Kostja esindaja: Krista Paal (Tõnismägi 3a, Tallinn 10119, [email protected]) Kohtuistungi toimumise aeg
21. detsember 2016
RESOLUTSIOON
Jätta XXXX ja XXXXhagi XXXXvastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud solidaarselt hagejate XXXX ja XXXXkanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui
kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja hagi aluseks olevad asjaolud
1.XXXX(edaspidi kostja) on postitanud interneti veebilehele „facebook.com“ mitmeid postitusi, milles laimab XXXXit ja XXXX(edaspidi hagejad). Kostja on kirjutanud „facebook.com“ suhtlusportaalis gruppides „petturid avalikuks“ ning „Eesti iluteenindajate kontakt/sooduspakkumised klientidele“ hoiatuse, milles kirjutab, et hageja XXXX on käinud teadaolevalt kahes majas röövimas koos oma ema, isa ning noormehega. Noormehele on kostja viidanud kui XXXX. Kostja poolt tehtud postitust on teiste inimeste poolt märgatud ning kommentaaridest lähtuvalt soovitakse veel teistes hageja isiku ja tema töövaldkonnaga seotud gruppides konkreetsete postituste jagamist. Sellest tulenevalt leiavad teised inimesed tõsimeelselt, et hagejatega on tegemist kui kuriteo toimepanijatega. Samuti kirjutas kostja suhtlusportaalis „facebook.com“ gruppi „XXXX inimesed“ samalaadse postituse 10. septembril 2015.a. Kostja lisas hagejate poolte allkirjastatud ülestunnistuse oma suhtlusportaali „facebook.com“ vastavatele postitustele. Ülestunnistuses on kirjas hagejate nimed ja isikukoodid. Kostja kasutas kõikides oma tehtud postitustes hageja (1) ehk XXXX’i nime. Kostja viitas kõikides postitustes hageja (2) ehk XXXX kui XXXX’i noormehele. Samas kõikide postituste alla lisas kostja kommentaarina lisas 6 välja toodud ülestunnistuse, millest nähtub nii hageja (1) kui ka hageja (2) nimed, isikukoodid ja dokumendi numbrid. Ülestunnistuses hagejad olid sunnitud kirjutama alla, et nemad viibisid võõral territooriumil ning omandasid võõrast vara.
2.Hagejad tuginevad oma nõudes VÕS § 1046 lg 1, mille kohaselt isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine on õigusvastane. Hageja väidete kohaselt kostja kasutas kõikides teadaolevates oma tehtud postitustes hageja (1) ehk XXXX’i nime. Kostja viitas kõikides teadaolevates postitustes hageja (2) ehk XXXX kui XXXX’i noormehele. Seega kostja avaldas facebooki suhtlusportaalis, grupis „Eesti iluteenindajate kontaktid/sooduspakkumised klientidele“, grupis „petturid avalikuks“ ja grupis „XXXX inimesed“ koos omaenese kommentaaridega salvestise kujul koopia kriminaalasja nr. 1-16-272 tõendite hulka kuuluva XXXX omakäelisest dokumendist, milles oli nii tema enda täielik nimi ja isikukood, aga ka XXXX täielik nimi ja isikukood. Hagejate delikaatsete isikuandmete täielik avaldamine negatiivses kontekstis toimus ajal, mil käis veel kriminaalasja eeluurimine ja mingeid menetluslikke otsuseid veel langetatud ei olnud.
3.Kostja rikkus hagejate õigust eraelu puutumatusele ja isikuandmete kaitsele õigusvastaselt nende täpsete isikuandmete õigustamatu avaldamisega ja sellega, et ta väitis neid olevat kuriteos süüdi enne, kui selle kohta oli olemas jõustunud kohtuotsus. Negatiivne tagajärg mõlemale hagejale oli postituse tagajärjel negatiivsete ja
lahmivate anonüümsete kommentaaride ilmumine postituse juurde stiilis“ vaata millega inimesed tegelevad ja sellist iluteenindajat pole küll tarvis“, samuti mitmete murelike ja ärevate järelepärimiste saamine omaenese tuttavatelt ja sõpradelt, kes olid postitusest häiritud ja segaduses. Hagejatel tuli korduvalt oma tuttavatele ja sugulastele selgitada koos postitusega avaldatud omakäelise dokumendi –nn. „ülestunnistuse“ koostamise asjaolusid ja neile esitatud tegeliku kahtlustuse sisu. Ühele sugulastest – XXXX õele XXXX– avaldas oma venna täielike isikuandmete avaldamine kontekstis, mis seostas venda kuritegevusega, sellist negatiivset mõju, et ta järgnevalt vahetas perekonnaseisuametis oma nime, et teda ei saaks seostada nn.“kurjategijast vennaga“ ühise perekonnanime kaudu. XXXX mõjus selline ühe perekonnaliikme avalik lahtiütlemine temast äärmiselt frustreerivalt, suhtlus õega ei ole siiani taastunud.
4.VÕS § 1047 lg 1 kohaselt isiku majandus-või kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega on õigusvastane. Kostja avaldas hagejate täielikud isikuandmed avalikus suhtlusportaalis, sealhulgas suhtlusportaalis, mida hageja XXXX kasutab oma majandustegevuses, koos väitega, et XXXX näol on tegemist isikuga, kes kasutab teenuste osutamist klientidele nende kodudes kuritegude sooritamiseks. Selline väide ei vastanud absoluutselt tõele ja oli vastuolus kriminaalasjas nr. 2-16-272 sel ajal kahtlustusena esitatud faktiliste asjaoludega. XXXX ei ole kunagi esitatud süüdistust selles, et ta on klientidele töö tegemise ettekäände all sooritanud mingeid süütegusid nende klientide suhtes. Kostja poolt suhtlusportaali postituse avaldamise ajal hagejatele esitatud kahtlustus sisaldas hoopis teistsuguseid faktilisi asjaolusid. Kostja avaldas suhtlusportaalis, et hagejate näol on tegemist röövi toimepanijatega. Hagejatele ei ole mitte kunagi esitatud süüdistust röövimises. Kriminaalasjas nr. 1-16-272 praeguseks seadusjõustunud otsusega mõisteti hagejad süüdi KarS 199 lg 2 p 7, 8 järgi, milline kvalifikatsioon kirjeldab salajast vargust, mitte aga röövimist. Järelikult olid kostja poolt suhtlusportaalis facebook avaldatud andmed ebaõiged ja eksitavad.
