Maili-Viivi Talangu ja Kristel Kiisla kaebus Tartu Linnavolikogu 07.10.2021. a otsusega nr 373 kehtestatud Tartu linna üldplaneeringu 2040+ tühistamiseks Sulaoja kinnistu osas
Asja läbivaatamise vorm
Istungimenetluses 15.06.2023
Menetlusosalised
Kaebajad – Maili-Viivi Talangu (õigusjärglane Kristel Kiisla) ja Kristel Kiisla, volitatud esindaja vandeadvokaat Tambet Laasik
RESOLUTSIOON
Edasikaebamise kord
Vastustaja – Tartu linn, volitatud esindajad Anneli Apuhtin, Tiiu Tuuga, Indrek Ranniku
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Kohtuotsuse peale saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (HKMS § 180 lg 1, § 181 lg 1). Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 30.08.2023. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui apellant ei taotle asja läbivaatamist kohtuistungil (HKMS § 182 lg 1 p 9).
1.Tartu linnas, Tüki külas asuv Sulaoja kinnistu, katastritunnusega nr 83101:004:0304, oli Maili-Viivi Talangu abikaasa Toivo Talangu omandis alates 1998. aastast. T. Talangu surma järgselt päris Sulaoja kinnistu tema abikaasa M.-V. Talangu, kelle järel omakorda sai Sulaoja kinnistu omanikuks 22.10.2021 M.-V. Talangu tütar Kristel Kiisla (Kinnistusraamatu väljavõte, I kd tl 5).
2.Sulaoja kinnistut käsitleti enne Tartu linna üldplaneeringu 2040+ kehtestamist Tähtvere valla üldplaneeringuga rohevõrgustiku tuumalana ja rohevõrgustiku mikrovõrgustikuna (I kd tl 68).
3.M-V. Talangu esitas Tartu Linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakonnale 12.06.2021 ehitusloa taotluse ja ehitusprojekti Sulaoja kinnistule ringraja ehitamiseks (I kd tl 6-10).
Tartu Linnavalitsuse ruumiloome osakond leidis, et ehitusprojekt on vastuolus nii kehtiva Tähtvere valla üldplaneeringuga kui koostatava üldplaneeringu põhilahendusega; inseneriteenistus märkis, et projektis tuleb esitada teave projektiga kaasnevate keskkonnamõjude kohta ning kuna ala asub riigitee kaitsevööndis ja maaparandussüsteemi alal, siis tuleb lahendus kooskõlastada Rahinge Maaparandusühistuga ja Transpordiametiga. Eelnevast lähtudes, andis Tartu Linnavalitsus 07.07.2021. a kirjaga taotlejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks (I kd tl 11).
4.M-V. Talangu koos Marju Kiislaga pöördus Tartu Linnavalitsuse ruumiloome osakonna poole 23.07.2021. a selgituskirjaga (I kd tl 13-15), milles täpsustasid Sulaoja kinnistu faktilist olukorda ning palusid selgitada, millised on võrgustiku toimimise tingimused, mida projektiga taotletud tegevus võiks segada ja millega on vastuolus. 23.07.2021. a kirjas avaldati soovi teha muudatus koostatavas Tartu linna üldplaneeringus 2040+, mis võimaldaks omanikul tegevusi, mis ei oleks rangelt piiratud olulise rohevõrgustiku osaks olemisega ja kinnistu omanik saaks maad endale sobilikumal moel kasutada. M-V. Talangu esitas Tartu Linnavalitsuse kantseleile 05.09.2021. a selgitustaotluse (I kd tl 16), esitades parandatud dokumendid ja paludes selgitust kas ning kuidas on võimalik projekti menetlusega jätkata.
5.Tartu Linnavalitsus keeldus 29.09.2021. a vastusega (I kd tl 22-24) tegema muudatusi Sulaoja kinnistul üldplaneeringuga määratud rohelise võrgustiku piiride osas ega nõustunud muutma kohaliku tasandi rohelise võrgustiku toimimise tagamiseks üldplaneeringuga seatud tingimusi. Linnavalitsus selgitas, et Tartu linna varasema üldplaneeringu 2030+ järgi on Sulaoja kinnistu osa Tartu linna maapiirkonda hõlmavast kohaliku tasandi rohelise võrgustiku (kasutusel ka mõiste rohevõrgustik ja lühend RV) koridorist. Rohelise võrgustiku määramise protsessi käigus on umbes 0,5 ha suurune osa kinnistu põhjaservast jäetud võrgustiku koosseisust välja; alal on lubatud majandada metsa maa-ala (MM) juhtotstarbest lähtuvalt. Linnavalitsus teavitas 29.09.2021. a vastuses ühtlasi taotlejat, et valmistab ette ehitusloa andmisest keeldumise eelnõu, kuna üldplaneeringuga vastuolus ei ole võimalik Sulaoja kinnistule ringrada projekteerida ega ehitada ja ehitusloa taotluse aluseks olevat ehitusprojekti ei saa üldplaneeringule vastavaks viia.
6.Tartu Linnavolikogu kehtestas 07.10.2021. a otsusega nr 373 Tartu linna üldplaneeringu 2040+. Tartu linna üldplaneeringu kehtestamisega muutusid kehtetuks Tartu Linnavolikogu 14.09.2017. a otsusega nr 494 kehtestatud Tartu linna üldplaneering ja Tähtvere Vallavolikogu 21.07.2006. a määrusega nr 14 kehtestatud Tähtvere valla üldplaneering.
7.M-V. Talangu lepinguline esindaja pöördus Tartu Linnavalitsuse poole 08.10.2021. a kirjaga (I kd tl 18-19), milles palus Tartu linnalt ülevaadet ja kõiki asjakohaseid dokumente, millega Sulaoja kinnistu määrati osaks rohevõrgustikust ning dokumente, milles nähtub, kuidas seda tehti. Advokaat selgitas kirjas, et küsib tõendeid, et kaitsta M-V. Talangu huve ja õigusi. Tartu Linnavalitsus vastas 08.10.2021. a järelepärimisele 08.11.2021. a vastusega (I kd tl 6970). Linn selgitas, et Tartu linna kodulehel on võimalik tutvuda linna üldplaneeringuga seotud dokumentidega ja täiendavaid dokumente neil ei ole esitada.
8.M.-V. Talangu ja Kristel Kiisla esitasid Tartu Halduskohtule 05.11.2021 ühise kaebuse Tartu Linnavolikogu 07.10.2021. a otsuse nr 373 osalise tühistamise nõudes, s.o osas, milles vastustaja jättis Sulaoja kinnistu rohevõrgustiku osaks.
9.Kaebajate lepinguline esindaja täpsustas 11.11.2021. a avalduses, et Sulaoja kinnistu omanikuks oli kuni 22.10.2021 M.-V. Talangu ning kaebus esitati ühiselt koos K. Kiislaga vältimaks olukorda, kus vaidlustatud otsus ei saa enam riivata endise kinnistu omaniku õigusi, kuna ta ei olnud kaebuse esitamise hetkel enam kinnistu omanik, ega ka K. Kiisla õigusi, kuna ta ei olnud vaidlustatud otsuse vastuvõtmise hetkel veel kinnistu omanik.
