Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Einar Vene ja Tanel Saar 22. märts 2024, Tartu 3-21-2545
Haldusasi
Kristel Kiisla kaebus Tartu Linnavolikogu 7. oktoobri 2021. a otsusega nr 373 kehtestatud Tartu linna üldplaneeringu 2040+ tühistamiseks Sulaoja kinnistu osas
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Halduskohtu 31. juuli 2023. a otsus Kristel Kiisla apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Kristel Kiisla esindaja v.adv Tambet Laasik Vastustaja Tartu linn esindaja Jüri Mölder
RESOLUTSIOON
Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 31. juuli 2023. a otsus muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 22. aprill 2024.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Linnavolikogu kehtestas 7. oktoobri 2021. a otsusega nr 373 Tartu linna üldplaneeringu 2040+. Tartu linna üldplaneeringu kehtestamisega muutusid kehtetuks Tartu Linnavolikogu 14. septembri 2017. a otsusega nr 494 kehtestatud Tartu linna üldplaneering ja Tähtvere Vallavolikogu 21. juuli 2006. a määrusega nr 14 kehtestatud Tähtvere valla üldplaneering.
2.Kaebaja ja M.-V. Talangu esitasid Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Linnavolikogu 7. oktoobri 2021. a otsuse nr 373 tühistamiseks osas, milles vastustaja jättis kaebajale kuuluva Sulaoja kinnistu rohevõrgustiku osaks. Kaebuse kohaselt oli Sulaoja kinnistu, (katastritunnus 83101:004:0304) omanikuks oli kuni
oktoobrini 2021 M.-V. Talangu ning kaebus esitati ühiselt koos kaebajaga vältimaks olukorda, kus vaidlustatud otsus ei saa enam riivata kinnistu endise omaniku õigusi, kuna ta ei olnud kaebuse
esitamise hetkel enam kinnistu omanik, ega ka kaebaja õigusi, kuna ta ei olnud vaidlustatud otsuse vastuvõtmise hetkel veel kinnistu omanik. Sulaoja kinnistu jätmine rohevõrgustiku osaks rikub kaebaja omandiõigust ja kitsendab olulisel määral maakasutust ning kinnistul lubatavaid tegevusi, sh ehitusõigust. Üldplaneeringus on arvestamata jäetud Sulaoja kinnistu tegelik seisund ning selle kohta ei ole üldplaneeringu kehtestamise otsuses ega seletuskirjas mistahes põhjendusi. Sulaoja kinnistu ei kujuta endast täieulatuslikku metsamaad, vaid endist isetekkelist prügilat. Maatükil ei ole sellist keskkonnaväärtust, mis õigustaks selle kaasamist või jätmist rohevõrgustiku koosseisu. Vastusaja oleks pidanud võtma sisulise seisukoha, kas kaebaja 23. juuli 2021. a ettepanek eemaldada Sulaoja kinnistu Tartu linna üldplaneeringus 2040+ rohevõrgustikust on põhjendatud või mitte. Vastustaja seda ei teinud, esitades vaid üldised põhjendused rohevõrgustiku vajalikkuse kohta. Seetõttu on kaebaja ärakuulamine toimunud ainult formaalselt, tema seisukohti sisuliselt hindamata ja arvesse võtmata. Hoolimata sellest, et kaebaja esitas enda ettepanekud vastustaja arvates hilinenult, on vastustaja neid siiski käsitlenud, mistõttu on selge, et selleks sisuliselt takistust ei olnud. Menetlusest ei ole äratuntav, et vastustaja oleks teinud üldse midagi selleks, et selgitada välja, kas jätkuvalt on vajalik ja põhjendatud jätta Sulaoja kinnistu rohevõrgustiku osaks. Olukorras, kus kinnistu omanik ei tea, et tema kinnistut kavatsetakse rohevõrgustikku määrata või jätta, ning tal ei ole mitte kuidagi võimalik seda planeeringu dokumentidest kontrollida ega selle kohta selgitusi ja põhjendusi leida, on ka tema võimalus planeerimismenetluses osaleda äärmiselt piiratud.
