Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja Virgo Saarmets
Otsuse tegemise aeg ja koht
10.05.2024, Tallinn
Haldusasja number
3-23-1684
Haldusasi
H, Z, C, Q ja F kaebused Politsei- ja Piirivalveameti 21.06.2023 otsuste peale
Menetlusosalised
Kaebajad H, Z, C, Q ja F, ühine esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja AK
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 22.12.2023 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Kaebajate ja vastustaja apellatsioonkaebused
Asja läbivaatamine
Kohtuistung 19.04.2024
RESOLUTSIOON
Jätta H, Z, C, Q ja F apellatsioonkaebused rahuldamata.
Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti apellatsioonkaebus.
3.Tühistada Tallinna Halduskohtu 22.12.2023 otsuse haldusasjas nr 3-23-1684 resolutsiooni punktid 1 ja 2 osas, milles halduskohus rahuldas H ja Z kaebused sissesõidukeelu kohaldamise osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta rahuldamata H kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 21.06.2023 otsusega nr 12210220012-1, 12302060127-1, 12302060122-1 ja 12305100071-1 kohaldatud sissesõidukeeldu tühistamiseks ning Z kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 21.06.2023 otsusega nr 12210220020-1 kohaldatud sissesõidukeelu tühistamiseks. Muus osas jätta halduskohtu otsuse resolutsiooni punktid 1 ja 2 muutmata.
Tühistada Tallinna Halduskohtu 22.12.2023 otsuse resolutsiooni punkt 4.
Jätta kaebajate menetluskulud esimeses ja teises kohtuastmes osas, milles neile on antud menetlusabi, riigi kanda. Ülejäänud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.
5.Asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebajate nimed, sünniajad ja Eestisse saabumise kuupäevad tähemärkidega.
6.Tõlkida ringkonnakohtu otsuse sissejuhatav osa, resolutsioon ja põhjendused vene keelde.
3-23-1684
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 10.06.2024 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest, võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Gruusia kodanikud, abikaasad H (sünd. XX.XX.XXXX; kaebaja I) ja Z (sünd. XX.XX.XXXX; kaebaja II) saabusid XX.XX.XXXX Gruusiast Eestisse ning esitasid rahvusvahelise kaitse taotlused. Taotluste järgi on nad Gruusia opositsioonipartei Ühinenud Rahvuslik Liikumine (United National Movement, UNM) liikmed ja endise presidendi Mihheil Saakašvili toetajad ning kardavad riigi poolset tagakiusamist eeskätt kaebaja II poliitilise tegevuse tõttu.
2.Kaebaja I lapsed varasemast kooselust, C (sünd. XX.XX.XXXX; kaebaja III) ja Q (sünd. XX.XX.XXXX, kaebaja IV) saabusid XX.XX.XXXX Eestisse ning esitasid rahvusvahelise kaitse taotlused. Kaebajate I ja II laps F (kaebaja V) sündis XX.XX.XXXX Eestis ja esitas samuti rahvusvahelise kaitse taotluse.
3.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) luges 21.06.2023 otsusega nr 12210220020-1 kaebaja II taotluse välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 201 p-de 1 ja 4 alusel selgelt põhjendamatuks ja lükkas selle VRKS § 20 alusel tagasi, tegi talle väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 72 lg 2 p 2 alusel koheselt sundtäidetava ettekirjutuse lahkumiseks Gruusiasse ning kohaldas VSS 74 lg 2 alusel sissesõidukeeldu viieks aastaks lahkumiskohustuse täitmisest arvates. Kaebaja II väitel on ta poliitiliselt aktiivne 2010. a-st, ta on Gruusias tuntud näitleja ja laulja ning arvamusliider. Ta on vastu Gruusia venemeelsele valitsusele, M. Saakašvili kinnipidamisele ja Venemaa agressioonisõjale Ukrainas. Kaebaja II on 2012. a-st UNM ja selle allüksuse, M. Saakašvili vanglast vabastamisega tegeleva ühingu „Miša sektor“ liige, ta on aidanud korraldada meeleavaldusi ja neil osalenud ning selle käigus vahistatud. Kaebaja II väitel on teda poliitilise tegevuse tõttu ähvardatud, rünnatud ja sunnitud Gruusiast lahkuma. Kaebaja II kardab, et päritoluriigis pannakse ta vangi või tapetakse, samuti kardab ta oma abikaasa ja laste elude pärast. PPA hinnangul ei ole kaebaja II ütlused usaldusväärsed, sest need on vastuolus päritoluriigi teabega ja detailides ka kaebaja I ütlustega. Kaebaja II poliitilise tegevuse kohta ei ole võimalik leida avalikest allikatest mitte mingit teavet. Kaebaja II väide, et ta on tuntud muusik, on internetis ja sotsiaalmeedias tehtud otsingute kohaselt oluliselt liialdatud. Seega pole kaebaja II 2(10)
3-23-1684 nii prominentne isik, nagu ta väidab, ja pole alust arvata, et ta on Gruusia riigivõimu jaoks sihtmärk. Kaebajale II ei ole esitatud mingeid ametlikke süüdistusi. Päritoluriigi teabe järgi kuritarvitab Gruusiat valitsev partei Georgian Dream oma võimu ning mõjutab mh õiguskaitseorganeid, kuid opositsiooni mahasurumine ei toimu sellisel viisil, nagu kirjeldab kaebaja II. Pole ka usutav, et Gruusia meedia ei oleks kajastanud nii tõsiseid opositsiooni vaigistamise juhtumeid, mida kaebaja II kirjeldas PPA-le (nt tema auto õhkulaskmine). Kaebaja II ei ole esitanud selliseid tõendeid, mis kinnitaksid tema väiteid. Kaebaja II selgitused temaga toimunud intsidentidest ei ole seetõttu eluliselt usutavad või vähemalt ei ole tõenäoline, et tegemist oli riigivõimu poolse tagakiusamisega kaebaja II poliitilise tegevuse tõttu. Pelgalt riigivõimust erinev poliitiline meelsus ei anna alust tunnustada kaebajat II pagulasena. Kaebaja II ei vaja täiendavat kaitset. PPA 20.12.2022 käskkirja alusel on Gruusia tunnistatud turvaliseks päritoluriigiks ning kaebaja II ütlustest ei järeldu, et teda ähvardaks Gruusiasse tagasipöördumise korral tõsine ja vahetu oht. Kaebajale II tuleb teha lahkumisettekirjutus vabatahtliku lahkumise tähtaega andmata ning kohaldada sissesõidukeeldu Schengeni alale viieks aastaks. Ta on viibinud Eestis lühikest aega, tal puuduvad Eestis ja Euroopa Liidus majanduslikud huvid ja sotsiaalsed sidemed (peale pereliikmete, kes on samuti rahvusvahelise kaitse taotlejad). Tal ei ole olulisi terviseprobleeme. Tema Gruusiasse tagasi saatmine ei riku VSS §-s 171 sätestatud põhimõtet. Puuduvad sissesõidukeelu kohaldamist välistavad asjaolud.
