Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X`i kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks Taotluse esitaja Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Triin Tähtla
Menetlusosalised ja nende esindajad
Puudutatud isik ‒ X Asja läbivaatamise viis
11.aprilli 2024. a kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada taotlus ja anda luba X`i kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse ära langemiseni, kuid mitte kauemaks kui 11.06.2024 (k.a)
2.Määruse avaldamisel asendada X`i nimi tähemärgiga. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.10.04.2024 viisid Põhja prefektuuri piirivalvebüroo ametnikud Tallinna Lennujaamas aadressil Tartu mnt 101, Tallinn läbi kontrolli saabuva lennu Ateena A3770 suhtes. Kontrolli käigus esitas välismaalane Saksamaa ID kaardi nr xxxxxxxx Y nimele. Dokumendi kontrollimisel tekkis ametnikul kahtlus isikusamase õigsuses ning tuvastati, et välismaalane esitas teisele isikule kuuluva isikut tõendava dokumendi. PPA kasutuses olev andmekogu kohaselt on tegemist kadunud/varastatud dokumendiga. Seega pani isik toime karistusseadustiku (edaspidi KarS) §349 järgi kvalifitseeritava kuriteo, kasutas teise isiku nimele välja antud isiklikku dokumenti. 10.04.2024 vormistati välismaalasele X’ile kahtlustatava kinnipidamise asendamise akt, maksega riigituludesse. Välismaalane oli nõus kinnipidamise asendamisega (kinnipidamise asendamine, Kreeka RVK taotleja tunnistus ja Saksa ID kaart).
2.X on Kreeka rahvusvahelise kaitse taotleja tunnistus nr 02677948, mis on kehtiv 27.02.2024 kuni 26.02.2026 (Kreeka RVK taotleja tunnistus ja Saksa ID kaart). Välismaalaste seaduse (edaspidi VMS) § 43 lg 1 kohaselt peab välismaalasel Eestisse saabumiseks ja Eestis ajutiseks viibimiseks olema seaduslik alus. X’il selline viibimisalus puudus ja seega alustati 10.04.2024 X’i suhtes illegaalimenetlus nr 1052278141.
3.10.04.2024 viidi X’iga läbi küsitlus eesmärgiga välja selgitada tema Eestis viibimise asjaolud ning anda isikule võimalus esitada taotlusi ja vastuväited PPA edasiste toimingute suhtes. X selgitab, et X on tema pärisnimi ja tal on Süüria dokument, millest keegi ei saa pilti teha ja dokumenti ei ole tal kaasas. Ta ei tea, kus tema pass on. Süüriast lahkus isik enda sõnul 2013. a koos perega. Türgis elasid mingi aja pagulaskeskuses. Ajavahemikul 2015-2024 töötas Istanbulis erinevatel ametikohtadel. X’il on kaks abikaasat, ühe abikaasaga 5 last, teisega kolm last. Türgist Istanbulist lahkus X veebruaris 2024 Kreekasse. Kreekas Ateenas ostis ta endale Saksamaa isikutunnistuse 250 euro eest. 245 eurot maksis X lennupiletit eest samale isikule. Sama isik saatis X’ile lennupileti WhatsApp rakenduse kaudu. Kreekast lahkus X 09.04.2024 ja lendas Eestisse. X soovis minna Hollandisse. X’i sõnul pidi ta Tallinna Lennujaamast minema ühte kohta, kus on inimesed ja sealt uurima, kuidas ta saab siit Hollandisse. X mõtles, et võtab takso ja küsib taksojuhi käes, mis moel saab edasi sõita, võib olla viiks takso ta Hollandisse. X on rahvusvahelise kaitse taotluse esitanud Kreekas. X ei soovi