3.Vastuses kaebusele vaidles vastustaja kaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata. Vastustaja selgitas, et Kuigi Natura 2000 võrgustik peaks looma tugivõrgustiku ühenduse tähtsusega liikide ja elupaikade säilitamiseks, ei piisa sellest üksi elurikkuse ning ökosüsteemide säilitamiseks. Seetõttu on ka väljaspool Natura 2000 võrgustiku alasid vaja planeeringute kaudu luua strateegiline roheline võrgustik (RV), mille eesmärk on tagada eri tüüpi ökosüsteemide ja maastike säilimine ning asustuse ja majandustegevuse mõjude tasakaalustamine. Vastustaja on kaebajale seatud kitsenduste proportsionaalsust põhjendanud 29. septembri 2021. a kirjas nr 9-3.1/UP-18-003. Antud juhul on RV määramisel tuginetud maakonnaplaneeringus antud suunistele, RV planeerimisjuhendile, keskkonnaseisundi strateegilise hindamise (KSH) läbiviijate eksperditeadmistele ja -kogemustele, mille tulemusena määrati ÜP-s ja KSH käigus RV paiknemine ja tingimused, mis avalikustati kahel korral, st nii üldplaneeringu eskiisi ja KSH eelnõu avaliku väljapaneku ajal kui ka üldplaneeringu põhilahenduse avaliku väljapaneku ajal. Sulaoja kinnistu on olnud rohevõrgustiku osa juba enne vaidlusalust üldplaneeringut. 2006. a kehtestatud Tähtvere valla üldplaneeringu koostamisel ja rohelise võrgustiku asukoha määramisel võeti aluseks Tartumaa maakonnaplaneering (1998) ja selle teemaplaneering "Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused" (2001-2006). Tingimus, millest lähtuvalt tuleb põldude vahel paiknevaid metsi säilitada s.t. mitte muuta nende maakasutust (mitte raadata), on sätestatud maakonnaplaneeringutes ja olnud erinevates RV metoodikates või juhendites juba viimased paarkümmend aastat. Vaidlustatud üldplaneeringus on võrreldes Tähtvere valla üldplaneeringuga muudetud siiski piiranguid leebemaks ning rohevõrgustiku alast on välja jäetud kinnistul paiknenud endine nn prügiala. Erandiks ei ole ega saa olla raadamine iseseisvate tehnoparkide, müra- ja keskkonnamõjudega taristu rajamiseks. See oleks vastuolus RV eesmärkidega üldisemalt. ÜP-ga ei ole seatud kitsendusi Sulaoja kinnistul metsa majandamiseks.
Kaebajale on edastatud 16. aprilli 2021. a kiri, kus teavitatakse kaebajat üldplaneeringu avalikust väljapanekust ja sellest, et arvamusi on võimalik esitada kuni 20. maini 2021. Asjaolu, et kaebajad ei ole tundnud varasemalt huvi oma kinnistut puudutava osas on kaebajate enda riisiko. Kaebajale kuuluvate teis(t)e kinnistute osas on üldplaneeringus õigeaegselt ettepanekuid esitanud kaebaja tütar. Ettepanek Sulaoja kinnistu juhtotstarbe muutmiseks esitati alles 23. juulil 2021. a ringraja ehitusloa menetluses. 23. juuliks 2021 oli üldplaneering ja sellega seatud rohevõrgustiku üldtingimused läbinud avaliku väljapaneku, Keskkonnaamet oli andnud ÜP KSH aruandele heakskiidu, mis tähendab, et ümber- või ülehindamisi RV toimimise osas poleks saanud enam toimuda. Olulisem RV säilimist tagav tingimus on rohealasid pikas perspektiivis stabiilselt toetav maakasutus, konkreetsemalt nt raadamise keeld metsamaal. Eelnevat arvestades on ÜP koostajad ja eksperdid veendunud, et Sulaoja kinnistu RV alaks jätmine ja seal raadamise keelamine on vajalik ja põhjendatud. Eriti oluline on rohevõrgustiku elementide säilitamine suurte monokultuursete põllumassiividega maastikel, nagu seda on mh Sulaoja kinnistut ümbritsev maastik. Metsa majandusväärtus, kinnistu raielangi liigniiskus jm ei oma RV määramisel olulist kaalu. Sulaoja kinnistu metsamaa on headel muldadel kasvav liigirikas puistu, mis pakub suures mahus erinevaid ökosüsteemiteenuseid.
4.Kaebajate esindaja teavitas kohut 22. juunil 2022 M.-V. Talangu surmast.
5.Vastustaja teatas 31. mail 2023 kohtule, et kohtumenetluse kestel on vaidlusalusele Sulaoja kinnistule rajatud ringrada, mis on sarnane ringrajale, millele vastustaja keeldus ehitusluba väljastamast.
HALDUSKOHTU PÕHJENDUSED
6.31. juuli 2023. a otsusega Tartu Halduskohus jättis kaebuse rahuldamata.
