Haldusasja number Otsuse kuupäev Kohtunik Haldusasi Menetlusosalised Asja läbivaatamine
3-22-2378 11. oktoober 2024 Maria Lõbus Liudmila Bogdanova kaebus Politsei- ja Piirivalveameti vastu varalise kahju 577,73 eurot hüvitamise nõudes Kaebaja – Liudmila Bogdanova, esindaja vandeadvokaat Kristel Viru Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Kärt Kasepõld Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Liudmila Bogdanova kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 11. november 2024. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lõike 1 punkt 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lõige 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lõige 6).
1.Venemaa Föderatsiooni kodanik Liudmila Bogdanova (edaspidi kaebaja) soovis 8. oktoobril 2022 siseneda Narva piiripunkti kaudu Eesti Vabariiki. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) koostas 8. oktoobril 2022 kaebajale piiril väljastatud sisenemiskeelu. Sisenemiskeelu põhjenduseks oli see, et kaebajat peetakse ohtlikuks ühe või mitme Euroopa Liidu liikmesriigi avalikule korrale, sisejulgeolekule, rahvatervisele või rahvusvahelistele suhetele. Sisenemiskeelus viidati Vabariigi Valitsuse korraldusele nr 247.
2.Kaebaja esitas 7. novembril 2022 Tallinna Halduskohtule PPA vastu kaebuse sisenemiskeelu tühistamiseks ja varalise kahju 577,73 eurot hüvitamiseks. Tallinna Halduskohus andis 16. novembri 2022. a määrusega kaebuse vastavalt kohtualluvusele üle Tartu Halduskohtule. Asi saabus Tartu Halduskohtusse 8. detsembril 2022.
3.Tartu Halduskohus tagastas 18. septembri 2023. a määrusega kaebuse sisenemiskeelu tühistamise nõude osas ning võttis kaebuse menetlusse varalise kahju 577,73 eurot hüvitamise nõude osas.
Vastustaja palus 20. novembri 2023. a vastuses jätta kaebuse rahuldamata.
Kaebaja esitas 3. jaanuaril 2024 täiendava seisukoha.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
6.Kaebaja selgitas kaebuses, et tema tütar I. Chikalova elab Šveitsis koos abikaasaga, kes on Saksamaa kodanik. I. Chikalovale on väljastatud elamisluba kuni 12. veebruarini 2023. I. Chikalova peres sündis 27. veebruaril 2022 tütar, kes on Saksamaa kodanik. Kaebajale on väljastatud Šveitsi viisa tähtajaga kuni 17. märts 2023. Kaebaja planeeris oma pereliikmete (sh tütar ja lapselaps) külastamist 9. oktoobril 2022, milleks tal oli ostetud lennupilet Tallinnast Šveitsi. Eestit oli plaanis kasutada transiitriigina. Kaebaja saabus Eesti Vabariigi piiriületuspunkti 8. oktoobril 2022. Tal olid kaasas järgmised dokumendid: 1) I. Chikalova põhjendus ja kutse, milles oli selgitatud, et külastus on humanitaarsetel kaalutlustel; 2) lapselapse sünnitunnistus ning tõendid sugulussidemete kohta; 3) tõend lennupileti ning tervisekindlustuse kohta; 4) tõend I. Chikalova Šveitsi elamisloa kohta. Narva piiriületuspunktis teatati kaebajale, et tal ei ole võimalik riiki siseneda, ja väljastati sisenemiskeeld. Piiriületuspunktis selgitati kaebajale, et piiriületus on võimalik vaid lähisugulase juuresolekul, millest