Tartu linn esitas 15.12.2021 vastuse kaebusele, milles palub jätta kaebus rahuldamata.
11.Kaebajate esindaja teavitas kohut 22.06.2022 M.-V. Talangu surmast. Kaebajate esindaja esitas 22.08.2022 kaebuse täienduse ja täiendavad tõendid.
Vastustaja esitas omapoolse täiendava seisukoha 10.10.2022.
13.Kaebajate esindaja teatas 16.05.2023 kohtule, et M.-V. Talangu õigusjärglasena astub menetlusse tema ainus pärija, kohtumenetluses teine kaebaja, Kristel Kiisla (07.09.2022. a pärimistunnistus II kd tl 58). Kohus lubas pärijal õigusjärglasena menetlusse astuda.
14.Kohus otsustas omal algatusel 17.05.2023. a määrusega asja läbi vaadata kohtuistungil pooltega kooskõlastatud ajal, s.o 15.06.2023.
15.Vastustaja teatas 31.05.2023 kohtule, et kohtuistungiks ettevalmistusi tehes, tuvastas ta, et vaidlusalusele Sulaoja kinnistule on rajatud kohtumenetluse kestel ringrada, mis on sarnane ringrajale, millele vastustaja keeldus ehitusluba väljastamast. Vastustaja lisas avaldusele ehitusprojekti Sulaoja kinnistule ringraja ehitamiseks ning väljavõtte Maa-ameti fotolaost seisuga aprill 2023. Vastustaja hinnangul on kaebaja jätnud tähelepanuta, et ehkki vaidlus on antud juhul Sulaoja kinnistu rohevõrgustikku kuulumise/jätmise osas, siis kinnistu üldplaneeringujärgset juhtotstarvet "MM ehk metsamaa" ei ole kaebaja vaidlustanud. Sulaoja kinnistu sihtotstarve on hetkel maatulundusmaa (pindala 7,93 ha), millest 6,96 ha suurune ala on metsamaa kõlvikuna maakatastrisse kantud (sh ringraja alla jääv maa-ala).
16.Kaebajate esindaja esitas vastuseks vastustaja taotlusele 08.06.2023 taotluse võtta haldusasja materjalide juurde täiendavaid tõendid. Kaebaja ei ole kohtumenetluse kestel ehitanud kinnistule ringrada. Kaebaja ja tema tütred Marju Kiisla ja Katrin Suvi ning viimase abikaasa Rainer Suvi on enne kohtumenetlust teinud kinnistul heakorratöid. Kaebaja esitas nimetatud isikute kirjelduse selle kohta. Samuti esitas kaebaja esindaja fotod (tehtud 06.06.2023) kinnistu praeguse olukorra kohta ning 21.03.2021 tehtud video kinnistul varem olnud prügireostuse kohta.
17.Kohus vaatas haldusasja sisuliselt läbi 15.06.2023 toimunud kohtuistungil. Kohus võttis istungil tõenditena asja juurde kaebaja ja vastustaja poolt vastavalt 08.06.2023 ja 31.05.2023 esitatud täiendavad tõendid. Lisaks võttis kohus istungil enne asja sisulise arutamise lõpetamist haldusasja materjalide juurde väljavõtte Maa-ameti kaardirakendusest Sulaoja kinnistu katastriüksuse kõlvikute väljatrüki 12.06.2023 seisuga. Menetlusosaliste seisukohad
18.Kaebajad taotlevad HKMS § 37 lg 2 p 1 alusel Tartu Linnavolikogu 07.10.2021. a otsuse osalist tühistamist osas, mis puudutab Sulaoja kinnistu jätmist rohealaks. Tartu linna üldplaneering 2040+ piirab omaniku õigust Sulaoja kinnistu maakasutusele. Sulaoja kinnistu jätmine rohevõrgustiku osaks rikub kaebaja omandiõigust ja kitsendab olulisel määral maakasutust ning kinnistul lubatavaid tegevusi, sh ehitusõigust.
19.Üldplaneeringus on arvestamata jäetud Sulaoja kinnistu tegelik seisund ning selle kohta ei ole üldplaneeringu kehtestamise otsuses ega seletuskirjas mistahes põhjendusi. Seetõttu on kaebajad sunnitud tuletama põhjendusi vastustajaga peetud kirjavahetusest. Sulaoja kinnistu ei kujuta endast täieulatuslikku metsamaad, vaid endist isetekkelist prügilat, mistõttu on ekslik Tartu Linnavalitsuse 29.09.2021. a kirjas toodud põhjendamata eeldus, et kinnistu on rohevõrgustiku koridori siduselement. Samuti on ekslik vastustaja samas 29.09.2021. a vastuses väljendatud seisukoht, et: Sulaoja, aga ka teiste RV koosseisu arvatud kinnistute puhul seisneb proportsionaalsus olemasoleva maakasutuse jätkumises selleks, et tagada maa-ala toimimine rohelise võrgustiku koridori siduselemendina. Vastustaja seisukoht on objektiivselt arusaamatu. Proportsionaalsus tähendab antud juhul seda, et Sulaoja kinnistu kaasamine ja jätmine rohevõrgustikku on seatava eesmärgi suhtes vajalik, sobiv ja mõõdukas. Väites, et Sulaoja kinnistu jätmine rohevõrgustikku on proportsionaalne, ei ole vastustaja arvestanud kaebaja poolt esitatud asjaoludega. Eelkõige on jäetud arvestamata, et Sulaoja kinnistu on endine isetekkeline prügimägi, millel ei ole sellist keskkonnaväärtust, mis õigustaks selle kaasamist või jätmist rohevõrgustiku koosseisu. Seda ei ole arvestatud ka üldplaneeringu peatükis 11.1 ega vastustaja poolt viidatud OÜ Alkranel poolt koostatud aruandes „Tartu linna üldplaneeringu 2040+ keskkonnamõju strateegiline hindamine“. Teisisõnu, ei üldplaneeringu kehtestamise otsusest, selle seletuskirjast ega keskkonnamõju hindamisest ei nähtu, et vastustaja oleks analüüsinud, miks on vajalik või üldse võimalik kaasata Sulaoja kinnistu rohevõrgustikku ja sinna jätta. Vastustaja ei ole kaebaja seisukohti arvesse võtnud ega selgitanud, miks ta seda ei tee. Vastustaja ei ole esitanud põhjendusi, millise faktilise või õigusliku alusega jäeti Sulaoja kinnistu rohevõrgustiku osaks.
20.Vastustaja ei vastanud kaebaja 23.07.2021. a pöördumisele enne kui alles 29.09.2021. a st enam kui kaks kuud hiljem, kui kaebaja oli saatnud 05.09.2021. a meeldetuletuse. Lisaks sellele, et vastustaja ei vastanud kaebajale MSVS § 6 sätestatud 30 päeva jooksul, ei võtnud vastustaja kaebaja seisukohti ka mistahes viisil arvesse. Vastusaja oleks pidanud võtma sisulise seisukoha, kas kaebaja 23.07.2021. a ettepanek eemaldada Sulaoja kinnistu Tartu linna üldplaneeringus 2040+ rohevõrgustikust on põhjendatud või mitte. Vastustaja seda ei teinud, esitades vaid üldised põhjendused rohevõrgustiku vajalikkuse kohta. Seetõttu on kaebaja ärakuulamine toimunud ainult formaalselt, tema seisukohti sisuliselt hindamata ja arvesse võtmata.