7.Halduskohus sedastas, et: - Tartu linna üldplaneeringu 2040+ ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avalik väljapanek toimus 13. juulist 16. augustini 2020 Tartu linna kodulehel, Tartu Raekoja infokeskuses ning Ilmatsalu huvikeskuses; - Tartu Linnavolikogu võttis 1. aprilli 2021. a otsusega nr 321 Tartu linna üldplaneeringu 2040+ vastu ning suunas avalikule väljapanekule. Avalik väljapanek toimus 20. aprillist 20. maini 2021; - üldplaneeringu avaliku väljapaneku ajal esitatud arvamuste osas võttis Tartu Linnavalitsus seisukohad 15. juuni 2021. a korraldusega nr 701, mida muudeti ja täiendati 28. juuni 2021. a korraldusega nr 752. Avaliku väljapaneku tulemuste arutelu toimus 30. juunil 2021; - Tartu linna üldplaneeringu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemused kinnitati Tartu Linnavalitsuse 13. juuli 2021. a korraldusega nr 813. Kaebaja esitas ettepaneku Sulaoja kinnistu rohevõrgustikust välja jätmiseks 23. juulil 2021. Ettepanekust nähtub muu hulgas, et kaebajale oli teada, et Sulaoja kinnistu oli Tähtvere valla üldplaneeringu järgi rohevõrgustiku oluline osa, nagu kõik põldude vahel olevad metsad jms alad.
8.Riigikohus on PlanS §-le 8 tuginedes selgitanud1, et planeerimismenetluses tuleb olemasolevaid keskkonnaväärtusi põhimõtteliselt säilitada. Seega oli vastustajal praegusel juhul, kus Sulaoja kinnistut loeti juba enne Tartu linna üldplaneering 2040+ kehtestamist keskkonnaväärtuslikuks, eelduslikult vajadus säilitada väärtuslik roheala ning kinnistu rohevõrgustikust välja jätmiseks oleksid pidanud leiduma kaalukad põhjused. Põhjused, miks Sulaoja kinnistu on rohevõrgustiku osa, on toodud vastustaja vastuse p-s 25 ja p-des 38-39. Sulaoja paikneb suurte põllumassiividega rohevõrgustiku vaeses piirkonnas ja on osa rohevõrgustiku kohaliku koridori alast.
RKHK 22. juuni 2023. a otsus asjas nr 3-20-2273
9.Vastustaja selgitustel on Tartu linna üldplaneeringuga Sulaoja kinnistu osa Tartu linna maapiirkonda hõlmavast rohelisest võrgustikust (lühend RV), mis küll põhimahus on määratud Tartumaa maakonnaplaneeringuga 2030+ (tugialade võrgustik), ent maakonnaplaneeringus on ühtlasi antud selged suunised ja tingimused rohelise võrgustiku piiride ja maakasutustingimuste täpsustamiseks omavalitsuste üldplaneeringutega. Rohevõrgustiku määramise põhimõtteid on kirjeldatud Tartu linna üldplaneeringu ptks-s 11.1. Linn on leidnud, et Sulaoja kinnistu on oluline RV siduselement, mis lääne poolt piirneb püsirohumaadega, mis omakorda on ühendatud ulatuslikuma metsaalaga (rohevõrgustiku tugiala). Ida poolt seob Sulaoja kinnistut Rahinge suuremate metsaaladega Sulaoja (VEE1039008) kallastel kulgev rohekoridori riba. Teisisõnu on Sulaoja metsamaa oluliseks lüliks kohaliku tasandi rohekoridoris ja selle puudumine katkestaks võrgustiku toimimise.
10.Ruumiplaneerimine mõnedes valdkondades on kinnistute ülene. Nõnda ei ole ka rohevõrgustiku asukoha määramisel lähtutud mitte kinnistute andmetest, vaid antud piirkonda iseloomustavatest kõlvikuandmetest, mille omadusi on eksperdid üldplaneeringu koostamise protsessis hinnanud ja millele vastavalt on kujundatud sidusa rohevõrgustiku struktuuri ja selle väiksemate elementide ruumiandmed. Seega kinnistuid ei käsitleta nimeliselt ega nende piire arvestavalt üheski üldplaneeringu rohevõrgustiku asukoha määramisega seotud töö- ega ka lõppdokumendis, üldplaneeringus.