4.PPA luges 21.06.2023 otsusega nr 12210220012-1, 12302060127-1, 12302060122-1 ja 12305100071-1 kaebaja I ja tema laste taotlused VRKS § 201 p-de 1 ja 4 alusel selgelt põhjendamatuks ja lükkas need VRKS § 20 alusel tagasi, tegi neile VSS § 72 lg 2 p 2 alusel koheselt sundtäidetava ettekirjutuse lahkumiseks Gruusiasse ning kohaldas VSS 74 lg 2 alusel sissesõidukeeldu viieks aastaks lahkumiskohustuse täitmisest arvates. Kaebaja I on UNM ja „Miša sektori“ liige. Ta väidab, et on osalenud koos abikaasaga UNM tegevuses ja kardab samu asju, mis kaebaja II. Kaebajate III ja IV ütlused on üldiselt järjekindlad, kuid napi- ja üldsõnalised. Nad ei ole täpselt teadlikud oma vanematega toimunud sündmustest, kuid kinnitavad üldsõnaliselt vanemate ütlusi. PPA hinnangul ei ole kaebaja I ütlused usaldusväärsed ja on tugevalt liialdatud. Kaebaja I kardab päritoluriigis tagakiusamist oma abikaasa poliitilise tegevuse tõttu, kuid kaebaja II taotluse läbivaatamisel ei leidnud kinnitust, et teda ähvardaks tagakiusamine või tõsine oht. Lahkumisettekirjutuse ja sissesõidukeelu kohaldamise põhjendused on samad, mis kaebaja II puhul.
5.Kaebajad esitasid Tallinna Halduskohtule kaebused PPA 21.06.2023 otsuste tühistamiseks ja PPA kohustamiseks vaadata nende rahvusvahelise kaitse taotlused uuesti läbi (liidetud halduskohtu 30.08.2023 määrusega ühte menetlusse, ühiseks numbriks jäi 3-23-1684). Kaebajate I ja II ütlused on detailsed, järjekindlad ja usaldusväärsed ning neist nähtub selgelt, et pere on Gruusiasse tagasi pöördumise korral tagakiusamise ohus. Kaebajad I ja II on opositsioonilise UNM liikmed. Kaebaja II on Gruusias tuntud muusik ja poliitiline aktivist, keda on vahistatud, ähvardatud ja pekstud. PPA hindas tõendeid valesti. Kaebajad esitasid tõendeid nii palju, kui neil oli võimalik. Päritoluriigi teave ei saagi kajastada konkreetselt kaebajate olukorda. Vaidlustatud haldusaktide põhjendused on puudulikud ja osaliselt ka vastuolulised. Lahkumisettekirjutustes oleks pidanud andma kaebajatele vabatahtliku lahkumise tähtaja. PPA ei ole põhjendanud, milles seisneb kaebajate põgenemise oht. Piisav pole üksnes viide VSS § 68 p-le 6, vaid hinnata oleks tulnud konkreetse juhtumi asjaolusid ja kaebajate olukorda. Kaebajate väljasaatmine rikub VSS §-s 171 sätestatud tagasisaatmise keeldu.
3(10)
3-23-1684 Sissesõidukeelu kohaldamist ei ole piisavalt põhjendatud. Kaebajate I ja II selgitustega ei ole arvestatud. Kaebajad ei ole Eestile ohtlikud.
6.Vastustaja võttis kaebused õigeks kaebajatele III, IV ja V sissesõidukeelu kohaldamise osas ning muus osas palus jätta kaebused rahuldamata, jäädes vaidlustatud otsuste põhjenduste juurde.