21.Vastustaja rikkus ka uurimiskohustust. Vastustaja ei ole ise enda initsiatiivil kontrollinud, kas Sulaoja kinnistu jätmine rohevõrgustiku osaks on ka uue üldplaneeringu kehtestamisel jätkuvalt põhjendatud. Vaidlustatud otsuses puuduvad jälgitavad ja arusaadavad põhjendused ning kaalutlused, millest haldusorgan on Sulaoja kinnistu rohealaks jätmise otsuse tegemisel lähtunud. Senisest menetlusest ei ole äratuntav, et vastustaja oleks teinud üldse midagi selleks, et selgitada välja, kas jätkuvalt on vajalik ja põhjendatud jätta Sulaoja kinnistu rohevõrgustiku osaks.
22.Kaebuse täienduses märkis kaebajate esindaja, et üldine käsitlus rohevõrgustiku olulisuse kohta ei ole kuidagi seostatav konkreetse Sulaoja kinnistuga. Tartu Linnavalitsuse 08.11.2021. a vastus ei sisaldanud mistahes infot selle kohta, kuidas Sulaoja kinnistu rohevõrgustikku kaasati (sh kelle ettepanekul, milliste ekspertteadmiste alusel, millal toimusid sellekohased arutelud, kuidas tuvastati kohapealne olukord jne). Vastustaja ei ole seda selgitanud ka vastuses kaebusele. Sulaoja kinnistut ei mainita Tähtvere valla ÜP seletuskirja üheski punktis. Vastustaja viitab Tähtvere valla ÜP seletuskirjas sätestatud rohelise võrgustiku määratlemise eesmärgile, kuid ka see ei ütle mitte midagi konkreetselt Sulaoja kinnistu kohta. Sulaoja kinnistu ei kuulu rohevõrgustiku tuumalasse, vaid on osa rohevõrgustiku mikrovõrgustikust. Tartu linna ÜP põhijoonisest nähtub, et rohevõrgustiku mikrovõrgustikku kuulub ca 20 – 30 kinnistut. Miks on isegi kinnistute nimetamine (rääkimata nende omanike kaasamisest, mis on PlanS § 76 lg 2
kohaselt kohustuslik) mahuliselt mõeldamatu, ei ole kahjuks selgitatud. Olukorras, kus kinnistu omanik ei tea, et tema kinnistut kavatsetakse rohevõrgustikku määrata või jätta, ning tal ei ole mitte kuidagi võimalik seda planeeringu dokumentidest kontrollida ega selle kohta selgitusi ja põhjendusi leida, on ka tema võimalus planeerimismenetluses osaleda äärmiselt piiratud. Tartu linn on hoolimata sellest, et kaebaja esitas enda ettepanekud vastustaja arvates hilinenult, neid siiski käsitlenud, mistõttu on selge, et selleks sisuliselt takistust ei olnud. Tartu linn väidab, et Sulaoja metsamaa on oluliseks lüliks kohaliku tasandi rohekoridoris ja selle puudumine katkestaks võrgustiku toimimise. Kahjuks ei nähtu ei vastustaja vastusest kaebusele ega 08.11.2021. a kirjast, millisel tõendil, analüüsil või allikal selline väide põhineb. Sisuliselt tähendab Tartu linna vastus seda, et rohevõrgustiku koosseis otsustati juba andmekihtide koostamisel, sest „üldplaneeringu koostajad ja eksperdid“ olid selle vajalikkuses ja põhjendatuses veendunud. See tähendab, et igas praktilises mõttes on planeering kehtestatud juba andmekihtide loomisega ning kogu edasine planeerimismenetlus on vaid seda kinnitav formaalsus, mis ei muuda andmekihte ega saagi neid muuta.
23.Vastustaja ei nõustu kaebuses esitatuga ning vaidleb sellele täies ulatuses vastu.
24.Omandiõigus ei ole piiramatu ning ÜP-ga selle kitsendamine on õiguspärane seni, kuni seejuures järgitakse õiguse üldpõhimõtteid (sh proportsionaalsust).
25.Planeerimisseadus (PlanS) on ruumilise planeerimise alus Eestis. Nii rahvusvahelisel kui ka Euroopa Liidu tasandil on ruumilist planeerimist ning keskkonnamõju hindamist peetud oluliseks vahendiks elurikkuse eesmärkide saavutamisel, ökosüsteemiteenuste tagamisel. Strateegia koostajad on leidnud, et Eestis on probleemiks ökosüsteemide ja looduslike alade killustatus. Kuigi Natura 2000 võrgustik peaks looma tugivõrgustiku ühenduse tähtsusega liikide ja elupaikade säilitamiseks, ei piisa sellest üksi elurikkuse ning ökosüsteemide säilitamiseks. Seetõttu on ka väljaspool Natura 2000 võrgustiku alasid vaja planeeringute kaudu luua strateegiline roheline võrgustik (RV), mille eesmärk on tagada eri tüüpi ökosüsteemide ja maastike säilimine ning asustuse ja majandustegevuse mõjude tasakaalustamine. Eesti planeerimissüsteem näeb ette, et enamus maakasutuse ja ehitamisega seotud otsuseid tehakse kohaliku omavalitsuse (KOV) tasandil. ÜP ülesanne on luua linna territooriumi ruumiline terviklahendus, sh määrata RV toimimise tingimused. PlanS § 75 lg 1 p 10 kohaselt on ÜP üheks ülesandeks RV toimimist tagavate tingimuste täpsustamine ning sellest tekkivate kitsenduste määramine. Tulenevalt sellest sättest ning PlanS § 74 lg-st 3, mille kohaselt võib ÜP alusel kinnisomandile seada kitsendusi, on ÜP-s RV käsitlemisel KOV ülesandeks mitte anda vaid üldiseid suuniseid ja soovitusi, vaid vajadusel seada ka RV eesmärkide täitmiseks vajalikke omandiõiguse piiranguid (kitsendusi). Piirangute proportsionaalsuse nõue tähendab, et ÜP-ga seatud konkreetsed kitsendused peavad lähtuma nendest eesmärkidest, mille saavutamiseks RV ja selle struktuurielemendid ja osad on määratud. Vastustaja on kaebajale seatud kitsenduste proportsionaalsust põhjendanud 29.09.2021. a kirjas nr 9-3.1/UP-18-003. Antud juhul on RV määramisel tuginetud maakonnaplaneeringus antud suunistele, RV planeerimisjuhendile, KSH läbiviijate eksperditeadmistele ja -kogemustele, mille tulemusena määrati ÜP-s ja KSH käigus RV paiknemine ja tingimused, mis avalikustati kahel korral, st nii üldplaneeringu eskiisi ja KSH eelnõu avaliku väljapaneku ajal kui ka üldplaneeringu põhilahenduse avaliku väljapaneku ajal.