rahvusvahelise kaitse taotlust esitada Eestis. Küll aga on ta tagasitõlke ajal lisanud, et kui temale ja tema lastele antakse inimväärne elu, siis ta mõtleks taotlemise peale. X’il on kaks last vanuses 18-ja 20aastane, mõlemad on hetkel Türgis. Euroopasse tahtis X kutsuda oma teist abikaasat ja 8 last. Oma esimesest abikaasast elab X lahus alates 2018 aastast. Türgist lahkus isik majanduslikel põhjustel, seal ei ole tööd, perekond on suur ja ta ei saa neid seal üleval pidada. Süüriast lahkus, kuna seal on sõda. Türgist ei lahkunud isik ainult raha pärast, vaid ka sellepärast, et kartis oma elu pärast ja oma laste elu pärast. Ta arvas, et teda saadetakse tagasi Süüriasse. Kreekast lahkus, kuna seal ei anta korterit põgenikele ja kreeklased mõistavad pereühinemise mõttes ainult esimest abikaasat, mitte teist. Küsimusele, miks X ei valinud endale otse lendu Kreekast Hollandisse, vastab isik, et toimetaja valis teekonna. Enda sõnul räägib X ainult tavalist araabia keelt. X’i sõnul ta ei teadnud, et teise isiku dokumendi kasutamise eest teda karistatakse, tema tahtis ainult paremat oma lastele ja minna ainult Hollandisse. X ei soovi minna ei Türki ega Süüriasse. Küsitluse lõpus ütles isik, et saatke teda Kreekasse, tal on Kreeka dokument (küsitluse protokoll. Eurodac andmebaasi sõrmejälgede võrdlusest on näha, et isik on andnud oma sõrmejäljed 27.02.2024 Orestiadas Kreekas (sõrmejälgede tabamus).
4.10.04.2024 on isikule koostatud sundtäidetav ettekirjutus Eesti Vabariigist lahkumiseks ja kohaldatud Schengeni sissesõidukeeld 5 aastaks (ettekirjutus).
5.PPA esitas 11. aprillil 2024 Tallinna Halduskohtule taotluse Süüria kodaniku X`i (sündinud XX XX XXXX) kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse (KPK) paigutamiseks kaheks kuuks, kuna tema väljasaatmist ei ole võimalik lõpuni viia 48 tunni jooksul ja kuna isiku suhtes esinevad väljasõidukohustuse ja sissesõidukeele seaduse (edaspidi VSS) VSS § 15 lg 1 ja § 23 lg 1 p 1 ja 3 sätestatud alused ja VSS § 68 p 2, 3 ja 6 nimetatud põhimõtted. X’i puhul esineb põgenemisoht ja tal puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid. 1) VSS § 68 p 2 kohaselt esineb välismaalase põgenemiseoht, kui välismaalane on esitanud valeandmeid või võltsitud dokumendi Eestis viibimise seadusliku aluse või selle pikendamise, Eesti kodakondsuse, rahvusvahelise kaitse või isikut tõendava dokumendi taotlemisel. VSS § 68 p 3 kohaselt esineb välismaalase põgenemiseoht, kui on põhjendatud kahtlus välismaalase isikusamasuses või tema kodakondsuses. X saabus Eestisse 10.04.2024 lennukiga Ateenast ja esitas enda tuvastamiseks tema nimele mitte väljastatud Saksamaa ID kaardi, mille eesmärk oli luua ametnikele endast teine ettekujutus ja siseneda Eesti Vabariiki. Esitledes ennast Euroopa Liidu kodanikuna oleksid isikul liikumiseks Eestis ja mujal Schengeni alal paremad