kaebaja teavitas kohe oma tütart I. Chikalovat. I. Chikalova oli vastustaja ametnike juhistest lähtudes sunnitud viivitamatult suunduma Tallinnasse. I. Chikalova saabus Narva piiriületuspunkti 9. oktoobril 2022 ning kohapeal teatati, et hoolimata lähisugulase saabumisest, ei ole võimalik kaebajat riiki lubada. Lõpuks kaebajal siiski lubati riiki siseneda. Sisenemiskeeld on vastuolus Vabariigi Valitsuse 8. septembri 2022. a korralduse nr 247 (edaspidi korraldus nr 247) punkti 2 alapunktiga 10 ning Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) 2016/399, 9. märts 2016, mis käsitleb isikute üle piiri liikumist reguleerivaid liidu eeskirju (Schengeni piirieeskirjad) (edaspidi määrus nr 2016/399) artikli 6 lõikega 1. Korralduse nr 247 punkti 2 alapunkti 10 kohaselt on riigipiiri lubatud Eestisse sisenemise eesmärgil ületada Venemaa Föderatsiooni kodanikul, kelle Eestisse saabumine on vajalik
3-22-2378 humaansetel kaalutlustel. Korralduse nr 247 punkti 2 alapunkti 10 kohta on korralduse seletuskirjas märgitud järgmist: „Lisaks on alapunktis 10 sätestatud PPA-le võimalus arvestada humaanseid põhjuseid (raske haigus ja Eestisse reisimine ravi eesmärgil, olulised perekondlikud sündmused), mida hinnatakse igal üksikul juhul eraldi“. Eeltoodust tuleneb, et antud juhul oli vastustaja kaalutlusotsus, kas kaebajale antakse luba riigipiiri ületada või mitte. Vastustajal tuli kaaluda kaebajaga seonduvaid alljärgnevaid asjaolusid: kaebaja soovis Eestit kasutada üksnes transiitriigina – tema soovi sõita kohe Tallinnast edasi Šveitsi tõendasid lennupilet ja muud tõendid, mis kinnitasid, et reisi eesmärk oli lapse ja lapselapse külastamine; kaebajal on kehtiv Šveitsi viisa; kaebaja otsene alaneja sugulane (tütar) elab Šveitsis elamisloa alusel; kaebaja lapselaps (perekonnaliige) on Saksamaa kodakondsusega, ta on sündinud 27. veebruaril 2022 ning ta elab Šveitsis. Kuna korralduse nr 247 punkti 2 alapunkt 10 nimetab üheks erandiks riiki sisenemisel humaansed kaalutlused, milleks on ka seletuskirja kohaselt perekondlikud põhjused, siis on kahtlemata selliseks kaalutluseks ja põhjuseks Euroopa Liidu liikmesriigi kodanikuks oleva lapselapse sünd ja lapselapse külastus. Loa andmata jätmine tähendaks seda, et kaebajal ei oleks võimalik oma lapselast näha ega külastada, mis oleks ebainimlik. Sisenemiskeelu väljastamisel on rikutud kaalutlusreegleid ning sellest ei nähtu, et oleks üldse kaalutud kaebajaga seonduvaid asjaolusid ning korralduse nr 247 punkti 2 alapunkti 10 rakendamist. Kaebaja puhul olid täidetud kõik määruse nr 2016/399 artikli 6 lõikes 1 loetletud kriteeriumid. Esiteks, kaebajal on kehtiv reisidokument, mis on välja antud 26. oktoobril 2021 ja mis kehtib kuni 26. oktoobrini 2031. Teiseks, kaebajal on kehtiv Šveitsi viisa, mis kehtib kuni 17. märtsini 2023. Kolmandaks, kaebaja tõendas piiriületusel, et tema viibimise eesmärk on Eesti läbimine sooviga külastada Šveitsis elavat tütart ja hiljuti sündinud lapselast. Kaebajal on piisavalt raha nii viibimise ajaks kui ka tagasipöördumiseks. Neljandaks, kaebaja