5.Kostja poolt avaldatud andmed suhtlusportaalis, mida hageja XXXX kasutas oma majandustegevuses reklaami tegemiseks, mõjutas tugevasti hageja XXXX majandustegevust, kuivõrd postitusele järgnesid kommentaarid stiilis “sellise iluteenindaja teenuseid me küll ei vaja“. Hageja märgib, et postituse järelkaja suhtlusportaalis oli negatiivne ja tõrjuv tema suhtes.
6.Hageja leiab, et kostja on hagejate isiklike õiguste kahjustamises ja ebaõigete andmete avaldamises süüdi VÕS 104 lg 5 sätestatud tahtluse vormis. Kostja oli teadlik, et asjas on alustatud eeluurimist, kuid postitamise ajaks ei olnud veel mingeid menetluslikke otsuseid langetatud. Järelikult esitles kostja tahtlikult hagejaid avalikkusele juba süüdiolevate isikutena, kuigi ta pidi teadma, et sellist otsust veel langetatud ei olnud. Täisealise teovõimelise isikuna pidi kostja aru saama, et tema poolt suhtlusportaalis kirjeldatud tegu erineb kardinaalselt kahtlustuse faktilisest asjaoludest, millest ta pidi olema täielikult teadlik, kuivõrd kostja oli kaasatud ülalnimetatud kriminaalasja tunnistajana. Täisealise teovõimelise isikuna pidi kostja olema teadlik, et isiku täisnimi ja isikukood on tema täielikku identifitseerimist võimaldavad tunnused ning ilma isiku loata selliste isikuandmete avaldamine ei ole lubatav (Isikuandmete kaitse seaduse § 11 ja 12). Tunnistajana pidi kostja olema teadlik ka sellest, et eeluurimise materjalide avaldamine ilma prokuratuuri loata ei ole lubatav (KrmS 214). Selline hoiatus sisaldub iga ülekuulatava tunnistaja protokolli blanketil ning iga tunnistaja annab ülekuulamise lõpul selle kohta allkirja, et ta kohustub temale
kriminaalmenetluse kohta teadaolevaid andmeid mitte avaldama. Hagejate andmetel ei kustutanud XXXX postitust ise omaenese initsiatiivil, vaid alles pärast seda, kui postituse ebaseaduslikkusele oli juhtinud tähelepanu uurija, keda postitusest oli teavitanud hageja XXXX.
7.Hagejatele kostja õigusvastase postitusega tekitatud kahju kujutab endast mittevaralist kahju kahjustatud isikule tekitatud hingelise valu ja kannatuste näol (VÕS § 128 lg 5). Hagejatele mõjusid stressitekitavalt, s.o hingelist valu ja kannatusi tekitavalt postituse anonüümsete negatiivsete kommentaaride hulk ja lähedaste ärevad pärimised ja avaldused. Hageja XXXX perekondlikud sidemed oma lähisugulase – õega – katkesid, ega ole taastunud. Hageja XXXX tajus tagasilööki oma majandustegevuses – järsku klientide hulga vähenemist. Vähesel määral on jätkunud meeldetuletused ja päringud kostja postituses avaldatud süüdistuste kohta XXXX klientide poolt kuni tänase päevani, kui keegi portaali kasutajatest selle uudise juhuslikult jälle avastab. Nimelt vaatamata kostja poolt postituse kustutamisele jätkab see ringlemist internetis automaatselt toimiva jagamisfunktsiooni kaudu, s.o kui suhtlusportaali kasutaja avab mingi postituse ja seda loeb, siis salvestub see automaatselt tema enda postkasti ning tegelikult ei ole võimalik ükskord internetti üleslaaditud informatsiooni, mida selle kasutajad on jaganud, esialgse üleslaadija poolt postituse kustutamisega täielikult likvideerida, kuna jagatud informatsioon võib jääda alles.
8.VÕS § 127, mille kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kui kostja ei oleks avaldanud hagejate isikuandmeid koos süüdistusega selles, et nad mõlemad tegelevad isikute röövimisega, ei oleks XXXX perekondlikud suhted õega katkenud ning XXXX majandustegevuses oleks tõrked jäänud tulemata. Hagejate hingelist valu ja kannatusi ei ole võimalik enam olematuks teha, kuid vastavalt VÕS § 134 lg 2 kohaselt isikuõiguse rikkumisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitamiseks maksta mõistlik rahasumma.
9.Hagejad jätavad mõistliku rahasumma suuruse määramise kohtu otsustada. Kostja vastuväited
10.Kostja palub jätta hagi rahuldamata.
11.Kostja vastuväidete kohaselt hagejad ja kostja olid head sõbrad ja omavavahelised suhted olid lähedased ja soojad ning nad veetsid tihtipeale koos vaba aega. 22.11.2014 kella 18 ajal helistas hageja XXXX kostja elukaaslasele ja uuris, kas kostja ja tema elukaaslane viibivad XXXX kinnistul. Saanud vastuse, et kostja ja tema elukaaslane on XXXXst juba lahkunud, läksid hagejad sama õhtu, 22.11.2014 kella 22.00 ajal kostja elukaaslasele kuuluvale kinnistule, kus nad vandaalitsesid, lõhkusid ja varastasid kostjale ja tema elukaaslasele kuuluvat vara. Lisaks tungisid hagejad sisse naaberkinnistule ja ka seal jätkasid nad vandaalitsemist ja varastamist. Kõike seda nägi ja kuulis ja pealt tunnistaja XXXX, kes tuvastas kurjategijate/hagejate autonumbri KIA reg nr XXXX ning teatas vargusest ja vandaalitsemisest kostjale, politseile ja teisele kannatanule XXXX. Politsei ja kannatanud (kostja, tema elukaaslane ning naaber hr XXXX) tuvastasid kinnistule ja juurdepääsutee kraavi visatud, laialipillatud ja lõhutud seadmed, inventari ja lõhutud uksed ja klaasid. Seejärel sõitsid kannatanud koos kaaslastega Tallinna, Kadaka 7 hageja XXXXi töökohta, kuhu ladustati kostja elukaaslase ja naaberkinnistu omanikult varastatud vara. Järgmise päeva hommikul tunnistasid hagejad kostja, kostja elukaaslase tunnistajate juuresolekul, et nemad kostja elukaaslasel ja naaberkinnistuse XXXX
vallas XXXX ja XXXXtungisid, ukseklaasi lõhkusid, ukse lahti kangutasid ja mõlemalt kinnistult vara varastasid ja lõhkusid. Sellised tunnistused on videona üles võetud, telefonikõnedena salvestatud ning asuvad asitõenditena kriminaalasja toimikus lk 69-87.
