Võlaõigus › Võõrandamislepingud

2-16-15405

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik Hageja esitas 12.10.2016 Harju Maakohtule hagi kostja vastu 274 euro ja viivise VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni nõude täitmiseni, väljamõistmiseks. Kohus võttis hagi menetlusse 01.11.2016. Kostja esitas 08.11.2016 vastuse hagile ja 20.11.2016 täiendava seisukoha. Hageja esitas 15.11.2016 seisukoha kostja vastuse osas. Hageja nõue Hageja ostis kostjalt 11.04.2016 internetipoe www.e-kauplus.ee kaudu pesumasina LG F1096NDA3, maksumusega 274 eurot. Tellimuse nr xxxx eest tasus hageja samal päeval pangaülekandega. 15.04.2016 teatas kostja, et toode jõudis Laki 34 esindusse. Hageja teatas, et pesumasinale tuleb järgi 19.04.2016 tema sugulane. 19.04.2016 toimetas Xxxxkostjalt ostetud pesumasina Laki 34 aadressilt hageja koju. Xxxxpesumasina üleandmisel pakendit ei avatud ning pakendi välisel vaatlusel vigastusi ei paistnud. Pakendi avamisel selgus, et pakendis olnud pesumasin oli mõlkis. Pakendil välised kahjustused puudusid. Pakendi vaatluse käigus selgus, et pesumasina all oli pehmenduskiht, kuid üleval pehmenduskiht puudus. Pesumasina puudusest teatas hageja koheselt kostja esindusse ning saatis ka fotod puudusega pesumasinast. Hageja saatis pesumasina kostjale selle puuduste hindamiseks. Pesumasinat hagejale tagastatud ei ole. 21.04.2016 ja 22.04.2016 teatas kostja esindaja, et kostja pakub välja kaks lahendust: a) uus pesumasin 274 euro eest, mis oleks tulnud kliendil uuesti tasuda; b) masina remont, mille puhul kostja kataks 50% masina remondi maksumusest. 29.04.2016 saatis D.A.S Õigusabikulude Kindlustuse AS kostjale hageja nimel nõudekirja, milles tõi välja puudustega toote müügi hagejale ning nõudis pesumasina remontimist kostja kulul. Nõudekirjas oli välja toodud, et juhul, kui pesumasina remont ei osutu võimalikuks, soovis hageja pesumasina asendamist samaväärse pesumasinaga. Täiendavalt märkis hageja, et kui kostja ei paranda ega asenda pesumasinat mõistliku aja jooksul, siis taganeb hageja lepingust ja nõuab tagasi pesumasina eest tasutud 274 eurot. Nõudekirjas anti kostjale aega kuni 09.05.2016. Kostja keeldus enne hageja poolt antud tähtaja saabumist selgelt nõuete täitmisest. Kostja ei ole ka hilisemalt pesumasinat ei remontinud ega asendanud. Sellest tulenevalt on hageja vastavalt esitatud taganemisavaldusele kehtivalt lepingust taganenud. Käesolevaks hetkeks ei ole kostja hüvitanud ka pesumasina ostuhinda. Kostja rikkus lepingut ja keeldus rikkumise kõrvaldamisest. Kostja müüs hagejale pesumasina, mille eest hageja ka kohaselt tasus. Pesumasina pakendi avamisel ilmnes, et pesumasin on puudusega, kuivõrd sellel on mõlk. Seejuures ei olnud pesumasina ainsaks puuduseks mõlk, vaid pesumasinat ei olnud võimalik ka kasutada, kuna see ei läinud tööle. Tarbijat pesumasina puudustest ei teavitatud ning pesumasina puudusi ei seatud müügilepingu tingimuseks. Eeltoodust

tulenevalt ei vastanud pesumasin ilmselgelt lepingutingimustele, kuivõrd selle eesmärgipärane kasutamine oli võimatu. Kooskõlas VÕS § 220 lg 1 teavitas hageja kostjat koheselt toote puudusest. VÕS § 100 tulenevalt rikkus kostja lepingut, kuivõrd andis üle puudustega toote, mida ei olnud võimalik kasutada. Hageja esitas puuduste tõttu kostjale lähtuvalt VÕS § 222 lg 1 nõude ning andis tähtaja nõude täitmiseks. Hageja esitas taganemisavalduse juhuks, kui kostja tähtaegselt pesumasinat ei paranda ega asenda. Kostja pesumasinat tähtaegselt ei parandanud ega asendanud. Kuivõrd rikkumise tõttu jäi hageja ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust ootas (töötavast pesumasinast (VÕS § 116 lg 2 p 1) ning kostja ei kõrvaldanud puudust ka täiendava tähtaja jooksul (VÕS § 116 lg 2 p 5) ja väljendas selgelt, et oma kulul kostja puudust ei kõrvalda ehk keeldus kohustuse täitmisest (VÕS § 116 lg 2 p 4), oli antud juhul tegu olulise lepingu rikkumisega VÕS § 116 mõttes. Eeltoodust tulenevalt müüs kostja hagejale puudustega toote ning rikkus seeläbi oluliselt hagejaga sõlmitud müügilepingut. Sealjuures keeldus kostja rikkumise kõrvaldamisest. Kostja vastutab lepingurikkumise eest. Puudused ilmnesid enne kuue kuu möödumist ning hageja teavitas puudustest kostjat toote kättesaamise päeval. Eeltoodust tulenevalt vastutab kostja asja puuduste eest. Hageja on kehtivalt lepingust taganenud ning hagejal on sellest tulenevalt nõudeõigus. Kostja rikkus oluliselt lepingut ja täiendava tähtaja jooksul rikkumist ei kõrvaldanud, millest tulenevalt tekkis hagejal taganemisõigus. VÕS § 188 lg 1 kohaselt taganeb lepingupool lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Hageja esitas 29.04.2016 kostjale nõudekirja, milles tõi välja, et juhul kui kostja ei remondi ega asenda pesumasinat, taganeb hageja lepingust. Lähtuvalt VÕS § 116 lg 5 oli hagejal õigus määrata, et juhul, kui kostja ei täida täiendava tähtaja jooksul oma kohustust, loeb hageja ennast lepingust taganenuks. Kostja pesumasinat ei remontinud ega asendanud, mistõttu jõustus lepingust taganemine. VÕS § 189 lg 1 kohaselt lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Hageja on kostjale pesumasina tagastanud, kuid kostja hagejale pesumasina eest tasutud summat tagastanud ei ole. Hageja esitab lisaks seadusjärgses määras viivisenõude lähtuvalt TsMS §-le 367 hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni ning kohtuotsuse tegemisest kuni kohase täitmiseni. Alates 01.07.2016 on VÕS § 113 lg 1 kohane viivisemäär 8% aastas. Hageja leiab 15.11.2016 menetlusdokumendis, et kostjal on tõendamiskoormis ja kostja ei ole tõendanud toote vastavust. Hageja on tõendanud, et temani jõudis puudustega toode, mida ei olnud võimalik kasutada. VÕS § 218 lg 2 teise lause kohaselt tarbijalemüügi puhul eeldatakse, et kuue kuu jooksul asja ostjale üleandmise päevast ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas asja üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole vastuolus asja või puuduse olemusega. VÕS § 218 lg 2 ei piira puuduseid vaid tehniliste puudustega. Samuti ei kinnita välisel pakendil vigastuste puudumine pakendis oleval tootel vigastuste puudumist. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit, millest nähtuks, et toote üleandmise hetkel oli väliselt terves pakendis terve toode. Defekteerimist teostanud LG teenindus selgitas hagejale, et tootel esinenud puudused ei teki kerge kukkumisega, vaid sellised vigastused tekivad tavaliselt suurtes ladudes, kus kaup kukub kõrgelt euroaluse pealt maha. Eeltoodust tulenevalt on hageja seisukohal, et kostja vastuväited on paljasõnalised ning ei tõenda hageja nõudeõiguse puudumist. Kostja esitatud foto on asjakohatu. Hageja märgib 29.11.2016 menetlusdokumendis, et lähtuvalt VÕS § 218 lg 2, on esimesel kuuel kuul puuduse ilmnemisel müüja kohustus tõendada, et asja üleandmisel vastavat puudust ei esinenud. Antud juhul kostja seda teinud ei ole. Kostja vastus

