Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X kinnipidamise ja kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks
Menetlusosalised
Taotleja Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja EK Puudutatud isik X, esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 16.04.2024 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 16.04.2024 määruse peale haldusasjas nr 3-24-1122.
2.Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 16.04.2024 määrus muutmata.
Määruse avaldamisel asendada puudutatud isiku nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni p 2 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas ei saa määruse peale edasi kaevata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg-d 1 ja 3, § 265 lg 5).
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) pidas X (puudutatud isik) 10.04.2024 Tallinna Lennujaamas 48 tunniks kinni väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 15 lg 1 alusel. Dokumendi kontrollimisel esitas puudutatud isik Saksamaa ID-kaardi, mis kuulus teisele isikule ja oli PPA andmekogu kohaselt kadunud/varastatud. Kuna puudutatud isikul puudus seaduslik alus viibida Eesti Vabariigis ja Schengeni viisaruumis, tegi PPA talle 10.04.2024 ettekirjutuse nr 1052278141 Eestist lahkumiseks ja kohaldas sissesõidukeeldu Schengeni alale 5 aastaks. PPA esitas Tallinna Halduskohtule taotluse puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks. Halduskohus andis 11.04.2024 määrusega asjas nr 324-1075 VSS alusel loa X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 11.06.2024.
3-24-1122
2.Puudutatud isik esitas 15.04.2024 rahvusvahelise kaitse taotluse ning PPA pidas ta samal päeval kinni välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 361 lg 2 p-de 2, 4 ja 5 alusel.
3.PPA esitas Tallinna Halduskohtule VRKS 361 lg 2 p-de 2, 4 ja 5 ning § 362 lg 2 alusel 16.04.2024 taotluse anda luba X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks. Puudutatud isik väitis PPA-le, et on Süüria kodanik, aga pole esitanud selle kinnituseks ühtegi tõendit. PPA tegi Süüria saatkonnale 11.04.2024 ametliku päringu, kuid vastust ei ole tulnud. Edasine suhtlus Süüria saatkonnaga on takistatud, sest puudutatud isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse. Isiku enda abita võtab tema kodakondsuse kindlakstegemine kauem aega. Puudutatud isiku puhul esineb põgenemise oht, arvestades järgmisi asjaolusid: 1) tema hoiakutest ja käitumisest nähtub, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita, sh on ta öelnud, et ei kavatse Süüriasse naasta; 2) pole kindel, kas tegu on Süüria kodanikuga; 3) ütluste kohaselt otsib ta kohta, kus tagada endale parem majanduslik olukord; 4) ta on võetud Kreekas 27.02.2024 arvele rahvusvahelise kaitse taotlejana, kuid ta otsustas Kreekast lahkuda ja püüdis liikuda Hollandisse, ootamata Kreekas ära rahvusvahelise kaitse menetluse tulemust; 5) ta on öelnud, et ei taha minna Türki ega Süüriasse, samas on selgitanud, et Türgis on tema perekond ja lapsed; 6) tema senine käitumine annab aluse arvata, et vabaduses viibides ei oleks ta PPAle kättesaadav asjaolude väljaselgitamiseni; 7) puudutatud isik väidab, et tema vend elab perega Soomes; Schengeni alal liikumisel puuduvad piirikontrollid ning miski ei takistaks puudutatud isikut lahkumast. Järelevalvemeetmena ei saa rakendada dokumendi hoiule võtmist, sest isikul ei ole kehtivat reisidokumenti. Arvestades puudutatud isiku varasemaid ebaseaduslikke piiriületusi, ei pruugi kehtiva reisidokumendi puudumine takistada tal omavoliliselt liikuda edasi Hollandisse, Soome või mujale Euroopasse. Seega on põhjendatud ja vajalik isiku kinnipidamine rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse ajaks. Puudutatud isiku saab tagasi saata Türki või Süüriasse, kuid mitte Kreekasse, sest Kreeka ei võta teda enam vastu. PPA kavatseb ühendust võtta Türgiga, et täpsustada, kas seal elavad isiku abikaasa ja lapsed.
4.Puudutatud isik selgitas istungil, et on 41-aastane ning kinnipidamiskeskuses viibimine on tema jaoks raske. Puudutatud isik palub enda saatmist Kreekasse ega soovi minna tagasi Süüriasse või Türki. Süürias on tema elu ohus. Raskuste tõttu Türgis pidi ta tulema Eestisse, sest Türgis ei võimaldata teha tööd, vaid saadetakse sunniviisiliselt tagasi Süüriasse, mis ei ole turvaline riik. Süürias ei ole võimalust inimväärseks eluks. Puudutatud isik tuli siia selleks, et saaks rahulikult ja turvaliselt elada. Ta elas Türgis, kuid ei saanud sealt varem lahkuda, sest lapsed olid veel väikesed. Puudutatud isik ei taha jääda kinnipidamiskeskusesse.