12.Hagejad kirjutasid 23.11.2014.a omakäelise varalise kahju hüvitamise, omavahelise kompromissi rahalises hüvitamises (edaspidi kompromiss), millega nad tunnistasid varalise kahju tekitamist ja lubasid tekitatud kahju hüvitada hiljemalt 10.maiks 2015.a. Antud kompromiss ei ole käsitletav ülestunnistusena varguse ja vandaalistemise toimumise kohta. See on dokument, millega hagejad lubasid tekitatud kahju 10. maiks hüvitada summas 1650€ ja kompromissis on märgitud arve number, kuhu vastav summa kantakse. Kompromissi on heaks kiitnud kostja elukaaslane XXXX. Siinkohal ei ole ei hagejad ega kostjad kompromissis märkinud, kuidas kostja elukaaslasel nõudeõigus tekkis, märgitud on vaid, et hagejad nõustuvad XXXX vallas, XXXX kinnistul tekitatud kahju hüvitama. Antud kompromiss ei ole kriminaalasjas tõendiks, kuna kahju võis tekkida XXXX kinnistul ka teistele asjaoludel ja korras. Kompromissis pole ka märgitud, et see oleks konfidentsiaalne ja ilma teise poole teadmata seda kolmandatele isikutele avaldada ega levitada ei tohi.
13.Hageja on oma täpsustatud haginõudes märkinud, et kostja avaldas sotsiaalmeedias eelnimetatud kompromissi, mis oli oluliseks tõendiks ja aluseks hagejate süüdimõistmisel. Kostja vaidleb antud väitele vastu. Hagejate süü oli tõendatud nelja tõendusmaterjaliga (tunnistaja XXXXpoolt; politsei poolt tehtud uurimistoimingute alusel, järgmisel päeval kuriteopaigas hageja XXXXülestunnistus ja varastatud vara kättesaamine hagejale XXXX kuuluvast ilusalongist) ning kriminaalasja uurimistoimingust, maakohtu ja ringkonnakohtu kohtuotsusest (1-16-272) ei ole märgitud, et kostja poolt piiratud levikuga sotsiaalmeedia kanalisse üleslaetud kompromiss oleks olnud aluseks hagejate süüdimõistmisel. Kohus arvestas hagejate süüdimõistmisel kõiki kriminaalasjas olulisi tõendeid ja dokumente. Seega on hagejate väide ebaõige, et kompromiss oleks dokumendiks, mille kohaselt kostja avaldas delikaatseid andmeid kriminaalasja uurimise käigus ja sellega rikkus ja avaldas süüteo toimepandud isiku andmeid enne avalikku kohtuistungit.
14.Hagejate väide, et sotsiaalmeedias XXXX kohta käiva kirja ja hagejate poolt omakäeliselt kirjutatud kompromissi avaldamine 2 tunni ja 30 minuti jooksul oli kriminaalasjas eriti oluline asjaolu ja sellega rikkus kostja isikuandmete kaitse seaduse § 4 lg 2 p 8, millega on keelatud avaldada delikaatseid isikuandmeid, mis on seotud süüteo toimepanemise või selle ohvriks langemise kohta enne avalikku kohtuistungit või õigusrikkumise asjas otsuse langetamist või asja menetluse lõpetamist.
15.Hageja XXXX kohta esitas kostja avalikkust hoiatava teabe, et hageja näol ei ole tegemist ausa inimesega ja hagejal (XXXX) on kalduvus teha süütegusid. Kostja pidas vajalikuks sellise hoiatuse sotsiaalmeediasse postitada, kuna hagejate käitumine kostja, tema elukaaslase ja naaberkinnistu omaniku (XXXX) suhtes oli pahatahtlik, kiuslik ja kõige vähem meenutas kahetsust oma teo eest.
16.Kostja poolt 4.10.2015.a. hageja XXXX kohta üles pandud hoiatus ja hagejate omakäeline kompromiss ei olnud hagejat laimava sisuga, kuna selleks ajaks olid tuvastatud hagejate kuritegelik käitumine kostja ja tema elukaaslase ning naaberkinnistu omaniku suhtes. Kostja ei laimanud hagejat XXXX ja mitte kuidagi pole ta avaldanud ühtegi teavet teise hageja XXXX kohta, mistõttu jääb täiesti arusaamatuks hagejate kohtusse pöördumise alus ja mõte.
17.Hageja XXXX kohta pole kostja mitte mingisugust teavet välja pannud ega sotsiaalmeedias lekitanud. Kohtuistungil teatas hageja XXXXe, et ta töötab sotsiaaltöötajana ja ta ei soovi, et tema mainet tumestaks avalikkusele kättesaadav teave tema kuritegeliku käitumise kohta. Hageja jättis tähelepanuta, et kohtuotsus 116-272 on avaldatud Riigi teatajas ja kättesaadav kõikidele huvilistele.