2-16-15405 Kostja vaidleb hagile vastu. Poolte vahel on sõlmitud ostu-müügileping. Lepingu sõlmimisel pakuti hagejale ostetud eseme kohale toimetamise teenust, millest hageja keeldus ning hageja sai talle müüdud pesumasina kätte kostja laost. Kostja on müünud ning üle andnud hagejale tehase pakendis pesumasina. Tehases on kõik pesumasinad läbinud tehnilise ja visuaalse kontrolli ja on pakitud konveieris automaatselt roboti poolt. Hetkest, kui masin on pakitud, on igasugused kahjustused nähtavad ja tuvastatavad pakendi pealt. Pesumasin transporditi kuni kostja laoni nõuetekohaselt. Juhul, kui transpordi ajal oleksid tootel puudused, siis ei võtaks kostja rikutud pakendiga pesumasinat vastu. Kostja kontrollib kogu tehasest saabunud kaupa, kas väliselt on olemas mõned vigastused, kriimud jne. LG pesumasinad tulevad tehasest pappkarpides, kus on sees väga korralik tugi - nurgad penoplastist, mis kaitseb toodet transpordi ajal. Hageja on vaadanud üle lepingu eseme laost kättesaamise ajal ning on teostanud pesumasina kontrolli enne paigutamist oma sõiduki peale. Alates hetkest, kui pesumasin on hageja poolt üle vaadatud, kontrollitud ning välja läinud kaupleja laost, on üle läinud hagejale kogu asja juhusliku hävimise riisiko. Veoteenuste eest, mida on korraldanud hageja, ei saa kostja vastutada. Kehtiva praktika järgi oleksid kullerid/veoteenust pakkuvad isikud/müüjad kauba üleandmisel teinud märkused saatelehele, kui pakendi välimus oleks rikutud või esinenud mingid puudused. Hageja poolt esitatud piltide alusel on tuvastatud, et toote ülemine ja külje osa on saanud kõva löögi/kukkunud jne. Piltidel toodud mehaaniline vigastus on kindlasti tekkinud pärast toote hagejale üle andmist. Sellise kahjustuse puhul oleks eriti karbi ülemine osa rikutud, mida eseme üleandmisel tuvastatud ei ole. Kostja ja hageja on kauba üleandmisel kontrollinud pakendit väljastpoolt, seal ei ole tuvastatud ega fikseeritud, et pakend on rikutud või kannatada saanud. Samuti puuduvad muud igasugused tõendid, et lepingu ese oleks sellises seisundis müüdud. Hageja on kohustatud tõendama, et ta sai kostja laost katkise eseme. Kostja tõendas, et on müünud tehasepakendis oleva pesumasina, kus on puudunud igasugused viited rikutud sisule. Tallinnast-Paideni on pikk maa ning kostja ei saa vastutada hageja poolt teostatud kohaletoimetamise eest. Hetkest, kui asi on läinud hageja valdusse, kostja vastutab vaid VÕS § 218 lg 1 ja 2 kohaselt, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Tarbijalemüügi puhul vastutab kostja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas asja ostjale üleandmisel, isegi kui juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminek lepiti kokku varasemaks ajaks. Eeltoodud sätteid ei ole võimalik kohaldada, kuna pesumasina mehhaanilised vigastused on tekkinud pärast asja üleandmist hagejale. Tarbijalemüügi puhul vastutab kostja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis ilmneb kahe aasta jooksul asja üleandmisest ostjale. Tarbijale müügi puhul eeldatakse, et kuue kuu jooksul asja ostjale üleandmise päevast ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas asja üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole vastuolus asja või puuduse olemusega. VÕS § 218 lg 3 sätestatut saab kohaldada vaid siis, kui masina kasutamise jooksul ilmnevad mõned tehnilised puudused, mootor läheb põlema jne. Seega on mehaanilised vigastused tekkinud pärast pesumasina hagejale üleandmist. See, et pakend võimaldas pesumasinat ohutult transportida, on tõendatud sellega, et tootja tehasest kuni kaupleja laoni kaup jõudis tervena ja rikkumata. Hageja ei ole esitanud pakendi pilti. Kostja poolt esitatud pildi ning LG pesumasina pakendi tehnoloogia järgi hageja ei pidanud ülemist pappkarpi osa lõhkuma ning oleks saanud seda näidata, mida ta teinud