lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-23-2382/12

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 21.05.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-23-2382/12
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
21.05.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1523
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VangS § 11 lg 8Ülerahvastatuse keeldHKMS § 110 lg 1Menetlusabi andmineHKMS § 121 lg 1Kaebuse tagastamineHKMS § 175 lg 3Otsuse avaldamineHKMS § 2Halduskohtumenetluse ülesanne ja üldpõhimõttedHKMS § 47 lg 1Kohtueelne menetlusHMS § 14 lg 6TaotlusHMS § 34 lg 3Menetlustähtaja ennistamine

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-23-2382/15Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium10.06.2024

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (2)

lahend.ee
3-25-193/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja28.01.20253-24-2131/4Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja06.08.2024

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-23-2382

Määruse kuupäev

21. mai 2024

Kohtunik

Maria Lõbus

Kohtuasi

X.X-i (X.X) kaebus Tartu Vangla tekitatud tervisekahju hüvitamiseks seoses paksema madratsi väljastamata jätmisega alates 2014. aastast kuni 28. märtsini 2019

RESOLUTSIOON

1.Tagastada kaebus haldusasjas nr 3-23-2382.
2.Jätta kaebaja riigi õigusabi taotlus rahuldamata.
3.Jätta kaebaja taotlus kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata.
4.Asendada avaldatavas määruses kaebaja nimi tähemärgiga.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

Muud selgitused

Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 28.08.20263-26-2356/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.08.20263-26-1915/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 19.08.20263-23-846/25Riigikohtu halduskolleegium
  • 18.08.20263-26-1669/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 17.08.20263-26-1915/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 17.08.20263-26-2021/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
RÕS § 6 lg 1Riigi õigusabi saama õigustatud isik
RÕS § 7 lg 1Riigi õigusabi andmisest keeldumise alused
RVastS § 17 lg 3Taotluse või kaebuse esitamine
VangS § 41Töötamine väljaspool vanglat
1.
Tartu Vanglas kinni peetav X.X esitas 24. oktoobril 2023 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla vastu. Kaebuse kohaselt otsustas kohus asjas nr 3-19-2077, et vangla peab kaebajale hüvitama 1000 eurot seoses väärikuse alandamisega. Vangla kinnitas, et raha on just väärikuse alandamise, mitte tervise kahjustamise eest. Kaebaja osutab, et esitas vanglale
9.augustil 2023 kahju hüvitamise taotluse seoses asjaoluga, et talle ei antud alates 2014. aastast paksemat madratsit. Paksema madratsi sai kaebaja kaebuse kohaselt alles 28. märtsil 2019. Kaebaja märgib, et ta tundis peenikese madratsi peal olles valu, mille tõttu ei saanud öösiti magada. Sobimatu madratsiga kaasnes närvipinge, nördimus, psüühikahäire. Vangla kahjustas liiga õhukese madratsiga kaebaja tervist. Koos kaebusega esitas kaebaja kohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks ning riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Kaebaja põhjendab riigi õigusabi taotlust asjaoluga, et terviseprobleemide ning ravimite mõju tõttu ei ole ta suuteline end kaitsma ega oma õiguste eest seisma.
2.Vastuseks kohtunõudele edastas Tartu Vangla 4. märtsil 2024 kohtule kaebusega seonduvad materjalid.