7.Tallinna Halduskohus rahuldas 22.12.2023 otsusega kaebused osaliselt, tühistas vaidlustatud haldusaktid sissesõidukeelu kohaldamise osas ja ülejäänud osas jättis kaebused rahuldamata (resolutsiooni p-d 1 ja 2). Halduskohus jättis kaebajatele antud menetlusabi kulud riigi kanda (resolutsiooni p 3) ning mõistis vastustajalt nii kaebaja I kui ka kaebaja II kasuks välja menetluskulud 6,65 eurot (resolutsiooni p 4). Kõik rahvusvahelise kaitse taotlused põhinevad kaebajaga II seotud asjaoludel. Vaidlus on eeskätt selle üle, kas kaebaja II on Gruusias nii tuntud inimene, nagu ta väidab, ja kas tema poliitiline tegevus on äratanud Gruusia riigivõimu tähelepanu. Kaebaja II muusikaalase ja poliitilise tegevuse kohta ei leia internetist muud infot peale väikese vaatajaskonnaga muusikavideote YouTube’is. Kuigi üldjuhul ei saa rahvusvahelise kaitse taotleja profiili määrata üksnes internetis avaldatud andmete põhjal, saavutatakse tänapäeval isikupõhine populaarsus eeskätt interneti (sh sotsiaalmeedia) vahendusel. Kuna kaebaja II väitel on ta Gruusias populaarne artist ja selle tõttu avalikkusele tuntud, oli asjakohane kontrollida selle väite õigsust internetiotsingute abil, eriti kuna kaebaja II ei esitanud ise mingeid muid tõendeid oma väidetava tuntuse ja populaarsuse kohta. Kaebaja II profiili arvestades ei saa teda võrrelda M. Saakašviliga, kes on rahvusvaheliselt tuntud endine tipp-poliitik. Kaebaja II esitas mõned fotod, mille järgi osaleb ta koos kaebajaga I meeleavaldusel. Fotode järgi osaleb üritusel väga vähe inimesi ja olukord on rahumeelne. Fotod ei võimalda kindlaks teha, kes on meeleavalduse korraldaja, mis on selle eesmärk ja millised olid selle tagajärjed. Fotol meeleavaldusest, milles nõutakse M. Saakašvili vabastamist, ei ole kaebajad äratuntavad. Pole alust arvata, et kaebaja II oleks riigivõimu huviorbiidis ja teda võidakse taga kiusata üksnes UNM liikmeks oleku tõttu. Kui kaebajad I ja II oleks olnud poliitiliselt nii aktiivsed, nagu nad väidavad, oleks seda tõenäoliselt meedias kajastatud. Selliseid tõendeid ei ole esitatud. Kaebajate I ja II seletused füüsiliste rünnakute ja ähvarduste kohta ei ole usaldusväärsed. Kaebaja II selgituste kohaselt leidis ta 2022. a juunis või juulis oma kodust pealtkuulamisseadme. Pärast seda tuli tema koju politsei ja viis kaebaja II politseijaoskonda, kus tema telefonist kustutati pildid leitud esemest (26.01.2023 protokolli lk 3). See väide ei ole usutav. Kaebaja II ei toonud välja, et temaga oleks politseijaoskonnas tehtud muid menetlustoiminguid peale fotode kustutamise. Seega tekib küsimus, miks väidetavate fotode kustutamiseks oli vaja viia kaebaja II politseijaoskonda. Gruusia politseil tõenäoliselt puuduvad sellised ressursid või motivatsioon, et kuulata pealt opositsioonilise tegevusega kaudselt seotud inimesi ning reageerida võimalikule seadme kahjustamisele märkimisväärselt lühikese aja jooksul (väidetavalt 5 min jooksul). Kaebaja II selgituste kohaselt sõitis ta koos abikaasaga õhtusel ajal kodu poole, kui nende autot tulistati 5–6 kuuliga. Keegi ei saanud viga. Järgmisel hommikul läksid kaebajad I ja II politseijaoskonda, et teha avaldus tulistamise kohta, ning pärast kaebaja II nime kuulmist ametniku suhtumine muutus. Politsei lubas tulla hiljem autot vaatama, kuid ei tulnud ja õhtul auto plahvatas. Autosse jäid kaebaja II telefon, sülearvuti ja dokumendid. Kaebaja II kutsus politsei, kes fikseeris olukorra. Kaebajale II tundus, et kõik eeltoodu on politsei korraldatud (26.01.2023 protokolli lk 4). Kohtuistungil jäi kaebaja II samale seisukohale. Pole siiski usutav, et kirjeldatud sündmused korraldasid riigivõimu esindajad. Kaebaja I seletuse kohaselt otsustasid nad enne väidetavat tulistamise episoodi vahetada liiklusummiku tõttu tavapärast sõidutrajektoori (14.04.2023 protokoll, p 6). Seega võis olla tegemist juhusliku kuriteoga. Pole siiski usutav, et autot üldse tulistati, sest ei ole loogiline, et kaebajad või nende teised pereliikmed ei teinud kahjustatud autost näiteks telefoniga fotosid. Kahjustatud auto kohta ei ole ühtki tõendit. 4(10)