ei ole. Pesumasin on penoplastis, mida ta kaitseb, peale läheb tugev pappkarp ja lisaks peale kinnituse lindid. Selleks, et pakend lahti teha, tuleb eemaldada lindid ning võtta pealt pappkarp. Seega hagejal oli võimalus esitada tõendamiseks pesumasina vedamiseks kasutatud kaitsevahendid. (pappkarp/ümbris), mille alusel saaks kindlaks teha, kus pesumasin on kannatada saanud. Kostja müügiesindaja palus e-kirjaga 29.04.2016 edastada pakendi pildid. seda hageja teinud ei ole. Tegemist on tundliku asjaga/elektroonikaga, mida on vaja transportida vastavalt reeglitele. Sellega pidi arvestama hageja, otsustades ostetud kauba isiklikult koju toimetada ja keeldudes pakutud professionaalsest veoteenusest. Kostja poolt esitatud pildist nähtub, kuidas näeb välja tehasepakend käesoleva toote jaoks ja on võimalik aru saada, kas pakend on kannatada saanud või

mitte. Võrreldes hageja poolt esitatud pilte, on kindlaks tehtud, et pesumasin sai kahjustatud ülaltpoolt. Kauba vastuvõtmisel pakendil oleks võimalik vigastusi näha, kuna vigastusi ei olnud, siis ei olnud sees midagi katki. Pesumasin väga raske, kui ta oleks kukkunud tehase pakendis, oleks pakend koheselt rikutud. Seega eeltooduga on tõendatud, et hageja rikkus transportimisel ohutusreegleid. Kaup oli üle antud ostjale tervena ning vastas lepingutingimustele ning kostja ei vastuta vigastuse eest, mida on tekkinud pärast kauba üleandmist hagejale. Kostja jääb 20.11.2016 menetlusdokumendis oma seisukohtade juurde. Kostja andis hagejale üle töötava ja rikkumata pesumasina, mida hageja ise transportis. Asja üleandmise hetkel hageja vaatas pakitud asja üle ja tal ei olnud pretensioone. Nähtuvalt pesumasinal esinenud kahjustusest on masin kõrgusest kukkunud. Juhul, kui masin oleks kukkunud tehasepakendis, siis seda oleks näha. Juhul, kui pakend oleks rikutud üleandmise hetkel, siis mõlemad pooled oleks seda näinud. Samuti kaitseb tehasepakend asja vajalikul määral transportimise ajal. Pilt on illustratiivne ning annab võimaluse näha, kuidas tehasepakend näeb välja. Samuti on üldteada, et pesumasin kaalub alates 80 kg, seega hageja poolt näidatud kahjustused oleksid näha, kui asi oleks kukkunud tehasepakendis. Pakend oleks rikutud ning kostja keeldunud asja vastu võtmast. Kui hageja soovib lepingust taganeda, on ta kohustatud hüvitama vajalikud kulud asja kostjale toomiseks ning remontimiseks arve alusel, mida kostja on esitanud. Kohtu seisukoht Vastavalt TsMS § 5 lg 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. TsMS § 235 kohaselt tuleb väidet kohtule põhistada selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda selle väite usutavaks. Hinnates kogumis asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti ja tuginedes siseveendumusele, leiab kohus, et hagi tuleb rahuldada. VÕS § 208 lg 1 kohaselt, asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 3 p 1 on sätestatud, et võlasuhe võib tekkida lepingust ja § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja: 1) nõuda kohustuse täitmist; 4) taganeda lepingust; 6) rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 101 lg 2 kohaselt, võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada. VÕS 103 lg 1 kohaselt, võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. VÕS § 222 lg 1 kohaselt, kui asi ei vasta lepingutingimustele, võib ostja nõuda müüjalt asja parandamist või asendamist, kui see on võimalik ja sellega ei põhjustata müüjale võrreldes teiste õiguskaitsevahendite kasutamisega ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust, lepingutingimustele mittevastavuse olulisust ning ostja võimalust saada lepingutingimustele vastav asi oluliste ebamugavusteta mujalt. Müüja võib