11.Sulaoja kinnistu omaniku soov kasutada maad majanduslikus mõttes otstarbekamalt on arusaadav, kuid kaebajate väited, et kinnistul asuv ulatuslik prügimägi välistab maa-ala ökoloogilise väärtuse ja põhjendatud vajaduse säilitada kinnistu rohevõrgustikku kuulumise, ei ole põhistatud. Sulaoja kinnistul nn heakorratöid tehes peab kinnistu omanik arvestama lisaks kinnistu kuulumisele rohevõrgustikku ka kinnistu üldplaneeringujärgset juhtotstarvet (metsamaa), mida kaebusega ei ole vaidlustatud. Rohelise võrgustikuga kattuvale metsa maa-alale ehitamisel ja metsa raadamisel tuleb arvestada ptk 11.1 rohelise võrgustiku toimimist tagavate tingimustega. Sulaoja kinnistu varasemat juhtotstarvet vaidlustatud üldplaneeringuga ei muudetud, st võrreldes varasema olukorraga ei seatud maaomanikule täiendavaid kitsendusi. Sulaoja kinnistu rohevõrgustikku jätmisega ning metsamaa juhtotstarbe määramisega on vastustaja kohtu hinnangul valinud üldplaneeringus proportsionaalse meetme olulise avaliku huvi kaitseks.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
12.Kaebaja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuses leiab kaebaja endiselt, et puuduvad tõendid, et Sulaoja kinnistu on sedavõrd väärtuslik, et peab olema rohevõrgustiku osa, kuid seda ümbritsevad kinnistud mitte. Vastustaja on jätnud Sulaoja kinnistu rohevõrgustikku, sest see oli ka eelnevates planeeringutes osa rohevõrgustikust. Paraku ei ole selgunud, miks ning millistele tõenditele toetudes määrati Sulaoja kinnistu esmakordselt rohevõrgustikku. Vastustaja ja halduskohtu positsioon, et Sulaoja kinnistu peab jääma rohevõrgustikku, sest ta juba on seal ning rohevõrgustik on oluline, on olemuslikult mitteõiguslik. Sulaoja kinnistu jätmiseks rohevõrgustikku (ja selle kaudu kaebaja omandiõiguse piiramiseks) puudub objektiivne põhjus. Vähemalt ei ole sellist põhjust ja faktilist alust välja selgitatud.
13.Vastuses apellatsioonkaebusele vaidleb vastustaja apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. Vastustaja osutab, et küsimuseks, miks Sulaoja kinnistu on määratud rohevõrgustiku osaks on taandatav küsimusele, miks just põldude vahel asuv metsamaa on oluline osa rohevõrgustikust. Põllumajandusmaastike looduslik mitmekesisus on tõestatult madal, mistõttu ei toeta need piisavalt erinevate liikide elupaiga ja levikuvõimalusi. Seetõttu on erinevatel aegadel väljastatud rohelise
võrgustiku planeerimise juhendmaterjalides antud planeerijatele suunised mitte planeerida põllumajandusmaadele rohevõrgustikku. Tartu linna üldplaneeringus on põllumajandusmaadest rohevõrgustikku kaasatud siiski valdav osa püsirohumaid. Sulaoja kinnistut põhjast ja lõunast ümbritsevatel põllumajandusmaadel puuduvad rohevõrgustikuks määramise eeldused. Küll on rohekoridori katkematuks osaks Sulaoja kinnistust läänes paiknevad põllumajandusmaad (Suur-Saariku ja Läänepõllu kinnistute püsirohumaad). looduslikuks elupaigaks sobimatute monokultuursete põllumajandusmaade vahel paiknev Sulaoja kinnistu metsa-ala Tüki küla piirkondliku rohevõrgustiku koridori oluline ja säilitamisväärne osa. Ala maakasutuse muutmine (enamgi veel, mürarikkaks motoalaks kavandamine) lõhub ja tõestatult katkestab mitmekesiseid elupaiku ja looduse hüvesid pakkuva ja rohevõrgustiku tugialasid ühendava koridori.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
14.Apellatsioonkaebuse väited ja põhjendused ei anna alust halduskohtu otsuse tühistamiseks. Halduskohus on selgitanud üldplaneeringu koostamise menetlust, kaebaja võimalust selles osaleda ning planeeringulahenduse mõju proportsionaalsust kaebaja õiguste suhtes. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega, järgib neid ning jätab põhjendused kordamata vastavalt HKMS § 201 lg-le 4. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.
15.Apellatsioonimenetluses leiab kaebaja jätkuvalt, et vastustaja ei ole põhjendaud Sulaoja kinnistu määramis rohevõrgustiku alaks muu kui sellega, et sama tulenes Tähtvere valla 2006. aasta üldplaneeringust. Samas ei ole välja selgitatud, miks kinnistu algselt rohealaks määrati, kui seda ümbritsevad kinnistud ei ole rohealad. Ringkonnakohus hinnangul ei ole kaebaja seisukoht põhjendatud.
