Võlaõigus › Muud võlaõigusasjad

2 (10)

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Hageja nõue ja selle põhjendused Tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx jõustunud 04.07.2014. aasta kohtuotsusega on tuvastatud, et kostja vastutab hagejale kutsehaigestumisega tekitatud kahju eest 52,20% ulatuses. Samas tsiviilasjas on eksperdiarvamusega tuvastatud, et hageja vajab kutsehaigusest tulenevate terviseprobleemide leevendamiseks perioodiliselt taastusravi. Sotsiaalkindlustusameti Lõuna Pensioniameti Tartu büroo ekspertiisi peaspetsialisti dr Sirje Poska 09.12.2011 otsuse nr 811550 kohaselt tekivad hagejal kutsehaiguse tõttu lisakulud, sealhulgas kulud sanatoorsele ravile vastavalt 10 päeva statsionaarset ravi või 14 päeva ambulatoorset taastusravi 1 kord aastas. Hageja viibis perioodil 20.04 kuni 30.04.2016. a 10 päeva taastusravil AS-is Toila Sanatoorium, mille eest on kostjale esitatud vastavalt kostja osavastutusele arve nr 30046/A 3 (10)

summas 297,10 eurot. 12.04.2016 esitas hageja kostjale kohtuvälise avalduse garantiikirja väljastamiseks 52,20% ulatuses taastusravi kulude hüvitamiseks 10 ravipäeva ulatuses. Kostja ei ole avaldusele vastanud ega hüvitanud taastusraviga seotud kulutusi. Kuna kostja on eiranud hageja esindaja pöördumisi kohtuvälise lahenduse leidmiseks, pöördus hageja oma õiguste kaitsmiseks kohtusse ning nõuab kostjalt kutsehaigusega tekkinud lisakulutuste summas 297,10 eurot hüvitamist. Kostja vastuväited Kostja on vastuses hagile selgitanud, et garantiikirja ei väljastatud hagejale põhjusel, et kostja põhikiri ei näe ette garantiikirjade väljastamist. AS-i Toila Sanatoorium arve nr 30046/A olemasolust sai kostja teada alles hagimaterjalidega tutvudes. Kostja eeldas, et hageja esitab kostjale korrektsed kuludokumendid (arve, maksekorraldus), mille alusel saanuks kohe tekkinud kulud hagejale kompenseerida. Kostja leiab, et hageja pole esitanud ühtegi kuludokumenti, mis tõestaks hagejal reaalselt tekkinud kulu. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused Kohus lahendab tsiviilasja kirjalikus menetluses, võttes aluseks, et hagihinnast tulenevalt on tegemist TsMS § 405 sätete järgi lihtmenetluses menetletava asjaga. Lihtmenetluses menetletavas asjas võib kohus tulenevalt TsMS § 405 lg 1 p 6, 7, 9 ja 10 kalduda kõrvale menetlusdokumentide kättetoimetamise ja menetlusosaliste esitatavate dokumentide vorminõuete kohta seaduses sätestatust; loobuda kirjalikust

4 (10)

eelmenetlusest või kohtuistungist ning kirjeldava ja põhjendava osata.

teha asjas otsuse

Kohus on taganud menetlusosalistele võimaluse esitada menetluses tõendeid ja taotlusi ning olla ära kuulatud (tl.35). Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja kostja vastuväitega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tulenevalt TsMS § 230 lg 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt ei vaja poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse. Võlaõigusseaduse (VÕS § 130 lg 1) kohaselt isiku tervise kahjustumisest või talle kehavigastuse tekitamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb tekkinud kulud kahjustatud isikule hüvitada kahjustamisest tekkinud kulud, sealhulgas vajaduste suurenemisest tekkinud kulud, ning täielikust või osalisest töövõimetusest tekkinud kahju, sealhulgas sissetulekute vähenemisest ja edasiste majanduslike võimlauste halvenemisest tekkinud kahju. VÕS § 127 lg 4 kohaselt isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).