2-16-15405 parandamise asemel asendada asja lepingutingimustele vastava asjaga. VÕS § 223 lg 1 kohaselt, müüjat loetakse müügilepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas ka siis, kui asja parandamine või asendamine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui müüja keeldub õigustamatult asja parandamast või asendamast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. VÕS § 223 lg 2 kohaselt, tarbijalemüügi puhul loetakse müüja oluliseks lepingurikkumiseks ka asja parandamise või asendamisega ostjale põhjendamatute ebamugavuste tekitamist. VÕS § 223 lg 3 kohaselt, käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud juhul ei pea ostja määrama müüjale tema kohustuse täitmiseks käesoleva seaduse §-s 114 nimetatud täiendavat tähtaega ning võib muu hulgas lepingust taganeda. Hageja nõue kuuluks vastavalt VÕS § 189 lg 1 kostja suhtes rahuldamisele juhul, kui oleks tõendatud, et ostjale üleantud asi ei vastanud lepingutingimustele kvaliteedi osas ning kostja on lepingut VÕS § 223 lg 1 mõttes oluliselt rikkunud, mistõttu on hageja lepingust kehtivalt taganenud. Kohus leiab, et hageja nõuete rahuldamiseks vajalikud eeldused on täidetud, mistõttu tuleb hagi täielikult rahuldada. Kohtu poolt on tuvastatud järgmised asjaolud, mille üle ei ole pooltel vaidlust: - hageja ostis kostjalt 11.04.2016 internetipoe www.e-kauplus.ee kaudu pesumasina LG F1096NDA3, maksumusega 274 eurot; - hageja on kostjale ostu eest tasunud; -kostja andis pesumasina hageja volitatud isikule üle 19.04.2016 hageja laos Laki 34 Tallinnas; -hageja pesumasina vastu võtmisel pakendit ei avanud (tlk 2) -pesumasina üle andmisel hagejale puudusid pesumasina pakendil välised kahjustused (tlk 2, 3135); -hageja teatas kostjale 19.04.2016 e-kirjaga, et pesumasina pakendit avades selgus, et pesumasin oli mõlkis (tlk 12); -kostja nõustus 21.04.2016 e-kirjas, et pesumasin vajab remonti (tlk 15); -hageja teatas 21.04.2016 e-kirjaga kostjale, et pesumasin ei võta vooluvõrku ühendamisel pilti ette (tlk 16); -hageja on 29.04.2016 esitanud kostjale nõudekirja, milles teatab, et kui kostja pesumasinat omal kulul ei remondi või ei asenda samaväärse pesumasinaga mõistliku aja jooksul, siis taganeb hageja lepingust ja nõuab tagasi pesumasina eest tasutud raha (tlk 18-22); -kostja on hageja 29.04.2016 nõudekirja kätte saanud (tlk 23); -kostja on nõustunud sellega, et pesumasina ülemine ja külje osa on saanud löögi või kukkunud (tlk 32, 49); -hageja on pesumasina kostjale tagastanud; -kostja ei ole hagejale pesumasina ostuhinda tagastanud. Pooled ei ole üksmeelel selles, kas väline kahjustus pesumasinal oli olemas hagejale üle andmisel või kahjustas hageja pesumasinat ise sihtkohta transportimisel. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas on täidetud materiaalõiguslikud eeldused hageja poolt 29.04.2016 poolte vahelisest müügilepingust taganemiseks. VÕS § 116 järgi võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. VÕS § 217 lg 1 kohaselt peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. VÕS § 77 lg 1 kohaselt, võlgnik peab kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga. Pooled on üksmeelel selles, et pesumasina välised kahjustused võivad olla tekkinud pesumasina kukkumisest. Kohtu hinnangul ei ole vähemalt keskmise kvaliteediga pesumasinal taolisi väliseid kahjustusi (mõlke), mis on tekkinud pärast asja kukkumist. Hageja ei ole väidet, et pesumasin ei käivitu vooluvõrku ühendamisel, tõendanud.