16.Vaidlust ei ole selles, et praegusel ajal kaebaja omandisse kuuluva Sulaoja kinnisasja (dtl 8-9) sihtotstarbeks on maatulundusmaa ning Tähtvere valla 2006. aasta üldplaneeringuga oli maatükk määratud rohevõrgustiku mikrovõrgustiku alaks. Kinnistul kasvab valdavalt mets, mis maatüki põhja-kirde osas on mõned aastad tagasi raiutud. Sulaoja kinnistu asub põllumajanduslikus kasutuses olevate maatükkide vahel. Sulaoja kinnisasja naaberkinnistutel metsa ei ole. Tähtvere valla üldplaneeringu seletuskirja kohaselt (dtl 92) toimivad valla lõunaosas asuvad mõne kuni kümnekonna hektari suurused metsatukad piirkonnas rohelise mikrovõrgustiku aladena ja neist suuremad metsaalad on määratletud kui olulised rohestruktuuri elemendid, kus senise maakasutuse säilimine on oluline nii ökoloogilisest kui ka maastikulis-esteetilisest seisukohast. Praeguses asjas vaidlustatud Tartu linna üldplaneeringuga määratleti Sulaoja kinnisasi samuti kohaliku tasandi rohekoridori osana (dtl 60) ja maatüki juhtotstarbeks jäi metsa maa-ala. Seega ei toonud Tartu linna üldplaneeringu 2040+ kehtestamine kaasa Sulaoja kinnistu omaniku õiguste täiendavat piiramist varem kehtinud Tähvere valla 2006. aasta üldplaneeringuga võrreldes.
17.Kaebaja ei ole kahtluse alla seadnud sedagi, et selleks ajaks, kui kaebaja tütar kinnistu endise omaniku (kaebaja ema) nimel avaldas soovi (dtl 22) muuta üldplaneeringu lahendust Sulaoja kinnistu osas, oli planeering juba läbinud menetluse etapid, kus huvitatud isikutel oli võimalik taotleda planeeringulahenduse muutmist. Ettepanek laekus vastustajale 2021. aasta juuli teises pooles. Üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu avalik väljapanek toimus 13. juulist 16. augustini 2020 Tartu kodulehel, Tartu raekoja infokeskuses ning Ilmatsalu huvikeskuses. Pärast seda, kui linnavalitsus oli kujundanud seisukoha avaliku väljapaneku käigus esitatud ettepanekute kohta, toimus avalik arutelu 30. septembril 2020. Seejärel valmis üldplaneeringu põhilahendus ning üldplaneeringu avalik väljapanek leidis aset digiraamatus, raekoja infokeskuses ja Ilmatsalu huvikeskuses 20. aprillist kuni 20. maini 2021. Planeeringulahendust tutvustati ning huvitatud isikud said vahetult arvamust avaldada veel valdkondade ja piirkondade kaupa toimunud kümnel
avalikul arutelul 3. kui 19. maini 2021. Linnavalitsus võttis planeeringulahenduse kohta esitatud arvamuste osas seisukoha ja tegi täiendused, mille vajadus on tekkinud põhilahenduse ülevaatamise käigus. Üldplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu toimus 30. juunil 2021. Pärast üldplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste avalikku arutelu näeb kehtiv õigus ette planeeringulahenduse muutmise avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel (PlanS § 89 lg 2) või valdkonna eest vastutava ministri poolt planeeringu heakskiitmise staadiumis avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikute, kelle arvamusi üldplaneeringu koostamisel ei arvestatud, ja üldplaneeringu koostamise korraldaja kokkuleppe tulemusel (PlanS § 90 lg 3 p 2 ja lg 5). Sulaoja kinnisasja omaniku ettepanek esitati seega ajal, mil sellel ei olnud mõju üldplaneeringu menetlusele, kuna üldplaneeringu avaliku väljapaneku etappi tagasi pöördumata ei oleks vastustaja saanud planeeringulahendust muuta.
18.Pidades silmas, et planeeringuga ei kavandatud Sulaoja kinnistu omaniku õiguste piiramist võrreldes kehtiva planeeringu järgse lahendusega ning et Sulaoja kinnistu omanik ei olnud Tartu linnale ega varem Tähtvere vallale teatanud soovist arvata kinnistu välja rohelise võrgutiku alade hulgast, nõustub ringkonnakohus, et kaebaja ega tema õiguseellane ei olnud isikuks, kellele oleks tulnud saata isiklik teade planeeringumenetluse toimingute kohta. Seega ei olnud nõutav isikliku teate saatmine üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avalik väljapaneku (PlanS § 82 lg 4), avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu (PlanS § 83 lg 2), üldplaneeringu avalik väljapaneku (PlanS § 87 lg 5) ja avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu (PlanS § 88 lg 3) kohta. Kaebaja ja tema õiguseellase planeeringumenetluses osalemise tagamiseks oli piisav avalikkusele suunatud teavitamine, nagu selle näeb ette PlanS § 82 lg 5 ja § 87 lg 6.