5 (10)

Kohus leiab, et kostja on oma vastuväites omaks võtnud asjaolu, et tal lasub kohustus hageja taastusravikulude hüvitamiseks. Kostja pole kulusid seni hüvitanud vaid põhjusel, et kostja arvates ei ole hageja esitanud ühtegi kuludokumenti (arvet, maksekorraldust), mis tõestaks reaalse kulu tekkimist. Hageja on kohtule esitanud kostjale adresseeritud AS-i Toila Sanatoorium arve nr 30046/A summas 297,10 eurot perioodil 20.04 kuni 30.04.2016. a hagejale osutatud taastusraviteenuse eest. Kostja vastuväidete kohaselt on kostja nimetatud arvega tutvunud. Hageja on selgitanud, et kõnealune arve tasuti sularahas, mistõttu ei ole kostja soovitud maksekorralduse esitamine võimalik. Kohus on seisukohal, et kostja väide, nagu tuleks taastusraviga seotud kulude hüvitamiseks esitada maksekorraldus, mis tõestaks reaalse kulu tekkimist, on põhjendamatu. Seadus sellist tingimust kuludega seotud nõudele ei sea. VÕS § 128 lõige 3 sätestab, et otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Hageja on tõendanud nii kulude põhjendatuse kui kulude suuruse. Olukorras, kus tervisekahjustuse saanud isik peaks kulude nõude rahuldamise eeldusena alati esmalt ise kulud kandma, ei olekski nõuete rahuldamine sageli võimalik, sest tervisekahjustuse saanud isikul ei ole sissetulekute vähenemise tõttu võimalik kulutusi ise kanda. 6 (10)

Eeltoodut arvesse võttes kuulub hageja nõue rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kahjuhüvitisena 297,10 eurot kutsehaiguse tõttu tekkinud lisakulude katteks. Menetluskulude jaotus ja sissenõudmine TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Tulenevalt TsMS § 174 lg 1 määrab asja menetlev kohus menetluskulude jaotuse alusel menetluskulude rahalise suuruse vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kohtukuludeks on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 144 p 1 on kohtuvälised kulud eelkõige menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hageja on esitanud taotluse menetluskuludena riigilõivu summas 75 eurot ja õigusabikulude summas 558 eurot (koos käibemaksuga) väljamõistmiseks. Kohus andis pooltele tähtaja vastaspoole menetluskulude kohta seisukoha esitamiseks seitsme päeva jooksul arvates menetluskulude nimekirja kättetoimetamisest. Hageja menetluskulude nimekiri on kostja seaduslikule esindajale avalikus e-toimikus nähtav alates

7 (10)

10.01.2017.a. Kostja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul oma seisukoha vastaspoole menetluskulude kohta esitanud. Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 75 eurot. Riigilõivu tasumist on kontrollitud, tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest. Kohus leiab, et hagi esitamisel tasutud riigilõiv tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. Hagejat on menetluses esindanud UniLaw Õigusbüroo jurist Mihkel Nukka. Õigusabi osutati hinnaga 100 eurot tund, millele lisandub käibemaks. Osutatud õigusabi seisnes menetluskulude nimekirja järgi hagi aluseks olevate dokumentidega tutvumises (sh analüüs) ja hagiavalduse koostamises, kostja 07.11.2016 vastusega tutvumises ja selle analüüsis, hageja 25.11.2016 vastuse koostamises ja kostja esindaja ootamatu haigestumise tõttu ära jäänud 16.12.2016 istungiks ettevalmistamises ja istungile sõidu kuludes. Toimiku materjalidest nähtuvalt on menetluskulude nimekirjas esitatud õigusabitoimingud ka reaalselt teostatud. TsMS § 176 lõike 5 kohaselt tuleb menetlusosalisel kinnitada, et kõik kohtule menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks esitatud kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Hageja on menetluskulude nimekirja

8 (10)

esitades vastava kinnituse andnud, samuti on hageja kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane. Kohus on seisukohal, et hageja menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud osaliselt. Toetudes Riigikohtu 06.05.2015.a. kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-4-15 p.14 väljendatud seisukohale mõistab kohus menetluskulu lepingulise esindaja kulu näol kostjalt välja ulatuses mis ei ületa tsiviilasja hinda. Viidatud kohtuotsuses on riigikohus öelnud, et tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul. Kohtu hinnangul ei ole käesolev tsiviilasi eriliselt keerukas ega ka mahukas, tegemist on varalise nõudega hagiga, mida kohus võib menetleda oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras (lihtmenetluses). Seega tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja mõista kokku 372,10 eurot (297,10 + 75). TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse esitanud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak Kohtunik

9 (10)

10 (10)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.