26.Sulaoja kinnistu on olnud rohevõrgustiku osa juba enne vaidlusalust üldplaneeringut. 2006. a kehtestatud Tähtvere valla üldplaneeringu koostamisel ja rohelise võrgustiku asukoha määramisel võeti aluseks Tartumaa maakonnaplaneering (1998) ja selle teemaplaneering "Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused" (2001-2006). Ka valla üldplaneeringu koostamisel, sarnaselt Tartu linna üldplaneeringule, arvestati rohevõrgustiku asukoha määramisel maakonnaplaneeringus sätestatud rohevõrgustiku tugialade paiknemisega
ning RV toimimist tagavate tingimustega, (Tähtvere valla ÜP seletuskirja ptk 4.2). Tingimus, millest lähtuvalt tuleb põldude vahel paiknevaid metsi säilitada s.t. mitte muuta nende maakasutust (mitte raadata), on sätestatud maakonnaplaneeringutes ja olnud erinevates RV metoodikates või juhendites juba viimased paarkümmend aastat. Tähtvere valla üldplaneeringus oli tähistatud Sulaoja kinnistu rohevõrgustiku tuumalana ja rohevõrgustiku mikrovõrgustikuna. Tartu Tähtvere valla ÜP seletuskirja kohaselt on rohelise võrgustiku määratlemise peamine eesmärk kujundada looduslikest ja inimtegevusest vähem mõjutatud aladest ühtne ökoloogiline võrgustik. Maakasutuse planeerimisel tuleb rohevõrgustiku alad hoida võimalikult puutumatutena. See kindlustab koosluste arengu looduslikkuse suunas, toetab bioloogilist mitmekesisust ning toetab keskkonna looduslikku iseregulatsiooni toimimist. Roheline võrgustik koosneb tuumaladest (tugialadest) ja neid ühendavatest koridoridest. Seega on Sulaoja kinnistu olnud rohevõrgustiku osa juba aastast 2006 ning selles osas ei ole vaidlustatud üldplaneeringut muudetud. Vaidlustatud üldplaneeringus on võrreldes Tähtvere valla üldplaneeringuga muudetud siiski piiranguid leebemaks ning rohevõrgustiku alast on välja jäetud kinnistul paiknenud endine nn prügiala.
27.Vastustaja on seisukohal, et RV vaates on ulatusliku raadamisõiguseta Sulaoja kinnistu jätkuvalt muutuv ja teisenev looduslik liigirikas kooslus, osa ökoloogilisest võrgustikust, kus omanik saab oma metsa majandada, ent ei ole kohustatud seda tegema. ÜP-ga on RV koridoridele seatud maakasutuse erandeid (nt lubatud on olemasoleva hoonestuse juurde teha täiendavat raadamist õueala laiendamiseks, tehnovõrkude ja teede rajamiseks jm), ent erandiks ei ole ega saa olla raadamine iseseisvate tehnoparkide, müra- ja keskkonnamõjudega taristu rajamiseks. See oleks vastuolus RV eesmärkidega üldisemalt. ÜP-ga ei ole seatud kitsendusi Sulaoja kinnistul metsa majandamiseks. Sulaoja kinnistu olemasolev olukord ja ÜP-s määratud tingimused on: · osutatud prügimägi on tänaseks omaniku poolt valdavalt korrastatud; · endine prügimägi moodustab väikese osa Sulaoja kinnistust (p 1.3 kaebuse lisa 4, I kd tl 14); · valdav osa endisest prügimäest on jäetud RV koridori osaks määramata, seal on lubatud raadamine tegevusteks, mis on kooskõlas RV üldtingimustega MM juhtotstarbega maa-aladel, RV tugialadel.
28.Vastustaja on kaebajale 08.11.2021. a kirjas nr 9-3.1/UP-18-003 täiendavalt selgitanud, et Sulaoja kinnistu on üks kinnistu RV koridoris, mille ÜP dokumentides väljatoomiseks (tehtud kaalutlusotsuse põhjendamiseks) puudus ÜP menetlusprotsessis nii alus kui vajadus.
29.23. juuliks 2021 oli ÜP ja sellega seatud RV üldtingimused läbinud avaliku väljapaneku, Keskkonnaamet oli andnud ÜP KSH aruandele heakskiidu, mis tähendab, et ümber- või ülehindamisi RV toimimise osas (RV on hinnatud KSH aruande ptk-s 3.2.5 Roheline võrgustik lk 50-53) poleks saanud enam toimuda. Kaebajatel on olnud võimalik esitada sarnaselt kõigile teistele inimestele avalikult teada antud tähtaegade jooksul üldplaneeringule omapoolsed seisukohad ja ettepanekud. Kaebajatele ei ole tehtud takistusi üldplaneeringu menetluses osalemiseks. Asjaolu, et kaebajad ei ole tundnud varasemalt ja õigel ajal huvi oma kinnistut puudutava osas, on vastustaja hinnangul antud juhul kaebajate enda riisiko. Arvestades üldplaneeringu menetluse mastaapsust ei oleks mõeldav, et vastustaja saaks teha üldplaneeringusse lõputult muudatusi ja seda eriti nii olulise asja puhul, nagu seda on rohevõrgustik. Kuivõrd kaebajate ettepanekud olid esitatud tähtaega rikkudes, siis on kaebajatele antud korduvad selgitused Sulaoja kinnistu rohevõrgustiku osaks määramise osas eraldi selgituskirjadega. Vastustaja on kaebajatele nende poolt ÜP-le esitatud ettepanekuga mittearvestamist ning ka ÜP-ga määratud RV muutmata jätmist põhjendanud 29.09.2021. a kirjas nr 9-3.1/UP-18- 003.
30.KSH menetlus lõppes aruande valmimisega hetkel, mil ÜP põhilahendus vastu võeti (01.04.2021) ja avalikule väljapanekule suunati (20. aprillist 20. maini 2021). ÜP põhilahenduse avalik väljapanek tähendab, et KSH ettepanekud sisalduvad ÜP-s ja KSH ise on lukus ning pole enam arvamuste/ettepanekute esitamise objekt. Seega pole tõene, et KSH-d saab läbi viia ÜP menetluse lõpuni kuni selle kehtestamiseni.