VÕS § 1 lg 5 kohaselt, tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Vastavalt VÕS § 218 lg 2 vastutab müüja tarbijalemüügi puhul asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis ilmneb kahe aasta jooksul asja üleandmisest ostjale. Tarbijalemüügi puhul eeldatakse, et kuue kuu jooksul asja ostjale üleandmise päevast ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas asja üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole vastuolus asja või puuduse olemusega. Kohtu hinnangul ei ole eeldus, et pesumasinal olid välised kahjustused asja ostjale üleandmisel, vastuolus asja või puuduse olemusega. Kuivõrd poolte vahel ei ole vaidlust selles, et pesumasinal olid välised kahjustused (mõlgid), on tõendatud, et ostjale üle antud asi ei vastanud lepingutingimustele kvaliteedi osas. Seega ei vastanud müügilepingu esemeks olnud pesumasin lepingutingimusele selle hagejale üleandmisel. Vastavalt VÕS § 220 lg 1 peab ostja teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Tarbijalemüügi puhul peab tarbija teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale kahe kuu jooksul pärast seda, kui ta sai mittevastavusest teada. Kohus on tuvastanud, et kostja andis pesumasina hageja volitatud isikule üle 19.04.2016 ning et hageja teatas kostjale 19.04.2016 e-kirjaga, et pesumasina pakendit avades selgus, et pesumasin oli mõlkis. Samuti on kostja nõustunud 21.04.2016 e-kirjas, et pesumasin vajab remonti. Hagejale kui tarbijale ei laiene VÕS § 219 sätestatud oma majandus- ja kutsetegevuses müügilepingu sõlminud ostjale kehtestatud nõue ostetud asi viivitamata üle vaadata või üle vaadata lasta. Hageja on pesumasina üle vaadanud samal päeval kui ta asja kätte sai ning on samal päeval teavitanud kostjat puudusest. Seega on hageja 19.04.2016 e-kirjas teavitanud kostjat pesumasina lepingutingimustele mittevastavusest, et kostjal olnuks võimalik rikkumine VÕS § 107 kohaselt heastada. VÕS § 107 lg 1 kohaselt, lepingulist kohustust rikkunud lepingupool võib rikkumise oma kulul heastada, muu hulgas mittekohase täitmise parandada või asendada, kuni teine lepingupool ei ole lepingust taganenud, seda üles öelnud või nõudnud kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist, kui: 1) heastamine on vastavalt asjaoludele mõistlik ja 2) heastamisega ei põhjustata kahjustatud lepingupoolele põhjendamatuid ebamugavusi ega kulutusi ja 3) kahjustatud lepingupoolel ei ole õigustatud huvi heastamisest keelduda. Käesolevas tsiviilasjas ei ole leidnud tõendamist, et kostja oleks hagejale pakkunud kostja kulul pesumasina parandamist või asendamist. Kostja on pakkunud hagejale pesumasina parandamist tingimusel, et hageja tasub 50% remondi maksumusest, samuti on kostja pakkunud hagejale võimalust osta uus pesumasin hinnaga 274 eurot. Kostja viited, et pesumasina välised kahjustused võisid tekkida selle tõttu, et hageja ei tellinud kauba veoteenust kostjalt, on paljasõnalised, sest pooled leppisid kokku, et hagejale väljastatakse kaup kostja laost ning müügilepingu tingimuseks ei olnud kauba hageja sihtkohta toimetamine kostja poolt. Kostja on esitanud illustreeriva pildi pesumasina tehasepakendist. Kuna hagejale üle antud pesumasina pakendil välisel vaatlusel vigastusi ei olnud, siis ei ole põhjendatud eeldada, et pesumasina pakend säilib väliste