võimalused. Lisaks oli isikul esitamiseks Kreeka rahvusvahelise kaitse taotleja tunnistus nr 02677948 X nimele. Dokumendile on märgitud, et isik on Süüria kodanik. Isiku enda sõnul on tema nimi X ja ta on Süüria kodanik. Isikul ei ole enda kodakondsuse tõestamiseks esitada ühtegi tõendit. Kuna isik püüdis Eesti Vabariiki saabuda teise isiku dokumenti kasutades ja oma tegelikku identiteeti varjates, ei ole käesolevaks hetkes PPA veendunud, et tegemist on selle isikuga, kes isik väidab ennast olevat. Eestis ei ole Süüria saatkonda, lähim saatkond asub Poolas. PPA-l on küll olemas Eurodac andmebaasi sõrmejälgede võrdlus, millest on näha, et isik on andnud oma sõrmejäljed 27.02.2024 Orestiadas Kreekas, aga see ei anna PPA-le kinnitust, et tegemist on Süüria kodanikuga. 2) Kui uskuda, et isik on X, siis ta on taotlenud Kreekas rahvusvahelist kaitset, ta on andnud oma sõrmejäljed 27.02.2024 ja saanud sama kuupäevaga ka rahvusvahelise kaitse taotleja tunnistuse. Ootamata Kreekas ära rahvusvahelise kaitse menetluse otsust, otsustas isik Kreekast lahkuda ja püüda liikuda Hollandisse. Isikul on kokku 8 last, kes X sõnul asuvad praegu Türgis. Jääb arusaamatuks, miks isik otsustas, olles ise Kreekas rahvusvahelise kaitse taotleja, lahkuda ka Kreekast ja püüda liikuda Hollandisse. Isik on öelnud, et ta ei taha minna Türki ega Süüriasse, samas on Türgis tema perekond, lapsed. PPA leiab, et X’i senine käitumine annab aluse arvata, et vabaduses viibides ei täidaks välismaalane vabatahtlikult talle pandud kohustust lahkuda, kuna isik on avaldanud küsitlusel mitmeid kordi soovi minna Hollandisse. 3) X’i suhtes ei ole võimalik kohaldada VSS §-s 10 lg 2 sätestatud leebemaid järelevalvemeetmeid (elamine kindlaksmääratud elukohas, ilmumine määratud ajavahemike järel PPA-sse registreerimisele ja/või ettekirjutuse täitmist tagavate asjaolude selgitamisele, teavitamine oma elukohavahetusest või elukohast pikemast eemalviibimisest ja/või perekonnaseisu muutmisest) kuna need ei taga välismaalase lahkumise tulemuslikust. X võib hakata väljasaatmise menetlusest kõrvale hoiduma ning see raskendaks oluliselt tema väljasaatmist riigist. Põgenemisohu korral ei tagaks leebemate järelevalvemeetmete rakendamine soovitud eesmärki ka juhul, kui PPA kohaldaks välismaalase suhtes mitut erinevat järelevalvemeedet samaaegselt, kuivõrd leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab isiku suhtes usaldust, millele peaks alust andma isiku varasem käitumine (RK halduskolleegiumi 16.06.2017 määrus asjas nr 3-3-1-24-17, p 13). Tuginedes X’i käitumisele ja sellele, et ta esitas enda tuvastamiseks politseiametnikule teise isiku ID kaardi, pannes sellega toime KarS § 349 kvalifitseeritava kuriteo, puudub PPA-l tema suhtes usaldus ja seetõttu ei aitaks leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine kaasa lahkumiskohustuse täitmisele. 4) PPA-le teadaolevalt ei ole X kinnipidamine ja KPK-sse paigutamine vastuolus tema turvalisuse ja tervisekaalutlustega. Samuti ei ole KPK-sse paigutamine ebaproportsionaalne taotletava eesmärgi suhtes.
6.Istungil ei vaielnud X otseselt vastu tema väljasaatmisele Kreekasse, kuid olukorras, kus ta saaks olla koos perega, sobivad X`ile ka teised turvalised riigid, sh Eesti. X eelistus oleks minna Hollandisse, kuna see riik võimaldab varjupaigataotleja perekonnaliikmete taasühinemist.