31.Vastustaja hinnangul lähtub kaebaja valedest eeldustest, kui leiab, et investeeringud Sulaoja kinnistusse (prügimäe likvideerimine, ringraja projekti koostamine 2021. a suvel, üraski kahjustatud mets vms) pidanuks mõjutama linna otsust RV paiknemise ja tingimuste määramisel eesmärgiga luua seniseid tingimusi eirav võimalus Sulaoja maakasutuse ulatuslikuks muutmiseks. Vastustaja ei ole rikkunud uurimiskohustust. Uurimiskohustust ja nn koostaja initsiatiivi on rakendatud juba ajal kui koostati ÜP RV andmekihid. Teadaolevalt on kõige olulisem RV säilimist tagav tingimus rohealasid pikas perspektiivis stabiilselt toetav maakasutus, konkreetsemalt nt raadamise keeld metsamaal. Eelnevat arvestades on ÜP koostajad ja eksperdid veendunud, et Sulaoja kinnistu RV alaks jätmine ja seal raadamise keelamine on vajalik ja põhjendatud. ÜP kehtestamise otsuse punktis 9 on RV määramist kirjeldatud ja põhjendatud. Põhjendused puudutavad kõiki RV hõlmatud kinnisasju, ühtegi konkreetset kinnistut, sh. Sulaoja kinnistut, eraldi välja toomata. KSH menetlus on üldjuhul integreeritud planeerimismenetlusse, kuid see lõppeb seadusest ja planeerimisloogikast lähtuvalt varem kui kogu planeerimismenetlus, sest põhilahendus ehk vastuvõetud ÜP peab arvestama KSH-s välja pakutud tingimusi, lahendusi ja/või leevendusmeetmeid. ÜP avalikustatav põhilahendus on ametkondade ja volikogu poolt heaks kiidetud lahendus, mille kohta saab avalikustamisel esitada küll arvamusi, pigem täpsustavaid, mitte põhilahendust muutvaid lahendusi. Sulaoja ettepanek liigitus antud juhul KSH muutmise ettepaneku hulka, kuid ettepanek oli vastuolus KSH aruandes ja ÜP-s esitatuga, kus mh on määratud RV tingimused (sh võimalik raadamise maht RV erinevat tüüpi aladel, kus RV koridorides on määratud rangemad tingimused kui RV tugialadel) ja paiknemine/piirid (RV andmekogu). Vastustaja rõhutab seega, et ÜP menetluses ei saanud Sulaoja metsakasutuse muutuse analüüs olla nähtav, kuna ettepaneku esitamise ajaks oli RV kompleksne analüüs lõpetatud, avalikustamisel esitatud ettepanekud (mille hulgas ei olnud ühtegi sellise ulatusega RV muudatusettepanekut) läbi arutatud ja vastatud, KSH aruande tulemused integreeritud ÜP-sse ja KSH aruande koostamise protsess lõpetatud. RV määramisel ei lähtuta niivõrd rohealade esteetikast, alade majanduslikest eeldustest või eelduste puudumisest, vaid alade ruumilisest potentsiaalist olla täna ja jääda edaspidi RV looduslikuks sidusalaks. Eriti oluline on rohevõrgustiku elementide säilitamine suurte monokultuursete põllumassiividega maastikel, nagu seda on mh Sulaoja kinnistut ümbritsev maastik. Metsa majandusväärtus, kinnistu raielangi liigniiskus jm ei oma RV määramisel olulist kaalu. Sulaoja kinnistu metsamaa on headel muldadel kasvav liigirikas puistu, mis pakub suures mahus erinevaid ökosüsteemiteenuseid. Kui omanik leiab võimaluse ja soovib jätkata Sulaoja kinnistul metsakasvatust, tuleks tal panustada metsamaa kuivendamisse ja kasutada sobivaid metsamajanduslikke võtteid. Teisiti kasvab kinnistule vähemväärtuslik puistu, vähemväärtuslik siiski metsa majanduslikus, mitte ökoloogilises vaates.
32.Vastustaja leidis 10.10.2022. a täiendavas seisukohas, et kaebajate esitatud fotodelt ei ole võimalik tuvastada, kas prügi paikneb samas asukohas või kogu alal laiemalt ning prügi mahapaneku koht või prügi esinemine alal ei välista selle ala kuulumist rohevõrgustikku. Kaebajale Kristel Kiislale on muuhulgas edastatud 16.04.2021. a kiri, kus teavitatakse kaebajat üldplaneeringu avalikust väljapanekust ja sellest, et arvamusi on võimalik esitada kuni 20.05.2021. Sulaoja kinnistu senist kinnistu juhtotstarvet ei muudetud, kuid kaebajat oli personaalselt teavitatud üldplaneeringu menetlusest. Kaebaja ei ole oma õigusi õigel ajal kasutanud ehk ei ole esitanud õigeaegselt omapoolset arvamust Sulaoja kinnistu osas, samas kui Kristel Kiislale kuuluvate teis(t)e kinnistute osas on üldplaneeringus õigeaegselt
ettepanekuid esitanud Kristel Kiisla tütar Marju Kiisla, kes esitas ka ettepaneku Sulaoja kinnistu juhtotstarbe muutmiseks üldplaneeringus alles 23.07.2021. a ringraja ehitusloa menetluses. Üldplaneeringu menetluses võetakse seisukohad eelkõige esitatud ettepanekute osas kinnistu põhiliselt. Juhul, kui ettepanekut või seisukohta ei ole esitatud õigeaegselt, siis ei ole saanud võtta ka seisukohta kinnistu põhiselt. Asjaolu, et vastustaja on Sulaoja kinnistu rohevõrgustiku osaks jätmise osas omapoolse selgituse kaebajale edastanud, ei tähenda, et vastustaja oleks avanud varasema üldplaneeringu menetlusetapi (avaliku väljapaneku ja arutelu) uuesti. Kohaliku tasandi rohevõrgustiku läbilõikamine maakasutuse muutmise/raadamise teel on keelatud kogu rohevõrgustiku koridori ulatuses, mistõttu pole erandit võimalik rakendada ka Sulaoja kinnistul. Proportsionaalsus seisneb üheltpoolt sisulises vajaduses, teisalt ka rohevõrgustiku koridoris paiknevate maaomanike võrdses kohtlemises, st puudutatud kinnistutele ühesuguste, rohevõrgustiku toimimist tagavate kitsenduste seadmises.
33.Vastustaja märkis 31.05.2023. a menetlusdokumendis täiendavalt, et üldplaneeringu juhtotstarbe selgituste kohaselt on metsa maa-ala väljaspool puhke- ja kaitsemetsa valdavalt metsamaa kõlvikuna maakatastrisse kantud maa-ala, mille otstarve kuulub säilitamisele. Seega ei võimalda ka kinnistu üldplaneeringu järgne juhtotstarve nn avaliku ja seadusliku ringraja ehitamist antud kinnistule. Varasemast ehitustaotlusest ja ehitusprojekti seletuskirjast ilmneb kaebaja soov võtta ringrada avalikku kasutusse. Isegi juhul, kui kohus peaks rahuldama kaebuse, ei oleks vastustajal, arvestades üldplaneeringus määratud kinnistu juhtotstarvet, jätkuvalt võimalik ringraja ehituseks ehitusluba väljastada (st ringrada seadustada).