3-23-1684 Kaebajad I ja II andsid vastuolulisi selgitusi, kelle telefoniga helistati politseisse pärast kaebajate auto plahvatamist (vrd kaebaja I 14.04.2023 seletus ja kaebaja II 26.01.2023 seletus), kuid see vastuolu ei ole määrav, sest kriisi olukorras võib inimese tähelepanu hajuda. Oluline on see, et auto plahvatamist ei fikseeritud, kuigi kaebajatel oli telefon olemas. Asjaolu, et politsei ei pööranud kaebajatega juhtunule piisavat tähelepanu, ei näita, et kaebajaid oleks seetõttu koheldud teistest kodanikest erinevalt või politseiametnikud sooviksid kaebajaid taga kiusata. Kaebaja II selgitas PPA-le, et pärast eespool kirjeldatud sündmusi lahkus ta Tbilisist ja tagasi tulles alustas temaga tänaval juttu võõras mees, kes küsis, miks kaebaja II pöördus auto pärast politseisse. Kõnemaneerist oli kaebaja II arvates arusaadav, et mees kuulus organiseeritud kuritegevusega tegelevasse grupeeringusse. Kuigi politseiametnikud olid kaebajale II ja võõrale mehele lähedal, ei soovinud kaebaja II nende sekkumist (vt 26.01.2023 protokolli lk 4). Seega on võimalik, et kaebaja II kirjeldatud sündmused võisid aset leida ka lihtsalt kuritegelikel eesmärkidel. Kaebaja II selgitustest ei tulene, et politseiametnikud ei soovinud kaebajaid aidata, pigem viitas kirjeldatud käitumine ametialasele lohakusele. Kaebaja II kirjeldused olukordadest, kus väidetavalt erariietes politseiametnikud soovitasid kaebajal II Gruusiast lahkuda, ei ole eluliselt usutavad. Kaebaja II ei väida, et kirjeldatud juhtumite käigus oleks tal mh palutud lõpetada oma poliitiline tegevus. PPA-l on õigus, et Gruusias ei ole sõiduki süütamine või tulistamine tavapärane, mistõttu on põhjendatud eeldada, et seda oleks kajastatud meedias, eriti kui kaebajate väitel on kaebaja II Gruusias tuntud inimene. PPA on otsustes viidanud juhtumitele, kus meedias on kajastatud tuntud poliitikute autode süütamist ja Gruusia politsei asus juhtumeid ametlikult uurima. Kokkuvõttes ei ole tõendatud kaebajate väited, et Gruusia politseiametnikud on kaebajaid füüsiliselt või verbaalselt rünnanud. Kaebaja II selgitas, et tegi Facebook’i mitmeid postitusi, kuid kustutas need enne Eestisse tulemist. Kaebajale II tundus, et keegi teine kasutab tema kontot (26.01.2023 protokolli lk 6). PPA-ga saab nõustuda, et ka keskmiste IT-teadmistega isikul on võimalik kaitsta oma sotsiaalmeedia kontosid muul moel kui neid kustutades. Kaebajad on esitanud fotod inimestest, kes väidetavalt jälitasid kaebajaid III ja IV. Kaebaja I selgitas PPA-le, et foto saadeti laste koolist, sest Gruusias on koolides valve ja kasutusel on näotuvastusprogramm, mis aitab isikut tuvastada juhul, kui inimesel ei ole kaasas dokumenti (06.06.2023 protokolli p 6). Need fotod ei tõenda laste jälitamist. Isegi kui lapsi jälitati, ei saa seda seostada kaebaja II tagakiusamisega tema poliitilise tegevuse tõttu. PPA ei sea kahtluse alla, et kaebajad I ja II on osa võtnud poliitilistest protestidest ning nende vaated erinevad Gruusias võimul olevate poliitikute vaadetest. Puudub siiski alus arvata, et kaebajad ähvardab selle tõttu tagakiusamine. Enamik Euroopa Liidu liikmesriike peab Gruusiat turvaliseks päritoluriigiks (kuigi mõni riik on sellest välja arvanud Abhaasia ja Lõuna-Osseetia). PPA ei ole väitnud, et Gruusias pole üldse probleeme, kuid päritoluriigi teave kajastab üldist olukorda. Kaebajate profiil ei ole selline, et neil oleks alust karta Gruusiasse tagasi pöördumise korral tagakiusamist oma poliitilise meelsuse tõttu. Kaebajad ei ole tagaotsitavad, nende suhtes ei ole alustatud kriminaalmenetlust. Kaebajatel ei ole õigust saada täiendavat kaitset. Gruusia on nende jaoks turvaline riik. Lahkumisettekirjutused on õiguspärased vaidlustatud haldusaktis toodud põhjustel. Kõik väidetavad vahejuhtumid on toimunud Tbilisis. Vajadusel võivad kaebajad tagasi pöörduda mõnda teise Gruusia piirkonda. Kaebajatele III, IV ja V kohaldatud sissesõidukeelu kohaldamise osas võttis PPA kaebuse õigeks. Kaebajatele I ja II kohaldatud sissesõidukeeld tuleb samuti tühistada, sest PPA ei ole piisavalt põhjendanud selle vajalikkust. Kaebaja II selgitas 06.06.2023, et ei pea võimalikuks Gruusiasse tagasi pöörduda, sest seal oleks tema elu ohus (protokolli p-d 33, 34). Kaebaja I selgitas 06.06.2023, et ei tahaks Gruusiasse tagasi minna (protokolli p 19). PPA järeldas eeltoodust, et 5(10)
3-23-1684 kaebajate puhul esineb põgenemise oht (VSS § 68 p 6). Samas tulnuks hinnata ka muid asjaolusid. Kaebajad I ja II on aidanud kaasa rahvusvahelise kaitse taotluste menetlemisele. Pole alust arvata, et nad ei täidaks lahkumiskohustust. Kaebajad I ja II võivad tulevikus vajada rahvusvahelist kaitset, kuid sissesõidukeelu kehtivuse ajal ei pääseks nad Schengeni alale. Kaebus rahuldatakse 1/3 ulatuses, mistõttu PPA-lt tuleb välja mõista 1/3 kaebajate I ja II kaebuselt tasutud riigilõivust. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