kohta ei olnud Schengeni infosüsteemi kantud hoiatust sisenemise keelamise eesmärgil. Viiendaks, kaebaja ei ohusta mitte kuidagi ühegi liikmesriigi avalikku korda, sisejulgeolekut, rahvatervist ega ka rahvusvahelisi suhteid, vaid kaebaja on üle 60-aastane vanaema, kes soovis külastada oma hiljuti sündinud lapselast ja tütart ning abistada oma tütart lapselapse eest hoolitsemisel. Selleks, et teha kaebajale etteheide, justkui ta ohustaks Eesti või mõne teise riigi sisejulgeolekut või rahvusvahelisi suhteid, peaks selline hinnang põhinema kaebaja isikul, mitte tema rahvusel. Eeltoodust tulenevalt on korralduse nr 247 punkt 1 vastavas osas vastuolus Euroopa Liidu õigusega, kuivõrd määruse nr 2016/399 artikli 6 lõike 1 punkt e ei anna siseriiklikult õigust kehtestada üldsõnaliselt ühe riigi kodanike suhtes sisenemiskeeldu ilma, et oleks konkreetsetele tõenditele või asjaoludele tuginedes võimalik väita, et konkreetne isik ohustab liikmesriigi avalikku korda, sisejulgeolekut, rahvatervist või rahvusvahelisi suhteid. Kaebajale on vastustaja õigusvastase tegevuse tulemusena tekkinud kahju, kuivõrd kaebaja on pidanud paluma oma tütrel sõita Eestisse selleks, et kaebajal oleks võimalik Eestist edasi sõita Šveitsi. Sellised juhised andis kaebajale vastustaja, sest vastustaja ametnikud selgitasid, et kaebaja riiki sisenemiseks peab kaebaja kutsuma endale järgi mõne sugulase, kes viibib Euroopa Liidus seaduslikul alusel. Jääb arusaamatuks, millest tulenevalt selline korraldus on kaebajale antud. Kui vastustaja oleks kaebaja lubanud riiki ilma õigusvastase otsuse tegemiseta ning ilma õigusvastaseid juhiseid andmata, siis ei oleks kulu tekkinud. Kaebaja ja kaebaja tütre vahelise kokkuleppe järgi peab kaebaja tütrele kulud hüvitama. Kaebajale on seoses vastustaja õigusvastase tegevusega tekkinud alljärgnev kahju (577,73 eurot): lennupileti kulu seoses kaebaja tütre lennuga Šveitsist kokku summas 472,49 eurot; rongipileti kulu seoses kaebaja tütre sõiduga Tallinnast Narva summas 12,92 eurot; hotellikulu summas 92,32 eurot.
3-22-2378
7.Vastustaja selgitas vastuses kaebusele, et kaebaja ei esitanud 8. oktoobril 2022 Narva piiripunktis I. Chikalova kutset, lapselapse sünnitunnistust, tõendeid sugulussidemete kohta, tõendeid lennupileti ja tervisekindlustuse kohta ega tõendit I. Chikalova Šveitsi elamisloa kohta. Korralduse nr 247 punkt 1 sätestab, et Venemaa Föderatsiooni agressiooni tõttu Ukrainas ajutiselt piirata Eestisse sisenemise eesmärgil kehtiva lühiajalise viisaga Venemaa Föderatsiooni kodanike välispiiri ületamist. Korralduse seletuskirja kohaselt rakendatakse riiki sisenemise keeldu sõltumata sellest, et isikul on kehtiv lühiajaline viisa ja ta täidab muud Schengeni piirieeskirjadega kehtestatud riiki sisenemise tingimused. Välispiiri ületamise piirang rakendub kõikidele Venemaa Föderatsiooni kodanikele, kes soovivad Eestisse siseneda, sõltumata sisenemise eesmärgist või reisi sihtriigist. Põhimõtteliselt on korralduse näol tegu mittehädavajaliku reisimise piiramisega