18.Hagejad ja kostja suhtlesid veel peale hagejate poolt kompromissi koostamist SMS-ide teel. Oma SMS kirjades kahetses XXXX oma tegu ja palus kostjal varguse ja vandaalitsemise intsidenti mitte avalikustada. Hageja XXXX muretses oma maine pärast, mitte oma kuritegeliku käitumise pärast.
19.2015.a. kevadel muutus hagejate käitumine kostja ja tema elukaaslase suhtes ähvardavaks ja vägivaldseks. Hagejad tegid politseile avalduse, et kostja koos tunnistajatega olid neid survestanud ja ähvardanud ning nad olid tunnistuse kirjutanud kostjale seoses otse vägivalla rakendamisega ähvardades. Hagejad hakkasid kostjat süüdistama vägivallas ja väljapressimises. Politsei menetles hagejate avaldust, kuid hagejate survestamine või ähvardamine kostja poolt kinnitust ei leidnud. Need olid taaskord põhjendamata ütlused.
20.Seejärel taganesid hagejad lõhutud, rikutud ja varastatud vara osalisest kompenseerimisest, teatades, et nemad pole kompromissi ka vabatahtlikult sõlminud. Hagejad leidsid koos oma lähikondlastega uue meetodi, kuidas kostjat, tema elukaaslast ja naaberkinnistu omanikku (kannatanut) kiusama, traumeerima, survestama ja psühholoogiliselt ruineerima hakata. Hagejad, hageja XXXX ema ja isa sõitsid pidevalt kostja kinnistu juurde viivale teele, jäid seisma kostja maja ees, pildistasid kostja kinnistut, kõndisid ümber maja ning lõpuks agressiivselt ja valjuhäälselt sõimasid kostjat ja kostja elukaaslast. Hagejad ja nende lähikondlased süüdistasid kostjat narkootikumide kuritarvitamises ja lubasid kohe- kohe politsei kutsuda ja selle narkopesa laiali peksta. Eriti jõhkraks ja kodurahu häirivaks muutus hagejate ja tema lähikondlaste aprillis/mais 2015, kus siis pea igal päeval pildistati ja filmiti hagejate poolt kostja elukaaslasele XXXX vallas asuvat kinnistut.
21.Kostja pere oli hageja ja hagejate jõhkrast käitumisest väga häiritud ja nende kodurahu oli rikutud. Hagejad ja nende lähikondlased terroriseerivad demonstratiivselt kostjat veel praegugi, sõites ja peatudes kostja elukaaslasele kuuluva kinnistu juures ja häälekalt mõnitades kostjat.
22.Kostja kokkuleppel XXXXesitas avalduse hagejate tegevuse peale politseile, kus märgiti, et hagejad ja nende lähikondlased häirivad, ähvardavad ja teadlikult provotseerivad oma tegevusega nii hr Teesaart kui ka kostja peret. Eriti agressiivne, pahatahtlik ning intensiivne hagejate ja nende lähikondlaste käitumine tekitas hirmu ja ebakindluse kostjas ja kostja elukaaslasel. Kostjal on väike laps, keda kostja ei julgenud enam üksi õue mängima lasta, kuna hagejate agressiivne käitumine võib lapsele hirmutavalt mõjuda. Kuna hageja XXXX isa on väga hirmutava ja agressiivse käitumisega, siis terroriseeris/ terroriseerib antud isik kostja peret ka täna veel. Seda isegi enne Harju Maakohtu kohtuistungit 11.11.2016.a.
23.Kõike eelnevat arvestades, lähtudes hagejate väga agressiivsest ning ähvardavast käitumisest kostja ja kostja lähedaste suhtes ning soovist vabaneda hirmust ja õudusest, mis valdas, kui kostja oma maakoju XXXX külla läks, teatas kostja hagejale (XXXX ), et ta postitab hoiatuse portaali, kui selline survestamine, häirimine ja provokatiivne käitumine ei lõpe. Hagejad jätkasid kahjuks ka jätkavad) kostja pere terroriseerimist ja häirimist.
24.Kostja postitas 4.10.2015 kell 9.24 kuni kella 12.16 sotsiaalportaali hageja XXXX kohta teabe. Postitus oli avaldatud piiratud juurdepääsuga ja kindlat tegevust (iluteenused) kasutatavasse portaali. Kostja vaidleb hageja haginõudes toodud väitele vastu, et postitus oli kõikidele huvilistele kättesaadav vähemalt 19 tundi. Hageja on selle ajavahemiku esitanud ilma seda põhjendamata ja alusetult.
25.Samuti ei leia kostja, et ta oleks hagejate kohta avaldanud laimavat informatsiooni. Malina Mölder oli oma 22.11.2014.a. toime pandud kuriteo kostja vastu ülestunnistanud, maksnud ära osa võlguolevast ja kompromissiga kokkulepitud summast (1000€) ja oli oma edasiste ebaseaduslike jälitustegevustega, moraalse terroriseerimisega, viinud kostja ja tema pere olukorda, kus kostja leidis, et avalikkust tuleb sellise isiku eest hoiatada.
26.Kostja pole hageja XXXX kohta üldse mingit teavet avaldanud ja tema kuritegeliku käitumise kohta teavet edastanud.
27.Kostjale jääb arusaamatuks ja seda pole ka hagejad tõendanud, millist materiaalset või moraalset kahju hagejad kostja postituse tõttu kandsid?
28.Tõsiseltvõetav ei ole hageja XXXX väide, et tema õde vahetas seoses selle kuriteoga oma perekonnanime ära. Siin võivad olla hageja XXXX õel hoopis teised kaalutused (näiteks abiellumine vms). Tõene pole ka väide, et hageja XXXX kaotas postituse tõttu kliente. Kostja esitab kohtule tõendina OÜ XXXX 2015 majandusaasta aruande, kus kirjas, et 2015.a. oli ettevõtjale stabiilne aasta. Esimesel aastal suudeti lõpetada väikese kasumiga.
29.Tõene on see väide, et hagejad on kuriteos süüdi mõistetud ja nad on Kar § 199 lg 2 p 7 ja 8 karistatud.