8.Kaebajad paluvad apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus osas, milles kohus jättis nende kaebused rahuldamata (s.o rahvusvahelise kaitse andmisest keeldumise ja lahkumisettekirjutuse osas), ning uue otsusega rahuldada kaebused täies ulatuses. Kaebajad I ja II on piisavalt põhjendanud, et perekond vajab rahvusvahelist kaitset kaebaja II poliitilisest tegevusest tingitud tagakiusamise tõttu. Kaebajad esitasid tõendeid nii palju, kui neil oli võimalik. Isegi kui meeleavaldusest tehtud fotol on vähe rahvast ja olukord paistab rahumeelne, tõendab see meeleavalduse toimumist ning kaebajate I ja II osalemist. Kaebaja II on Gruusias populaarne artist ja avalikkuses tuntud. Pole tähtsust, et selle kohta ei ole internetis infot – see ei välista kaebaja II tagakiusamist tema poliitilise meelsuse tõttu. Piisav on see, et kaebaja II on UNM liige. Kaebajate ütlused füüsilisest ja vaimsest vägivallast on tõesed. Kohtu vastupidine seisukoht on põhjendamata. Kaebajate ütlused ei ole vastuolus vaidlustatud haldusaktides toodud päritoluriigi teabega, et opositsiooniaktivistide ja meeleavalduste mahasurumiseks kasutatakse ebaproportsionaalset jõudu, opositsiooniaktiviste on vahistatud ja valitseval parteil on suur mõju kohtusüsteemi üle. Kohtu järeldus, et Gruusia politseil puuduvad ressursid kõigi opositsioonipoliitikute pealtkuulamiseks ja tagakiusamiseks, on paljasõnaline. Arusaamatu on kohtu seisukoht, et kaebajad I ja II oleksid pidanud tegema oma põlema pandud autost fotosid. Kaebajad olid šokis ja kartsid oma elu ja tervise pärast. Kaebajad I ja II on juhtunut kirjeldanud piisavalt detailselt. Kaebajad olid sunnitud pärast seda vahejuhtumit Tbilisist lahkuma, kuid pärast sinna tagasi pöördumist sai kaebaja II politseiametnikelt uusi ähvardusi. Talle anti mõista, et peab oma perega Gruusiast lahkuma. Ka politseiametnikud võivad Gruusias olla seotud organiseeritud kuritegevusega. Kaebaja II kustutas oma Facebook’i konto, sest tal ei olnud piisavaid IT-alaseid teadmisi, et oma kontot kaitsta. Jälitatud on ka kaebajaid III ja IV. Selleks polnud mingit muud põhjust kui kaebaja II poliitiline tegevus. Lahkumisettekirjutuste tegemisel ei ole arvestatud kõigi oluliste asjaoludega. Gruusiasse tagasi saatmine seaks kaebajate elud ohtu. Ükski piirkond Gruusias ei ole kaebajate jaoks turvaline.
9.Vastustaja palub jätta kaebajate apellatsioonkaebus rahuldamata, jäädes varasemate seisukohtade juurde.
10.Vastustaja palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus osas, milles kohus rahuldas kaebajate I ja II kaebused (s.o sissesõidukeelu kohaldamise osas), ning teha uus otsus, millega jätta kaebajate I ja II kaebused täies ulatuses rahuldamata. Halduskohtu põhjendused on vastuolulised. PPA luges kaebajate I ja II rahvusvahelise kaitse taotlused selgelt põhjendamatuks, millega halduskohus nõustus. See näitab, et kaebajad I ja II on varjupaigasüsteemi kuritarvitanud. Sissesõidukeelu eesmärk ongi heidutada inimesi, et nad ei kuritarvitaks Eestis ja Schengeni alal viibimise õigust. Kaebaja II ütles 14.04.2023 vestlusel selgelt, et ei soovi mingil juhul Gruusiasse tagasi pöörduda. Kaebaja I ütles 06.06.2023 vestlusel, et ei saa anda nõusolekut vabatahtlikuks tagasipöördumiseks ilma abikaasaga nõu pidamata. Sellest järeldub, et kaebajad ei soovi lahkumiskohustust täita. Jääb selgusetuks, millistel kaalutlustel leidis kohus, et kaebajad võivad tulevikus vajada rahvusvahelist kaitset. Sissesõidukeeld ei takistaks rahvusvahelise kaitse taotlemist mõne Schengeni liikmesriigi piiril.
6(10)
3-23-1684
11.Kaebajad paluvad jätta PPA apellatsioonkaebus rahuldamata, nõustudes selles osas halduskohtu otsuse põhjendustega.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
12.Kaebajate apellatsioonkaebused jäävad rahuldamata (I) ning vastustaja apellatsioonkaebus tuleb rahuldada (II). Halduskohtu 22.12.2023 otsus tuleb tühistada osas, milles kohus rahuldas kaebajate I ja II kaebused sissesõidukeelu kohaldamise osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab kaebajate I ja II kaebused selles osas samuti rahuldamata. Muuta tuleb ka menetluskulude jaotust (III). I
13.Välismaalast tunnustatakse pagulasena, kui tal on põhjendatud alus karta tagakiusamist, tagakiusamiseks esineb vähemalt üks VRKS § 4 lg-s 1 nimetatud viiest põhjusest – rass, usk, rahvus, poliitiline veendumus või kuulumine sotsiaalsesse gruppi – ning tagakiusamise ja eespool nimetatud põhjuse vahel on põhjuslik seos. Tagakiusamine (tegu või teod) võib seisneda füüsilises või vaimses vägivallas, seadusandliku, täidesaatva või kohtuvõimu diskrimineerivates meetmetes, ebaproportsionaalses või diskrimineerivas süüdimõistmises või karistamises jms (vt VRKS § 19 lg 2). Selleks, et tegu võiks pidada tagakiusamiseks, peab see olema 1) olemuse või kordumise poolest piisavalt tõsine, et kujutada endast põhiliste inimõiguste rasket rikkumist, või 2) kogum meetmetest (sh inimõiguste rikkumine), mis on piisavalt raske, et mõjutada isikut samal viisil, nagu on nimetatud p-s 1 (VRKS § 19 lg 1). Põhilisteks inimõigusteks on eeskätt õigus elule, piinamise ja väärkohtlemise keeld, orjuse keeld ja keeld kohaldada karistust tagasiulatuvalt. Tagakiusamise tuvastamisel on siiski eeskätt määrav isiku suhtes rakendatud või rakendada võidavate meetmete ja karistuste raskus (vt Riigikohtu 01.10.2018 otsus nr 3-17-1026, p 13).
