X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 24. detsembril 2023 piiril väljastatud sisenemiskeelu nr 2101230188045 tühistamiseks ja kohustamiseks lubada kaebajal siseneda Eesti Vabariiki
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Artjom Fedjajev
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta X kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
3.Asendada kohtuotsuse avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 10. mail 2024. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
1.Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Narva-1 piiripunkti ametnik koostas 24. detsembril 2023 Xle sisenemiskeelu otsuse nr 2101230188045, mille kohaselt keelduti teda riigipiiri seaduse (RiPS) § 91 alusel riiki lubamast põhjusel, et teda peetakse ohtlikuks ühe või mitme Euroopa
3-23-3015
Liidu liikmesriigi avalikule korrale, sisejulgeolekule, rahvatervisele või rahvusvahelistele suhetele (märge vormikohasel otsuse blanketil lahtris (I)) (digitaalse kohtutoimiku leheküljed (dtl-d) 4-5).
2.X esitas 29. detsembril 2023 Tallinna Halduskohtule hiljem täiendatud kaebuse PPA Narva piiripunktis 24. detsembril 2023 väljastatud sisenemiskeelu nr 2101230188045 tühistamiseks ja PPA kohustamiseks lubada kaebajal siseneda Eesti Vabariiki (dtl-d 2-3, 30).
3.Tallinna Halduskohus andis 2. jaanuari 2024. a määrusega kaebuse kohtualluvuse järgi üle Tartu Halduskohtule (dtl-d 14-15).
4.Tartu Halduskohus võttis 30. jaanuari 2024. a määrusega kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks PPA ning kohustas vastustajat kaebusele vastama (dtl-d 33-34).
5.PPA esitas 1. märtsil 2024 vastuse kaebusele (dtl-d 49-52).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
6.Kaebaja vaidlustab PPA 24. detsembril 2023 piiril väljastatud sisenemiskeelu otsuse, põhjendades, et vaidlusalune otsus on ebaseaduslik, see on tehtud kiirustades ning arvesse ei ole võetud kõiki juhtumi üksikasju. Kaebaja abikaasa elab alaliselt Soomes. Kõik piirid Venemaa ja Soome vahel on ajutiselt suletud, mistõttu ei ole kaebajal võimalik muud teed kaudu jõuda oma elukohta. Kaebaja on registreeritud Soome Vabariigis, kaebajal on sotsiaalnumber ning Soome Vabariigi poolt väljastatud juhiluba. Asjas tuleb teha positiivne otsus humanitaarsetel põhjustel, vastasel juhul rikutakse õigust pereelule.
7.Vastustaja on seisukohal, et kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Vastuses kaebusele märkis vastustaja järgmist. 1) Vaidlustatud otsuse näol oli tegemist Vabariigi Valitsuse 8. septembri 2022. a korraldusega nr 247 „Venemaa Föderatsiooni kodanike riigipiiri ületamise ajutine piiramine“ (korraldus nr 247) kehtestatud sanktsiooni rakendamisega. Korralduse nr 247 p 2 ap 10 sätestab, et riigipiiri on lubatud Eestisse sisenemise eesmärgil ületada Venemaa Föderatsiooni kodanikul, kelle Eestisse saabumine on vajalik humaansetel kaalutlustel. Korralduse nr 247 seletuskirja kohaselt on ap-s 10 sätestatud PPA-le võimalus arvestada humaanseid põhjuseid (raske haigus ja Eestisse reisimine ravi eesmärgil, olulised perekondlikud sündmused), mida hinnatakse igal üksikul juhul eraldi. 2) Korralduse nr 247 p 2 ap 7 sätestab, et riigipiiri on lubatud Eestisse sisenemise eesmärgil ületada Venemaa Föderatsiooni kodanikul, kes on transiidil Eesti territooriumi viivitamata läbimiseks oma elukohariiki jõudmiseks. 24. detsembril 2023 toimunud piirikontrolli käigus tuvastati, et kaebaja soovis siseneda Eestisse Venemaa Föderatsiooni passi ja Soome Vabariigi lühiajalise viisa alusel transiidiks, et jõuda Soome Vabariiki. Kaebaja elukohariik on Venemaa Föderatsioon. Sellest tulenevalt puudus kaebajal õigus Eesti Vabariiki sisenemiseks transiidi eesmärgil Soome Vabariiki reisimiseks ning PPA-l puudus kaalutlusõigus korralduse nr 247 kohaldamata jätmiseks. 3) Riigil on suveräänne õigus kontrollida välismaalaste riiki sisenemist, riigis viibimist ja riigist väljasaatmist. Rahvusvahelisest õigusest ega Euroopa Liidu (EL) õigusest ei tule kolmanda riigi kodanikule põhiõigust viisa alusel Schengeni alale sisenemiseks. Ka Euroopa Parlamendi ja
2(5)
3-23-3015
nõukogu määruse (EÜ) nr 810/2009, 13. juuli 2009 art 30 kohaselt ei anna ühtse viisa või piiratud territoriaalse kehtivusega viisa omamine automaatset sisenemise õigust. 4) Julgeolekuolukord Euroopas on alates 24. veebruarist 2022 põhimõtteliselt muutunud ning Vabariigi Valitsusel on rahvusvahelise sanktsiooni seadusest tulenevalt õigus kehtestada piiranguid Venemaa Föderatsiooni kodanikele nii välispoliitiliste eesmärkide täitmiseks kui ka Eesti julgeoleku ja huvide kaitseks.