30.Kostjale mõjus heade peresõprade poolt nende vastu kuriteo sooritamine, hiljem kostja pere pidev ruineerimine ja terroriseerimine emotsionaalselt laastavalt ja häirivalt. Kostja ja tema pere on niivõrd häiritud hagejate ja nende lähikondlaste agressiivsest käitumisest, et kaaluvad mittevaralise nõudega kohtusse pöördumist.
31.Kostja palub jätta hagejate taotlus õiglase hüvitise väljamõistmises rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda. Kohtu põhjendused
32.Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastusega ning poolte poolt menetluse käigus esitatud tõenditega ja kuulanud ära pooled, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.
33.Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et kostja avaldas Facebooki suhtlusportaalis grupis „Eesti iluteenindajate kontaktid/sooduspakkumised klientidele, grupis „petturid avalikuks“ ja grupis “XXXX inimesed” 4.10.2015 kell 9.24 kuni 12.60 alljärgneva postituse: „Sooviksin hoiatada inimesi XXXX eest. Tegemist on tüdrukuga, kes pakub erinevaid iluteenuseid. Samuti on võimalik tüdrukut kutsuda ka koju. Kuid sellejuures on üks AGA. Preili on käinud nüüd juba teadaolevalt 2 majas röövil. Ohvreid võib ka olla rohkem. Kahjuks peab tõdema, et neid rööve on ta teinud koos oma ema, isa ning oma noormehega. Hetkel on uurimisel mõlemad kannatada saanud ohvrid. Kuid preili
väidab, et on Hispaanias kuid tegelikult on Tallinnas shoppamas. Palun olge ettevaatlikud, keda te oma kodudesse lasete.“ (tlk 29-30). Nimetatud postitusele oli lisatud hageja XXXX 03.11.2014 kuupäeva kandev alljärgnev omakäeline ülestunnistus;.“ Mina XXXX(isikukood XXXX), dok nr XXXX ja XXXX, isikukood XXXX, dok nr XXXX viibisime 22. november kell 22.00 võõral territooriumil aadressil XXXX XXXX vald XXXX küla XXXX, kus omastasime võõrast vara. Kahetseme enda tegu. Samuti viibisime samal eesmärgil aadressil XXXX XXXX vald XXXX küla XXXX, mida samuti kahetseme. Oma tegevusega põhjustasime varalise kahju, aadressil XXXX, majas laamendamisega„ (tlk 32).
34.Hagejad leiavad, et hagejate delikaatsete isikuandmete täielik avaldamine negatiivses kontekstis toimus ajal, mil käis veel kriminaalasja eeluurimine ja mingeid menetluslikke otsuseid veel langetatud ei olnud. Hagejate hinnangul kostja rikkus hagejate õigust eraelu puutumatusele ja isikuandmete kaitsele õigusvastaselt nende täpsete isikuandmete õigustamatu avaldamisega ja sellega, et ta väitis neid olevat kuriteos süüdi enne, kui selle kohta oli olemas jõustunud kohtuotsus. Hagejatel tuli korduvalt oma tuttavatele ja sugulastele selgitada koos postitusega avaldatud omakäelise dokumendi –nn. „ülestunnistuse“ koostamise asjaolusid ja neile esitatud tegeliku kahtlustuse sisu. Ühele sugulastest – XXXXõele XXXX– avaldas oma venna täielike isikuandmete avaldamine kontekstis, mis seostas venda kuritegevusega, sellist negatiivset mõju, et ta järgnevalt vahetas perekonnaseisuametis oma nime, et teda ei saaks seostada nn. “kurjategijast vennaga“ ühise perekonnanime kaudu. XXXXmõjus selline ühe perekonnaliikme avalik lahtiütlemine temast äärmiselt frustreerivalt, suhtlus õega ei ole siiani taastunud.
35.Hagejad leiavad samuti, et kostja avaldas hagejate täielikud isikuandmed avalikus suhtlusportaalis, sealhulgas suhtlusportaalis, mida hageja XXXX kasutab oma majandustegevuses, koos väitega, et XXXXi näol on tegemist isikuga, kes kasutab teenuste osutamist klientidele nende kodudes kuritegude sooritamiseks. Selline väide ei vastanud absoluutselt tõele ja oli vastuolus kriminaalasjas nr. 2-16-272 sel ajal kahtlustusena esitatud faktiliste asjaoludega. Hagejale XXXXile ei ole kunagi esitatud süüdistust selles, et ta on klientidele töö tegemise ettekäände all sooritanud mingeid süütegusid nende klientide suhtes. Kostja avaldas suhtlusportaalis, et hagejate näol on tegemist röövi toimepanijatega. Hagejatele ei ole mitte kunagi esitatud süüdistust röövimises. Kriminaalasjas nr. 1-16-272 praeguseks seadusjõustunud otsusega mõisteti hagejad süüdi KarS 199 lg 2 p 7,8 järgi, milline kvalifikatsioon kirjeldab salajast vargust, mitte aga röövimist. Järelikult olid kostja poolt suhtlusportaalis facebook avaldatud andmed ebaõiged ja eksitavad. Kostja poolt avaldatud andmed suhtlusportaalis, mida hageja XXXX kasutas oma majandustegevuses reklaami tegemiseks, mõjutas tugevasti hageja XXXXi majandustegevust, kuivõrd postitusele järgnesid kommentaarid stiilis“ sellise iluteenindaja teenuseid me küll ei vaja“.
36.Kostja väitel ei ole ta õigusvastaselt käitunud. Kostja arvates kostja poolt suhtlusportaalis Facebook 4.10.2015.a. hageja XXXXi kohta üles pandud hoiatus ja hagejate omakäeline kompromiss ei olnud hagejat laimava sisuga, kuna selleks ajaks olid tuvastatud hagejate kuritegelik käitumine kostja ja tema elukaaslase ning naaberkinnistu omaniku suhtes. Kostja ei laimanud hagejat XXXXit ja mitte kuidagi pole ta avaldanud ühtegi teavet teise hageja XXXXkohta. Antud kompromissi näol oli tegemist kokkuleppega, mille kohaselt hagejad tunnistasid kahjunõuet ja kohustusid selle tasuma (1650 eurot) hiljemalt 10. maiks 2015. Kostja ei nõustu hageja seisukohaga, et sellist kompromissi saab käsitleda ISK § 4 lg 1 p 8 järgi delikaatseteks isikuandmeteks, mida avaldada ei tohi.
