2024. a otsus X.X.-i apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja X.X. Vastustaja Tartu Vangla
RESOLUTSIOON
1.Jätta X.X.-i apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 22.05.2024. a otsuse resolutsiooni punktid 2 kuni 4 muutmata.
2.Jätta X.X.-i menetluskulud (riigilõiv 20 eurot) apellatsiooniastmes Eesti Vabariigi kanda.
3.Asendada avaldatavas kohtuotsuses X.X.-i ja otsuses nimetatud muude isikute nimed tähemärkidega.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 21.03.2025 (k.a) (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Vangla vanemvalvuri M. M. 18.08.2023. a ettekande nr 3-23-3855 kohaselt tuli 18.08.2023 kl 8.40 paiku kinnipeetav C.C. trellukse juurde ja ütles, et tal oli köögis konflikt kinnipeetava X.X.-iga . Kaamerast nähtus, et kööginurgas oli kl 8.38 konflikt C.C. ja X.X.-i vahel, kus algselt oli sõnaline seletamine, kuid mingil hetkel hakkas X.X. liikuma C.C. ette, tõukas teda rinnaga.
2.Tartu Vangla kohaldas 21.08.2023. a käskkirjaga nr 2-23/1-2/341 X.X.-i - suhtes alates 18.08.2023 kuni asjaolude äralangemiseni täiendavaid julgeolekuabinõusid, millega piiras
tema vanglasisest liikumis- ja suhtlemisvabadust, keelas kehakultuuriga tegelemise ning paigutas ta eraldatud lukustatud kambrisse, võttes aluseks justiitsministri 30.11.2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 12 ning vangistusseaduse (VangS) § 69 lg 1, lg 2 pd 1, 3 ja 4. Käskkirja kohaselt on videosalvestisest nähtuvalt kinnipeetav väga agressiivse kehahoiakuga, vehib kätega ja läheb mitmel korral kaaskinnipeetavale väga lähedale. Peale sündmust toimus vestlus üksuse juhiga, kus teavitati kinnipeetavat lukustatud kambrisse paigutamisest. Haldusakti andmisega ei olnud võimalik viivitada, sest 18.08.2023 kinnipeetava käitumine näitas, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamata jätmisega seaks vangla ohtu teiste vanglas viibivate isikute elu ja tervise. X.X.-i käitumine ja tema kriminaalne minevik näitavad, et tema käitumine on impulsiivne ja probleemide lahendamise oskus nõrk, ka kontrollitud keskkonnas viibides jätkab ta rikkumiste toimepanemist ja seab ohtu teisi inimesi. Intsident kinnitab, et X.X. väljendab probleemi lahendamisel negatiivseid hoiakuid. Kehakultuuriga tegelemise keelamine on vajalik meede, kuna vastasel juhul ei ole võimalik tagada kinnipeetava vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist. Eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine annab võimaluse eraldada kinnipeetav suuremast hulgast kinnipeetavatest ja tagada tema üle tõhusam järelevalve.
3.Tartu Vangla lõpetas 29.08.2023. a käskkirjaga nr 2-23/1-2/346 alates 29.08.2023 täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise seoses asjaolude äralangemisega.
4.X.X. esitas 22.08.2023 Tartu Vanglale vaide vangla 21.08.2023. a käskkirja peale. Tartu Vangla jättis 10.10.2023. a vaideotsusega nr 1-11/183-2 X.X.-i vaide rahuldamata.
5.X.X. esitas 02.10.2023 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta taotles tuvastada Tartu Vangla 21.08.2023. a käskkirja nr 2-23/1-2/341 õigusvastasus ja tühistada käskkiri. Kaebuse põhjendused: 1) Vangla käskkiri ei ole õiguspärane ja rikutud on menetlusnorme. Varasematele kuritegudele tuginemine ei ole ohuhinnangu andmisel õige, kuna viimasest kuriteost on möödunud ca 8 aastat, mille vältel ei ole ta toime pannud uusi kuritegusid ega kasutanud füüsilist vägivalda kaaskinnipeetavate suhtes. Tegemist oli vaid sõnelusega, mille käigus oli C.C. verbaalselt ebaviisakas ja ründav. Kaebaja õrnalt riivas C.C. õlga, kuna ta ligemale astudes komistas viimase plätu servale ja kaotas tasakaalu, kuid füüsilist konflikti ei olnud. 2) Valitud abinõu ei täitnud soovitud eesmärki, milleks oli kaebaja eraldamine C.C.st. Seda tõendab olukord, kus lukustatud kambrist väljudes liikus kaebaja läbi avatud sektori koridori ja möödus C.C.st. Ühtegi prognoositud füüsilist rünnakut ei toimunud. Kui meetmete kohaldamine oli algselt põhjendatud, siis eeltoodud asjaolude ilmnemisel tulnuks need lõpetada, kuna tõendasid asjaolude äralangemist. 3) Vestlus üksuse juhiga toimus, kuid kaebajat ei teavitatud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisest. Seda tehti alles 21.08.2023. Kaebaja ei kasutanud 18.08.2023. a vestluse käigus selliseid sõnu, nagu vangla väidab. Rikuti protokollimise kohustust.