ning piirangu subjektideks olevatel Venemaa Föderatsiooni kodanikel puudub inimõigus Eestisse saabuda ja siin viibida. Erandid, millal on Venemaa Föderatsiooni kodanikul lubatud riigipiiri Eestisse sisenemise eesmärgil ületada, on loetletud korralduse nr 247 punktis 2. Kuna 8. oktoobril 2022 teada olnud info põhjal ei kohaldunud kaebajale ükski korralduse nr 247 punktis 2 sätestatud erand, puudus kaebajal õigus Eestisse transiidi eesmärgil siseneda, mistõttu väljastas vastustaja kaebajale sisenemiskeelu. Korralduse nr 247 punkti 2 alapunkti 10 sõnastusest nähtub, et humaansed põhjused peavad olema seotud Eestiga. Näiteks olulise perekondliku sündmuse korral peab sündmus toimuma Eestis. Praegusel juhul ei olnud Eesti kaebaja sihtriigiks, vaid kaebaja soovis Eestisse siseneda transiidi eesmärgil, et külastada Šveitsis elavat tütart ja lapselast. Kaebajal ei olnud hädavajalik just Eesti kaudu Šveitsi lennata. Transiidi eesmärgil Eestisse sisenemine, et külastada sihtriigis elavaid lähisugulasi, ei ole humaanne kaalutlus korralduse nr 247 tähenduses. Korralduse nr 247 üheks eesmärgiks on survestada Venemaa Föderatsiooni lõpetama sõjalist agressiooni Ukraina vastu. Venemaa Föderatsiooni kui agressorriigi kodanike ilmajätmine välisriikide hüvedest (nt välisriigi transiitriigina kasutamine), toetab korralduse nr 247 eesmärgi saavutamist. Tallinna Halduskohus on asjas nr 3-23-59 sedastanud, et iga üksiku kodaniku osas sanktsiooni kohaldamine saabki lõpptulemusena mõjutada ka agressorriigi poliitilist juhtkonda või rahvast tegemaks õigeid valikuid, s.o rünnakut lõpetama. Kui võimaldada Venemaa Föderatsiooni kodanikel piiranguteta teistesse riikidesse reisida, puuduks Venemaa Föderatsioonil vajadus oma tegevust muuta. Sisenemiskeelu väljastamisel selgitati kaebajale ning telefoni teel ka tema tütrele korduvalt, et Eestisse saab siseneda ainult juhul, kui sisenetakse koos Euroopa Liidu kodanikust pereliikmega. Tegemist oli selgitamise, mitte kaebaja kohustamisega kutsuda tütar piiripunkti vastu. 9. oktoobril 2022 soovis kaebaja uuesti Eestisse siseneda, aga seekord oli kaebaja tütar tulnud Šveitsist kaebajale piiripunkti vastu. Kuna kaebaja tütar ei olnud Euroopa Liidu, vaid Venemaa Föderatsiooni kodanik, kellel oli Šveitsi elamisluba, siis selgitati neile, et kaebajal puudub jätkuvalt alus Eestisse siseneda. Kaebaja ja tema tütrega vesteldes selgus, et kaebaja lapselaps on Saksamaa kodanik. Hinnanud kogu juhtumit igakülgselt ning arvestanud asjaolu, et kaebaja lapselaps oli Euroopa Liidu kodanik, tegi vastustaja väga suure erandi ning lubas kaebajal siiski humaansetel kaalutlustel Eestisse siseneda. Kuigi vastustaja on seisukohal, et kahju hüvitamiseks puudub alus, juhib vastustaja tähelepanu asjaolule, et hotellis ööbimise eest on tasutud 7. oktoobril 2022 ehk päev enne seda, kui kaebajale väljastati sisenemiskeeld. Seega ei saa hotellis ööbimise kulu olla põhjuslikus seoses kaebaja sisenemiskeeluga. Lisaks ei ole kaebaja tõendanud, et tal on kohustus tütrele tema reisikulud hüvitada.
