Rahvastik › PPA taotlus isiku kinnipidamiskeskuses kinni pidamiseks

3-24-1238 21.11.2023-21.11.2033. Isiku sõnade kohaselt saabus ta koheselt Eestisse, et teha tööd Eestis. PPA 25.04.2024 läbi viidud küsitluses selgitas isik, et ta teadis Schengenisse ja Eestisse tulles, et tal ei ole viisat ega lühiajalise töötamise registreeringut, aga lootis, et see laheneb Eestisse jõudes kohapeal. 3) X selgitas PPA-le, et talle öeldi kolm kuud pärast Eestisse tulekut, et ta siiski ei saanud PPA-lt tööluba ja ta mõtles sellel hetkel koju minna, kuid seda siiski ei teinud, vaid jäi Eestisse ja otsis järgmise sõbra kaudu tööd, kes samuti lubas taotleda loa, kuid jälle ei saanud ta PPA-lt tööluba. Ta mõtles ka teisel korral, et läheb nüüd koju tagasi, ent ka teisel korral ei läinud ta tagasi, vaid lootis, et leiab ikka uue töökoha ja otsustas mitte minna. Talle meeldib Eestis ja sellepärast ta polegi siiani ära läinud. Soovib oma elu jätkata Eestis. 4) X peeti kinni 25.04.2024 patrullpolitseinike poolt ning kontrollimise hetkel oli isikul kaasas Moldova isikutunnistus, mis üksi ei anna Moldova kodanikule seaduslikku viibimisalust Eestis. Küsimusele, kus on tema Moldova kodaniku pass, vastas isik igal korral erinevalt. Kord oli tema pass kodus, kord oli tema pass kadunud, kord oli tema pass kuskil naisterahva juures, kellega ta koos elas. X ebaseadusliku viibimise eest Eestis on PPA isikule koostanud väärteoprotokolli nr 20240425311701. Isiku suhtes alustati ja viidi 25.04.2024 läbi illegaalimenetlus nr 1052278424. Vastavalt VSS § 7 lg 1 kohaselt tehakse viibimisaluseta Eestis viibivale välismaalasele ettekirjutus Eestist lahkumiseks. Seega PPA-l ei ole kaalutlusõigust osas, kas ettekirjutus koostada või mitte, vaid ettekirjutus Eestist lahkumiseks tuleb isikule koostada. PPA hindas illegaalimenetluses saadud teavet kogumis ning koostas Xle sundtäidetava lahkumisettekirjutuse Eestist lahkumiseks nr 1052278424 ja koos sellega kehtestas sissesõidukeeldu Schengeni alale viieks aastaks. 5) Puudutatud isik on kohustatud väljasaatmise korraldamisele kaasa aitama, vabaduses viibides puudub tal selleks aga ajend. Isiku suhtes esinevad VSS § 23 lg 1 p-des 1 ja 2 sätestatud kinnipidamise alused. X on PPA-le korduvalt väljendanud oma soovi Eestis olla ja siin tööd teha. Tal on olnud korduvalt võimalik vabatahtlikult lahkuda, ent ta ei ole seda teinud, vaid otsustanud jääda Eestisse. Samuti on puudutatud isik esitanud korduvalt erinevaid seisukohti temaga vestelnud politseiametnikele ja püüdnud neid eksitada (VSS § 68 p 6). Xl on vähemalt kolm paralleelselt kehtivat Moldova kodaniku biomeetilist passi, mida ta on kasutanud Schengeni alale sisenemiseks ja siin viibimise seadustamiseks. Sellest PPA järeldab, et isik kasutab kolme passi vastavalt oma soovile, et kõrvale hiilida Schengeni viisavaba viibimise nõuetest ning oma sellise käitumisega isik pigem kuritarvitab viisavaba viibimise nõudeid. Samuti on isik küsitlustes väljendanud seisukohta, et ta ei soovi tagasi koduriiki minna, kuna seal ei ole midagi head. Lähtuvalt eeltoodust peab PPA vajalikuks väljasaatmise täideviimiseks isiku paigutamist kinnipidamiskeskusesse. 6) X osas ei ole võimalik kohaldada VSS §-s 10 loetletud järelevalvemeetmeid, kuna need ei täida isiku lahkumise tulemuslikust. Leebemate järelevalvemeetme kohaldamine baseerub usaldusel ning käesoleval juhul ei ole isik oma varasema käitumisega tekitanud PPA-s sellisel määral usaldust, et PPA peaks võimalikuks leebemate järelevalvemeetmete kohaldamist. PPA on seisukohal, et vabaduses viibides jätkaks X kõrvale hoidmist, mis raskendab isiku väljasaatmist riigist. Isikul on vähemalt kolm kehtivat Moldova kodaniku passi. Isikul võib olla veel mõni kehtiv pass, millest PPA ei ole teadlik, mille isik saab vabaduses viibides esitada teda kontrollinud ametnikele ja sellega neid edasi jätkuvalt ja korduvalt eksitada. Isiku soov oli jääda Eestisse tööle kõikvõimalikul viisil. 7) Kinnipidamine on vajalik ja proportsionaalne abinõu, et PPA-l oleks võimalik tagada isiku väljasaatmine Eesti Vabariigist. Kinnipidamiskeskuses on isikule tagatud majutus, toitlustus, vajadusel arstiabi ja võimalus viibida värske õhu käes. Isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine ei ole vastuolus turvalisuse ja tervisekaalutlustega (VSS § 23 lg 4). 2(4)

3-24-1238 8) Vastavalt VSS § 14 lg-le 1 ja § 15 lg-le 1 saadetakse välismaalane Eesti Vabariigist välja Moldovasse. Praeguseks hetkeks ei ole võimalik isiku väljasaatmine lõpule viia 48 tunni jooksul Moldovaga otselennuühenduse puudumise tõttu.

KOHTU PÕHJENDUSED

3-24-1238 hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita) kui ka isikuga seotud asjaoludele kogumis. Isiku varasem käitumine viitab sellele, et ta ei soovi lahkumiskohustust vabatahtlikult täita. Isik, teades Schengeni alal viibimise reegleid, ei ole neid täitnud ning on viibinud Eestis ilma seadusliku aluseta. Isik on väitnud, et talle meeldib Eestis ning ta sooviks oma elu siin jätkata. Ühtlasi puudub kohtul alus kahelda PPA ametnike väidetes, et algselt ei soovinud puudutatud isik oma passi PPA ametnikele esitada. Ka PPA tuvastatud asjaolu, et isiku piiriületused eelmisel aastal on tuvastatud kolme erineva passiga, loovad põhjendatud kahtluse, et isik on teadlikult hankinud kolm erinevat passi, et kuritarvitada Schengeni alal kehtivaid viibimisreegleid. Seega isikuga seonduvad asjaolud kogumis viitavad sellele, et ta ei pruugi vabaduses viibides olla PPA-le väljasaatmistoiminguteks kättesaadav. Kohus märgib, et põgenemisohu kindlaks tegemine on prognoosotsus, mille raames hinnatakse isiku teatud liiki käitumise tõenäosust. Võimalik oht ei pea olema realiseerunud (vt Tallinna Ringkonnakohtu 11.08.2020 määrus nr 3-21-651, p 20).

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.