19.Vastustaja teatas siiski kaebajale üldplaneeringu avalikust väljapanekust e-kirjaga (dtl 587, 589), kuid seda tulenevalt kaebaja omandiõigusest teise kinnisasja suhtes. Asja materjalidest ilmneb, et kaebaja, Sulaoja endine omanik ja kaebaja tütar tegutsesid koos nii Sulaoja kui ka kaebajale kuuluva teise kinnisasja omaniku õiguste teostamise heaks. Seega oli Sulaoja kinnistu omanikul üldplaneeringu menetluse ajal olemas teave menetluse toimumise kohta. Vastavalt oli omanikul tegelik võimalus tutvuda kavandatava planeeringulahendusega ka Sulaoja kinnistu osas ning vajadusel esitada ettepanekuid planeeringulahenduse muutmiseks. Kuna Sulaoja kinnistu omanik ettepanekuid ei esitanud, siis ei olnud vastustajal rohevõrgustiku alade valimise üldiste põhjuste selgitamise kõrval kohustust täiendavalt selgitada ega põhjendada, miks konkreetselt Sulaoja kinnisasi valdavas osas on jätkuvalt arvatud rohevõrgustiku koosseisu. Üldised põhjused selleks on planeeringu seletuskirjast selgesti arusaadavad. Nii ilmneb (dtl 454455), et roheline võrgustik on eri tüüpi ökosüsteemide ja maastike säilimist tagav ning majandustegevuse mõju tasakaalustav looduslikest ja poollooduslikest kooslustest koosnev süsteem. Võrgustiku toimimine tugineb suurte looduslike tugialade omavahelisele ühendatusele looduslike ja poollooduslike koridoride abil. Maakonnaplaneeringus ette nähtud rohelise võrgustiku aladele on lisatud rohelise võrgustiku kohaliku tasandi elemente eesmärgiga parandada rohelise võrgustiku kui terviku sidusust. Sarnaselt oli rohevõrgustiku alade koosseis ja paiknemine piirkonnas lahendatud ka varem kehtinud Tähtvere valla üldplaneeringuga. Planeeringuala lõunaosa (Pihva – Haage – Rahinge piirkond) on tulenevalt aktiivsest põllumajandustegevusest suhteliselt lageda maastikuga. Alal domineerivad põllu- ja heinamaad, puuduvad suuremad metsad ja loodusalad. Rohelise võrgustiku sidususe tagamisel saab määravaks kohalik ehk mikrotasand: üksikud säilinud metsatukad ning piirkonna vooluveekogude kaldaalad. Kohtades, kus metsasust on eriti napilt, on rohelisse võrgustikku kaasatud ka püsirohumaad. Samas on üldplaneeringuga jätkuvalt ette nähtud piirkonnas asuva põllumajandusmastiku säilitamine. Nii nähtub planeeringu seletuskirjast (dtl 453), et Rahinge-Ilmatsalu kohaliku tasandi väärtuslik maastik on tähelepanuväärne tänu paisjärvedele, avatud maastikele ja väikestele
metsatukkadele. Põhiliseks säilimist vajavaks tingimuseks on suurpõllundusliku maastikukujunduse jätkamine. Juba neist üldistavatest selgitusest on mõistetav, et kaebajale kuuluv metsaala on olulise tähtsusega rohelise võrgustiku eesmärkide saavutamiseks piirkonnas, sest valdavalt põllumajanduslikus kasutuses olevate maatükkide vahel pakub see elupaika ja varjumisvõimalust erinevatele taime- ja loomaliikidele. Põllumajandusliku maa eesmärgipärane kasutamine viib paratamatult eluslooduse mitmekesisuse vähenemisele, sest põllumajanduslikus tootmises tõrjutakse põhikultuuri(de) kasvu või saagikust pärssivad liigid välja või surutakse nende arvukus alla. See omakorda vähendab nende looma- ja linnuliikide arvu, kes saavad maad elupaigana kasutada. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole eelneva järelduse tegemiseks vaja eriteadmisi valdkonnast. Põllumajanduslikus kasutuses oleva maa kasutusotstarbe säilitamise tõttu ei ole Sulaoja kinnistut ümbritsevad maatükid valdavalt sobilikud rohevõrgustiku toimimiseks. Osaliselt on põllumajanduslikus kasutuses olevad püsirohumaad parema lahenduse puudumisel siiski kaasatud rohevõrgustikku. Sulaoja kinnistu metsa-ala eristub selgelt ümbritsevast maastikust loodusliku mitmekesisuse poolest. Seega pidi ka kinnistu eelmisele omanikule ja kaebajale mõistetav olema, miks Sulaoja kinnistu on oluline rohevõrgustiku toimimiseks piirkonnas. Vastavalt ei ole põhjendatud kaebaja etteheide, nagu ei oleks mõistetav, miks juba Tähtvere valla üldplaneeringuga Sulaoja kinnistu määrati rohevõrgustiku alaks. Samuti ei ole põhjendatud kaebaja seisukoht, nagu tugineks kaevatav planeering selles küsimuses üksnes sellele, et varem on Sulaoja kinnistu juba määratud rohevõrgustik alaks.