37.Hagejad nõuavad kostjalt mittevaralise kahju hüvitamist. Hagejate kahju hüvitamise nõude õiguslikuks aluseks saab esitatud asjaoludel olla esmalt VÕS § 1043. VÕS § 1043 järgi teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Hagejate nõude rahuldamise üldise eeldusena peab hageja tõendama esmalt kostja käitumise õigusvastasuse, endale kahju tekkimise ning põhjusliku seose teo ja tagajärje vahel. Nende eelduste tõendamisel vabaneb kostja VÕS § 1050 lg 1 järgi vastutusest, kui ta tõendab, et ta ei ole kahju tekitamises süüdi või esineb õigusvastasust välistav asjaolu.
38.Hagejad tuginevad VÕS § 1046 lg-le 1, mille kohaselt isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse rikkumine või muu isikliku õiguse rikkumine on õigusvastane ja VÕS § 1045 lg 1 p 7, mille kohaselt kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Viidatud sätte tähenduses peetakse silmas mis tahes õigusnormi, millest tuleneb kahju tekitanud isikule kohustus tehta teatud tegu või hoiduda teatava teo tegemisest. Sama sätte lg 3 järgi ei ole seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega kahju tekitamine õigusvastane, kui kahju tekitaja poolt rikutud sätte eesmärk ei olnud kannatanud kaitsmine sellise kahju tekitamise eest. Seega on seadusest tuleneva kohustuse rikkumine seatud sõltuvusse rikutud sätte kaitse-eesmärgist, st igal konkreetsel juhul tuleb analüüsida, kas hageja kaitsmine ja temale tekkinud kahju ärahoidmine oli kotja rikutud sätte (kaitsenorm) eesmärgiks.
39.Hagejad tuginevad Isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 4 lg 1 p 8, § 5 ja § 10 lg 1. Hagejad leiavad, et kostja on avaldanud hagejate delikaatseid isikuandmeid negatiivses kontekstis ajal, mil käis veel kriminaalasja eeluurimine ja mingeid menetluslikke otsuseid veel langetatud ei olnud. Hagejate hinnangul kostja rikkus hagejate õigust eraelu puutumatusele ja isikuandmete kaitsele õigusvastaselt nende täpsete isikuandmete õigustamatu avaldamisega ja sellega väitis neid olevat kuriteos süüdi enne kui selle kohta oli olemas jõustunud kohtuotsus.
40.Kostja väidetav õigusrikkumine on kvalifitseeritav VÕS § 1045 lg 1 p 4 ja p 7 ning lg 3, § 1046, § 1049 ja § 1050 järgi. Seaduseks, millest tuleneva kohustuse rikkumisega kahju tekitamine võib olla õigusvastane VÕS § 1045 lg 1 p 7 ja lg 3 järgi, saab olla eelkõige IKS, mis reguleerib isikuandmete avalikustamist (vt ka Riigikohtu 20. juuni 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-169-11, p 13). Riigikohus on leidnud, et isegi kui andmete avalikustamisel ei ole rikutud IKS-i nõudeid, st kui andmete avaldamine ei olnud õigusvastane VÕS § 1045 lg 1 p 7 ja lg 3 mõttes, võib see ikkagi rikkuda kannatanu isikuõigusi ning olla õigusvastane VÕS § 1045 lg 1 p 4, § 1046 või § 1047 alusel (Riigikohtu 20. juuni 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-169-11, p 13).
41.IKS § 4 lg 1 kohaselt isikuandmed on mis tahes andmed tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta, sõltumata sellest, millisel kujul või millises vormis need andmed on. Isikuandmeteks on IKS § 4 lg 1 järgi ka isiku ees- ja perekonnanimi ja isikukood. Isiku kohta käivad andmed süüteo toimepanemise kohta enne avalikku kohtuistungit või õigusrikkumise asjas otsuse langetamist või asja menetluse lõpetamist loetaks IKS § 4 lg 2 p 8 järgi delikaatseteks isikuandmeteks.
42.Kohus leiab, et kostja avaldades, et hagejad on toime pannud kuriteo ja avaldades hageja XXXXi omakäelise ülestunnistuse õigusrikkumise toimepanemise kohta enne kui selle kohta oli olemas jõustunud kohtuotsus, on avaldanud § IKS § 4 lg 2 p 8 tähenduses delikaatseid isikuandmeid hagejate kohta. Kohus ei nõustu kostja
seisukohaga, et hageja XXXX ülestunnistuse näol oli tegelik vaid tsiviilõigusliku kokkuleppega kahju hüvitamiseks.
43.Järgnevalt tuleb kohtul analüüsida, kas hagejate delikaatsete isikuandmete avaldamiseks suhtlusportaali Facebook gruppides “petturid avalikuks”, “Eesti iluteenindajate kontakt/sooduspakkumised klientidele” ja „XXXX inimesed“ oli õiguslik alus ja kas see kahjustab ülemääraselt hagejate õigustatud huvi.
44.IKS § 5 järgi on isikuandmete töötlemine iga isikuandmetega tehtav toiming, muu hulgas avaldamine. Isikuandmete töötlemise põhilised reeglid (põhimõtted) on sätestatud IKS §-s 6. Muu hulgas võib isikuandmeid IKS § 6 p 2 järgi koguda üksnes määratletud ja õiguspärase eesmärkide saavutamiseks ning neid ei või töödelda viisil, mis ei ole andmetöötluse eesmärkidega kooskõlas (eesmärgikohasuse põhimõte). IKS § 6 lg 3 järgi võib isikuandmeid koguda vaid ulatuses, mis on vajalik eesmärkide saavutamiseks (minimaalsuse põhimõte). IKS § 6 l 4 järgi võib isikuandmeid muudel eesmärkidel kasutada üksnes andmesubjekti nõusolekul või selleks pädeva organi loal (kasutamise piiramise põhimõte).