kahjustusteta ka pärast pesumasina pakendist välja võtmist, mistõttu ei ole põhjendatud eeldada hageja poolt pakendi säilitamist. VÕS § 114 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja anda võlgnikule kohustuse täitmiseks täiendava mõistliku tähtaja. VÕS § 114 lg 4 kohaselt, kui võlgnik teatab, et ta kohustust ei täida või kui ta ei ole täiendava tähtaja jooksul kohustust kohaselt täitnud, võib võlausaldaja pärast teate saamist või tähtaja möödumist kasutada muid õiguskaitsevahendeid, sealhulgas nõuda kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist või taganeda lepingust või öelda leping üles. Hageja on 29.04.2016 nõudekirjas, mille esitas kostjale hageja esindajana D.A.S. Õigusabikulude Kindlustus AS, avaldanud kostjale, et soovib pesumasina remontimist kostja kulul ning kui pesumasina remont ei ole võimalik, siis pesumasina asendamist samaväärse

2-16-15405 pesumasinaga. Samas nõudekirjas avaldab hageja, et kui kostja ei paranda ega asenda pesumasinat mõistliku aja jooksul, siis taganeb hageja lepingust ja nõuab tagasi pesumasina eest tasutud 274 eurot. Kostja 21.04.2016 e-kirja kohaselt oli pesumasin remonditav. 04.05.2016 ekirjas vastas kostja, et on hagejale lahenduse pakkunud juba 22.04.2016, so sisuliselt kordas oma varasemat seisukohta, millest ei nõustunud pesumasinat täielikult omal kulul remontima ega asendama samaväärse pesumasinaga. Seega on kostja keeldunud õigustamatult asja parandamast või asendamast ning on VÕS § 223 lg 1 järgi oluliselt lepingut rikkunud ning hagejal on õigus lepingust taganeda. VÕS § 116 lg 1 kohaselt, lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). VÕS § 116 lg 5 kohaselt, VÕS §-s 114 nimetatud täiendava tähtaja andmisel võib kahjustatud lepingupool määrata, et juhul, kui teine lepingupool ei täida täiendava tähtaja jooksul oma kohustust, loeb kahjustatud lepingupool ennast lepingust taganenuks. VÕS § 188 lg 1 kohaselt, lepingupool taganeb lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja on esitanud kostjale 29.04.2016 lepingust taganemise avalduse. VÕS § 188 lg 2 kohaselt, kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingust taganeda, vabastab lepingust taganemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Taganemine ei mõjuta lepingust enne taganemist tekkinud õiguste ja kohustuste kehtivust. Lepingust taganemine on VÕS § 188 lg 1 järgi kujundusõigus, mis ei vaja teise poole aktsepti, küll aga on võimalik kohtul tuvastada taganemise tühisus, kui taganemise materiaalsed (lepingu rikkumine) ja formaalsed eeldused (taganemisavalduse kättetoimetamine) ei olnud täidetud. Hageja andis kostjale täiendava tähtaja asja parandamiseks või asendamiseks või raha tagastamiseks hiljemalt 09.05.2016. Käesolevas asjas on kohus seisukohal, et taganemise materiaalsed ja formaalsed eeldused on täidetud ja hageja on lepingust kehtivalt taganenud. Vastavalt VÕS § 189 lg 1 võib lepingust taganemise korral kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma üheaegselt, kusjuures vastavalt kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 111 sätestatut. Tagastatavalt rahalt tuleb tasuda intressi raha saamisest alates. Kuna asjas on tuvastatud, et hageja on vaidlusalusest müügilepingust kehtivalt taganenud, tuleb kostjal müügilepingu alusel hageja poolt talle tasutud müügihind 274 eurot tagastada. Hageja on kostjale pesumasina tagastanud. Tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p 6 ja VÕS § 101 lg 2, on hagejal õigus esitada kostjale viivisenõue. VÕS § 113 lg 1 kohaselt, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Intressimäärale lisandub kaheksa protsenti aastas. Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne 01.jaanuari 2017 oli 0,00%. (Ametlikud Teadaanded 01.01.2017, intressimäära teade). TsMS § 367 kohaselt, viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus rahuldab hageja viivisenõude ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise ajavahemiku 12.10.2016-23.01.2017 eest summas 6,27 eurot (104 päeva) ja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras aastas põhinõudelt (274 eurot) alates 24.01.2017 kuni põhinõude täieliku tasumiseni.

Kohus selgitab pooltele, et TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hagi, jätab kohus menetluskulud kostja kanda. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. Riigikohus on 26.06.2014 määrusega kohtuasjas nr 3-2-1-153-13 tunnistanud põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 175 lg 4 ja Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137. Seega hindab kohus tulenevalt TsMS § 175 lg 1 kostja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Tsiviilasja toimiku andmetel on menetluskulude nimekirjas nimetatud menetlusdokumendid esitatud ja vastav õigusabi hageja lepingulise esindaja poolt osutatud ning need toimingud on üldjuhul olnud hageja esindamiseks kohtumenetluses vajalikud. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv ja lepingulise esindaja kulud. Hageja taotleb menetluskulude hüvitamist koos käibemaksuga. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on lepinguline esindaja osutanud hagejale õigusabi 15,1 tundi tunnihinnaga 93 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku summas 1575,24 eurot. Kohtuvaidluse asjaolusid (hagihind, esitatud menetlusdokumentide sisu ja maht) tervikuna arvestades peab kohus põhjendatud ja vajalikuks lepingulise esindaja kuludeks õigusabi osutamist 10,5 tundi summas 1171,80 eurot koos käibemaksuga, sh hagi ettevalmistamise ja esitamise ajakulu 6 tundi, kostja vastusega tutvumise, 15.11.2016 vastuse koostamise ja kompromissitoimingute ajakulu 3 tundi ning kostja 20.11.2016 menetlusdokumendiga tutvumise, menetluskulude nimekirja koostamise ja kliendiga suhtlemise ajakulu 1,5 tundi. Ülejäänud toiminguid, kokku 4,6 tundi ei pea kohus käesolevas menetluses põhjendatud ja vajalikuks õigusabiks. Samuti ei ole kohtu hinnangul kliendi teavitamine igast menetlusdokumendist ja tegevus nimetusega toimiku täiendamine, sh dokumentide e-toimikusse sisestamine, käsitletav iseseisva, hüvitamisele kuuluva õigusabitoiminguna. Hageja on tasunud riigilõivu 75 eurot. Kohus määrab juhindudes TsMS § 138, § 144, § 173 - § 177 hageja menetluskulud kindlaks summas 1246,80 eurot koos käibemaksuga, millest 75 eurot on riigilõiv ja 1171,80 eurot on lepingulise esindaja kulud. TsMS § 177 lg 4 kohaselt, kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on viivise väljamõistmist taotlenud. TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. /digitaalselt allkirjastatud/

Raivo Einula kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.