JS hagi Amrita Baltic OÜ vastu 274 euro ja viivise nõudes
Vaidlustatud otsus
Harju Maakohtu 23. jaanuari 2017 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Amrita Baltic OÜ apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
295,92 eurot Hageja (vastustaja): JS (isikukood XXXXXXXXX), lepinguline esindaja advokaat Siiri Kuusk Kostja (apellant): Amrita Baltic OÜ (registrikood 11730894), lepinguline esindaja Andrei Tšerednik
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
Jätta rahuldamata kostja taotlus apellatsioonkaebusele lisatud uue tõendi (20. veebruari 2017 remondi akt) vastuvõtmiseks. Harju Maakohtu 23. jaanuari 2017 otsus jätta muutmata. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta kostja kanda. Hageja taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks rahuldada osaliselt. Määrata hageja põhjendatud ja vajalike ringkonnakohtu menetluskulude summaks 279 eurot ning mõista see summa kostjalt Amrita Baltic OÜ (registrikood 11730894) hageja JS (isikukood XXXXXXXX) kasuks välja. Eelmises lauses märgitud summalt tuleb kostjal tasuda hagejale viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni summa tasumiseni. Rahuldada hageja taotlus otsuse täitmise korra kindlaksmääramiseks. Menetluskulude hüvitis otsuse resolutsiooni punkti 5 alusel tuleb tasuda D.A.S. Õigusabikulude Kindlustuse AS arveldusarvele nr EE472200221049641283 selgitusega ”Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-16-15405”.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale (välja arvatud resolutsiooni punkt 1) võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie
kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon sõltuvalt asja hinnast ja kaebuse ulatusest. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, milleks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUDED JA NENDE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD
1.JS (hageja) esitas 12. oktoobril 2016 Harju Maakohtule hagi Amrita Baltic OÜ (kostja) vastu 274 euro ja viivise nõudes. Hagi alusena tõi hageja esile järgmised asjaolud: hageja ostis kostjalt 11. aprillil 2016 internetipoe www.e-kauplus.ee kaudu pesumasina LG F1096NDA3 (edaspidi „pesumasin“) ostuhinnaga 274 eurot, mille tasus samal päeval pangaülekandega; pesumasin jõudis kostja esindusse Tallinnas 15. aprillil 2016 ja hageja volitatud isik toimetas selle hagejale koju 19. aprillil 2016. Pesumasina üleandmisel pakendit ei avatud ning pakendi välisel vaatlusel vigastusi ei paistnud; pakendi avamisel selgus, et pesumasin oli mõlkis, kuigi pakendil endiselt välised kahjustused puudusid. Pakendi vaatluse käigus selgus, et pesumasina all oli pehmenduskiht, kuid üleval see puudus; pesumasina puudusest teatas hageja koheselt kostjale ja saatis ka fotod pesumasinast; seejärel tagastas hageja pesumasina kostjale; 21. ja 22. aprillil 2016 pakkus kostja kahte lahendust: uus pesumasin 274 euro eest, mis tulnuks hagejal uuesti tasuda, või pesumasina remont, millest kostja tasuks 50%; D.A.S Õigusabikulude Kindlustuse AS saatis 29. aprillil 2016 hageja nimel kostjale nõudekirja, milles nõudis pesumasina remontimist kostja kulul või selle asendamist samaväärse pesumasinaga. Kui kostja ei paranda ega asenda pesumasinat mõistliku aja jooksul, siis taganeb hageja lepingust ja nõuab tagasi ostuhinna. Nõudekirjas anti kostjale tähtaeg kuni 9. maini 2016; kostja keeldus hageja nõudmiste täitmisest.