3-23-2382

KOHTU SEISUKOHT

3.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lõike 1 punktide 1 ja 8 kohaselt selgitab kaebuse saanud kohus välja vaidluse eseme ning kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.
4.Lähtuvalt kohtule esitatud materjalidest ning tulenevalt HKMS § 2 lõikest 4, mille teise lause kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest, mõistab kohus, et kaebaja taotleb Tartu Vangalt mittevaralise kahju hüvitamist seoses paksema madratsi mitteväljastamisega kaasnenud tervisekahjustusega (riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lõige 1). Kahju tekitati 2014. aastast kuni 28. märtsini 2019, mil kaebajale väljastati paksem madrats.
5.Kohus kontrollib esmalt kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist ja sellest tulenevalt kaebuse lubatavust (I), seejärel võtab seisukoha kaebaja riigi õigusabi taotluse ja riigilõivust vabastamise taotluse kohta (II) ning viimasena teeb otsustuse kaebaja nime varjamise kohta määruse avaldamisel (III). I
6.Ühe kohustusliku kaebuse tagastamise alusena näeb HKMS § 121 lõike 1 punkt 4 ette olukorra, kus kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. HKMS § 47 lõike 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Kaebaja hüvitamisnõude lahendamiseks on kohustuslik kohtueelne menetlus ette nähtud vangistusseaduses (VangS § 11 lõige 8). VangS § 11 lõike 8 kohaselt on vangla tekitatud kahju hüvitamiseks kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud.
7.Kaebaja on kaebuses osutanud, et esitas kaebuse asjaoludega seoses Tartu Vanglale 9. augustil 2023 kahju hüvitamise taotluse. Kohus mõistab, et kaebaja on kahju hüvitamise taotlusele viidates soovinud näidata, et tal on kaebuses kirjeldatud asjaoludega seoses kohustuslik kohtueelne menetlus läbitud.
8.Tartu Vangla on kohtule 4. märtsil 2024 edastanud kaebuses viidatud kahju hüvitamise taotluse (registreeritud vanglas 10. augustil 2023 numbriga 1-13/160-1) ja Tartu Vangla 11. oktoobri 2023. a vastuse nr 1-13/160-2, millega kaebaja kahju hüvitamise taotlus jäeti läbi vaatamata haldusmenetluse seaduse (HMS) § 14 lõike 6 punkti 1 alusel.
9.Kohtupraktika kohaselt loetakse kohustuslik kohtueelne menetlus läbituks ja kaebus lubatavaks ka juhul, kui haldusorgan on kohustuslikus kohtueelses menetluses vaide või kahju hüvitamise taotluse ebaõigesti tagastanud (Riigikohtu halduskolleegiumi 8. oktoobri 2012. a määrus asjas nr 3-3-1-30-12, p 18; 7. juuni 2018. a määrus asjas nr 3-17-2610, p 12; 19. septembri 2018. a määrus asjas nr 3-18-32, p 10). Riigikohus on asunud seisukohale, et proportsionaalsuse põhimõttest tulenevalt saab haldusmenetluses, sh kohustuslikus kohtueelses menetluses taotluse läbi vaatamata jätmise aluseks olla vaid puudus, mis takistab

3-23-2382 taotluse sisulist lahendamist (Riigikohtu halduskolleegiumi 20. juuni 2013. a määrus asjas nr 3-3-1-34-13, p 9).

10.Tartu Vangla jättis kaebaja kahju hüvitamise taotluse HMS § 14 lõike 6 punkti 1 alusel läbi vaatamata, kuna leidis, et kahju hüvitamise taotlus mittevaralise kahju hüvitamiseks seonduvalt paksema madratsi väljastamata jätmisega tekitatud tervisekahjuga oli esitatud tähtaega ületades ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Kohtu hinnangul jättis vangla kaebaja 9. augusti 2023. a kahju hüvitamise taotluse nr 1-13/160-1 õiguspäraselt läbi vaatamata. RVastS § 17 lõike 3 kohaselt tuleb kahju hüvitamise taotlus esitada kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama. Nimetatud tähtaeg ei ole seotud kahju tekitamise või selle põhjustanud sündmuse õigusvastasusest teadasaamisega (Riigikohtu halduskolleegiumi 15. juuni 2015. a määrus asjas 3-3-1-20-15, p 15). Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et jätkuva toiminguga (sh tervist kahjustavates tingimustes kinnipidamisega) tekitatud kahju hüvitamise kaebetähtaeg hakkab enamasti kulgema, kui lõppeb toiming, millega kahju tekitati. Erandina võib kaebetähtaeg hakata kulgema enne jätkuva toimingu lõppemist, kui on ilmne, et isik sai või pidi saama kahju lõplikust ulatusest teada varem (Riigikohtu halduskolleegiumi 6. märtsi 2014. a otsus asjas nr 3-3-1-93-13, p 14). Sõltumata sellest, kas kaebaja sai või pidi saama talle väidetavalt tekkinud kahjust aru juba tavamõõtmetes madratsi (nn õhema madratsi) kasutamise ajal, pidi ta eeltoodust tulenevalt kahju tekkimist tajuma kõige hiljem vahetult pärast paksema madratsi saamist 28. märtsil 2019. Kaebaja esitas vanglale kaebuses kirjeldatud asjaoludega seoses tervisekahju hüvitamise taotluse 9. augustil 2023 ehk RVastS § 17 lõikes 3 sätestatud tähtaega ületades. Kahju tekkimisest arusaamist ei mõjuta ajahetk, millal isik saab teada asjaoludest, mille tõttu ta peab haldusorgani tegevust õigusvastaseks. Seepärast ei oma kahju hüvitamise nõude tähtaegsuse kontekstis tähtsust, et Tartu Halduskohus tuvastas 10. veebruari 2020. a otsuse asjas nr 3-19-2077 punktis 12, et Tartu Vangla tegevus kaebajale paksema madratsi mittevõimaldamisel on vastuolus VangS § 41 lõigetega 1 ja 2 ning on seetõttu õigusvastane, ning et Tartu Ringkonnakohus 14. jaanuari 2021. a otsuses sellise halduskohtu järeldusega nõustus. Vangla 11. oktoobri 2023. a otsusest nr 1-13/160-2 nähtuvalt ei taotlenud kaebaja tähtaja ennistamist. Lisaks välistas tähtaja ennistamise ka HMS § 34 lõikes 3 sisalduv regulatsioon. Eeltoodust tulenevalt jättis Tartu Vangla kaebaja kahju hüvitamise taotluse õiguspäraselt läbi vaatamata.
11.Eeltoodust tulenevalt ei ole kaebaja läbinud nõuetekohaselt kohustuslikku kohtueelset menetlust kaebuses esitatud hüvitamisnõude osas. Kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lõike 1 punkti 4 alusel. II
12.Kaebaja on palunud ka anda talle advokaat. Kohus mõistab, et kaebaja on esitanud riigi õigusabi taotluse esindaja määramiseks käesolevas haldusasjas (riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lõike 3 punkt 5). Kohus leiab, et kaebaja riigi õigusabi taotlus tuleb jätta rahuldamata.