3-22-2378
8.Kaebaja selgitas täiendavas seisukohas, et korralduses nr 247 ei ole täpsustatud, et on välistatud Eestisse sisenemine vaid transiidi eesmärgil, kui lõppeesmärk on siiski seotud humaanse kaalutlusega. Vastupidine tõlgendus ei oleks ka loogiline, sest kui kõik riigid keelduksid kaebajat riiki lubamast, ei olekski tal võimalik Šveitsi oma lapselapse juurde pääseda, kuivõrd lapselaps ei ela üheski Venemaaga piirnevas riigis. Otse Šveitsi ei ole Venemaalt võimalik sõita. Ometigi on aga lähisugulase (lapselapse) nägemine ilmselgelt inimese põhiõigus ja enam humaansemat kaalutlust oleks keeruline leida. Vastustaja tagantjärele otsitud väited, justkui oleks vastustaja saanud teadlikuks kaebaja lapselapse olemasolust alles 9. oktoobril 2022, on ilmselge vale. Kaebaja ainus argument, miks ta üldse Eestit läbida soovis, oli seotud sellega, et ta läheb külla oma lapselapsele, kes elab Šveitsis. Seda seletas 8. oktoobril 2022 piiriametnikule kaebaja. Kaebajal olid piiriületusel kaasas lapselapse sünnitunnistus ja ka teised dokumendid, mida ta ametnikule 8. oktoobril 2022 tutvustas. Kaebajal oli kaasas ka kaebaja tütre 1. oktoobri 2022 selgitus, milles on sõnaselgelt viidatud lapselapsele ja sellele, et kaebaja külastab oma tütart ja lapselast, et neid aidata. Kaebaja tütar ja tema abikaasa andsid kaebajale 2022. a märtsis üle kõik dokumendid, et ta saaks need piiri ületades ametnikele esitada. Kaebaja tütar broneeris hotelli, mille broneeringut oli võimalik tühistada kuni 8. oktoobrini 2022 kella 14.00-ni. Kaebaja tütar oleks hotelli broneeringu tühistanud kohe, kui kaebaja oleks Eestisse saanud siseneda, kuid kahjuks ei olnud 8. oktoobril 2022 kell 14.00 veel selge, kas kaebajal lubatakse Eestisse siseneda. Samuti oli tegemist äärmiselt stressirohke päevaga, sest kaebajaga olid pidevalt telefoniühenduses kõik tema Šveitsi pereliikmed, et teda kuidagi distantsilt aidata. Seetõttu ei olnudki kaebajal võimalik informeerida tütart, et ta broneeringu tühistaks ning tütrel ei olnud võimalik broneeringut ka õigeaegselt tühistada.
KOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
9.Kohtu menetluses on kaebaja poolt PPA vastu esitatud varalise kahju 577,73 eurot hüvitamise nõue. Kaebaja leiab, et varaline kahju on põhjustatud seetõttu, et PPA ei lubanud tal 8. oktoobril 2022 Narva piiripunkti kaudu Eestisse siseneda ning PPA andis kaebajale eksliku juhise, et piiriületuseks peab kaebaja tütar piiripunkti kohale tulema.
10.Riigivastutuse seaduse § 7 lõike 1 järgi võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Kahjuhüvitise väljamõistmiseks peavad olema täidetud kõik viidatud sättes loetletud tingimused. Kui kasvõi üks tingimustest on täitmata, tuleb hüvitamiskaebus jätta rahuldamata.
11.Kohus hindab esmalt seda, kas 8. oktoobril 2022 kaebajale väljastatud sisenemiskeeld oli õigusvastane.
