Rahvastik › PPA taotlus isiku kinnipidamiskeskuses kinni pidamiseks

lg 2 p-de 1, 2 ja 4 kohaldamise eeldused. Põgenemisohu tuvastas kohus väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 68 p 3 alusel.

Tallinna Halduskohus pikendas 7. novembri 2023. a määrusega luba Xit kinni pidada kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, aga mitte kauem kui neli kuud. Kohus leidis, et täidetud on VRKS § 361 lg 2 p-de 2 ja 4 kohaldamise eeldused. Põgenemisohu tuvastas kohus VSS § 68 p 8 alusel.

Tallinna Halduskohus pikendas 6. märtsi 2024. a määrusega luba Xit kinni pidada kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, aga mitte kauem kui kaks kuud. Kohus leidis, et täidetud on VRKS § 361 lg 2 p 6 kohaldamise eeldus: X võib vahetult ja piisavalt tõsiselt ohustada avalikku korda Eestis.

KOHTU PÕHJENDUSED

Eestis viibimisaluseta viibiva välismaalase võib kohtu loal kinnipidamiskeskusesse paigutada, kui leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine ei tagaks seda, et inimene õnnestub Eestist välja saata (VSS § 23 lg 1). Kinnipidamine on lubatud juhul, kui esineb oht, et inimene põgeneb (VSS § 23 lg 1 p 1) ja kui tal pöörduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid (VSS § 23 lg 1 p 3).

Kohus arvestab PPA taotluse lahendamisel haldusasjas nr 3-23-2004 tehtud kohtulahenditega, millega mõlemad menetlusosalised on saanud tutvuda.

Tallinna Ringkonnakohus nõustus 14. detsembri 2023. a määruses halduskohtu põhjendustega.

Praeguseks pole selgunud selliseid asjaolusid, mis Xi põgenemise ohtu vähendaks. Vastupidi: kuna PPA jättis tema rahvusvahelise kaitse taotluse rahuldamata, on oht suurenenud. Ka 26. veebruari 2024. a otsuses (digitoimiku lehed 8–27) leidis PPA, et X on andnud tõele mittevastavaid ütlusi, mille eesmärgiks oli varjupaigasüsteemi kuritarvitada.

PPA järeldas Xi käitumisest ja ütlustest põhjendatult, et ta ei soovi lahkumiskohustust vabatahtlikult täita (VSS § 68 p 6). Venemaale ta naasta ei taha. Põgenemisohtu ei vähenda see, et X on teadlik Dublini määrusest. Selle määruse (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 604/2013, millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest) art 18 lg 1 p d järgi peab liikmesriik võtma tagasi teise liikmesriigi territooriumil ebaseaduslikult viibiva inimese, kelle rahvusvahelise kaitse taotluse ta on tagasi lükanud. Dublini määruse alusel saadetaks X teisest Euroopa Liidu liikmesriigist

Eestisse tagasi üksnes siis, kui ametivõimud ta tabaksid. Ta võib aga end ametivõimude eest varjata.

Xi kinnipidamist õigustab ka see, et tal pole tagasipöördumiseks vajalikke reisidokumente. PPA sõnul on ta avaldanud soovi minna Tadžikistani, mille kodanik ta vähemalt lapsepõlves oli. Arvestades Xi soovi, on PPA esitanud Tadžikistani saatkonnale päringu Xi kodakondsuse kohta. Päringule vastuse saamine ja reisidokumentide vormistamine võtab aega, seda nii juhul, kui X õnnestub saata Tadžikistani, kui ka juhul, kui tal tuleb naasta Venemaale. Seega pole Xit võimalik kohe Eestist välja saata.

Kohus on varem leidnud, et X võib ohustada Eesti julgeolekut ja avalikku korda (Tallinna Halduskohtu 6. märtsi 2024. a määrus). On võimalik, et Xil on sidemeid Vene relvajõudude või julgeolekuasutustega. Tema ütluste järgi teenis ta hiljuti Vene armees ja osales Ukraina-vastase agressioonisõja ettevalmistavas faasis. Eestisse tulles oli tal kaasas siin ebaseaduslik elektrišokirelv. Tema telefon oli andmetest tühjaks tehtud.

Kuna esineb oht, et X põgeneb, ei oleks leebemad järelevalvemeetmed (vt VSS § 10 lg 2) tõhusad.

Kinnipidamise proportsionaalsuse hindamisel tuleb arvestada ka Xi tervislikku seisundit. Xi ütlused, mille järgi ta on kinnipidamiskeskuses kaotanud 8 kg oma kehakaalust ja minestanud, võivad viidata sellele, et tema tervise eest pole keskuses piisavat hoolt kantud. Kinnipidamiskeskuses on arstiabi kättesaadav, kuid see peab olema ka tõhus ja kvaliteetne. Xi esile toodud tervisemured pole sellised, mis annaks aluse järeldada, et tema hoidmine kinnipidamiskeskuses veel kuni kaks kuud oleks ebaproportsionaalne. Küll aga tuleb PPA-l kontrollida, kas Xil võib olla selliseid terviseprobleeme, millele pole seni piisavalt tähelepanu pööratud.

Kinnipeetud välismaalasele tagatakse toitlustus (VSS § 154 lg 6 p 3 ja § 267). Toitlustamine korraldatakse vastavuses Eesti elanikkonna üldiste toitumistavadega ja silmas pidades elutegevuseks vajalikku toidutarvet. Toitlustamine peab olema korrapärane ja vastama toiduhügieeni nõuetele. Toitlustamist jälgib isik, kes tagab kinnipidamiskeskuses tervishoiuteenuse osutamise. Kui X leiab, et kinnipidamiskeskuses pakutav toit ei vasta eeltoodud nõuetele, saab ta pöörduda kinnipidamiskeskuse arsti või medõe poole.

Eeltoodu põhjal leiab kohus, et Xi paigutamine kinnipidamiskeskusesse kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks, on lubatav ja proportsionaalne meede selleks, et tagada tema lahkumine Eestist. PPA taotlus tuleb rahuldada.

Määruse avaldamisel tuleb Xi nimi asendada tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).

Pihel Sarv /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.