KOHTU PÕHJENDUSED
7.VSS § 2 lg 1 sätestab, et Eestis viibimiseks peab välismaalasel olema seaduslik alus. Välismaalasel on keelatud viibida Eestis ilma seadusliku aluseta. Vaidlust ei ole selles, et isik on välismaalane ja tal puudub vastavalt välismaalaste seaduse § 43 lg-s 1 sätestatule seaduslik alus Eestisse saabumiseks ja Eestis ajutiseks viibimiseks. Isikule on tehtud ettekirjutus Eestist lahkumiseks.
8.VSS § 23 lg 1 sätestab, et PPA taotleb halduskohtult loa pidada Eestis viibimisaluseta viibiv välismaalane kinni ja paigutada ta KPK-sse kuni kaheks kuuks, kui VSS-s sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga välismaalase Eestist lahkuma kohustamise menetluse
läbiviimise või lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust. See on eelkõige lubatud juhul, kui esineb välismaalase põgenemise oht (p 1) ning välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib (p 3).
9.VSS § 68 järgi esineb välismaalase põgenemise oht, kui on põhjendatud kahtlus välismaalase isikusamasuses või tema kodakondsuses (p 3), kui välismaalane on esitanud valeandmeid Eestis viibimise seadusliku aluse või selle pikendamise, Eesti kodakondsuse, rahvusvahelise kaitse või isikut tõendava dokumendi taotlemisel (p 2) või kui välismaalane on PPA-le või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita (p 6). Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab igal üksikjuhtumil arvestama välismaalasega seotud olulisi asjaolusid (VSS § 23 lg 11).
10.Isikul puuduvad kehtivad isikut tõendavad dokumendid. Riiki sisenemisel esitas isik enda tuvastamiseks tema nimele mitte väljastatud Saksamaa ID kaardi, mille eesmärk oli luua ametnikele endas identiteedist teine ettekujutus, et EL-s vabalt ringi liikuda. Lisaks oli isikul esitamiseks Kreeka rahvusvahelise kaitse taotleja tunnistus nr 02677948 X nimele. Kuna isik püüdis Eesti Vabariiki saabuda teise isiku dokumenti kasutades ja oma tegelikku identiteeti varjata, ei ole käesolevaks hetkeks PPA veendunud, et tegemist on selle isikuga, keda isik väidab olevat. PPA-l on vajalik isikusamasust ja kodakondust veel tuvastada, milleks on vajalik saada Süüria saatkonna kinnitus, et X’i puhul on tõesti tegemist X’iga ja et ta on Süüria kodanik. PPA-l on küll olemas Eurodac andmebaasi sõrmejälgede võrdlus, millest on näha, et isik on andnud oma sõrmejäljed 27.02.2024 Orestiadas Kreekas, aga see ei anna veel kinnitust, et tegemist on Süüria kodanikuga. Kohus leiab, et X`i isikusamasus vajab täiendavat kontrollimist ja kuna isikul puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid, on PPA õigesti tuginenud VSS § 23 lg 1 p-le 3.