14.VRKS § 4 lg-st 3 tulenevalt on täiendava kaitse saaja välismaalane, kes ei kvalifitseeru pagulaseks ja kelle suhtes ei esine täiendava kaitse andmist välistavat asjaolu ja kelle suhtes on alust arvata, et tema Eestist tagasi- või väljasaatmine päritoluriiki võib talle nimetatud riigis kaasa tuua tõsise ohu, sealhulgas surmanuhtluse kohaldamise või täideviimise (p 1), tema piinamise või tema suhtes ebainimlike või inimväärikust alandavate kohtlemis- või karistamisviiside kasutamise (p 2) või konkreetselt tema või üldse tsiviilisikute elu ohtu sattumise või tema või tsiviilisikute kallal vägivalla rakendamise rahvusvahelise või riigisisese relvakonflikti tõttu (p 3). Täiendava kaitse andmiseks peab väärkohtlemine ületama teatava raskuse künnise, mis reeglina eeldab tegelike kehavigastuste tekitamist või intensiivseid füüsilisi ja psüühilisi kannatusi (vrd nt Euroopa Kohtu otsus C-353/16, p-d 38–43 ja sealsed viited). Euroopa Kohtu praktika järgi peab risk tõsisesse ohtu sattuda olema reaalne (vt nt otsused C-465/07, C-285/12 ja C-542/13).
15.Kõigi kaebajate rahvusvahelise kaitse taotlused seonduvad peamiselt kaebaja II poliitilise tegevusega. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu järeldusega, et kaebajad ei kvalifitseeru sellel alusel pagulaseks ning neile ei ole alust anda ka täiendavat kaitset, ega korda halduskohtu otsuse põhjendusi (HKMS § 201 lg 4).
16.Kaebajad ei ole veenvalt ümber lükanud halduskohtu seisukohta, et kaebaja II poliitiline profiil ei ole nii silmapaistev, nagu kaebajad väidavad. Kaebajate I ja II ütlused nendega Gruusias väidetavalt toimunud sündmuste kohta, mida kaebajate väitel korraldas politsei või teised ametiasutused (sh kaebajate koju pealtkuulamisseadmete paigaldamine ja kui kaebaja II seadmed 2022. a juunis või juulis avastas, siis kõigi jälgede kustutamine; 2022. a augustis surnuaias kaebaja I ja II relvaga ähvardamine; 22.08.2022 õhtul kaebajate I ja II auto pihta tulistamine ning samal ööl nende auto õhkulaskmine; 2022. a septembris ähvardamine), ei ole kooskõlas PPA 21.06.2023 otsustes välja toodud päritoluriigi teabega selle kohta, kuidas Gruusias võimul olev partei ja nende mõju all olevad ametiasutused kohtlevad oma poliitilisi 7(10)
3-23-1684 oponente, eriti kui need ei ole avalikkuses väga tuntud ja mõjukad. Kaebajate selgitused, et kõik andmekandjad, mis võiks nende ütlusi kinnitada, on hävinud (nt kaebaja II telefon ja arvuti, mis jäid ööseks autosse, mis plahvatas) või on andmed erinevatel põhjustel kustutatud (nt kaebaja II sotsiaalmeedia konto), ei ole veenvad. Seepärast ei ole usutavad ka väited, et Gruusia politsei või teised ametiasutused on kaebaja II poliitilise tegevuse tõttu võtnud sihikule tema ja ta perekonna ning nende kõigi elu ja tervis on Gruusiasse tagasipöördumise korral ohus. Pelgalt UNM liikmeks olemine ja Gruusia valitsevast parteist erinevate vaadete omamine ning nende väljendamine meeleavaldustel vms viisil ei too päritoluriigi teavet arvestades tõenäoliselt kaasa tagajärgi, mis ületaks tagakiusamise lävendi VRKS § 4 lg 1 mõistes või seaks kaebajad tõsisesse ja reaalsesse ohtu VRKS § 4 lg 3 tähenduses.
17.Apellatsioonimenetluses esitatud uued tõendid – kaheksa inimese kirjalikud seletused kaebajatega Gruusias juhtunu kohta (dtl 546 jj) – ei anna alust asuda teistsugusele seisukohale. On tõsi, et need seletused kattuvad üldjoontes kaebajate I ja II seletustega. Kõnealused seletused on aga üldsõnalised, neis on subjektiivseid hinnanguid ja oletusi ning kaebajatelt kuuldud teavet, kuid need on detailivaesed nende faktide osas, mida seletuste andjad ise võisid vahetult näha või kogeda. Lisaks on tegemist kaebajate sõprade, tuttavate ja naabritega, kes suhtuvad kaebajatesse poolehoiuga ning kellel võib seetõttu olla motivatsioon anda ütlusi kaebajate kasuks. Eespool toodud asjaolud tekitavad kahtluse, et seletused ei ole objektiivsed ning seega ka piisavalt usaldusväärsed. Tõendite usaldusväärsust ei tõsta see, et seletustele on lisatud ametlikud templid, sest need kinnitavad vaid tõlgete õigsust (kaebaja II selgitas kohtuistungil, et seletused anti gruusia keeles ja tõlgiti inglise keelde).