2.Kostja vaidles hagile vastu, tema vastuväited on kokkuvõtvalt järgmised: kostja andis üle tehase pakendis pesumasina. Tehases läbivad kõik pesumasinad tehnilise ja visuaalse kontrolli ning need pakendatakse automaatselt. Pärast pakendamist on kahjustused nähtavad ja tuvastatavad pakendi pealt. Pesumasin transporditi kuni kostja laoni nõuetekohaselt; pesumasina laost kättesaamisel vaatas hageja volitatud vedaja pesumasina üle. Alates pesumasina väljastamisest kostja laost läks hagejale üle asja juhusliku hävimise riisiko. Kostja ei vastuta hageja korraldatud veoteenuse eest; fotodelt nähtub, et pesumasina ülemine osa ja külg on saanud tugeva löögi või kukkunud. See mehaaniline vigastus pidi tekkima pärast pesumasina üleandmist. Sellise kahjustuse puhul oleks pakendi ülaosa rikutud, mida üleandmisel ei tuvastatud. 2 (6)
MAAKOHTU OTSUS
3.Maakohus rahuldas 23. jaanuari 2017 otsusega (vaidlustatud otsus) hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 274 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 6,27 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt alates 24. jaanuarist 2017 kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ja määras kindlaks hagejale hüvitatava summa.
4.Maakohus tuvastas vaidlustamata asjaoludena, et: hageja ostis kostjalt 11. aprillil 2016 internetipoe www.e-kauplus.ee kaudu pesumasina, ostuhind 274 eurot on tasutud; pesumasin anti hageja volitatud isikule üle 19. aprillil 2016, kusjuures pakendit ei avatud ja pakendil puudusid välised kahjustused; hageja teatas kostjale 19. aprilli 2016, et pakendit avades selgus, et pesumasin oli mõlkis, ja 21. aprilli 2016, et pesumasin ei võta vooluvõrku ühendamisel pilti ette; kostja nõustus 21. aprilli 2016 e-kirjas, et pesumasin vajab remonti, ja hageja tagastas pesumasina kostjale; hageja esitas 29. aprillil 2016 kostjale nõudekirja, milles avaldas, et kui kostja pesumasinat omal kulul ei remondi või ei asenda samaväärse pesumasinaga mõistliku aja jooksul, siis taganeb hageja lepingust ja nõuab tagasi ostuhinna; kostja sai hageja
29.aprilli 2016 nõudekirja kätte, aga ei ole hagejale pesumasina ostuhinda tagastanud.
5.Maakohus kvalifitseeris pooltevahelise õigussuhte müügilepinguna ja leidis VÕS § 223 lg-le 1 tuginedes, et kostja on müügilepingut oluliselt rikkunud. Kuivõrd poolte vahel ei ole vaidlust selles, et pesumasinal olid välised kahjustused (mõlgid), siis ei vastanud hagejale üle antud asi lepingutingimustele kvaliteedi osas. Hageja vaatas pesumasina üle selle kättesaamisel ja teavitas samal päeval kostjat puudusest. Seega oli kostjal võimalik rikkumine VÕS § 107 kohaselt heastada. Kostja ei pakkunud hagejale enda kulul pesumasina parandamist ega asendamist. Hageja andis kostjale täiendava tähtaja asja parandamiseks või asendamiseks või raha tagastamiseks. Kuna kostja ei täitnud täiendava tähtaja jooksul oma kohustust, võis hageja lugeda ennast 29. aprilli 2016 avaldusega müügilepingust taganenuks. Maakohus tugines VÕS § 189 lg-le 1 ja leidis, et kuivõrd hageja on müügilepingust kehtivalt taganenud, siis tuleb kostjal ostuhind 274 eurot hagejale tagastada. Hageja on pesumasina kostjale juba varem tagastanud. VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 101 lg 2 alusel on põhjendatud hageja viivisenõue.