20.Vastustaja põhjendas 5. septembri 2021. a kirjas (dtl 32-34), miks ei saa kinnistu põhja-kirde osa kasutada kaebaja soovitud viisil, s.o ringraja rajamiseks ja kasutamiseks. Vastustaja osutas, et üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise raames viidi läbi rohelise võrgustiku analüüs, kus lisaks maakonnaplaneeringule arvestati varasemates üldplaneeringutes esitatud rohelise võrgustiku paiknemist ning rohevõrgustiku planeerimisjuhendis toodud põhimõtteid. Rohevõrgustiku eesmärk ei ole vaid suurulukite liikumise tagamine, vaid kõikidele liikidele (nt alates taime-ja putukaliikidest kuni suurulukiteni välja) levimiseks võrgustiku tagamine. Kõrgema taimestikuga põllusaared on olulised elupaigad lindudele ja pisiimetajatele ning roomajatele. Kohaliku tasandi rohelise võrgustiku puhul, mille hulka on arvatud ka Sulaoja kinnistu, on tingimused oluliselt rangemad võrreldes tingimustega suurte metsamassiividega kaetud aladel, kus RV toimivus on lihtsamalt saavutatav ja katkestuste oht pigem vähene. Seetõttu ei ole Sulaoja kinnistul lubatud ringraja ja seda teenindavate ehitiste kavandamine ja sellel eesmärgil metsamaa maakasutuse ulatuslik muutmine. Vastuseks kinnistu omaniku järelepärimisele selgitas vastustaja 8. novembri 2021. a kirjas (dtl 105106) veel, et Sulaoja kinnistu on oluline RV siduselement, mis lääne poolt piirneb püsirohumaadega, mis omakorda on ühendatud ulatuslikuma metsaalaga (rohevõrgustiku tugiala). Ida poolt seob Sulaoja kinnistut Rahinge suuremate metsaaladega Sulaoja (VEE1039008) kallastel kulgev rohekoridori riba. Teisisõnu on Sulaoja metsamaa oluliseks lüliks kohaliku tasandi rohekoridoris ja selle puudumine katkestaks võrgustiku toimimise, (dtl 105).
21.Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine2 toetab vastustaja seisukohti kohaliku tasandi rohevõrgustiku alade määramisel piirkonnas ega näe võimalust vähendada rohevõrgustiku alade ulatust, pidades rohevõrgustiku toimimise seisukohalt määravaks üksikute säilinud metsatukkade paiknemist. Samuti on vastustaja seisukohad kooskõlas rohevõrgustiku planeerimisjuhendiga3, millele vastustaja viitas 5. septembri 2021 kirjas. Planeerimisjuhendis märgitakse, et Selleks, et rohevõrgustik täidaks oma ülesandeid, on vaja, et selle struktuurid oleksid Kättesaadav võrgulehel https://www.tartu.ee/sites/default/files/uploads/Linnaplaneerimine/uldplaneering2040/TartuUPKSHaruanne.pdf 37-38).
planeeritud sidusalt, st et tugialad oleksid koridoridega ühendatud ühtseks tervikuks, kusjuures veelgi olulisem on, et rohevõrgustiku struktuurid toimiksid liikide ja populatsioonide jaoks sidusalt funktsioneeriva elupaikade ja liikumisteede võrgustikuna - see aitab vähendada liikide elupaikade killustatust.
22.Ringkonnakohtu hinnangul on vastustaja seega piisavalt põhjendanud Sulaoja kinnistu arvamist rohevõrgustiku alade hulka. Rohevõrgustiku alade hulgast on välja jäetud umbes 0,5 ha suurune osa kinnistu põhjaservast, mille osas kinnistu endine omanik ja kaebaja on osutanud, tegemist on isetekkelise prügimäega, mida ei ole suudetud veel täielikult korrastada. Kaebajal ei saanud tekkida õiguspärast ootust, et kinnisasja on võimalik kasutada muuks tegevuseks kui metsa majandamiseks. Sulaoja kinnisasja sihtotstarbeks on maatulundusmaa, mis maakatastri seaduse § 181 lg 9 kohaselt tähendab, et tegemist on põllumajandussaaduste tootmiseks või metsakasvatuseks kasutatav maaga või maaga, millel on põllu- või metsamajanduslik potentsiaal. Seetõttu ei olnud alust eeldada, et maad saab kasutada nende eesmärkide mitte seotud rajatiste ehitamiseks ja majandamiseks. Vastustaja on põhjendatult märkinud sedagi, et kinnistule ringraja ja selle teenindamiseks parkla rajamine oleks vastuolus ka varem kehtinud planeeringuga ning kinnistule määratud maa kasutamise juhtotstarbega.