KOHTU SEISUKOHT
8.Kaebaja on vaidlustanud tühistamisnõudega PPA Narva-1 piiripunktis 24. detsembril 2023 väljastatud sisenemiskeelu otsuse nr 2101230188045, millega keelduti kaebajat riiki lubamast. Ka on kaebaja esitanud kohustamisnõude lubada kaebajal siseneda Eesti Vabariiki.
9.Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 282 lg 1 kohaselt keelab PPA välismaalasel, kes ei vasta välispiiri ületamise nõuetele, Eestisse siseneda ning täidab tema kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/399, mis käsitleb isikute üle piiri liikumist reguleerivaid liidu eeskirju; ELT L 77, 23.03.2016, lk 1–52), toodud vormi (sisenemiskeelu otsus). Näidisvorm on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega nr 2016/399 (Schengeni piirieeskirjad).
10.Kaebaja suhtes on 24. detsembril 2023 vastav vorm täidetud ning tehtud on sisenemiskeelu otsus. Vaidlustatud otsusel on õigusliku alusena viide RiPS § 91 lg-le 1. Selle sätte kohaselt peetakse isikud, transpordivahendid ja kaup, kellele või millele piiriületamise luba ei antud, samuti ebaseaduslikult välispiiri ületanud isikud kinni ja saadetakse Euroopa Liidu õigusaktide, välislepingute ning seadustega ettenähtud korras tagasi riiki, kust või mille kaudu nad Eestisse saabusid või toimetati, arvestades Euroopa Liidu kodaniku seaduses sätestatud erisusi. Otsus on koostatud vormikohasel blanketil ning otsuse põhjendus on markeeritud märkega lahtris (I) „Peetakse ohtlikuks ühe või mitme Euroopa Liidu liikmesriigi avalikule korrale, sisejulgeolekule, rahvatervisele või rahvusvahelistele suhetele“. Otsuses sisaldub viide korraldusele nr 247.
11.Kaebaja on Vene Föderatsiooni kodakondsusega, kes saabus Narva-1 piiripunkti
24.detsembril 2023 kell 9.57. Kaebaja esitas Narva-1 piiripunktis piirikontrolli läbimiseks Venemaa Föderatsiooni passi ja Soome Vabariigi lühiajalise viisa. Kaebaja leiab, et vaidlusalune otsus on õigusvastane, kuna see on tehtud kiirustades ning asja otsustamisel ei ole arvesse võetud mh seda, et kaebaja abikaasa elab Soomes, kaebajal on Soome sotsiaalnumber ja Soome Vabariigi poolt väljastatud juhiluba. Kohus kaebaja eelnimetatud väidetega ei nõustu.