6.Tartu Halduskohus võttis 20.10.2023. a määrusega kaebuse menetlusse. Kohus tõlgendas, et kaebaja vaidlustas tühistamiskaebusega Tartu Vangla 21.08.2023. a käskkirja.
7.X.X. esitas 23.10.2023 kaebuse täienduse, milles ta palus tuvastada vangla tegevuse õigusvastasus vaide tähtaegselt lahendamata jätmisel. Tartu Halduskohus jättis 02.11.2023. a määrusega kaebuse muutmise taotluse rahuldamata. Tartu Ringkonnakohus jättis 05.02.2024. a määrusega kaebaja määruskaebuse halduskohtu 02.11.2023. a määruse peale rahuldamata. Riigikohus jättis 05.03.2024. a määrusega kaebaja määruskaebuse ringkonnakohtu 05.02.2024. a määruse peale menetlusse võtmata.
8.Tartu Halduskohus tagastas 29.04.2024. a määrusega vanglale 30.11.2023. a vastuse lisad 1, 6 ja 7; kuulutas haldusasja menetluse vangla vastuse lisa 3, s.o 18.08.2023. a videosalvestise osas kinniseks ning keelas kaebajal nimetatud tõendiga tutvuda ja sellest koopiat saada; jättis rahuldamata kaebaja 25.10.2023. a, 01.12.2023. a ja 03.03.2024. a tõendite kogumise taotlused.
9.Tartu Halduskohus jättis 22.05.2024. a otsusega rahuldamata kaebaja 30.04.2024. a vastuväite 29.04.2024. a määrusele, millega kohus jättis kaebaja tõendite kogumise taotlused rahuldamata (resolutsiooni p 1); jättis kaebuse rahuldamata (resolutsiooni p 2); jättis menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda (resolutsiooni p 3); jättis kaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõivu 20 eurot Eesti Vabariigi kanda (resolutsiooni p 4). Otsuse põhjendused: 1) Kohus lahendas üksnes käskkirja tühistamise nõuet. Asjaolu, kas vangla pidanuks 21.08.2023. a käskkirja alusel kohaldatud täiendavad julgeolekuabinõud aluse hilisema äralangemise tõttu varem lõpetama, ei mõjuta käskkirja õiguspärasust. Küsimus, kas käskkirja täitmine oli õiguspärane sõltumata käskkirja enese õiguspärasusest, ei kuulu vaidluse esemesse, sest kaebaja ei ole vastavat nõuet kohtule esitanud. Kohus hindas käskkirja õiguspärasust 18.08.2023. a seisuga. 2) Seadus lubab edasilükkamatu korralduse tegemiseks anda haldusakti suulises vormis. Suulise haldusakti andmine oli asja kiireloomulisuse tõttu põhjendatud. Kaebaja suhtes täiendavate julgeoleku abinõude kohaldamisel oli legitiimne eesmärk. Vangla ei eksinud ohu sisustamisel. 3) Videosalvestiselt nähtuvalt ei komistanud kaebaja C.C. plätu serva vastu, vaid astus tema jala peale, liikus seepeale kaaskinnipeetavale veelgi lähemale ja tõukas teda õlaga (mitte rinnaga, nagu on märgitud käskkirjas). Tõuge ei olnud sedavõrd tugev, et C.C. oleks tasakaalu kaotanud. Siiski ei vasta tõele kaebaja väide, et tal ei olnud konflikti ajal C.C.ga füüsilist kontakti. Salvestiselt nähtuvalt oli C.C. väliselt rahulik, ta ei otsinud kaebajaga kontakti, ei vehkinud kätega ega olnud muul moel agressiivse hoiakuga. Videosalvestiselt nähtuvalt oli kaebaja hoiak konflikti ajal ilmselgelt agressiivne. Lisaks tõukamisele ja jala peale astumisele liikus ta C.C.ga suheldes talle korduvalt väga lähedale ja vehkis kätega. Tema kehakeel demonstreeris füüsilist üleolekut ja valmidust C.C. suhtes füüsilist jõudu rakendada. Kaebaja väide, et ta astus C.C.le lähemale selleks, et ületada keelebarjäärist tingitud takistusi, on ilmselgelt ebaveenev (dtl 14). Videosalvestise põhjal ei mõju usutavalt K.K. ja V.V.21.08.2023. a selgitused, et kaebaja rääkis rahulikult (dtl 18, 20). Ka ei mõju usutavalt V.V.ja L.L. 21.08.2023. a selgitused, et C.C. karjus intsidendi käigus (dtl 16, 20). 