45.Üldjuhul on isikuandmete töötlemine lubatud IKS § 10 lg 1 järgi üksnes andmesubjekti nõusolekul. Sellest reeglist sätestab erandi IKS § 11 lg 2, mille eesmärgiks on vältida sõnavabaduse ülemäärast piiramist. Selle sätte järgi võib isikuandmeid ilma andmesubjekti nõusolekuta ajakirjanduslikul eesmärgil töödelda ja avalikustada meedias, kui selleks on ülekaalukas avalik huvi ning see on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega. Andmete avalikustamine ei tohi ülemäära kahjustada andmesubjekti õigusi. IKS § 11 lg-s 2 sätestatud erand (isikuandmete avaldamine andmesubjekti nõusolekuta) on rakendatav seega juhul, kui koos esinevad kõik viidatud sättes nimetatud kolm tingimust: avalikustamiseks on ülekaalukas avalik huvi, see on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega ning andmesubjekti ei kahjustata ülemäära.
46.Kohus leiab, et käesoleval juhul puudus IKS § 11 lg 2 tähenduses ülekaalukas avalik huvi avaldada andmeid hagejate poolt toime pandud õigusrikkumiste kohta enne hagejaid süüdi mõistva kohtuotsuse jõustumist. Hagejate näol ei ole tegemist selliste ühiskonnale ohtlike kurjategijatega, kellest tuleks ilmtingimata avalikkust teavitada sotsiaalmeedia vahendusel. Seega on käesoleval juhul kostja pool VÕS § 1045 lg 1 p 7 ja lg 3 tähenduses õigusvastase isikuandmete avaldamisega.
47.Lisaks eelnevale leiab hageja XXXX, et kostja avaldas hagejate täielikud isikuandmed avalikus suhtlusportaalis, mida hageja XXXX kasutab oma majandustegevuses koos väitega, et XXXX näol on tegemist isikuga, kes kasutab teenuste osutamiseks kliendele nende kodudes kuritegude sooritamiseks. Kommentaarides väitis kostja, et hageja XXXX, olles iluteenuse pakkuja, käib seda tööd tellimuste alusel tegemas klientide kodus, kasutades nende koju pääsemist selleks, et neid oma kodus röövida.
48.Hageja XXXX on tuginenud oma nõude õigusliku alusena VÕS § 1047 lg 1, mille kohaselt isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine isiku või tema kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega on õigusvastane.
49.VÕS § 1047 lg 1 järgi on isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus-või kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud andmete avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma. Kooskõlas VÕS §
1047 lõikega 2 loetakse teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele. VÕS § 1047 lg 3 näeb ette, et hoolimata VÕS § 1047 lg 1 ja 2 sätestatust ei loeta andmete avaldamist õigusvastaseks, kui avaldajal või isikul, kellele asjaolu avaldati, oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning avaldaja kontrollis andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise astmele. Eeltoodust tuleneb, et VÕS § 1047 järgi kannab ebaõigete andmete avaldamise eest vastutust andmete avaldaja. Avaldamine VÕS § 1047 tähenduses on andmete kolmandatele isikutele teatavaks tegemine (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-95-05 p 25). Mõistet „avaldamine“ tuleb sisustada konkreetse tsiviilasja raames tuvastatud asjaolude alusel. Käesoleval juhul on andmete avaldamine toimunud veebilehe “facebook.com” suhtlusportaalis gruppides “Eesti iluteenindajate kontakid/sooduspakkumised klientidele”, “petturid avalikuks” ja “XXXX inimesed”. Seega on kostja avaldajaks.
50.Vaidlust pole selle üle, et kostja poolt Facebooki suhtlusportaalis grupis „Eesti iluteenindajate kontaktid/sooduspakkumised klientidele“, grupis „petturid avalikuks“ ja “XXXX inimesedavaldatud avaldatud postitus: “Sooviksin hoiatada inimesi XXXXeest. Tegemist on tüdrukuga, kes pakub erinevaid iluteenuseid. Samuti on võimalik tüdrukut kutsuda ka koju. Kuid sellejuures on üks AGA. Preili on käinud nüüd juba teadaolevalt 2 majas röövil. Ohvreid võib ka olla rohkem. Kahjuks peab tõdema, et neid rööve on ta teinud koos oma ema, isa ning oma noormehega. Hetkel on uurimisel mõlemad kannatada saanud ohvrid. Kuid preili väidab, et on Hispaanias kuid tegelikult on Tallinnas shoppamas. Palun olge ettevaatlikud, keda te oma kodudesse lasete.“ (tlk 29-30) sisaldab faktiväiteid. Faktiväide on põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus ja väärtus on kohtumenetluses tõendatav. Kohus märgib, et avaldatud faktiväiteid tuleb võtta sellisena nagu kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas.
51.Kohus leiab, et lähtudes faktiväidete avaldamise viisist ja kontekstist pidi mõistlik inimene aru saama, et kostja avaldas Facebooki suhtlusportaalis grupis „Eesti iluteenindajate kontaktid/sooduspakkumised klientidele“, grupis „petturid avalikuks“ ja grupis „XXXX inimesed“ 4.10.2015 kell 9.24 kuni 12.60 postituses järgmised faktiväiteid: XXXX on iluteenuse pakkuja, kes klientide kodus iluteenust pakkudes, röövib kliente. Kuivõrd tegemist on faktiväitega, siis lasub kostjal kohustus tõenda nimetatud faktiväite tõelevastavust. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et nimetatud faktiväide vastab tõele. Asjaolu, et hageja XXXX on süüdi mõistetud varguse toimepanemises, et tõenda kostja poolt esitatud väidet, et hageja XXXX on toime pannud röövi kliendi kodus iluteenust osutades. Seega on kostja avaldanud ebaõige faktiväite. Kohus leiab, et kostja poolt eelnimetatud ebaõigete faktiväidete avaldamine on VÕS § 1047 lg 2 ja 3 järgi õigusvastane kuna tõendamist pole leidnud asjaolu, et kostjal oli eelnimetatud ebaõige faktiväite avaldamiseks õigustatud huvi või kostja on kontrollinud avaldatud asjaolu põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise astmele. Kostja vastuväidete kohaselt hagejad tungisid kostja elukaaslasele kuuluvale kinnistule, kus nad vandaalitsesid, lõhkusid ja varastasid kostjale ja tema elukaaslasele kuuluvat vara, hagejad kirjutasid 23.11.2014 omakäelise varalise kahju hüvitamise, millega nad tunnistasid varalise kahju tekkimist ja lubasid tekitatud kahju hüvitada hiljemalt 10. maiks 2015. Kostja vastuväidetest ega kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et hageja oleks iluteenuse pakkujaks, käib seda tööd tegemas klientide kodudes ning paneb toime klientide kodudes röövimisi. Seega on tegemist kostja poolt õigusvastaselt ebaõigete andmete avaldamisega.