11.PPA on õigesti tuginenud ka sellele, et isiku suhtes esineb põgenemisoht. VSS § 68 p 2 kohaselt esineb põgenemise oht, kui välismaalane on esitanud valeandmeid Eestis viibimise seadusliku aluse kohta. Olukorras, kus isik tõendab enda isikusamasust teise isiku dokumendi alusel, on tegemist valeandmete esitamisega VSS § 68 p 2 mõttes. Olukorras, kus isik on enda tuvastamiseks esitanud teise isiku ID kaardi pole lõpuni kindel, kas isik on oma identiteedi ja kodakondsuse kohta andnud õigeid ütlusi, mistõttu on põhjendatud alus kahelda ka selles (VSS § 68 p 3). Kohus peab X`i senist käitumist arvestades usutavaks, et vabaduses olles ei jääks ta enda väljasaatmist ootama, vaid lahkuks mõnda teise EL riiki ‒ isik on enda sihtkohana välja toonud Hollandi. Asjaolu, et isik ületab ebaseaduslikult riigipiire teiste isikute dokumente kasutades, viitab sellele, et ta on valmis samasuguseks süütegudeks ka edaspidi. Eestiga isikul mistahes teadaolevad sidemed puuduvad. Eeltoodud teave ja isiku käitumine ei tekita tema suhtes usaldust ning ei saa välistada, et isiku ütlused enda isiku kohta on ebaõiged. Eelnevad asjaolud kogumis lubavad kohtu hinnangul järeldada, et isik ei pruugi vabaduses viibides olla PPA-le väljasaatmistoiminguteks kättesaadav, vaid üritab jätkuvalt ebaseaduslikult Euroopa Liidus ringi liikuda (sh tõenäoliselt leida viise ebaseaduslikult Hollandisse jõudmiseks). Kohus osundab, et põgenemisohu kindlaks tegemine on prognoosotsus, mille raames hinnatakse isiku teatud liiki käitumise tõenäosust. Põgenemisohu tõttu ei ole isiku suhtes võimalik kohaldada VSS §-s 10 sätesatud leebemaid järelevalvemeetmeid (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 29.01.2015 määrus nr 3-3-1-48-14, p 17).
12.Kohtu hinnangul ei ole praegusel juhul põhjust arvata, et isiku kinnipidamine oleks vastuolus tema tervise kaitsega või turvalisuse tagamisega (VSS § 23 lg 4). KPK-s on tagatud tervishoiuteenuse saamine.
13.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et isiku kinnipidamine ja KPK-sse paigutamine on vajalik ja proportsionaalne.
14.Isik avaldas 11.04.2024 kohtuistungil soovi esitada rahvusvahelise kaitse taotlus ka Eestis. Esitatud materjalides ja isiku ütlustes esineb ebaselgust ja vastuolulisust. PPA kinnitusel ei ole isik soovinud Eestis varjupaigataotlus esitada. EL reeglite kohaselt tuleks isik saata liikmesriiki, kus tema rahvusvahelise kaitse taotluse menetlus on pooleli (Kreeka). Isiku soov esitada taotlus sõltub isiku enda sõnul sellest, kas ta saab pereliikmed tuua sellesse riiki. Ülaltoodut ja PPA taotluse kiireloomulisust arvestades pidas kohus vajalikuks lahendada esitatud PPA taotlus VSS alusel. On selge, et isikut ei ähvarda kiire väljasaatmine Eesti Vabariigist. Kohtule ka ei nähtu, et isikul esineks tegelik rahvusvahelise kaitse vajadus, kuna isik lahkus konfliktipiirkonnast Süürias juba aastate eest ning on aastaid elanud ja töötanud Türgis, kus ohtu tema elule ja tervisele ei tohiks olla. Ka on isik viidanud majanduslikele põhjustele Euroopa Liitu asumisel. Tõenäoliselt tuleb isikul naasta Kreekasse, kus tema rahvusvahelise kaitse taotluse menetlus on pooleli. Kui isik esitada rahvusvahelise kaitse taotluse Eestis, tuleb otsustada isiku ümberpaigutamine välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse alusel. Kohus selgitas seda 11.04.2024 istungil.
15.Ülaltoodut arvestades annab kohus PPA-le loa paigutada isik KPK-sse kuni tema väljasaatmiseni Eesti Vabariigist, kuid mitte kauemaks kui 11.06.2024 (kaasa arvatud).
16.Isik tuleb KPK-st viivitamata vabastada, kui kinnipidamise alus langeb ära, kinnipidamise tähtaeg möödub ja seda ei ole pikendatud või väljasaatmine osutub perspektiivituks (VSS § 24 lg 11). Samuti tuleb isik KPK-st vabastada, kui lahkumisettekirjutus tühistatakse või isikule antakse riigis viibimiseks seaduslik alus (VSS § 24 lg 3). Janek Laidvee /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.