5.Tallinna Halduskohus rahuldas 16.04.2024 määrusega PPA taotluse ning andis loa X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 16.06.2024. Puudutatud isikut võib pidada kinni VRKS § 361 lg 2 p 2 alusel. Ta ei ole esitanud oma kodakondsuse tõendamiseks passi või muud isikut tõendavat dokumenti. Kreekas väljastatud rahvusvahelise kaitse taotleja tunnistus ei ole isikut tõendav dokument ja selle alusel ei saa tuvastada isikusamasust ega kodakondsust. Puudutatud isikut võib pidada kinni ka VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel. PPA peab kontrollima, kas olukord Süürias õigustab jätkuvalt rahvusvahelise kaitse andmist, kas isiku elukoht Süürias asub sõjakoldes ja kas tema elu ähvardab ka tegelikult Süürias oht. Puudutatud isik elas koos perega üle 10 aasta Türgis. Väide, et Türgi saadab Süüria põgenikke tagasi Süüriasse, vajab
2(5)
3-24-1122 samuti kontrollimist. Isiku selgitused viitavad pigem majanduspõgenikuga, kes otsib paremaid elu- ja töötingimusi.
sellele,
et
tegemist
on
PPA-ga saab nõustuda, et esineb puudutatud isiku põgenemise oht. Ta reisis Eestisse varastatud isikut tõendava dokumendiga, püüdes seeläbi varjata oma identiteeti ja siseneda lihtsamalt Schengeni viisaruumi. Pole usutav, et puudutatud isik ei teadnud, et teise isiku dokumendiga reisimine on õigusvastane. Talle pidi olema arusaadav, et dokument ei kuulu temale. Samuti pidi talle olema arusaadav võõra dokumendi kasutamise eesmärk – petta ametivõime. Võõra dokumendi kasutamine näitab, et isik ei vali vahendeid, et jõuda oma eesmärgini. Seda arvestades on usutav, et kui isik vabastatakse kinnipidamiskeskusest, siis ei jää ta PPA-le rahvusvahelise kaitse menetluses oluliste asjaolude väljaselgitamiseks kättesaadavaks ega oota ära menetluse tulemust, sest tema tegelik eesmärk ei olnud saada Eestis rahvusvahelist kaitset. Tõenäoliselt ta lahkuks omavoliliselt riigist, et jõuda oma sihtriiki Hollandisse. Arvestades Schengeni viisaruumis kehtivat liikumisvabadust, ei oleks tal Eestist lahkumiseks erilisi takistusi. Põgenemise ohtu kinnitab ka kahtlus isiku kodakondsuses. Puudub teadmine, kas tegemist on Süüria kodanikuga, kellel on põhjust taotleda rahvusvahelist kaitset. Lisaks võib põgenemise ohtu järeldada sellest, et isik on lahkunud loata teisest Euroopa Liidu liikmesriigist. Olles esitanud Kreekas rahvusvahelise kaitse taotluse, ei olnud isikul õigust sealt omavoliliselt lahkuda. Kehtiva passi ja loata Kreekast lahkumine näitab, et isik ei hooli rahvusvahelise kaitse saamisest, vaid soovib leida sobivamaid tingimusi, kus elada ja töötada. Põgenemise ohtu näitab ka see, et isik on kinnitanud nii PPA-le kui ka kohtule, et ei soovi naasta Süüriasse ega Türki, vaid minna Hollandisse. Seega on isikul selge motivatsioon takistada enda võimalikku väljasaatmist, kui tema rahvusvahelise kaitse taotlus jääb rahuldamata. Põhjendatud on PPA seisukoht, et puudutatud isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse täitmise edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks. Kui tal oli tegelikult rahvusvahelise kaitse vajadus, tulnuks taotlus esitada kohe Eestisse saabudes. Puudutatud isik saabus Eestisse 10.04.2024, kuid esitas rahvusvahelise kaitse taotluse alles 15.04.2024, kui sai teada, et ta saadetakse tagasi Türki või Süüriasse. Põgenemise ohu tõttu ei oleks leebemad järelevalvemeetmed tõhusad.