4) Kohus ei pidanud videosalvestisest kaalukamaks C.C. 15.09.2023. a selgitust, et ta ei tundnud, et kaebaja oleks 18.08.2023 tema suhtes ebaviisakas olnud (dtl 113). Ohu esinemist hindab haldusorgan ja määrav ei ole konfliktis osalenud isiku subjektiivne tunnetus, vaid objektiivne hinnang toimunule. Käskkirja kirjeldus 18.08.2023. a intsidendist kattub vanemvalvuri M.M. 18.08.2023. a ettekandega, milles on mh märgitud, et C.C. teavitas pärast intsidenti valvurit konfliktist kaebajaga (dtl 67). Seda asjaolu ei ole kaebaja kahtluse alla seadnud. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis annaksid põhjust selle väite tõele vastavuses kahelda. C.C. teavituse ja videosalvestiselt nähtuva põhjal oli vanglal ilmselgelt alus hinnanguks, et kaebaja ohustab C.C. tervist ja elu. Kaebaja väide, et C.C. ei osutanud füüsilisele konfliktile (dtl 119), ei oma tähtsust, sest vangla tuvastas füüsilise kontakti videosalvestise põhjal. 5) Vangla võis lisaks kaebaja käitumisele intsidendi ajal võtta arvesse tema vangistuseelset käitumist ja kriminogeenseid riske. Individuaalsest täitmiskavast nähtuvalt on kaebaja kõrgohtlik, kannab karistust mõrva eest, tema karistusaeg on 20 aastat ja oluline osa karistusajast on kandmata (dtl 68). Nimetatud asjaolud osutavad kahtlusteta, et viimase kuriteo toimepanemisest tingitud ohtlikkus on säilinud ja kaebaja on võimeline toime panema
äärmiselt raskeid kuritegusid. Vangla sai pidada tõenäoliseks, et täiendavaid julgeolekumeetmeid kohaldamata kasutaks kaebaja konfliktisituatsioonis kaaskinnipeetava suhtes füüsilist vägivalda. 6) Vangla ei ole täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisel kaalutlusvigu teinud. Käskkirjast nähtuvalt ei olnud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise eesmärk kaitsta üksnes C.C. elu ja tervist, vaid kõigi kaebajaga avatud osakonnas kokkupuutuvate kaaskinnipeetavate õigusi. Kaebaja teise sektorisse paigutamine ei oleks temast lähtuvat ohtu vähendanud ega olematuks teinud. Tähtsust ei omanud ohu sisustamisel, kuidas käitus kaebaja C.C.ga pärast intsidenti. Vangla andis ohuhinnangu köögis toimunud konflikti alusel. Asjas esines täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist õigustav oht käskkirja andmise ajal. 7) Kaebaja väited uurimiskohustuse ja muude menetlusnormide rikkumise kohta ei ole veenvad. Asjaolusid, millest nähtuvalt ei oleks tohtinud 18.08.2023 kaebaja suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldada, ei nähtu. Seega ei oma kaebaja väited vestluse protokollimise kohta tähtsust. Käskkirja on andnud pädev organ. Käskkirja kohaselt tuli täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldada kuni asjaolude äralangemiseni. Nimetatu on kooskõlas VangS § 69 lg-ga 3.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
10.X.X. esitas 21.06.2024 apellatsioonkaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 22.05.2024. a otsus täies ulatuses ja teha uus otsus, millega tema kaebus rahuldada või alternatiivselt tühistada Tartu Halduskohtu 22.05.2024. a otsus ja saata asi halduskohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) Kohus ei tõlgendanud kaebust kaebaja tahtest tulenevalt, milleks oli ka julgeolekuabinõude kohaldamise kestuse õiguspärasuse hindamine. Ka ei palunud kohus kaebajal nõuet täpsustada. 2) Kohus märkis tõendeid ebaõigesti hinnates, et vangla tegevuses puudub õigusvastasus. Varasematele kuritegudele tuginemine ei ole ohuhinnangu andmisel õige, kuna viimasest kuriteost on möödunud ca 9 aastat, mille vältel ei ole kaebaja toime pannud uusi kuritegusid ega kasutanud füüsilist vägivalda kaaskinnipeetavate suhtes. Kaebaja ei kasutanud füüsilist vägivalda C.C. suhtes. Väär on kohtu hinnang, et vangla ei ole ohu sisustamisel eksinud.