18.Kaebaja II tõi ringkonnakohtu 19.04.2024 istungil välja, et Gruusias võeti vastu n-ö välisagentide seadus. Kaebaja II väitis, et Gruusiasse tagasipöördumise korral võidakse ta tunnistada välisagendiks ja vangistada kuni 30 aastaks. Ka see ei anna alust anda kaebajatele rahvusvahelist kaitset. Ringkonnakohtu otsuse tegemise aja seisuga on eelnõu läbinud Gruusia parlamendis kaks lugemist ja Gruusia peaministri väitel plaanitakse see seadusena vastu võtta mai keskpaigas.1 Eelnõu näeb ette, et organisatsioonid, mis saavad oma aastaeelarvest üle 20% välismaistest allikatest, peavad deklareerima, et nad järgivad „võõrvõimu huve“, või riskima trahviga.2 Eelnõu kritiseerijad väidavad, et selle tegelik eesmärk on vaigistada valitseva partei poliitilisi oponente enne 2024. a oktoobris toimuvaid valimisi.3 Praegu on siiski hüpoteetiline kaebaja II kartus, et teda võidaks selle seaduse alusel vangistada oma poliitilise tegevuse tõttu. Nagu eespool märgitud, on kaebaja küll poliitiliselt aktiivne, kuid tema väited oma kõrgest poliitilisest profiilist ja tuntusest on liialdatud. Lisaks ei ole eelnõu veel seadusena vastu võetud ja pole teada, kuidas ja kelle suhtes hakatakse seda rakendama.
19.Alates 2024. a aprilli keskpaigast on toimunud Gruusias välisagentide seaduse vastased meelevaldused. Need on üldiselt olnud rahumeelsed, kuid 01.05.2024 kuulutati Gruusia pealinnas protestimeeleavalduste keskmes olevas parlamendihoones välja kõrgeim häiretase, politsei on kasutanud parlamendihoonesse sisse tungida püüdnud meeleavaldajate vastu pisargaasi ja veekahureid ning vahistatud on 63 meeleavaldusel osalenut.4 UNM juht Levan Kabeišvili püstitas pärast meeleavaldust endast sotsiaalmeedias foto, millelt nähtuvalt on tal peksmise jälgi, ning väitis, et teda peksis politsei.5 Samas ei ole UNM juhti meeleavaldustega seoses pikemalt kinni peetud. Seega on praegu olukord meeleavaldustega seoses rahutu, kuid
Vt nt https://www.err.ee/1609329885/gruusia-voimud-kehtestasid-parlamendi-juures-korgeima-hairetaseme; Vt nt https://www.delfi.ee/artikkel/120284126/gruusia-voimupartei-votab-snitti-venemaa-poliitikastvastuoluline-valisagentide-seadus-laheb-teisele-katsele
Vt nt https://www.bbc.com/news/world-europe-68933064
Vt nt https://www.err.ee/1609329885/gruusia-voimud-kehtestasid-parlamendi-juures-korgeima-hairetaseme
Vt nt https://www.delfi.ee/artikkel/120289638/fotod-ja-video-gruusia-rahutused-agenevad-valisagentideseaduse-vastaste-peal-kasutati-veekahurit-ja-gaasi-opositsioonijuht-peksti-labi
8(10)
3-23-1684 puudub alus arvata, et üldine olukord Gruusias või konkreetsemalt selle pealinnas oleks nii ohtlik, et sinna tagasi pöördumine seaks ohtu kaebajate elu või tervise.
20.Eelneva põhjal puudub kaebajatel õigus saada rahvusvahelist kaitset.
21.Viibimisaluseta Eestis viibivale välismaalasele tehakse ettekirjutus Eestist lahkumiseks (VSS § 7 lg 1). Kaebajate rahvusvahelise kaitse taotlused jäid rahuldamata ja neil ei ole Eestis viibimiseks muud alust.
22.Lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaja (vt VSS § 72 lg-d 1, 11) võib jätta määramata ja lahkumisettekirjutuse kohe sundtäita, kui välismaalasele ei anta rahvusvahelist kaitset seetõttu, et see taotlus on põhjendamatu (VSS § 72 lg 2 p 2). Lahkumisettekirjutuse tegemisel arvestatakse igal üksikjuhtumil kõiki olulisi asjaolusid ja kaalutakse põhjendatud huve (VSS § 72 lg 3).
23.Kaebajatele tehtud koheselt sundtäidetavad ettekirjutused lahkuda päritoluriiki olid nende tegemise ajal õiguspärased. Ringkonnakohus ei korda selles osas halduskohtu otsuse põhjendusi (HKMS § 201 lg 4). PPA ei teinud olulist kaalumisviga, kui põhjendas lahkumisettekirjutuse täitmise vabatahtliku tähtaja määramata jätmist asjaoluga, et kaebajad I ja II ei pruugi ettekirjutust vabatahtlikult täita. Sellise järelduse võis PPA teha kaebaja II 14.04.2023 seletusest (p 28) ja kaebaja I 06.06.2023 seletusest (p 18). Arvestada võis ka sellega, et kaebajatel puuduvad Eestis ja Euroopa Liidus olulised sotsiaalsed sidemed ja majanduslikud huvid, samuti pole neid terviseprobleeme, mis takistaks lahkumisettekirjutuse täitmist.