6.X esitas Tallinna Ringkonnakohtule 24.04.2024 taotluse anda talle riigi õigusabi. Ringkonnakohus rahuldas 25.04.2024 määrusega taotluse ja andis puudutatud isikule riigi õigusabi esindamiseks siinses haldusasjas. Ringkonnakohus käsitas 24.04.2024 taotlust puudustega määruskaebusena ja jättis selle käiguta. Puudutatud isik esitas 10.05.2024 määruskaebuse täienduse, milles palub tühistada halduskohtu 16.04.2024 määrus ja teha uus määrus, millega jätta PPA 16.04.2024 taotlus rahuldamata. Kinnipidamiseks puudub seadusest tulenev alus. Halduskohus ei arvestanud puudutatud isiku ütluste ja tegelike asjaoludega. Ekslik on seisukoht, et puudutatud isiku selgitused viitavad sellele, et tegemist on majanduspõgenikuga, kes otsib paremaid elu- ja töötingimusi, mitte ei põgene ohu eest elule. Kohus ei ole piisavalt põhjendanud puudutatud isiku põgenemise ohtu. Kohus ei ole asjaolusid õigesti hinnanud ja on jõudnud valede järeldusteni. Puudub põgenemise oht VSS § 68 alusel. Kohus ei ole arvestanud asjaoluga, et puudutatud isik on nõus tegema koostööd ega plaani põgeneda. Kohus ei teinud kindlaks põhjust, miks kaebaja oli sunnitud piire ületama.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Määruskaebus tuleb võtta menetlusse (HKMS § 207 lg 1). Määruskaebuse esitamine on lubatud (HKMS § 265 lg 5), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ja vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 6). Määruskaebus on võimalik lahendada ilma PPA-lt määruskaebuse kohta seisukohta küsimata. 3(5)
3-24-1122
Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
9.PPA taotles luba puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks VRKS § 362 lg 2 alusel, sest isiku suhtes esineb VRKS § 361 lg-s 1 nimetatud põhimõte ning VRKS § 361 lg 2 p-des 2, 4 ja 5 sätestatud kinnipidamise alused. Halduskohus leidis 16.04.2024 määruses, et PPA taotluse saab rahuldada kõigil selles märgitud alustel.
10.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et esinevad VRKS § 361 lg 2 p-des 4 ja 5 sätestatud kinnipidamise alused, kinnipidamine neil alustel on proportsionaalne ning leebemad järelevalvemeetmed ei oleks tõhusad. Ringkonnakohus ei korda selles osas kõiki halduskohtu määruse põhjendusi (HKMS § 201 lg 4, § 203 lg 2).
11.VRKS § 361 lg 2 p 4 järgi võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht.
12.Halduskohus selgitas õigesti, et puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse taotlusega seotud asjaolusid tuleb täiendavalt kontrollida ja isik peab olema selleks PPA-le kättesaadav. Puudutatud isik väidab, et ta on Süüria kodanik. PPA-l tuleb seega eelkõige kontrollida, kas olukord Süürias ja puudutatud isikuga seotud isiklikud asjaolud õigustavad temale rahvusvahelise kaitse andmist. PPA-l tuleb puudutatud isikuga vestelda ja kõrvutada tema väiteid muudest allikatest saadud infoga. Rahvusvahelise kaitse menetlus on algstaadiumis ning PPA ei ole jõudnud veel teha kõiki vajalikke toiminguid, milleks on VRKS § 181 lg 1 kohaselt ette nähtud kuni 6 kuud.
13.VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel on kinnipidamine vältimatult vajalik ainult juhul, kui on põhjendatud alus kahelda, et isik võiks vastasel korral põgeneda või asuda ennast PPA eest varjama (Riigikohtu 30.01.2018 määrus nr 3-17-792, p-d 18.1–18.2). VRKS § 361 lg 2 p-s 4 nimetatud põgenemisohuna käsitatakse seda, kui esineb VSS §-s 68 nimetatud asjaolu (VRKS § 361 lg 21). PPA hinnangul esineb isiku suhtes VSS § 68 p-dest 3, 6 ja 9 tulenev põgenemisoht, st eksisteerib põhjendatud kahtlus välismaalase isikusamasuses või tema kodakondsuses, välismaalane on PPA-le teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita ning välismaalane on loata lahkunud määratud elukohast või teisest Schengeni konventsiooni või Euroopa Liidu liikmesriigist. VSS § 68 kehtestab siiski üksnes asjaolud, mis peavad põgenemisohu kindlakstegemiseks vältimatult esinema, kuid ohu lõplikuks kindlakstegemiseks tuleb vaadelda ka muid välismaalast ja juhtumit iseloomustavaid asjaolusid (nt Riigikohtu 05.12.2022 määrus nr 3-20-2004, p 18.5; 31.05.2017 määrus nr 3-31-93-16, p 13).