11.Tartu Vangla palub 30.07.2024. a vastuses jätta kaebaja apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuse põhjendused: 1) Kohus lahendas asjakohast nõuet. Kohus saab seisukohti kujundada üksnes esitatud nõuete osas. 2) Isikust lähtuva ohu prognoosimisel saab lähtuda varasemalt toimunust ja vanglal tuleb arvesse võtta kõik isiku kohta teadaolevad andmed. Arvestades kaebaja isikut ja juhtunu asjaolusid, tekkis vanglal põhjendatud kahtlus, et kaebaja võib teistele isikutele ohtu kujutada. Seda ei väära kaebaja arusaam, et füüsilist vägivalda ta kaaskinnipeetava suhtes ei kasutanud. Vangla ei saa ega pea ootama, millal rünne toimub. Ei saa järeldada, et kaebajast tulenev ohtlikkus puuduks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
12.Ringkonnakohus leiab, et kaebaja apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
13.Kaebaja palub apellatsioonkaebuses tühistada Tartu Halduskohtu 22.05.2024. a otsus täies ulatuses. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lg 4 lause 2 kohaselt kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Eelmärgitule tuginedes ja kaebaja apellatsioonkaebuse põhjendusi arvestades tõlgendab
ringkonnakohus, et kaebaja taotleb apellatsioonkaebuses Tartu Halduskohtu 22.05.2024. a otsuse resolutsiooni p-de 2-4 tühistamist, millega halduskohus jättis kaebaja kaebuse rahuldamata, jättis menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda ja kaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõivu 20 eurot Eesti Vabariigi kanda.
14.Tartu Halduskohus asus 22.05.2024. a otsuses kokkuvõttes seisukohale, et Tartu Vangla 21.08.2023. a käskkiri (dtl 10-12) on õiguspärane ning kaebaja väited ei anna alust selle tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 201 lg 4). Kohtuotsuse põhjendustest nähtuvalt hindas halduskohus nii kaebaja kui ka vastustaja seisukohti, ka muid asjas esitatud tõendeid igakülgselt, objektiivselt ja vastastikuses seoses. Ringkonnakohus leiab, et halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus. Halduskohus ei ole otsuse tegemisel eksinud materiaalõiguse normide kohaldamisel ega tõendeid ebaõigesti hinnanud. Ka ei ole halduskohus rikkunud menetlusnorme, mis annaks HKMS § 199 järgi aluse apellatsioonkaebuses esitatud alternatiivse taotluse, tühistada halduskohtu otsus ja saata asi halduskohtule uueks läbivaatamiseks, rahuldamiseks. Apellatsioonkaebuses esitatakse suuresti samased väited, millele halduskohus on vaidlustatud otsuses juba põhjalikult vastanud. Vastuseks apellatsioonkaebuses väidetule märgib ringkonnakohus järgmist.