6.Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda TsMS § 162 lg 1 alusel ja määras TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt kindlaks hagejale hüvitatavate kulude suuruse. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv (75 eurot) ja lepingulise esindaja kulu 1 575,24 eurot (15,1 tunni eest tunnihinnaga 93 eurot, millele lisandub käibemaks). Kohtuvaidluse asjaolusid (hagihind, esitatud menetlusdokumentide sisu ja maht) tervikuna arvestades pidas maakkohus põhjendatud ja vajalikuks lepingulise esindaja kuluks õigusabi osutamist 10,5 tunni ulatuses summas 1 171,80 eurot koos käibemaksuga. Kokku tuleb kostjal hagejale maakohtu menetluskuludest hüvitada 1 246,80 eurot ( = 75 + 1171,80).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
7.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub vaidlustatud otsuse tühistada. Menetluskulud palub kostja panna hageja kanda. 3 (6)
Kostja esitas apellatsioonkaebuses mh taotluse võtta tõendina vastu 20. veebruari 2017 remondi akt, millest nähtub, et pesumasinal on mehhaanilised vigastused, mis tekkisid ilmselt kukkumise tagajärjel. Maakohus tuvastas, et pooled on nõus, et vigastused tekkisid pesumasinale kukkumise tagajärjel, kuid jättis analüüsimata kukkumise põhjused ja tagajärjed. Apellatsioonkaebuse kordab kostja oma seniseid vastuväiteid ja heidab ette, et maakohus: hindas tõendeid ebaõigesti ja jättis arvestamata kostja esile toodud asjaolud; jättis hagejalt välja nõudmata pakendi pildid ja jõudis väärale järeldusele, et pesumasin oli kahjustatud enne hagejale üleandmist. Kostja esitatud pildid tõendavad, et pesumasinal üleandmisel väliseid vigastusi ei olnud ja seega vastas pesumasin lepingutingimustele. Hageja oleks pidanud tõendama vastupidist; rahuldas hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotluse liiga suures ulatuses, sest hageja esindaja loetletud kulud on vähemalt 2,5 korda ülepaisutatud.
8.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
10.Kostja esitas koos apellatsioonkaebusega kolm lisa. Neist kaks (nr 1 ja 2) olid maakohtule juba esitatud fotod, mille kohta ringkonnakohus selgitas 24. märtsi 2017 määruses, et ei käsitle fotode esitamist uue taotlusena, sest kostja ei põhjendanud fotode uuesti esitamise vajadust. Kolmas lisa on 20. veebruaril 2017 koostatud akt, mille kohta kostja selgitas, et ta tugines samasisulisele teabele juba maakohtus, aga tõendit siis ei esitanud. Hageja vaidles uuele tõendile vastu. TsMS § 652 lg 3 sätestab, et ringkonnakohus tuvastab esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid ja hindab kohtuotsuses hindamata tõendeid üksnes juhul, kui asjaolu, millele tugineti, ja tõend, mis esitati, jäeti põhjendamatult tähelepanuta (p 1) või asjaolu või tõendit ei saanud varem esitada kohtu poolt menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu või muul mõjuval põhjusel, muu hulgas põhjusel, et asjaolu või tõend tekkis või sai poolele teatavaks või kättesaadavaks pärast asja lahendamist esimese astme kohtus (p 2). Kumbki neist tingimustest ei ole käesoleval juhul täidetud, sest kostjal ei olnud takistust korraldada pesumasina remontimist ja lasta koostada selle kohta akt kas kohe pesumasina tagasisaamisel või hiljemalt maakohtu menetluse ajal. Samuti ei esine TsMS § 652 lg 4 teises lauses märgitud olukorda. Järelikult tuleb kostja taotlus täiendava tõendi toimikusse võtmiseks jätta rahuldamata. Kostja esitas kaebuse lisad elektrooniliselt, mistõttu ei ole neid vaja talle tagastada (nt Riigikohtu 21. detsembri 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-133-16, p 20 teine lõik).
11.Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 ei korda neid. Maakohus kvalifitseeris pooltevahelise õigussuhte põhjendatult müügilepinguks. Vaidlust ei ole selles, et hageja sai müügilepingu esemeks oleva pesumasina kätte ja teavitas samal päeval kostjat selle puudustest. Pooled vaidlevad apellatsioonimenetluses peamiselt küsimuses, kas hageja võis müügilepingust taganeda.