12.Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. a määrus (EL) 2016/399 käsitleb isikute üle piiri liikumist reguleerivaid liidu eeskirju (Schengeni piirieeskirjad). Nimetatud määruse artikkel 6 lg 1 p-st e tuleneb, et kolmandate riikide kodanikud ei tohi ohustada ühegi liikmesriigi sisejulgeolekut või rahvusvahelisi suhteid. Riigil on suveräänne õigus kontrollida välismaalaste riiki sisenemist, riigis viibimist ja riigist väljasaatmist. Rahvusvahelisest õigusest ega EL-i õigusest ei tule kolmanda riigi kodanikule põhiõigust viisa alusel Schengeni alale sisenemiseks. Vastustaja märgib õigesti, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 810/2009, millega kehtestatakse ühenduse viisaeeskiri, artikkel 30 kohaselt ei anna ühtse viisa või piiratud territoriaalse kehtivusega viisa omamine automaatset sisenemise õigust. Vastav otsus tehakse piiripunktis. Seega, kuigi Soome konsulaat kontrollis kaebaja vastavust viisa väljastamise tingimustele ning väljastas talle lühiajalise Schengeni viisa, ei garanteeri viisa olemasolu automaatset Eesti Vabariiki sisenemise õigust. Soome Vabariigi väljastatud Schengeni viisa ei 3(5)
3-23-3015
andnud kaebajale automaatset sisenemisõigust Eestisse, sest Eesti Vabariik on kehtestanud riigi julgeoleku huvides ja avaliku korra tagamise eesmärgil täiendavad piirangud.
13.RiPS § 17 lg 1 p 1 kohaselt on riigi julgeoleku huvides, avaliku korra tagamiseks, rahva tervist ohustada võiva olukorra ennetamiseks või lahendamiseks, samuti välisriigi palvel Vabariigi Valitsusel õigus ajutiselt piirata riigipiiri ületamist või see peatada. Nimetatud sätte alusel otsustas Vabariigi Valitsus 8. septembri 2022. a korraldusega nr 247 Venemaa Föderatsiooni agressiooni tõttu Ukrainas ajutiselt piirata Eestisse sisenemise eesmärgil kehtiva lühiajalise viisaga Venemaa Föderatsiooni kodanike välispiiri ületamist. Korraldusest nähtub, et selle eesmärk on kehtestada piirang Venemaa Föderatsiooni kodanikele, kes soovivad Eesti või teise Schengeni konventsiooni osalisriigi antud lühiajalise viisaga ületada välispiiri Eestisse sisenemise eesmärgil. Korralduse nr 247 p-s 2 on välja toodud erandid, millistel juhtudel on Venemaa Föderatsiooni kodanikul õigus Eesti Vabariiki siseneda.
14.Korraldusest nr 247 ilmneb, et Venemaa Föderatsiooni kodanikele on Eesti Vabariiki sisenemise keeld kehtestatud riigi julgeoleku huvides ja avaliku korra tagamiseks. Korralduse põhjendustes on märgitud, et avalike allikate kohaselt toetab valdav osa Venemaa Föderatsiooni elanikest Venemaa Föderatsiooni võimude alustatud sõda ja selle laiendamist, mistõttu tuleb hetke julgeolekuolukorras arvestada Venemaa kodanike puhul Venemaa Föderatsiooni konstitutsiooni § 59 lõiget 1, mille kohaselt on isamaa kaitse iga Venemaa Föderatsiooni kodaniku kohus ja kohustus, aga ka Venemaa mõjutustegevust, mis on muutunud oluliselt aktiivsemaks ka väljaspool Venemaa Föderatsiooni, sh Eestis. Ühtlasi on korralduse andmisel arvestatud võimalusega, et Venemaa Föderatsiooni valitsev režiim võib kasutada ära enda kodanikest eraisikuid, et pääseda mööda Venemaa Föderatsioonile kehtestatud sanktsioonidest, või muude tegude toimepanemiseks, mis kahjustaksid oluliselt Eesti rahvusvahelist mainet ning majandust, ning leitud, et Venemaa Föderatsiooni jätkuva sõjategevuse tõttu Ukrainas tuleb ennetavalt maandada Venemaa Föderatsiooni kodanike sisserändega kaasnevaid ohte julgeolekule, sest Venemaa Föderatsioonist lähtuv potentsiaalne sõjaline ja mittesõjaline oht mõjuks realiseerumisel väga kahjustavalt Eesti Vabariigi kultuurile ja majandusele ning riigi rahvusvahelisele mainele. Vabariigi Valitsuse hinnangul võivad Venemaa sõda toetavad isikud kujutada ohtu riigi julgeolekule ja selle ohu maandamiseks otsustati riigi julgeoleku huvides ja avaliku korra tagamiseks kehtestada täiendavad piirangud riigipiiri ületamisele.