15.Kaebaja väitel ei tõlgendanud halduskohus kaebust tema tahtest tulenevalt, milleks oli ka julgeolekuabinõude kohaldamise kestuse õiguspärasuse hindamine ning halduskohus ei palunud kaebajal nõuet täpsustada. Kaebaja etteheide on põhjendamatu. HKMS § 41 lg 1 kohaselt määravad vaidluse eseme halduskohtumenetluses kindlaks kaebuse nõue vastavalt HKMS §-le 37 ja kaebuse alus. Kohus ei või teha otsust nõude ega aluse kohta, mida ei ole kaebuses esitatud, ega ületada nõude piire. Kohus lahendab asja üksnes kaebuses nõutud ulatuses ning avalduse esitamise otsustab menetlusosaline omal äranägemisel (HKMS § 2 lg 3). Ainuüksi kaebajal on õigus määrata kaebuse ese (RKHKo 17.11.2005, 3-3-1-54-05, p 14). Haldusasja materjalidest nähtuvalt nõudis kaebaja kaebuses (dtl 1-4) Tartu Vangla 21.08.2023. a käskkirja õigusvastasuse tuvastamist ja käskkirja tühistamist. Tartu Halduskohus võttis 20.10.2023. a määrusega (dtl 46-48) kaebuse menetlusse, märkides seejuures määruse põhjenduste p-s 9, et kaebuse eesmärgi saavutamiseks tõlgendab kohus kaebust nii, et kaebaja vaidlustab tühistamiskaebusega Tartu Vangla 21.08.2023. a käskkirja. Samas märkis halduskohus, et tühistamiskaebuse läbivaatamisel hindab kohus käskkirja õiguspärasust ning eraldi tuvastamiskaebuse esitamiseks ei ole vajadust. Sellele järgnevalt esitas kaebaja 23.10.2023 halduskohtule kaebuse täienduse (dtl 52-53), milles ta palus kohtul tuvastada õigusvastasus vastustaja tegevuses, milleks oli vaide tähtaegselt lahendamata jätmine. Halduskohus jättis 02.11.2023. a määrusega (dtl 56-58) kaebaja taotluse kaebuse muutmiseks rahuldamata (määrus jõustus 05.03.2024). Seega sai kaebaja halduskohtu 20.10.2023. a määrusest teadlikuks, kuidas halduskohus tema kaebuse nõuet sisustab, kuid ta ei vaielnud sellele vastu, vaid esitas halduskohtule üksnes kaebuse täienduse vastustaja tegevuse vaidlustamiseks seoses tema vaide lahendamata jätmisega. Kuna halduskohtu jaoks oli kaebuse nõue arusaadav, mis selgelt nähtub halduskohtu 20.10.2023. a määrusest, siis puudus kohtul vajadus lasta kaebajal tema kaebuse nõuet täpsustada. Seega sedastas halduskohus vaidlustatud otsuses (põhjenduste p 17) asjakohaselt, et halduskohtu menetlusse jäi üksnes tühistamiskaebus.
16.VangS § 69 lg 1 järgi kohaldatakse täiendavaid julgeolekuabinõusid kinnipeetavale, kes süstemaatiliselt rikub käesoleva seaduse või vangla sisekorraeeskirja nõudeid, kahjustab oma tervist või on suitsiidi- või põgenemiskalduvustega, samuti kinnipeetavale, kes on ohtlik teistele isikutele või vangla julgeolekule. Täiendavaid julgeolekuabinõusid võib kohaldada ka raske õiguserikkumise ärahoidmiseks. Seega on täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine
seotud VangS § 69 lg-s 1 sätestatud alustega, s.t eeskätt ohuga enda, teiste või vangla julgeolekule.
17.Kohtupraktikas on sedastatud, et VangS §-s 69 nimetatud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise puhul on tegemist ennetava meetmega õigushüve kahjustuse vältimiseks. Ennetava meetme rakendamise aluseks on prognoos, milles haldusorgan annab piiratud teabe pinnalt hinnangu, kas kaitstava õigushüve kahjustus on tõenäoline (RKHKo 19.05.2017, 3-3-1-10-17, p 17 ning seal viidatud kohtupraktika). Seega on täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine prognoosotsus. Tulenevalt VangS § 66 lg-st 1 on vangla kohustatud tagama julgeoleku vanglas. Ennetava meetme rakendamisel ei ole oluline, et kaitstava õigushüve kahjustus kindlasti saabuks, vaid see, et õigushüve kahjustus on tõenäoline (TrtRKo 08.06.2021, 3-19-1107, p 9 ning seal viidatud kohtupraktika). Täiendavaid julgeolekuabinõusid tuleks kohaldada preventiivsel või tõkestaval eesmärgil. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks on piisav alus, kui vanglal on tekkinud põhjendatud kahtlus, et kaitstavat õigushüve võidakse kahjustada (RKHKo 20.04.2011, 3-3-1-94-10, p 12 ning seal viidatud kohtupraktika). Kohtupraktikas on tunnustatud vangla olulist kaalumisruumi täiendavate julgeolekuabinõude kehtestamisel ja valikul, samuti on nenditud, et vanglaametnikel on vajalik kogemus ohtude märkamisel ja nende tõsiduse hindamisel (RKHKo 25.10.2012, 3-3-1-28-12, p 14). Seega täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks on piisav, kui faktilistest asjaoludest ilmneb põhjendatud kahtlus, et kaebaja võib käituda vangla julgeolekut, s.h vanglaametnikke ohustavalt.