12.Ringkonnakohus peab poolte esile toodud asjaoludel otstarbekas täiendavalt märkida, et vaidluse põhjustanud müügileping on sidevahendi abil sõlmitud (tarbija)leping VÕS § 52 lg 1 tähenduses. Sellisel juhul annab VÕS § 56 lg 1 tarbijale õiguse 14 päeva jooksul lepingust taganeda põhjust avaldamata. Maakohtu tuvastatud asjaoludel ja VÕS § 56 lg 11 järgi toimus hageja taganemine 14 päeva jooksul. VÕS sätetest, mis käsitlevad sidevahendi abil sõlmitud 4 (6)
lepinguid, ei tulene, et tarbija kaotaks 14-päevase taganemisõiguse isegi juhul, kui asi saab kahjustada tarbija valduses oleku ajal (nii nagu väidab kostja). Vastavalt VÕS § 562 lg-le 4 vastutab tarbija tagastamisele kuuluva asja halvenemise korral asja kasutamisest tingitud väärtuse vähenemise eest üksnes juhul, kui ta on asja kasutanud muul viisil, kui on vaja asja olemuses, omadustes ja toimimises veendumiseks. Et veenduda asja olemuses, omadustes ja toimimises, peaks tarbija käsitsema ja kasutama asja üksnes nii, nagu tal lubataks tavapäraselt seda teha poes. Tarbija ei vastuta asja väärtuse vähenemise eest juhul, kui ettevõtja ei ole vastavalt VÕS § 54 lg 1 p-dele 12 ja 13 juhtinud tarbija tähelepanu taganemisõiguse olemasolule. VÕS § 562 lg 8 kohaselt piirduvad taganemisest tulenevad ettevõtja nõuded tarbija vastu samas paragrahvis ja § 561 lg-s 3 sätestatuga. Ringkonnakohtu õiguskäsitluse järgi tuleneb eelnevast, et tarbija taganemine sidevahendi abil sõlmitud müügilepingust on kehtiv, kui see on tähtaegselt avaldatud. Siinjuures ei oma tähtsust, kas tarbija tagastab müügilepingu eseme puudustega, sest ettevõtjal ei saa olla tarbija suhtes muid õigusi peale VÕS §-s 562 ja § 561 lg-s 3 märgitu. Kostja ei ole tuginenud sellele, et tal oleks viidatud sätetele vastav nõue, mida nt tasaarvestada hagetava ostuhinnaga. Eelnevast tuleneb, et alternatiivselt oleks saanud hagi rahuldada VÕS § 56 lg 1 alusel koosmõjus VÕS § 189 lg 1 esimese lausega. Selline teine õiguslik võimalus hagi rahuldamiseks ei muuda maakohtu põhjendusi ebaõigeks.
13.Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus täiendavalt järgmist. Maakohus ei rikkunud menetlusnorme tõendite hindamisel, samuti on maakohus käsitlenud kostja väiteid ja asjaolusid. Ekslik on kostja arusaam, et hageja pidi tõendama pesumasinal puuduse esinemise. Poolte vahel sõlmitud müügilepingu järgi oli kostjal kohustus anda hagejale üle puudusteta ja lepingutingimustele vastav asi. Selle kohustuse kohase täitmise tõendamise koormist lasub kostjal. Lisaks ei ole kostja arusaam käesoleval juhul põhjendatut eelmises p-s 12 märgitud kaalutlustel, sest hageja ei vajanud müügilepingust taganemiseks mingit põhjust. Ringkonnakohus ei nõustu ka kostja väitega, et hageja lepingulisele esindajale kulutuste hüvitamisel on maakohus rikkunud TsMS § 175 lg 1. Maakohtu järeldus kostjalt väljamõistetava vajaliku ja põhjendatud õigusabikulu kohta põhineb hagejale osutatud õigusabiteenuse sisu ja kestuse analüüsil. Kostja on piirdunud üldsõnalise tõdemusega, et hageja esindaja ajakulu on 2,5 korda ülepaisutatud, aga ei ole avaldanud, milliste toimingute osas ta konkreetselt heidab maakohtule ette ebaõige lahendi tegemist. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas), millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt Riigikohtu
23.märtsi 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-184-15, p 14, samuti selles näidetena viidatud
11.veebruari 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 11, ja 18. mai 2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-10, p 19). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus hageja lepingulise esindaja antud õigusabile kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse ning asja keerukuse hindamisel kaalumispiire ületanud.