34.Kohtuistungil, mis toimus poolte osavõtul 15.06.2023, jäid kaebajad kaebuse juurde. Kaebajate õigusi riivatakse ebaproportsionaalselt, kui nende kinnistule jäetakse kitsenduspiirang, millel ei ole faktilist põhjust ega õiguslikku alust. Vastustaja vaidles kohtuistungil kaebusele vastu. Vastustaja märkis, et tegelikult on kaebajad pidanud olema teadlikud juba pikka aega, et tegemist on metsamaaga terve Sulaoja kinnistu osas ja rohevõrgustiku osaga, sh ka see osa, kus täna on motoringrada. Eksperdid leidsid Tartu linna üldplaneeringu tegemise ajal, et rohevõrgustik samas mahus on väga väärtuslik ja tuleb säilitada. Prügila jäeti välja enne planeeringu kehtestamist. Keskkonnamõju hindamise aruande ja planeeringu eelnõu avaliku väljapaneku ajal selle kinnistu osas kaebaja ettepanekuid ei esitanud. Linn ei arutanud igat kinnistut ükshaaval eraldi. Rohevõrgustik määrati kõlvikute ja reaalses looduses olemasoleva pinnalt. Üldplaneeringu mõte on määrata maakasutuse pikaajalised soodumused. Tähtis on see, et see ala ruumina on rohevõrgustikus vajalik kaugemas tulevikus, selgitas vastustaja. Praeguseks on kaebaja kinnistule rajatud selline rajatis, mida on varasemalt 2021. aasta suvel ehitusloa taotluses ja ehitusprojektis esitatud. See tegevus ei vasta üldplaneeringu kohasele maa otstarbele. 2021. aastal loodi kaebaja K. Kiisla tütarde ja ühe väimehe poolt ettevõte Sulaoja Motorsport. Vastustaja hinnangul ei ole eluliselt usutav, et 2022. aasta aprillis tekkis rada iseenesest või metsa raie tõttu. Kohtu seisukoht
35.Käesolevas kohtuasjas on Sulaoja kinnistu omanik vaidlustanud omandiõiguse riive motiivil Tartu linna üldplaneeringu 2040+ kehtestamise, kuna üldplaneeringuga säilitati Sulaoja kinnistu rohevõrgustiku osana. Kaebusega ei seata kahtluse alla rohevõrgustiku kui sellise olulisust, vaid tõstatud on küsimus, kas Sulaoja kinnistu peab rohevõrgustikku kuuluma ning millised tõendid seda vajadust põhjendavad. Kaebuses leitakse, et vastustaja on Sulaoja kinnistu osas üldplaneeringu menetluses rikkunud põhjendamis- ja uurimiskohustust, samuti ärakuulamisõigust.
36.Kohus leiab, et Tartu Linnavolikogu 07.10.2021. a otsusega nr 373 kehtestatud Tartu linna üldplaneeringuga 2040+ ei ole rikutud omandiõigust ega piiratud põhjendamatult maakasutust.
37.Kaebajatele on olnud tagatud ärakuulamisõigus. Vastustaja on kohtumenetluses selgitanud üldplaneeringu menetluse etappe – üldplaneeringu koostamise protsessi ajagraafikut aluseks võttes (I kd tl 45). Tartu linna üldplaneeringu 2040+ ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avalik väljapanek toimus 13. juulist 16. augustini 2020 Tartu linna kodulehel, Tartu Raekoja infokeskuses ning Ilmatsalu huvikeskuses. Tartu Linnavolikogu võttis 01.04.2021. a otsusega nr 321 Tartu linna üldplaneeringu 2040+ vastu ning suunas avalikule väljapanekule. Avalik väljapanek toimus 20. aprillist 20. maini 2021. Selle aja jooksul oli võimalik esitada üldplaneeringule omapoolseid seisukohti ja ettepanekuid. Üldplaneeringu avaliku väljapaneku ajal esitatud arvamuste osas võttis Tartu Linnavalitsus seisukohad 15.06.2021. a korraldusega nr 701, mida muudeti ja täiendati Tartu Linnavalitsuse 28.06.2021. a korraldusega nr 752. Avaliku väljapaneku tulemuste arutelu toimus 30.06.2021. Tartu linna üldplaneeringu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemused kinnitati Tartu Linnavalitsuse 13.07.2021. a korraldusega nr 813 (II kd tl 51-52). M.-V. Talangu koos Kristel Kiisla tütre Marju Kiislaga, kes oli pöördumises märgitud kui projekti eestvedaja, esitasid omapoolsed ettepanekud Sulaoja kinnistu rohevõrgustikust välja jätmiseks 23.07.2021. a pöördumises/selgituskirjas Tartu Linnavalitsuse ruumiloome osakonnale (I kd tl 13-15). Seega esitati ettepanek koostatavas üldplaneeringus muudatuste tegemiseks pärast üldplaneeringu avalikku väljapanekut siis, kui teiste esitatud ettepanekute osas oli Tartu Linnavalitsus seisukoha juba võtnud. Vastustaja on tõendanud, et kaebajat Kristel Kiislat teavitati isiklikult 16.04.2021. a kirjaga (I kd tl 127-128) üldplaneeringu avalikust väljapanekust ja sellest, et arvamusi on võimalik esitada kuni 20.05.2021. Lisaks on vastustaja esitanud tõendi, mille kohaselt Marju Kiisla esitas üldplaneeringu menetluses õigeaegselt 28.01.2021 Nepi kinnistu osas ettepaneku (I kd tl 130p-131), millest saab järeldada, et ringraja projekti eestvedaja Marju Kiisla oli kursis üldplaneeringu menetluse etappidega.
38.Asjaolu, et Sulaoja kinnistu oli Tähtvere valla üldplaneeringu järgi rohevõrgustiku oluline osa sarnaselt, nagu kõik põldude vahel olevad metsad jms alad, oli kaebajatele teada, sest vastavat on M.-V. Talangu ja Marju Kiisla märkinud oma 23.07.2021. a selgituskirjas (I kd tl 13).
39.Vastustaja on kooskõlas kohtupraktikaga eelistanud üldplaneeringu menetluses olemasoleva rohevõrgustiku säilitamist. Riigikohus on viimati 22.06.2023. a asjas nr 3-202273, PlanS §-le 8 tuginedes, asunud seisukohale, et planeerimismenetluses tuleb olemasolevaid keskkonnaväärtusi põhimõtteliselt säilitada. Seega oli vastustajal praegusel juhul, kus Sulaoja kinnistut loeti juba enne Tartu linna üldplaneering 2040+ kehtestamist keskkonnaväärtuslikuks, eelduslikult vajadus säilitada väärtuslik roheala ning kinnistu rohevõrgustikust välja jätmiseks oleksid pidanud leiduma kaalukad põhjused. Kohus leiab, et vastustaja on arvesse võtnud asjakohaseid kaalutlusi, miks on Sulaoja kinnistu ökoloogiliselt väärtuslik. Põhjused, miks Sulaoja kinnistu on rohevõrgustiku osa, on toodud vastustaja vastuse p-s 25 ja p-des 38-39. Sulaoja paikneb suurte põllumassiividega rohevõrgustiku vaeses piirkonnas ja on osa rohevõrgustiku kohaliku koridori alast. Vastustaja ei pidanud kaebusega vaidlustatud haldusaktis tooma ära üksikasjalikke põhjendusi, miks Sulaoja kinnistu jäetakse uue üldplaneeringuga edasi rohevõrgustiku osaks. Vastustaja oleks pidanud esitama selged ja ülekaalukad põhjendused juhul, kui Sulaoja kinnistu oleks rohevõrgustikust välja jäetud (vrd Riigikohtu 09.06.2023. a otsus asjas nr 3-20-2247).