18.Ringkonnakohtu hinnangul sedastas halduskohus esitatud videosalvestisest nähtuvalt õigesti (otsuse põhjenduste p-d 23.3, 23.5), et kaebaja ei komistanud C.C. plätu serva vastu, vaid astus tema jala peale, liikus seepeale kaaskinnipeetavale veelgi lähemale ja tõukas teda õlaga. Videosalvestisest nähtuv ei jäta kahtlust, et kaebaja hoiak oli konflikti ajal ilmselgelt agressiivne. Lisaks tõukamisele ja jala peale astumisele liikus kaebaja C.C.ga suheldes talle korduvalt väga lähedale ja vehkis kätega. Tema kehakeel demonstreeris füüsilist üleolekut ja valmidust C.C. suhtes füüsilist jõudu rakendada. Veel leidis halduskohus (otsuse põhjenduste p 23.8), et vangla võis lisaks kaebaja käitumisele intsidendi ajal võtta arvesse tema vangistuseelset käitumist ja tema kriminogeenseid riske. Ringkonnakohus nõustub, et kinnipeetavat iseloomustavaid andmeid saab isiku ohtlikkuse ja kohaldatava meetme valiku juures arvesse võtta. Ringkonnakohtu hinnangul leidis halduskohus põhjendatult (otsuse põhjenduste p 24.2), et asjas esines täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist õigustav oht käskkirja andmise ajal. Ringkonnakohus leiab, et eelnevat arvestades saab nõustuda, et esines alus VangS § 69 lg-s 1 sätestatud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks.
19.VangS § 69 lg 2 kohaselt on lubatud järgmised täiendavad julgeolekuabinõud: kinnipeetava vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine (p 1); isiklike riiete kandmise või esemete kasutamise keelamine (p 2); kehakultuuriga tegelemise keelamine (p 3); eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine (p 4); ohjeldusmeetmete kasutamine (p 5). Kohtupraktikas on sedastatud, et nii täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine kui ka konkreetse meetme valik toimub kaalutlusõiguse alusel. Kohtulik kontroll vangla tegevuse üle täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisel on piiratud. Kohus saab kontrollida üksnes kaalumisvea esinemist täiendava julgeolekuabinõu kohaldamise otsustamisel või meetme valikul, kuid ei saa kontrollida täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise otstarbekust (RKHKo 19.05.2017, 3-3-1-10-17, p 16 ning seal viidatud kohtupraktika).
20.Vaidlustatud käskkirjas kohaldas vastustaja kaebaja suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid VangS § 69 lg 2 p-de 1, 3 ja 4 alusel. Ringkonnakohtu hinnangul ei ilmne asjaoludest, et vastustaja oleks täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise
otsustamisel või meetme valikul jätnud mõne tähtsust omava asjaoluga arvestamata või tuginenud ebaõigele kaalutlusele. Vaidlustatud käskkirjas on piisaval määral põhjendatud konkreetsete julgeolekuabinõude kohaldamist ja nende vajalikkust. Ringkonnakohtu hinnangul oli täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine eesmärgipärane ja proportsionaalne. Ka puuduvad menetlus- ja vormivead, mis võiksid kaasa tuua vaidlustatud käskkirja tühistamise. Seega leidis halduskohus põhjendatult, et Tartu Vangla 21.08.2023. a käskkiri on õiguspärane ja kaebaja väited ei anna alust selle tühistamiseks.
21.Kõike eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 22.05.2024. a otsuse resolutsiooni p-de 2-4 osas muutmata.
22.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 118 lg 3 kohaselt kui menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud ja vastaspoolelt neid tema kasuks välja ei mõisteta, jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Ringkonnakohus jätkas 25.06.2024. a määrusega (dtl 154-156) kaebajale kohtu poolt antud menetlusabi kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Kuna ringkonnakohus jätab kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata, siis jäävad kaebaja menetluskulud (riigilõiv 20 eurot) apellatsiooniastmes HKMS § 118 lg 3 alusel Eesti Vabariigi kanda.
23.Ringkonnakohus asendab HKMS § 175 lg 3 alusel kohtuotsuse avaldamisel kaebaja ja otsuses nimetatud muude isikute nimed tähemärkidega.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.