12.Kaebaja on Venemaa Föderatsiooni kodanik ja tal oli 8. oktoobril 2022 kehtiv Šveitsi lühiajaline viisa (C-viisa). Eesti Vabariigi Valitsus on 8. septembril 2022 andnud riigipiiri seaduse § 17 lõike 1 punkti 1 alusel välja korralduse nr 247, mis jõustus 19. septembril 2022. Korralduse nr 247 punkti 1 kohaselt piiratakse ajutiselt Venemaa Föderatsiooni agressiooni tõttu Ukrainas Venemaa Föderatsiooni kodanike poolt välispiiri ületamist Eestisse sisenemise
3-22-2378 eesmärgil kehtiva lühiajalise viisaga. Erandid, millal Venemaa Föderatsiooni kodanik võib siiski riigipiiri Eestisse sisenemise eesmärgil ületada, on toodud korralduse nr 247 punktis 2. Kaebaja leiab, et tema puhul esines korralduse nr 247 punkti 2 alapunktis 10 sätestatud alus ehk Eestisse saabumine on vajalik humaansetel kaalutlustel. Kaebaja selgitas, et tema tütar elab koos Saksamaa kodanikust abikaasaga Šveitsis. Kaebaja tütre perre sündis 27. veebruaril 2022 laps, kes on Saksamaa kodanik. Kaebaja soovis 8. oktoobril 2022 Eestisse siseneda transiidi eesmärgil, et Tallinnast lennata Šveitsi tütart ja lapselast vaatama.
13.Korralduse nr 247 seletuskirjas1 on märgitud, et korralduse punkti 2 alapunktis 10 on PPA-le antud võimalus igal üksikul juhul eraldi hinnata, kas esinevad humaansed põhjused Eestisse sisenemiseks. Seega on PPA-l korralduse nr 247 punkti 2 alapunkti 10 kohaldamisel kaalutlusõigus. Kohus saab hinnata, kas vastustaja on kaalutlusõigust teostanud nõuetekohaselt.
14.Vastustaja on selgitanud, et lähtus kaebaja Eestisse mittelubamisel korralduse nr 247 eesmärgist survestada Venemaa Föderatsiooni lõpetama provotseerimata ja põhjendamatu sõjaline agressioon Ukraina vastu, jättes Venemaa Föderatsiooni kodanikud ilma välisriikide hüvedest (nt välisriigi transiitriigina kasutamine). Vastustaja märkis, et kui võimaldada Venemaa Föderatsiooni kodanikel piiranguteta teistesse riikidesse reisida, puuduks Venemaa Föderatsioonil vajadus oma tegevust muuta. Kohus leiab, et tegu on asjakohase kaalutlusega. Mistahes riik on juriidiline konstruktsioon ning tegutseb ja kannab vastutust oma inimeste, ennekõike kodanike kaudu. Iga üksiku kodaniku osas sanktsiooni kohaldamine saabki lõpptulemusena mõjutada ka agressorriigi poliitilist juhtkonda või rahvast tegemaks õigeid valikuid, s.o rünnakut lõpetama. (Vt Tallinna Halduskohtu 2. mai 2023. a otsus asjas nr 3-23-59, punkt 6.) Venemaa Föderatsiooni kodanike võimaluste piiramise kaudu Venemaa Föderatsiooni survestamine sõjalist agressiooni lõpetama on poliitiliselt oluline Eestile kui rahvusvahelist õigust ja teiste riikide territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust austavale ja inimõigusi kaitsvale riigile. Taolisest kaalukast ja rahvusvaheliselt tähtsast eesmärgist kõrvalekaldumist määruse nr 247 punkti 2 alapunkti 10 kaudu saab õigustada üksnes konkreetse Venemaa Föderatsiooni kodanikuga seotud väga mõjuv inimlik põhjus, mille tõttu on tal vältimatult vajalik siseneda Eestisse. Vastustaja leidis, et kaebaja soov