40.Tartu Linnavolikogu kehtestas 07.10.2021. a otsusega nr 373 Tartu linna üldplaneeringu 2040+. Otsuse punktis 9 (I kd tl 26) on märgitud, et üldplaneeringuga määrati suundumused ja toetavad tingimused asustuse arenguks, ent teisalt on seatud ka ehitusõigust ja maakasutust piiravaid tingimusi inimtegevusest lähtuvate negatiivsete mõjude ärahoidmiseks või vähendamiseks. Piirangud ja kitsendused on linna hinnangul proportsionaalsed ehk seatava eesmärgi suhtes vajalikud, sobivad ja mõõdukad. Taoliste tingimustena saab maalises piirkonnas käsitleda üldplaneeringuga seatud ehitustingimusi väärtuslikel maastikel, väärtuslikel põllumajandusmaadel, rohelise võrgustiku aladel, Emajõe üleujutusaladel jm. Tingimusi määrates on muuhulgas tuginetud kohapõhistele, kogukondlikele ruumilistele väärtustele ja nende tähendusruumile või ka näiteks põllumajandusmaade viljelusväärtusele, eesmärgiga hoida väärtuslikud põllumajandusmaad sihtotstarbelises kasutuses. Rohelise võrgustiku tugialadele ja koridoridele määratud tegevuspiirangute eesmärk on tagada ökoloogiliselt sidus ja terviklik loodusalade süsteem ning looduskooslustele sobiv maastike mosaiiksus.
41.Tartu Linnavalitsus selgitas 08.11.2021. a vastuses nr 9-3.1/UP-18-003 (I kd tl 69-70) kaebajate volitatud esindaja 08.10.2021. a pöördumisele vastates põhjalikult, miks on Sulaoja metsamaa oluliseks lüliks kohaliku tasandi rohekoridoris. Linnavalitsuse selgitustel on Tartu linna üldplaneeringuga Sulaoja kinnistu osa Tartu linna maapiirkonda hõlmavast rohelisest võrgustikust (lühend RV), mis küll põhimahus on määratud Tartumaa maakonnaplaneeringuga 2030+ (tugialade võrgustik), ent maakonnaplaneeringus on ühtlasi antud selged suunised ja tingimused rohelise võrgustiku piiride ja maakasutustingimuste täpsustamiseks omavalitsuste üldplaneeringutega. Seega maakonnaplaneeringus ei kajastata rohelist võrgustikku selle mikrotasandi ja koridoride täpsusastmes, need määratakse üldplaneeringutega. Tartumaa maakonnaplaneering 2030+ oli aluseks Tartu linna üldplaneeringu koostamisele.
42.PlanS § 6 p 17 kohaselt on rohevõrgustik eri tüüpi ökosüsteemide ja maastike säilimist tagav ning asustuse ja majandustegevuse mõjusid tasakaalustav looduslikest ja poollooduslikest kooslustest koosnev süsteem, mis koosneb tugialast ja tugialasid ühendavatest rohekoridoridest. Rohevõrgustiku määramise põhimõtteid on kirjeldatud Tartu linna üldplaneeringu ptks-s 11.1. Nimetatud peatüki teemakaardilt nähtub rohevõrgustik, sh selle kohalikud sidususelemendid muuhulgas ka Tüki külas, Sulaoja ja külgnevate kinnistute piirkonnas. Linn on leidnud, et Sulaoja kinnistu on oluline RV siduselement, mis lääne poolt piirneb püsirohumaadega, mis omakorda on ühendatud ulatuslikuma metsaalaga (rohevõrgustiku tugiala). Ida poolt seob Sulaoja kinnistut Rahinge suuremate metsaaladega Sulaoja (VEE1039008) kallastel kulgev rohekoridori riba. Teisisõnu on Sulaoja metsamaa oluliseks lüliks kohaliku tasandi rohekoridoris ja selle puudumine katkestaks võrgustiku toimimise.
43.Kaebajatele on selgitatud 08.11.2021. a vastuses ja ka kohtumenetluses, et 2006. aastal kehtestatud Tähtvere valla üldplaneeringu koostamisel ja rohelise võrgustiku asukoha määramisel võeti aluseks Tartumaa maakonnaplaneering (1998) ja planeeringu lisa "Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused" (2001-2006). Valla üldplaneeringu koostamisel, sarnaselt Tartu linna üldplaneeringule, arvestati rohevõrgustiku asukoha määramisel maakonnaplaneeringus sätestatud rohevõrgustiku tugialade paiknemisega ning RV toimimist tagavate tingimustega. Tingimus, millest lähtuvalt tuleb põldude vahel paiknevaid metsi säilitada s.t. mitte muuta nende maakasutust (mitte raadata) on sätestatud maakonnaplaneeringutes ja olnud erinevates RV metoodikates või juhendites juba viimased paarkümmend aastat. Reeglina ei ole üldplaneeringuga loodavate andmekihtide seotus kinnistutega (katastripiiridega, kinnistu nimedega) otseselt seotud, kuna ruumiplaneerimine mõnedes valdkondades on kinnistute ülene. Kinnistuid näidatakse kaardil nn taustteabena. Nõnda ei ole ka rohevõrgustiku asukoha määramisel lähtutud mitte kinnistute andmetest, vaid
antud piirkonda iseloomustavatest kõlvikuandmetest, mille omadusi on eksperdid üldplaneeringu koostamise protsessis hinnanud ja millele vastavalt on kujundatud sidusa rohevõrgustiku struktuuri ja selle väiksemate elementide ruumiandmed. Seega kinnistuid ei käsitleta nimeliselt ega nende piire arvestavalt üheski üldplaneeringu rohevõrgustiku asukoha määramisega seotud töö- ega ka lõppdokumendis, üldplaneeringus. Samasugustel põhimõtetel on üldplaneeringuga määratud näiteks väärtuslike põllumajandusmaade, väärtuslike maastike asukohtade andmekihid, sest kaitstavad väärtused (põldude viljelusväärtus, maastikuline väärtus) on välja kujunenud pika perioodi kestel ja kinnistute tänastest piiridest sõltumatult. Sulaoja metsa kaasamine rohevõrgustikku on põhjendatud olenemata sellest, kas kinnistul on tehtud või soovitakse teha raieid või kas seal on olnud jäätmete matmispaik. Metsaregistri andmetel on valdavalt tegemist naadi ja jänesekapsa kasvukohatüübi metsaga, mille puistud (lehtpuistud ja lehtpuu-kuuse segapuistud ja kuusepuistud; levinumad on hall-lepikud, kaasikud, kuusikud ja haavikud) on viljaka mulla ja soodsa veerežiimi tõttu reeglina kõrge tootlikkusega. Naadi ja jänesekapsa kasvukohatüübi metsa alusmets ning alustaimestik on üldjuhul liigirikas ja paremate valgustingimuste korral ka lopsakas. Seetõttu on vastustaja hinnangul tegemist peaaegu ideaalse metsamaaga, kus raie järgselt uuendades või selle looduslikult uuenedes kujundatakse/kujuneb uus metsakasvukohatüübile vastav metsapõlv ning maa-ala toimib RV koridori osana nii täna kui edaspidi. Üldplaneeringu 11. ptk kohaselt saab rohelise võrgustiku sidususe tagamisel määravaks kohalik ehk mikrotasand: üksikud säilinud metsatukad ning piirkonna vooluveekogude kaldaalad.
44.Kohtu hinnangul on vastustaja selgitused ja põhjendused asjakohased. Vastustaja ei ole rikkunud uurimiskohustust. Ka põldude vahel paiknev üksik metsatukk saab olla olulise keskkonnaväärtusega, mida on põhjendatud säilitada.