23.Riigikohus on korduvalt leidnud, et olukorras, kus varasem kehtiv planeering juba piirab maa kasutamist isiku soovitud viisil, ei saa pidada kaalukaks kinnistu omaniku huvi kinnistut tulu teenimiseks kasutada. Rohevõrgustiku alal tuleb elurikkuse kaitset pidada oluliseks eesmärgiks. Ka rohevõrgustiku toimimise ebasoodsaks mõjutamiseks üksnes lokaalselt tuleb KOV‐l näidata, millised muud olulised huvid selle mõju üles kaaluvad. 4 Ringkonnakohus peab neid seisukohti asjakohaseks ka praegusel juhul. Erinevalt Riigikohtu lahendatud asjast ei ole tegemist küll katsega muuta üldplaneeringu lahendust madalama taseme planeeringuga, vaid uue üldplaneeringuga juba varasema üldplaneeringuga määratud rohevõrgustiku elementide säilitamisega. Kuid ka siin on oluline, et tegemist on juba toimiva rohevõrgustikuga, mille toimimise ebasoodsaks mõjutamiseks peaks olema kaalukas põhjus. Tartu linna üldplaneeringu menetluses, s.h KSH aruande koostamisel ei ole selliseid põhjusi ilmnenud. Vastupidi, jätkuvalt leiti, et põldude vahel paiknevate metsatukkade säilitamine on vajalik elurikkuse kaitseks ja kohaliku tasandi rohevõrgutiku toimimise tagamiseks. Kaebaja omalt poolt on viidanud sellele, et osa kinnistust on isetekkeline prügimägi ning maatüki põhjaosas paar aastat tagasi istutatud kuused on valdavalt hukkunud maa liigniiskuse tõttu. Kumbagi neist ei ole aga põhjust pidada kaalukaks argumendiks Sulaoja kinnistu rohevõrgustiku alade hulgast väljaarvamise kasuks. Kaebaja selgitustest ja esitatud fotodest ilmneb, et kinnistult on prügi koristatud ning allesjäänud osa prügist ei takista oluliselt maatükil liikumist. Selge on seegi, et isegi prügi olemasolu ei välista täielikult metsa positiivset mõju elurikkusele, kuna puud pakuvad ikkagi elupaika lindude, väiksematele loomadele ja putukatele, samuti loovad tingimused alustaimestiku kasvuks. Lisaks ongi kinnistu see osa vähemalt osaliselt rohevõrgustiku alade hulgast välja jäetud. Liigniiskuse kohta on vastustaja selgitanud, et sama liiki, samal ajal istutatud puude hukkumine ei näita, et mets sellel kohal ei kasvaks. Ilmastikule ja haigustele on vastupidavamad mitmekesise liigilise ja vanuselise koosseisuga metsad. Seetõttu tuleb nõustuda, et ka selles osas ei saa pidada kaalukaks kaebaja huvi kasutada Sulaoja kinnistut muul otstarbel kui metsa kasvatamiseks.
24.Kinnistu eelmine omanik on seega hilinenud planeeringumenetluses oma seisukohtade avaldamisega, mistõttu ei pidanud vastustaja planeerigu vastuvõtmisel ega kehtestamisel täpsemalt põhjendama, miks just Sulaoja kinnistu määramine rohevõrgustiku alaks on jätkuvalt vajalik. Üldised põhjused selles piirkonnas kohaliku tähtsusega rohevõrgustiku alade määramiseks on planeeringu seletuskirjas esitatud. Neist on võimalik mõista, miks Sulaoja kinnistul asuv mets on oluline rohevõrgustiku toimimise jaoks. Lisaks esitas vastustaja täpsemad põhjendused vastuseks
vt RKHK 15. detsembri 2022. a otsus asjas nr 3-20-1310 (p 29) ja 23. märtsi 2023. a otsus asjas 3-21-125 (p 17).
kinnistu eelmise omaniku nimel tehtud päringutele. Nende põhjal saab järeldada, et planeeringu koostamisel arvestati oluliste avalike huvidega kui ka kinnistu omaniku huviga maad kasutada ega ole omaniku huve alusetult ega ülemääraselt piiratud. Nendel asjaoludel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata.
25.Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole esitanud menetluskulude nimekirja ega kuludokumente apellatsioonimenetluses. Tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest menetluskulusid vastustaja kasuks välja ei mõisteta. Kaebaja menetluskulud jäävad tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.