15.Kohus nõustub vastustajaga, et kaebajale ei saanud praegusel juhul anda luba riiki sisenemiseks ning seda ei muuda ka asjaolu, et kaebajal elab Soomes abikaasa. Vaidlustatud sisenemiskeelu otsuse näol on tegemist korraldusega nr 247 kehtestatud sanktsiooni rakendamisega. Korraldus nr 247 kujutab endast kodakondsuspõhist sanktsiooni ning selle subjektideks on kõik Venemaa Föderatsiooni kodanikud. Kui riiki viisa alusel siseneda sooviv isik ühelegi korralduse nr 247 p-s 2 sätestatud erandile ei vasta, siis ei ole avalikul võimul kehtiva õiguse normidest tulenevalt kohustust igal üksikjuhul isikust lähtuvat ohtu ja maailmavaadet hindama hakata (vt ka Tallinna Halduskohtu 15. septembri 2023. a otsused asjades nr 3-22-2259 (p 13) ja nr 3-22-2057 (p 12)). Kaebaja ei kuulunud ühegi korralduse nr 247 p-s 2 välja toodud erandi alla, mis oleks võimaldanud teda riiki lubada. Korralduse nr 247 p 2 ap 1 kohaselt võis (ja võib ka käesoleval ajal) sugulaste külastamise eesmärgil riiki lubada Venemaa Föderatsiooni kodaniku, kes külastab Eestis elavat Eesti kodanikust või Eesti pikaajalist elamisluba omavast isikust otsejoones alanejat või ülenejat sugulast või abikaasat. Korraldusest nr 247 nähtuvalt ei saa riiki lubada Venemaa Föderatsiooni kodanikku, kelle eesmärk on riik transiidi korras läbida, et külastada mõnes teises riigis elavat lähisugulast. Korralduse nr 247 p 2 ap 7 järgi on transiidina Eesti Vabariigi läbimine lubatud Venemaa Föderatsiooni kodanikule üksnes juhul, kui ta on suundumas oma elukohariiki. Vaidlus puudub selles, et kaebaja abikaasa ei ela Eestis ning kaebaja ei soovinud 23. detsembril 2023 Eesti 4(5)
3-23-3015
Vabariiki siseneda ka elukohariiki jõudmise eesmärgil. Soome Vabariik ei muutu kaebaja elukohariigiks tema abikaasa Soomes elamise, lühiajalise viisa väljastamise ega sotsiaalnumbri või juhiloa olemasolu tõttu. Kaebaja elukoht on jätkuvalt Venemaa Föderatsioon. Vaidlust ei saa olla ka selles, et humaanseid põhjuseid riiki lubamiseks ei esinenud (vt määruse nr 247 p 2 ap 10). Seega ei olnud kaebajal Eesti Vabariiki sisenemise õigust.
16.Arvestades julgeolekuolukorda ja korraldusega nr 247 kehtestatud piiranguid, leidis vastustaja õigesti, et kaebajat kui Venemaa Föderatsiooni kodanikku tuleb pidada ohtlikuks ühe või mitme EL-i liikmesriigi avalikule korrale, sisejulgeolekule, rahvatervisele või rahvusvahelistele suhetele. Kaebaja riiki sisenemise keelu puhul on tegemist proportsionaalse abinõuga tagamaks riigi julgeolek ning viimane kaalub üles mittekodanikust üksikisiku soovi riiki siseneda (vt ka Tallinna Halduskohtu 15. septembri 2023. a otsused asjades nr 3-22-2259 (p18) ja nr 3-22-2057 (p 21)). Kohus möönab kaebaja õiguste riivet pereelule, kuid leiab, et tegemist on kujunenud rahvusvahelises olukorras proportsionaalse abinõuga, et tagada Eesti Vabariigi julgeolek ja stabiilsus.
17.Seega puuduvad alused vaidlustatud otsuse tühistamiseks. Kuna sisenemiskeelu kohaldamine oli õiguspärane, siis puudub ka alus kaebaja kohustamisnõude rahuldamiseks.
18.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab kaebuse rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmise taotlust esitanud ning tema võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1 ls 4).
19.Asjas tehtava kohtuotsuse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.