45.Sulaoja kinnistu omaniku soov kasutada maad majanduslikus mõttes otstarbekamalt on arusaadav, kuid kaebajate väited, et kinnistul asuv ulatuslik prügimägi välistab maa-ala ökoloogilise väärtuse ja põhjendatud vajaduse säilitada kinnistu rohevõrgustikku kuulumise, ei ole põhistatud. 23.07.2021. a pöördumisele lisatud kinnistu plaanil on omanik ise märkinud endise prügimäe ala (oranžiga I kd tl 14), mis moodustab kinnistust üksnes väikese osa. Omaniku selgitustel on ta teinud suuri investeeringuid, et likvideerida antud alalt reostus, kuid alal ei ole vajalikku pinnast, millele oleks võimalik uus mets istutada. Vastustaja kinnitusel jäeti rohevõrgustiku määramise protsessi käigus umbes 0,5 ha suurune osa kinnistu põhjaservast võrgustiku koosseisust välja ning alal lubati majandada metsa maaala juhtotstarbest lähtuvalt (Tartu Linnavalitsuse 29.09.2021. a vastus, I kd tl 22p). Maa-ameti katastriüksuse kõlvikute väljavõttest Sulaoja kinnistu kohta (II kd tl 107) nähtuvalt moodustab kinnistust metsamaa 6,96 ha ja 0,53 ha kinnistust on looduslik rohumaa. Sulaoja kinnistust on seega enamus osa kaetud metsaga, nagu on omanik ka ise kinnitanud 23.07.2021. a pöördumises linnale, märkides, et isegi raiesmiku alal, kus on liigniiskust, on siiski võimalik metsa taastada maaparandustöid tehes. Omaniku hinnangul samas ringraja tegevuste kavandamine krundile rohevõrgustiku toimimist ei sega. Kohtumenetluse kestel selgus, et kinnistule on hakatud rajama ehitusloaga taotletud ringrada. Väljavõte Maa-ameti fotolaost seisuga aprill 2023 (II kd tl 68 – võrdle ringraja ehitusprojektiga (II kd tl 63)) tõendab, et maa-alal on kokku lükatud valle, mis üldjoontes moodustavad rajatise, mis vastab ringraja 2021. aasta ehitusprojektile. Kaebajate esindaja poolt kohtule 08.06.2023 esitatud K. Kiisla tütarde Marju Kiisla ning Katrin Suvi ja Rainer Suvi seletuse järgi tehti kinnistul heakorra töid. Seletuses (II kd tl 76-77) on märgitud, et kinnistu omanik ei osanud aimata, et tegu võiks olla rohevõrgustiku alaga, kuna krundil on varasemalt olnud ja on ka täna mingil määral veel suur reostus ning sellistest olulistest piirangutest ei ole kuidagi omanikku
teavitatud. Samas esitas ja allkirjastas Marju Kiisla koos M. V. Talanguga 23.07.2021. a kirja Tartu Linnavalitsusele, seega oli vähemalt Marju Kiisla teadlik ringraja projekti eestvedajana, et Sulaoja kinnistu kuulub rohevõrgustikku ning maakasutus kinnistul on piiratud.
46.Sulaoja kinnistul nn heakorratöid tehes peab kinnistu omanik arvestama lisaks kinnistu kuulumisele rohevõrgustikku ka kinnistu üldplaneeringujärgset juhtotstarvet "MM ehk metsamaa", mida kaebusega ei ole vaidlustatud. Vastavalt PlanS § 6 p-le 9 ja § 75 lg-le 4 määratakse üldplaneeringuga maakasutuse juhtotstarve, mis on maa-ala kasutamise valdav otstarve, andes kogu määratud piirkonnale edaspidise maakasutuse põhisuunad. Praegusel juhul piiravad seega maakasutust nii kinnistu juht- kui sihtotstarve, mis ei ole omavahel vastuolus. Maakatastri andmetel on Sulaoja kinnistu sihtotstarve maatulundusmaa 100% (I kd tl 5p). MaaKatS § 181 lg 9 järgi on maatulundusmaa põllumajandussaaduste tootmiseks või metsakasvatuseks kasutatav maa ja maa, millel on põllu- või metsamajanduslik potentsiaal. Ka maatulundusmaa omaniku tegevus on piiratud erinevate õigusaktide ning planeeringutega. Juhul, kui maaomanik ei ole nõus ÜP-ga määratud juhtotstarbega, on tal võimalik ÜP-d selles osas vaidlustada (vt nt Riigikohtu otsus asjas nr 3-20-1310, p 20). Käesolevas kohtuasjas ei ole kaebajad vaidlustanud üldplaneeringuga määratud Sulaoja kinnistu juhtotstarvet, mis väljendab selgelt avalikku huvi tagada rohevõrgustiku toimimine. Vastavalt kehtestatud üldplaneeringule määrati Sulaoja kinnistule juhtotstarbeks MM-mets. Üldplaneeringus toodud maa juhtotstarvete selgituste kohaselt, on metsa maa-ala väljaspool puhke- ja kaitsemetsa valdavalt metsamaa kõlvikuna maakatastrisse kantud maa-ala, mille otstarve kuulub säilitamisele. Rohelise võrgustikuga kattuvale metsa maa-alale ehitamisel ja metsa raadamisel tuleb arvestada ptk 11.1 rohelise võrgustiku toimimist tagavate tingimustega. Väljaspool rohelist võrgustikku paikneval metsa maa-alal on lubatud üksikelamu ja abihoonete püstitamine ning raadamine maakondliku tasandi rohelise võrgustiku andmekihil toodud tingimustel. Kaitsealadel jm kaitstavatel loodusobjektidel on ehitamine ja maakasutuse muutmine reguleeritud valdkondlike õigusaktidega. Sulaoja kinnistu varasemat juhtotstarvet vaidlustatud üldplaneeringuga ei muudetud, st võrreldes varasema olukorraga ei seatud maaomanikule täiendavaid kitsendusi. Sulaoja kinnistu rohevõrgustikku jätmisega ning metsamaa juhtotstarbe määramisega on vastustaja kohtu hinnangul valinud üldplaneeringus proportsionaalse meetme olulise avaliku huvi kaitseks.
47.Kohus nõustub ühtlasi vastustaja seisukohaga, et käesolevas kohtuasjas ei ole vaidluse esemest lähtuvalt vastustajal kohustust selgitada, kuidas määrati Tähtvere valla üldplaneeringus Sulaoja kinnistu rohevõrgustiku osaks. Praegusel juhul saab vastustaja põhjendada vaid seda, miks on vastustaja hinnangul olnud jätkuvalt põhjendatud Tartu linna üldplaneeringuga 2040+ Sulaoja kinnistu jätmine rohevõrgustiku alaks, mida on vastustaja asjakohaste põhjendustega piisaval määral teinud. Kohus leiab, et vastustaja lähtus üldplaneeringu 2040+ kehtestamisel asjakohastest kaalutlustest.
48.Eeltoodud faktilistel ja õiguslikel asjaoludel jätab kohus kaebuse rahuldamata.
49.Seoses kaebuse rahuldamata jätmisega jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud, mistõttu jäävad tema võimalikud kulud tema enda kanda ja neid kaebajalt välja ei mõisteta (HKMS § 109 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.