14.Apellatsioonkaebuse lahendamisega seonduvad kulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Juhindudes TsMS § 173 lg 1 teisest lausest märgib ringkonnakohus otsuse resolutsioonis kõigi seniste menetluskulude jaotuse.
15.Tulenevalt menetluskulude jaotusest tuleb lahendada hageja taotlus kulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. Hageja taotleb õigusabikulude hüvitamist 10,3 tunni eest tasumääraga 111,60 eurot tunnis – kokku 1 092,72 eurot. Selle taotluse rahuldab ringkonnakohus osaliselt. 5 (6)
Kui menetlusosaline peab kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja 3. aprilli 2017 menetlusdokumendi p-s 4.3 loetletud toimingutest on apellatsioonimenetluses kokku 2,5 tunni ulatuses vajalikud ja põhjendatud järgmised: apellatsioonkaebusega tutvumine ja sellele vastamine 2 tunni ulatuses; kirjaliku menetluse määramise lahendiga tutvumine ja seisukohtade kujundamine 0,5 tunni ulatuses. Ülejäänud hageja loetletud toimingud ja eeltoodut ületav ajakulu ei ole hageja õiguste kaitseks ringkonnakohtu menetluses vajalik ega põhjendatud. Pooled vaidlevad samades küsimustes nagu maakohtus, st sisuliste toimingute ajakulu ringkonnakohtus ei saanud olla sedavõrd suur nagu märgitud hageja nimekirjas. Vastaspool ei pea hüvitama kõiki esindaja tehniliste toimingutega seonduvaid kulusid ega ka menetluskulude nimekirja koostamise kulusid (Riigikohtu 6. mai 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-4-15, p 13 esimene lõik, ja selles viidatud 11. novembri 2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-77-14, p 12). Hageja lepingulise esindaja tunnitasu 111,60 eurot on vajalik ja põhjendatud. Seega on hagejale hüvitatavate menetluskulude summa 279 eurot (= 2,5 ×111,60). Rahuldamata jääb hageja taotlus 813,72 euro ulatuses ( = 1092,72 – 279). Lisaks tuleb kulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel mõistlikus ulatuses võtta arvesse tsiviilasja hinda (vt Riigikohtu 6. mai 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-4-15, p 14 teine lõik). Kaebuse hind on 295,92 eurot ja ringkonnakohus pidas põhjendatuks samas suurusjärgus kulusid. Kuigi maakohtus on kostjalt menetluskulude hüvitisena välja mõistetud tsiviilasja hinnast oluliselt suurem summa, ei tähenda see, et kostja ei peaks üldse enam hüvitama apellatsioonimenetluse kulusid. Küll aga annab see alust hinnata pigem kriitiliselt ringkonnakohtus tehtud toimingute põhjendatust ja vajalikkust. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 märgib ringkonnakohus otsuse resolutsioonis, et välja mõistetud menetluskulude hüvitiselt tuleb kostjal tasuda hagejale viivist.
16.Hageja taotles menetluskulude hüvitamise osas otsuse täitmise korra kindlaksmääramist. Kostja ei esitanud sellele vastuväiteid. Juhindudes TsMS § 445 lg-st 1 rahuldab ringkonnakohus hageja taotluse. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing
/ allkirjastatud digitaalselt / Gaida Kivinurm
/ allkirjastatud digitaalselt / Ulvi Loonurm
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.