3-23-2382

13.HKMS § 110 lõike 1 punkti 3 kohaselt võib kohus menetlusabina isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja ei pea maksma tasu menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest või ei pea seda tegema kohe või täies ulatuses. RÕS § 6 lõike 1 järgi võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole kaebaja halb majanduslik seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. Kui esineb vähemalt üks RÕS § 7 lõikes 1 sätestatud alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, siis sellisel juhul isiku majanduslik seisund asja otsustamist ei mõjuta.
14.RÕS § 7 lõike 1 punkti 5 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Samuti ei anta riigi õigusabi olukorras, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi (RÕS § 7 lõike 1 punkt 1). Kuna kohus on eelpool asunud seisukohale, et kaebus tuleb tagastada kohustusliku kohtueelse menetluse nõuetekohase läbimata jätmise tõttu, siis on kaebaja võimalus praeguses asjas oma õigusi kaitsta ilmselt vähene. Lisaks ei saa kaebaja poolt kohtule esitatud kaebuse pinnalt asuda seisukohale, et ta ei oleks võimeline oma õigusi iseseisvalt halduskohtus kaitsma. Kaebaja on esitanud kohtule vaatamata oma väidetavatele terviseprobleemidele ja ravimite tarvitamisele arusaadava hüvitamiskaebuse, millest nähtub tema tahe ja soovitud eesmärk. Kohtute infosüsteemi kohaselt on kaebaja korduvalt pöördunud kaebuste ja muude avaldustega iseseisvalt kohtusse. See kinnitab kohtu hinnangul tema võimekust ise oma õigusi kaitsta. Samuti saab sellest järeldada, et kaebaja ei ole halduskohtumenetluses kogenematu isik. Tulenevalt uurimispõhimõttest on kohtul haldusasjades kohustus kaebajat suunata ja abistada. Seejuures jätab kohus vajadusel kohtule esitatud kaebuse või muu avalduse käiguta ning selgitab seal esinevaid puudusi, andes ühtlasi tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kohus selgitab kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud ja õigusnormid ning asjakohase kohtupraktika välja enda initsiatiivil.
15.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et riigi õigusabi andmine ei ole vajalik ega põhjendatud ning kohus jätab riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lõike 1 punktide 1 ja 5 alusel rahuldamata.
16.Kohus märgib, et kaebuse tagastamise tõttu puudub vajadus lahendada sisuliselt kaebaja riigilõivust vabastamise taotlust ning kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata. III
17.Kohus asendab avaldatavas määruses kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lõige 3 ja § 178 lõige 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 16.08.20263-26-1628/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 14.08.20263-26-448/15Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium