Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X. X. kinnipidamise ja kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks
Menetlusosalised
Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Ekaterina Kouru Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist
– X. X.
Asja läbivaatamine
16.04.2024 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus ning anda luba X. X. kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 16.06.2024 (kaasa arvatud).
Võtta asjale juurde haldusasja nr 3-24-1075 digitoimiku väljavõte.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku § 265 lg 5, § 204 lg 1). Avaldatavas kohtumääruses asendatakse puudutatud isiku nimi tähemärkidega.
ASJAOLUD
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) kontrollis 10.04.2024 Tallinna Lennujaamas Ateenast saabunud lennult tulijaid. Kontrolli käigus esitas üks välismaalane D. K. nimele väljastatud Saksamaa ID-kaardi. Dokumendi kontrollimisel tekkis ametnikul kahtlus isikusamasuses ja tuvastati, et tegemist on varastatud/kadunud dokumendiga. Isikul oli kaasas Kreeka rahvusvahelise kaitse taotleja tunnistus, mis kehtib 27.02.2024–26.02.2026. Isikuga viidi 10.04.2024 läbi vestlus eesmärgiga välja selgitada tema Eestis viibimise asjaolud. Isik selgitas, et tema pärisnimi on X. X. ja ta on Süüria kodanik, kuid ta ei tea, kus tema pass on. Ta lahkus Süüriast 2013. a-l koos perega. Türgis elasid nad mingi aja pagulaskeskuses. Ajavahemikul 2015-2024 töötas ta Istanbulis erinevatel kohtadel. Ta on kaks abikaasat, ühe abikaasaga on 5 last ja teisega 3 last. Türgist lahkus ta 2024. a veebruaris Kreekasse. Ateenas ostis ta 250 euro eest Saksamaa isikutunnistuse ja 245 eurot maksis lennupileti eest. Vahendaja saatis talle lennupileti WhatsAppi rakenduse kaudu. Ta lahkus Kreekast 09.04.2024 ja lendas Eestisse.
Isiku soov on jõuda Hollandisse. Ta esitas rahvusvahelise kaitse taotluse Kreekas ega soovinud seda teha Eestis. Samas kui Eestis tagatakse inimväärne elu, siis ta mõtleb taotluse esitamise peale Eestis. Tema eesmärk on taotleda Hollandis rahvusvahelist kaitset, kuna seal tagatakse perekonna taasühinemine. Tal on Hollandis 18-aastane ja 20-aastane laps. Isiku pere on hetkel Türgis ja sel viisil saaksid ka nemad Hollandisse. Taasühinemine perekonnaga annab tema 18aastasel ja 20-aastasel lapsel Euroopasse tema juurde tulla. Samuti tahab ta kutsuda Euroopasse oma teise abikaasa ja 8 last. Oma esimesest abikaasast elab ta lahus alates 2018. a-st. Türgist lahkus isik majanduslikel põhjustel, seal ei ole tööd, perekond on suur ja ta ei saa neid ülal pidada. Süüriast lahkus ta sõja tõttu. Türgist lahkus ka põhjusel, et kartis tema ja perekonna Süüriasse tagasisaatmist. Kreekast lahkus, kuna seal ei anta põgenikele korterit ja kreeklased mõistavad pere ühinemise all ainult esimest abikaasat, mitte teist. Küsimusele, miks ta ei sõitnud Kreekast otse Hollandisse, vastas isik, et teekonna valis vahendaja. Isik räägib vaid araabia keelt. Ta ei teadnud, et teisele isikule kuuluva dokumendi kasutamise eest võib teda karistada. Ta tahtis ainult paremat elu oma lastele. Ta ei soovi naasta Türki ega Süüriasse. On valmis naasma Kreekasse.
2.PPA pidas X. X. 10.04.2024 väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) alusel 48 tunniks kinni, sest tal puudus seaduslik alus Eesti Vabariigis ja Schengeni viisaruumis viibimiseks. PPA koostas 10.04.2024 isikule koheselt sundtäidetava lahkumisettekirjutuse ja kohaldas 5-aastast sissesõidukeeldu Schengeni alale.
3.Tallinna Halduskohus andis 11.04.2024 määrusega asjas nr 3-24-1075 PPA-le loa X. X. kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 11.06.2024.
X. X. esitas 15.04.2024 rahvusvahelise kaitse taotluse.
5.PPA pidas X. X. 15.04.2024 välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) alusel 48 tunniks kinni.
6.PPA esitas 16.04.2024 Tallinna Halduskohtule VRKS 361 lg 2 p-de 2, 4, 5 ja § 362 lg 2 alusel taotluse X. X. kinnipidamise ja kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks kuni 2 kuuks. Põhjendused:
6.1.Isik andis ütlused, et ta on Süüria kodanik, aga ta ei ole esitanud ühtegi tõendit enda kodakondsuse tõendamiseks. Isikuga küsitlust läbi viies juhtis tõlk PPA tähelepanu isiku araabia keele kasutusele, väljendusoskustele ja dialektile. Tõlgi hinnangul ei ole tegu Süüria kodanikuga. PPA-l ei ole põhjust tõlgi ekspertarvamuses kahelda. PPA tegi 11.04.2024 Süüria ametivõimudele ametliku päringu, kas tegemist on nende kodanikuga, kuid vastust ei ole veel saabunud. Edasine suhtlus Süüria saatkonnaga on takistatud, sest isik esitas Eestis rahvusvahelise kaitse taotluse. Sellest tulenevalt võtab isiku kodakondsuse kindlaks tegemine kauem aega.
6.2.Isiku suhtes esineb põgenemisoht, kuna PPA järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Isik on väitnud, et ta ei soovi Süüriasse naasta. Samas pole kindel, kas tegemist on Süüria kodanikuga. Isiku ütlustest tuleb välja, et ta otsib kohta, kus endale tagada parem majanduslik olukord. Isik reisis teisele isikule kuuluva dokumendiga. Kuna isik püüdis Eestisse saabuda teise isiku dokumenti kasutades ja oma tegelikku identiteeti varjates, ei ole PPA veendunud, et tegemist on selle isikuga, kes isik väidab end olevat. PPA-l on vaja isikusamasust ja kodakondsust veel tuvastada, milleks on vajalik saada Süüria saatkonna kinnitus, et isiku puhul on tõesti tegemist X. X.ga ja et ta on Süüria kodanik. Lähim Süüria saatkond asub Poolas. PPA-l on küll olemas Eurodac andmebaasi sõrmejälgede võrdlus, millest on näha, et isik on andnud sõrmejäljed 27.02.2024 Orestiadas Kreekas, aga see ei anna
2(7)
3-24-1122
kinnitust, et tegemist on Süüria kodanikuga. Isik on võetud Kreekas 27.02.2024 arvele kui rahvusvahelise kaitse taotleja. Ootamata Kreekas ära rahvusvahelise kaitse menetluse otsust, otsustas ta Kreekast lahkuda ja püüdis liikuda Hollandisse. Isikul on kokku 8 last, kes on tema sõnul praegu Türgis. Jääb arusaamatuks, miks ta otsustas rahvusvahelise kaitse taotlejana lahkuda Kreekast ja püüda liikuda Hollandisse. Isik väitis, et ta ei taha Süüriasse ega Türki minna, samas on Türgis tema perekond. Isiku käitumine annab alust arvata, et isik ei asuks vabaduses viibides PPA-ga koostööd tegema enda rahvusvahelise kaitse menetluses, kuna ta on avaldanud mitmeid kordi soovi minna Hollandisse.
6.3.Põhjendatud on isikut rahvusvahelise kaitse menetluse ajaks kinni pidada. Ainuüksi isiku poolt esmastel menetlustoimingutel antud selgitustele tuginedes ei ole võimalik hinnata, kas isik kvalifitseerub rahvusvahelise kaitse saajaks. Kuna isiku suhtes esineb põgenemisoht, puudub alus arvata, et vabaduses viibides oleks ta ametivõimudele kättesaadav menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks. Arvestades isiku soovi minna Hollandisse tööle, ei ole võimalik järeldada, kas isik vajab rahvusvahelist kaitset. Isiku lähisugulased (väidetavalt vend perega) elab Soomes. Schengeni alal liikumine on lihtsustatud, kuna puuduvad piirikontrollid ja isikut ei takistaks miski lahkumast. Põgenemisoht on prognoosotsus.
6.4.Isik saabus Schengeni alale ilma seadusliku aluseta, kasutades vahendajate abi. Ta paigutati väljasaatmismenetluse tarbeks kinnipidamiskeskusesse. Isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse kinnipidamiskeskuses viibides, et takistada enda väljasaatmist.
6.5.Isiku suhtes ei ole võimalik kohaldada leebemaid järelevalvemeetmeid, kuna need ei taga isiku koostööd ega maanda põgenemisohtu. Põgenemisohu korral ei tagaks leebemate järelevalvemeetmete rakendamine soovitud eesmärki ka juhul, kui neid kohaldataks mitu samaaegselt, sest leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab isiku suhtes usaldust, millele peaks alust andma isiku varasem käitumine. Põgenemisohu tuvastamisel ei suuda isiku paigutamine majutuskeskusesse ning leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine põgenemist eelduslikult ära hoida. Isiku sihtriigiks on Holland, kus asuvad tema sugulased ja sõbrad. Pole eluliselt usutav, et isik loobuks oma eesmärgi täide viimisest, kuna Eestiga ei seo teda miski. Isikul puudub kehtiv reisidokument, mida hoiule võtta. Tulenevalt juba toimepandud ebaseaduslikust piiriületusest ei pruugi kehtiva reisidokumendi puudumine takistada isikul omavoliliselt liikuda edasi Hollandisse, Soome või mujale Euroopasse.
7.PPA jäi kohtuistungil oma taotluse juurde. Isiku saab tagasi saata kas Türki või Süüriasse, Kreekasse ei saa, sest Kreeka ei võta teda enam vastu. PPA tegi enne isiku poolt rahvusvahelise kaitse taotluse esitamist Süüriasse päringu, kontrollimaks, kas tegemist on Süüria kodanikuga või mitte. PPA ei ole veel vastust saanud ja ei võta rohkem Süüriaga ühendust, sest isik taotles varjupaika. Selle nädala jooksul võetakse isikult korrektne rahvusvahelise kaitse taotlus. PPA võtab ühendust ka Türgiga, et täpsustada, kas seal on isiku abikaasa ja lapsed, need asjaolud vajavad selgitamist. Siiani ei ole PPA jõudnud veel seda teha.
8.X. X. kinnitas, et taotlus on talle arusaadav. Ta saab aru, et teda peetakse 1-3 kuud kinni selleks, et PPA saaks menetlustoiminguid teha ja uurida, kas ta on süürlane või mitte. Kuid isik täpsustas, et ta on 41-aastane ja kinnipidamiskeskuses viibimine on tema jaoks raske. Isik palub saata end tagasi Kreekasse, on andnud seal sõrmejäljed. Isik ei soovi Süüriasse ega Türki tagasi minna. Süürias on tema elu ohus. Isik kinnitas, et tema perekonnal on praegu Türgis raske, kui isik viibib Eestis. Raskuste tõttu Türgis pidi siia tulema, sest Türgis ei anta talle tööd, ei võimaldata tööd teha, vaid saadetakse sunniviisiliselt tagasi Süüriasse. Ei ole turvaline riik, ei ole võimalust hariduseks ega inimväärseks eluks. Tuli siia selleks, et saaks väärikalt elada, et saaks lapsi harida, saaks rahulikult ja turvaliselt elada, tuli vabaduse pärast, inimõiguste tagamise ja õigluse pärast. Tahab kindlustada turvalise elu nii endale kui ka oma lastele. Elas
3(7)
3-24-1122
varem Türgis, ei saanud juba varem sealt lahkuda, sest lapsed olid veel väikesed. Üritas võtta sel ajal ühendust organisatsioonidega, kes paigutasid pagulasi ümber Euroopasse, registreeris end ja käis seal, aga temaga ei võetud ühendust. Nüüd hakati Türgist süürlasi tagasi saatma, enam ei anta tööotsi. Kui saab tööd teha, siis on palk 1⁄4 palgast, mille saab kohalik või mõni teine. Isik lisas, et ta ei taha jääda vanglasse.
KOHTU PÕHJENDUSED
9.PPA esitas asjas taotluse VRKS § 362 lg 2 alusel. Kohtu arvates on praeguses asjas õigeks aluseks VRKS § 362 lg 3. Viidatud säte näeb ette, et kui välismaalane esitab kinnipidamiskeskuses kinnipidamise ajal või väljasaatmise käigus rahvusvahelise kaitse taotluse, peab PPA või Kaitsepolitseiamet ta kinni ja taotleb halduskohtult 48 tunni jooksul rahvusvahelise kaitse taotluse esitamisest arvates loa tema kinnipidamiseks kuni 2 kuuks, kui esinevad sama seaduse § 361 lg-s 2 sätestatud rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamise alus ja lg-s 1 nimetatud põhimõtted.
10.Asjaoludest nähtuvalt viibis isik kinnipidamiskeskuses alates 10.04.2024, kui PPA ta 48 tunniks kinni pidas, sest isikul puudus seaduslik alus Eesti Vabariigis ja Schengeni viisaruumis viibimiseks. Isikule koostati koheselt sundtäidetav lahkumisettekirjutus ja kohaldati 5-aastast sissesõidukeeldu Schengeni alale. Tallinna Halduskohus andis 11.04.2024 määrusega asjas nr 3-24-1075 PPA-le loa isiku paigutamiseks kinnipidamiskeskusse kuni 11.06.2024. Isik esitas PPA-le rahvusvahelise kaitse taotluse 15.04.2024, st ajal, mil ta viibis kinnipidamiskeskuses väljasaatmise eesmärgil. VRKS § 362 lg 4 järgi peatatakse sellises olukorras välismaalase kinnipidamine väljasaatmise eesmärgil kuni rahvusvahelise kaitse taotluse suhtes tehtud otsuseni. Seega langes VSS-ist tulenev alus isiku kinnipidamiseks ära ja isiku kinnipidamise üle tuleb otsustada VRKS-i alusel.
11.VRKS § 361 lg 1 järgi võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada sama paragrahvi lg-s 2 sätestatud alusel, kui samas seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid. VRKS § 361 lg 2 järgi võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada järgmistel alustel: 2) isiku kodakondsuse kontrollimine või väljaselgitamine; 4) rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamine, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht; 5) kui välismaalane on Eestist lahkuma kohustamise menetluses kinni peetud ja on põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse täitmise edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks. VRKS § 361 lg 21 järgi käsitatakse sama paragrahvi lg 2 p-des 4 ja 7 nimetatud põgenemisohuna seda, kui esineb VSS §-s 68 nimetatud asjaolu või isik on loata lahkunud teisest Euroopa Liidu liikmesriigist. VSS § 68 sätestab, et lahkumisettekirjutuse tegemisel või välismaalase kinnipidamisel hinnatakse välismaalase põgenemise ohtu. Välismaalase põgenemise oht esineb, kui: 3) on põhjendatud kahtlus välismaalase isikusamasuses või tema kodakondsuses; 6) välismaalane on PPA-le või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita; 9) välismaalane on loata lahkunud määratud elukohast või teisest Schengeni konventsiooni või Euroopa Liidu liikmesriigist.
4(7)
3-24-1122
12.Kohus nõustub, et praeguses asjas esineb VRKS § 361 lg 2 p-s 2 toodud alus isiku kinnipidamiseks. Isik taotles rahvusvahelist kaitset põhjusel, et ta on Süüria kodanik ja tema kodakondsusjärgses riigis on sõda, mistõttu ei ole seal ohutu ja ta ei saa ega taha sinna tagasi minna. Riigisisese relvakonflikti olemasolu ja selle kaudu tsiviilisikute elu ohtu sattumine võivad olla aluseks täiendava kaitse saamisel (VRKS § 4 lg 3 p 3). Selline õigus saab olla selle riigi kodanikul, kus relvakonflikt toimub. PPA-l on tekkinud kahtlus selles, et isiku näol on tegemist Süüria kodanikuga. Tõlgilt saadud info lubab selles kahelda. Isik ei ole esitanud oma kodakondsuse tõendamiseks passi ega ühtki isikut tõendavat dokumenti peale Kreekas saadud rahvusvahelise kaitse taotleja tunnistuse. Tegemist ei ole siiski isikut tõendava dokumendiga ja selle alusel ei saa tuvastada isiku samasust ega ka tema kodakondsust. Kui tegemist ei ole Süüria kodanikuga, puudub isikul õigus rahvusvahelisele kaitsele, tema taotlus tuleks jätta rahuldamata ja ta Eestist välja saata. PPA kinnitas, et esitas Süüria saatkonnale järelepärimise isiku kontrollimiseks, kuid ei ole sellele veel vastust saanud.
13.Samuti esineb VRKS § 361 lg 2 p-s 4 sätestatud alus isiku kinnipidamiseks. Kohus ei korda siinkohal põhjendusi, mis seonduvad vajadusega kontrollida isiku kodakondsust. Kontrollimist vajavad ka muud asjaolud – kas olukord Süürias õigustab jätkuvalt rahvusvahelise kaitse andmist, kas isiku elukoht oli Süürias sõjakoldes ja kas teda ähvardas ka tegelikult Süürias oht elule. Rahvusvahelise kaitse taotlemisel kehtib põhimõte, et seda tuleb taotleda esimeses turvalises riigis. Kaitse taotlejal puudub õigus valida, millises riigis ta soovib kaitset taotleda ja kuhu elama jääda. Isik elas oma perega üle 10 aasta Türgis, kus käis tööl. Seega oli isikul seal turvaline elada. Väited, et Türgi saadab Süüria põgenikke tagasi Süüriasse, vajavad kontrollimist. Isiku selgitused nii PPA-le kui ka kohtule viitavad pigem sellele, et tegemist on majanduspõgenikuga, kes otsib paremaid elu- ja töötingimusi, mitte ei põgene ohu eest elule. See ei õigusta aga rahvusvahelise kaitse andmist.
14.Kohus nõustub PPA-ga ka põgenemisohu osas. Põgenemisohtu võib järeldada sellest, et isik reisis Eestisse varastatud isikut tõendava dokumendiga, püüdes seeläbi oma identiteeti varjata ja lihtsamalt Schengeni viisaruumi siseneda. Kohus ei pea usutavaks isiku selgitusi, et ta ei teadnud, nagu võiks teise isiku dokumendiga reisimine olla õigusvastane. Isikule pidi olema arusaadav, et dokument ei kuulu talle. Samuti pidi talle olema arusaadav võõra dokumendi kasutamise eesmärk – petta ametivõime. Selline tegevus ei saa olla mõistlikule isikule arusaadav kui õiguspärane. Võõra dokumendi kasutamine näitab, et isik ei vali vahendeid, et oma eesmärgini jõuda. Seda arvestades võib pidada usutavaks, et kui isik vabastatakse kinnipidamiskeskusest, siis ei jää ta PPA-le rahvusvahelise kaitse menetluses oluliste asjaolude väljaselgitamiseks kättesaadavaks ega jääks menetluse tulemust ära ootama, sest tema eesmärk ei olnud Eestis rahvusvahelist kaitset saada. Tõenäoliselt ta lahkuks omavoliliselt riigist, et oma sihtriiki Hollandisse jõuda. Arvestades Schengeni viisaruumis kehtivat liikumisvabadust, ei oleks tal Eestist lahkumiseks erilisi takistusi. Seni ei ole kehtiva reisidokumendi puudumine teda ringi liikumast takistanud.
15.Põgenemisohtu näitavad kahtlused isiku kodakondsuses – PPA-l puudub teadmine, kas tegemist on Süüria kodanikuga, kellel on põhjust rahvusvahelist kaitset taotleda.
16.Lisaks võib põgenemisohtu järeldada sellest, et isik on lahkunud loata teisest Euroopa Liidu liikmesriigist. Olles esitanud Kreekas rahvusvahelise kaitse taotluse, ei olnud isikul õigust sellest riigist omavoliliselt lahkuda. Isikul puudub õigus valida, millises riigis ta soovib rahvusvahelist kaitset taotleda. Seda tuleb teha esimeses turvalises riigis. Kreeka on turvaline Euroopa Liidu liikmesriik ja isik pidanuks jääma sinna rahvusvahelise kaitse menetluse tulemust ära ootama. Isikul puudus õigus Kreekast lahkuda ja Schengeni viisaruumis omavoliliselt ringi liikuda. Rahvusvahelise kaitse taotlus andis talle õigus viibida vaid Kreekas, mitte mujal Schengeni viisaruumis. Samuti puudus tal õigus reisida ilma kehtiva passita. 5(7)
3-24-1122
Kreekast loata lahkumine näitab, et isik ei hooli rahvusvahelise kaitse saamisest, vaid soovib leida sobivamaid majanduslikke tingimusi, kus elada ja töötada. Selline soov ei anna talle õigust Schengeni viisaruumis ringi liikuda.
17.Isiku põgenemisohtu näitab ka see, et isik on kinnitanud nii PPA-le kui ka kohtule, et ta ei soovi ei Süüriasse ega Türki naasta, vaid minna Hollandisse. Seega on isikul selge motivatsioon enda võimalikku väljasaatmist takistada. Kui tema rahvusvahelise kaitse taotlus peaks jääma rahuldamata ja lahkumisettekirjutus kuuluks täitmisele, siis võib arvata, et isik ei jääks vabaduses viibides tema väljasaatmist ära ootama, vaid püüaks end PPA eest varjata ja riigist omavoliliselt lahkuda, et enda väljasaatmist takistada.
18.Kohtu arvates on põhjendatud PPA seisukoht, et isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse täitmise edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks. Kui isikul olnuks tegelikult rahvusvahelise kaitse vajadus, tulnuks vastav taotlus esitada kohe Eestisse saabudes. Isik saabus Eestisse 10.04.2024, kuid esitas rahvusvahelise kaitse taotluse alles 15.04.2024, kui sai teada, et ta saadetakse Türki või Süüriasse tagasi. Isik kinnitas ise varasemas menetluses PPA-le, et tal ei ole kavatsust Eestis varjupaika taotleda, vaid Hollandisse jõuda. Saades aru, et ta kuulub väljasaatmisele ja tal ei lubata edasi Hollandisse minna, otsustas isik seda rahvusvahelise kaitse taotluse esitamisega takistada.
19.Kohus selgitab, et põgenemisohu hindamine on prognoosotsus. PPA-l ja kohtul puudub teadmine, kuidas isik tegelikult kinnipidamiskeskusest vabanedes käituks. Kuna isiku varasem käitumine ja ütlused lubavad oletada, et ta ei jääks Eestisse, vaid liiguks edasi Hollandisse, siis ei saa PPA riskida sellega, et isik põgeneks. PPA ei saa lubada isikul ilma õigusliku aluseta Schengeni viisaruumi ringi liikuda. Seda enam, et isiku suhtes kehtivad lahkumisettekirjutus ja Schengeni viisaruumi sisenemise keeld.
20.Põgenemisohu tõttu ei oleks leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine tõhus, sest need ei tagaks, et isik jääks rahvusvahelise kaitse menetluse ajaks Eestisse PPA-le kättesaadavaks. Isik on juba oma käitumisega näidanud, et isikut tõendava dokumendi puudumine ei takista tema liikumist ja riigipiiride ületamist. Schengeni viisaruumis oleks selleks head võimalused, sest puudub piirikontroll. Samuti on isik näidanud, et ta ei kohku tagasi ka pettuse eest, et oma soovitud eesmärki saavutada. Pole välistatud, et isik otsustab soetada uue valedokumendi ja muuta seeläbi enda tabamist raskemaks. Seda arvestades puudub alus usaldada isikut, et ta jääb menetluse ajaks Eestisse selle tulemust ootama. Ta ei teinud seda juba Kreekas ja puudub põhjus arvata, et ta teeks seda Eestis, mis ei olnud tema sihtriigiks.
21.Eeltoodut arvestades ei pea kohus isiku kinnipidamist kinnipidamiskeskuses ebaproportsionaalseks. Ta on viibinud kinnipidamiskeskuses veel väga lühikest aega. PPA-ga koostööd tehes on võimalik varjupaigamenetlus kiiremini lõpule viia ja rahvusvahelise kaitse vajadust kontrollida. Praeguses menetlusetapis ei ole veel võimalik hinnata, kas isiku rahvusvahelise kaitse taotlus kuuluks rahuldamisele või mitte. Kui taotlus rahuldatakse ja isikule antakse riigi viibimiseks alus, vabastatakse ta kinnipidamiskeskusest. Kui taotlus ei kuulu rahuldamisele, tuleb ta Eestist välja saata kas Türki või Süüriasse (või võimaluse korral kolmandasse riiki, nt Kreekasse). Isiku valitud riiki Hollandisse saatmiseks puudub õiguslik alus. Isik peab olema ka võimalikuks väljasaatmiseks PPA-le kättesaadav.
22.Isiku kinnipidamiseks esinevad seadusest tulenevad alused ja see on põhjendatud isikust enesest tulenevatel põhjustel. Kohus selgitab, et isiku kinnipidamise ja kinnipidamiskeskusesse paigutamise põhjuseks ei ole see, nagu süüdistataks teda mõne kuriteo toimepanemises, vaid selle eesmärgiks on tagada, et isik oleks PPA-le rahvusvahelise kaitse menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks menetluse lõpuni kättesaadav.
6(7)
3-24-1122
23.Puudub teave, et isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine oleks vastuolus tema turvalisuse või tervisekaitse kaalutlustega (VSS § 23 lg 4). Kinnipidamiskeskuses tagatakse isikule vajadusel meditsiiniline järelevalve ja abi.
24.Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus PPA taotluse ja annab PPA-le loa paigutada isik kinnipidamiskeskusesse kuni tema kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 2 kuuks.
25.PPA-l tuleb isik kinnipidamiskeskusest viivitamata vabastada, kui tema kinnipidamise alus langeb ära, kinnipidamise tähtaeg möödub või tema väljasaatmine osutub perspektiivituks, samuti kui isikule antakse riigis viibimiseks viibimisalus (VSS § 24 lg-d 11 ja 3). /allkirjastatud digitaalselt/
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.