14.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et esineb puudutatud isiku põgenemise oht. Puudutatud isik saabus Eestisse 10.04.2024 lennukiga Ateenast ja esitas PPA-le enda tuvastamiseks teise isiku nimele väljastatud Saksamaa ID-kaardi. Sellise tegevuse eesmärk oli luua ametnikele enda isikust väär ettekujutus ja siseneda Eestisse, esitledes ennast Euroopa Liidu kodanikuna. Samal ajal oli puudutatud isikul kaasas Kreeka rahvusvahelise kaitse taotleja tunnistus nr 02677948 X nimele. PPA-l tuleb täiendavalt kontrollida, kas tegemist on Süüria kodanikuga, nagu puudutatud isik ise väidab. Puudutatud isiku hoiakutest ja käitumisest saab järeldada, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Ta on küsitluse käigus PPA-le öelnud, et ei kavatse Süüriasse naasta. Isiku ütlustest võib järeldada, et ta otsib kohta, kus tagada endale parem majanduslik olukord. Puudutatud isik on võetud Kreekas 27.02.2024 arvele kui rahvusvahelise kaitse taotleja, kuid ta ei oodanud Kreekas ära rahvusvahelise kaitse menetluse tulemust, vaid lahkus Kreekast ja püüdis liikuda Hollandisse. Määruskaebuses ei ole esitatud uusi asjaolusid või tõendeid, mis annaks aluse muuta halduskohtu hinnangut puudutatud isiku põgenemise ohule. Põgenemise ohtu ei välista praegusel juhul see, et puudutatud isik kinnitab, 4(5)
3-24-1122 et ta ei põgene ja kavatseb teha PPA-ga koostööd. Halduskohus ei jätnud puudutatud isiku selgitusi tähelepanuta, vaid põhjendas asjakohaselt, miks need ei ole usaldusväärsed.
15.VRKS § 361 lg 2 p 5 järgi on rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamine vältimatu vajaduse korral lubatud, kui välismaalane on Eestist lahkuma kohustamise menetluses kinni peetud ja on põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse täitmise edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks. Olukorras, kus ebaseaduslikult riigis viibimise kahtluse tõttu kinni peetud isik esitab rahvusvahelise kaitse taotluse pärast hetke, mil kahtlus tema ebaseaduslikust viibimisest leiab kinnitust, eesmärgiga nurjata enda tagasisaatmine, on selgelt tegemist VRKS § 361 lg 2 p-s 5 kirjeldatud olukorraga. Tagasisaatmise nurjamise eesmärgile võib mh viidata see, et isikul oli enne kinnipidamist küllaldaselt võimalusi taotleda rahvusvahelist kaitset (Riigikohtu 12.04.2024 määrus nr 3-232232, p 23).
16.Puudutatud isikul oli selge motivatsioon takistada enda võimalikku väljasaatmist ning põhjendatud on PPA seisukoht, et isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse täitmise edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks. Puudutatud isik saabus Eestisse 10.04.2024, kuid esitas rahvusvahelise kaitse taotluse alles 15.04.2024, kui sai teada, et ta saadetakse tagasi Türki või Süüriasse. Puudutatud isik kinnitas varasemas menetluses PPA-le, et tal pole kavatsust taotleda Eestis varjupaika, vaid jõuda Hollandisse. On usutav, et isik, saades aru, et ta saadetakse Eestist välja ja tal ei lubata liikuda edasi Hollandisse, otsustas seda takistada rahvusvahelise kaitse taotluse esitamisega.
17.Leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine ei ole põgenemise ohu tõttu võimalik. Kinnipidamine kuni kaheks kuuks ei ole asjaolusid arvestades ebaproportsionaalne. Puudutatud isik ütles halduskohtu istungil, et 41-aastasena ei kannata tema keha pikalt kinnipidamiskeskuses viibimist, kuid asja materjalide põhjal ei ole alust arvata, et kinnipidamine ohustaks puudutatud isiku tervist või turvalisust.
18.Ringkonnakohus ei pea vajalikuks täiendavalt hinnata, kas siinses asjas esineb ka VRKS § 361 lg 2 p-s 2 toodud alus isiku kinnipidamiseks. Sellel alusel kinnipidamise eeldusi on ringkonnakohus varem selgitanud nt 09.02.2024 määruses asjas nr 3-23-2962 ja 30.01.2024 määruses asjas nr 3-23-2963).
19.Eeltoodu põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu 16.04.2024 määrus muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.