kasutada Eestit transiitriigina eesmärgil, et külastada Šveitsis elavat tütart ja lapselast, ei olnud niivõrd kaalukas, et lubada tal Eestisse siseneda, sest kaebajal ei olnud hädavajalik just Eesti kaudu Šveitsi lennata. Kohtu hinnangul on tegu asjakohase kaalutlusega. Eesti ei ole Venemaa Föderatsiooni kodanike jaoks ainus riik, mille kaudu on võimalik Šveitsi reisida. On mitmeid riike, kes Venemaa sõjalisest agressioonist hoolimata lubavad Venemaa Föderatsiooni kodanikel oma territooriumile siseneda ja mille kaudu on võimalik reisida Šveitsi. Seetõttu on asjakohatud kaebaja arutlused selle kohta, et kui ükski riik ei lubaks tal oma territooriumile siseneda, ei saakski ta oma lapselast näha. Kaebajal ei olnud vältimatult vajalik Eesti kaudu Šveitsi reisida. Kaebaja soov oma lapselast näha võib kvalifitseeruda humaanseks kaalutluseks määruse nr 247 punkti 2 alapunkti 10 tähenduses siis, kui kaebaja lapselaps elaks Eestis või kui Eesti oleks kaebaja jaoks ainus riik, mille kaudu oleks võimalik Šveitsis elava lapselapse juurde pääseda. Praeguses olukorras ei olnud tegu kummagi juhtumiga. Asjaolu, et kaebaja soovis lapselapse juurde reisida just Eesti kaudu, mitte mõne teise riigi kaudu, ei ole käsitatav kaaluka põhjusena Eestisse sisenemiseks. Kohtupraktikas on ka varem rõhutatud, et korraldusest nr 247 nähtuvalt ei saa riiki lubada Venemaa Föderatsiooni kodanikku, kelle eesmärk on riik transiidi korras läbida, et külastada
3-22-2378 mõnes teises riigis elavat lähisugulast (vt Tartu Halduskohtu 10. aprilli 2024. a otsus asjas nr 3-23-3015, punkt 15). Kohus leiab, et praegusel juhul ei ole määravat tähendust ka sellel, kas vastustaja sai 8. oktoobril 2022 teada, et kaebaja lapselaps on Saksamaa kodanik, sest ka see asjaolu ei oleks eelnevalt esile toodud kaalutlusi arvestades olnud tõlgendatav humaanse kaalutlusena määruse nr 247 punkti 2 alapunkti 10 tähenduses. Nagu öeldud, ei elanud kaebaja lapselaps Eestis ja kaebajal oli võimalik lapselapse juurde reisida teiste riikide kaudu, mistõttu ei olnud kaebaja sisenemine Eestisse vältimatult vajalik. See, et vastustaja otsustas sündmuste käiku arvestades (kaebaja teistkordne katse piiri ületada järgmisel päeval ehk 9. oktoobril 2022 ning kaebaja tütre kiire kohale reisimine Šveitsist Narva piiripunkti 9. oktoobriks 2022, jättes Šveitsi maha oma umbes seitsmekuuse lapse) omistada 9. oktoobril 2022 kaebaja lapselapse kodakondsusele erandkorras kaalukama tähenduse ja lubada kaebajal Eestisse siseneda, ei tähenda, et vastustaja oleks 8. oktoobril 2022 teinud kaalutlusvea. Kokkuvõttes leiab kohus, et korralduse nr 247 eesmärki arvestades on vastustaja 8. oktoobril 2022 õigesti leidnud, et kaebaja soov kasutada Eestit transiitriigina Šveitsis elava tütre ja lapselapse külastamiseks ei ole piisav selleks, et lubada kaebajal siseneda Eestisse humaansetel kaalutlustel. Vastustaja keelas 8. oktoobril 2022 kaebajal Eestisse siseneda õiguspäraselt. Argumendid kaebaja sisenemise keelamise kasuks olid ülekaalukad.