24.Kohtumenetluses ei ole tuvastatud uusi asjaolusid, mis lükkaks ümber vaidlustatud haldusaktide järeldused, et kaebajate väljasaatmine Gruusiasse ei riku VSS §-s 171 sätestatud keeldu. Nagu eespool märgitud, ei ole alust arvata, et kaebajaid ähvardaks Gruusiasse tagasi pöördumise korral tagakiusamine kaebaja II poliitilise tegevuse tõttu või reaalne võimalus sattuda päritoluriigis tõsisesse ohtu.
25.Eeltoodut arvestades ei ole alust tühistada kaebajatele tehtud lahkumisettekirjutusi. II
26.Kui välismaalasele ei anta vabatahtliku lahkumise tähtaega, kohaldatakse lahkumisettekirjutuses välismaalase suhtes sissesõidukeeldu viieks aastaks (VSS § 74 lg 2). Kui sissesõidukeelu kohaldamise tähtaeg on kõiki tähtsust omavaid asjaolusid arvestades ebaproportsionaalne, võib lahkumisettekirjutuses kohaldada sissesõidukeeldu lühemaks ajaks või jätta selle humaansetel kaalutlustel kohaldamata (VSS § 74 lg-d 3 ja 4).
27.Halduskohtu hinnangul ei ole PPA piisavalt põhjendanud, miks on kaebajatele I ja II sissesõidukeelu kohaldamine vältimatult vajalik, sest kaebajad ei ole varjupaigasüsteemi kuritarvitanud ning sissesõidukeelu kehtivuse korral ei pääse nad üle piiri Schengeni alale, et taotleda tulevikus vajadusel rahvusvahelist kaitset. Ringkonnakohus ei nõustu selle seisukohaga. Sissesõidukeelu kohaldamise õiguspärasust tuleb hinnata haldusakti andmise aja seisuga (HKMS § 158 lg 2, vt ka Riigikohtu 01.10.2019 otsus nr 3-18-1891, p 18). PPA ei ole 21.06.2023 otsustes sissesõidukeelu kohaldamisel kaebajatele I ja II otsesõnu ette heitnud varjupaigasüsteemi kuritarvitamist. Nagu eespool märgitud, võis kaebajatele teha lahkumisettekirjutuse vabatahtliku täitmise tähtaega andmata. Kaebustest ega apellatsioonkaebusest ei nähtu, et vastustaja oleks jätnud tähelepanuta mõne olulise asjaolu, mis oleks andnud aluse kohaldada sissesõidukeeldu lühemaks ajaks kui viis aastat või jätta see kohaldamata, sh humaansetel kaalutlustel (vt humaansete kaalutluste kohta täpsemalt nt Tallinna Ringkonnakohtu 30.06.2023 otsus nr 3-23-188, p-d 10–15). Väite, et kaebajaid I ja II ähvardab Gruusiasse tagasipöördumise korral tagakiusamine, lükkab ümber eespool tuvastatud asjaolu, et kaebajad ei kvalifitseeru rahvusvahelise kaitsele ning nende hirm tagakiusamise ees ei ole põhjendatud. 9(10)
3-23-1684
28.Pärast sissesõidukeelu kohaldamist tekkinud asjaolud ei ole sissesõidukeelu õiguspärasuse seisukohalt olulised. Asjaolude olulisel muutumisel pärast sissesõidukeelu kohaldamist on kaebajatel võimalik taotleda pädevalt asutuselt sissesõidukeelu kehtivusaja muutmist või kehtetuks tunnistamist (VSS §-d 75 ja 32).
29.Seega on PPA õigesti kohaldanud kaebajatele I ja II sissesõidukeeldu. III
30.Halduskohtu otsus on jõustunud osas, milles halduskohus tühistas PPA 21.06.2023 otsusega kaebajatele III–V kohaldatud sissesõidukeelu. Ringkonnakohtu otsuse tulemusel jäävad kaebused muus osas rahuldamata.
31.Muuta tuleb ka menetluskulude jaotust. Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (HKMS § 108 lg 1). Menetluskulude vastaspoolelt väljamõistmise eelduseks on menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide esitamine (HKMS § 109 lg-d 1 ja 11).
32.Kaebajad I ja II tasusid halduskohtus kaebuse esitamisel riigilõivu kumbki 20 eurot ja apellatsioonkaebuse esitamisel samuti kumbki 20 eurot. Need kulud jäävad kaebajate I ja II endi kanda, sest nende kaebused jäävad täies ulatuses rahuldamata. Kaebajatele on antud menetlusabi tõlkimise kulude kandmiseks ja riigi õigusabi kohtus esindamiseks ning kaebajatele III–V ka kaebuse ja apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu tasumiseks. Need kulud jäävad HKMS § 118 lg 3 alusel riigi kanda. Esindaja tasutaotluse lahendab ringkonnakohus eraldi määrusega. Vastustaja ei ole esitanud taotlust kaebajatelt menetluskulude väljamõistmiseks ega kuludokumente.
33.Kaebajate identifitseerimise vältimiseks tuleb kohtuotsuse avaldamisel asendada kaebajate nimed, sünniajad ja Eestisse saabumise kuupäevad tähemärkidega (HKMS § 175 lg 3, VRKS § 13). (allkirjastatud digitaalselt)
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.