15.Kaebaja on vastustaja õigusvastase ja kahju põhjustava tegevusena esile toonud ka selle, et vastustaja nõudis 8. oktoobril 2022, et kaebaja piiriületuse lubamiseks peab piiripunkti kohale tulema lähisugulane, mistõttu pidi Šveitsist kohale reisima kaebaja tütar. Vastustaja on kohtule esitanud 8. oktoobril 2022 kaebajale sisenemiskeelu väljastanud ametniku M. Lazareva seletuskirja, kus ta kirjeldab, et kaebajale ja telefonis ka tema tütrele selgitati 8. oktoobril 2022, et erisust saab kaebajale humaansetel kaalutlustel teha, kui ta reisib koos perekonnaliikmega, kes on Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik. M. Lazareva sõnul kaebaja tütar sellega ei nõustunud ning oli seisukohal, et tema emal on õigus Šveitsi reisida läbi Eesti. Kohtul ei ole mõistlikku põhjust M. Lazareva selgitustes kahelda. Seega selgitas vastustaja 8. oktoobril 2022 nii kaebajale kui ka tema tütrele, et vastustaja saaks käsitada humaanse kaalutlusena üksnes seda, kui kaebaja sooviks Eestisse siseneda koos perekonnaliikmega, kes on Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik. Kaebaja tütar on Venemaa Föderatsiooni kodanik, mistõttu tema kohalolek poleks kaebaja Eestisse sisenemiseks õigust andnud. Vastustaja selgitustest hoolimata otsustas kaebaja tütar Šveitsist Narva piiripunkti kohale reisida. Reisimisega seotud kulud ei ole vastustajale etteheidetavad, sest kaebaja tütar otsustas ise vastustaja selgitusi eirata ja kohale tulla. Vastustaja ei ole kaebajale ega tema tütrele ekslikke juhiseid andnud, mistõttu pole alust pidada vastustaja tegevust õigusvastaseks.
16.Kohus jätab tähelepanuta kaebaja väited selle kohta, et ta ei ohustanud ühegi liikmesriigi sisejulgeolekut ega rahvusvahelisi suhteid ning et korralduse nr 247 punkt 1 on vastuolus Euroopa Liidu õigusega, sest kehtestab üldsõnaliselt ühe riigi kodanikele sisenemiskeelu, ilma et kontrollitaks, kas konkreetsest isikust lähtub oht. Kohus märgib, et kaebaja ei ole tähtaegselt tühistamisnõudega vaidlustanud korraldust nr 247, mis on üldkorraldus ehk haldusakt haldusmenetluse seaduse § 51 lõike 2 tähenduses. Seega tuleb kohtul lähtuda sellest, et korraldus nr 247 on kehtiv ja täitmiseks kohustuslik haldusakt. Kohus osutab siiski, et praeguses kriitilises rahvusvahelises julgeolekuolukorras ei pea Eesti riik võtma endale kohustust selgitada välja iga Eestisse saabuva Venemaa Föderatsiooni kodaniku ohtlikkus ja maailmavaade. Piisav on tugineda avalikest allikatest pärinevale
3-22-2378 teabele, mille kohaselt toetab valdav osa Venemaa Föderatsiooni kodanikest Venemaa Föderatsiooni võimude alustatud sõda Ukraina vastu ja selle laiendamist. Seda arvestades on põhjendatud eeldada, et igast Venemaa Föderatsiooni kodanikust võib lähtuda Eesti Vabariigi julgeolekule ja avalikule korrale oht. Korraldus nr 247 on ennetav abinõu Eesti Vabariigi julgeoleku ja stabiilsuse tagamiseks. Korraldus nr 247 on ajutine ning selle kehtivusaeg sõltub otseselt Venemaa Föderatsiooni võimude ja kodanikkonna tegevusest.
17.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et vastustaja tegevust ei ole alust pidada õigusvastaseks. Kuna puudub vastustaja õigusvastane tegevus, pole alust kaebust rahuldada. Kohus jätab kaebuse rahuldamata.
18.HKMS § 108 lõike 1 esimese lause kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata, on menetluskulude kandmise kohustus kaebajal. Kuna vastustaja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud, jäävad tema menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lõige 1). Kaebaja menetluskulud jäävad tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.