52.Järgnevalt tuleb kohtul anda hinnang hagejate mittevaralisele nõudele. Hagejad nõuavad kostjalt mittevaralise kahju hüvitamist kohtu äranägemisel. Hagejad leiavad, et hagejatele kostja õigusvastase postitusega tekitatud kahju kujutab mittevaralist kahju kahjustatud isikule tekitatud hingelise valu ja kannatuste näol. Hagejad leiavad, et hagejatele mõjusid stressitekitavalt, s.o. hingelist valu ja kannatusi tekitavalt postituse anonüümsete negatiivsete kommentaaride hulk ja lähedaste ärevad pärimised ja avaldused. Hageja XXXX perekondlikud sidemed oma lähisugulase- õegakatkesid, ega ole taastanud. Hageja XXXX tajus tagasilööki majandustegevusesjärsku klientide hulga vähenemist. Vähesel määral on jätkunud meeldetuletused ja päringud kostja postituses avaldatud süüdistuse kohta XXXXi klientide poolt kuni tänaseni päevani, kui keegi postituse kasutajatest selle uudise jälle avaldab.
53.VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk asetada kahjustatud isik olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, mille ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 1 järgi kuulub hüvitamisele ka mittevaraline kahju. VÕS § 128 lg 5 järgi mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. VÕS § 134 lg 2 kohaselt isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma.
54.Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja avaldades, et hagejad on toime pannud kuriteo enne kui selle kohta oli olemas jõustunud kohtuotsus, on avaldanud § IKS § 4 lg 2 p 8 tähenduses delikaatseid isikuandmeid hagejate kohta ja on sellega rikkunud õigusvastaselt hagejate õigust eraelu puutumatusele ja isikuandmete kaitsele. Samuti on kohus tuvastanud, et kostja on avaldanud õigusvastaselt ebaõige faktiväite, et XXXX on iluteenuse pakkuja, kes klientide kodus iluteenust pakkudes, röövib kliente. Kohtu hinnangul on eelnimetatud delikaatsete isikuandmete ja ebaõigete faktiväidete näol tegemist hagejate au ja väärikust kahjustavata väidetega ja hagejatele on tekkinud nende avaldamisega hingelist valu. Hingeliste kannatuste olemasolu eeldamisest tulenevalt tuleb lugeda tõendatuks ka nende põhjuslik seoses kostja poolt avaldatuga (VÕS § 127 lg 4). Kostja on oma õigusvastase käitumisega hagejatele põhjustatud mittevaralise kahju tekkimises süüdi. Kostja on käitunud hageja kohta hagejate delikaatsete isikuandmete vähemalt hooletult (VÕS § 104 lg 3). Kostja ei ole tõendanud, et nimetatud rikkumine oleks subjektiivselt vabandatav.
55.Hagejate mittevaralise nõude lahendamisel lähtub kohus sellest, et hagejad XXXX ja XXXXmittevaralise kahju nõude alusena tuginenud VÕS § 1045 lg 1 p 7 ja § IKS § 4 lg 2 p 8 sätestatud keelule delikaatsete isikuandmete avaldamise kohta ja hageja XXXX on tuginenud täiendavalt enda mittevaralise kahju nõude alusena VÕS § 1045 lg 1 p 6 ja 1047 lg 1 alusel tema majandus-ja kutsetegevusse sekkumisele. Kohus märgib, et hageja on menetluse käigus oma hagiavaldust täpsustanud, sh on hageja ebaõigete andmete ümberlükkamise nõude tagasi võtnud. Täpsustatud hagiavalduses on hageja XXXX tuginenud sellele, et õigusvastaselt ebaõigete faktiväidete avaldamisega on kostja sekkunud tema majandus- ja kutsetegevusse ja hagejal on sellega seoses vähenenud potentsiaalsete klientide arv. Hageja XXXX ei ole tuginenud sellele, et kostja poolt avaldatud ebaõigete faktiväidetega on rikutud tema isikuõigusi, st teotatud tema au ja väärikust. Kohus märgib, et vastavalt TsMS § 5 lg-le 1 menetleb kohus hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest.
56.Kohus leiab, et hagejate mittevaralise kahju hüvitamise nõue tuleb jätta rahuldamata. Kohtu hinnangul ei pea iga õigusvastase käitumisega tekkinud hingelistele kannatusele
järgnema mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmine kahjustatud isiku kasuks. Käesoleval juhul on kostja hagejate poolt allkirjastatud ülestunnistuse avaldamisega suhtlusportaalis Facebook küll rikkunud IKS § 8 lg 2 p 8 sätestatud keeldu, kuid kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on 18. märts 2016 Pärnu Maakohtu otsusega kriminaalasjas nr 1-16-272 hagejad mõistetud süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 7 ja 8 järgi ja süüdistuste kohaselt 22. novembril 2014 kella 22.00 paiku XXXX ja XXXXtungisid välisukse klaasi lõhkumise teel sisse XXXX vallas XXXX kinnistul asuvasse XXXXi kuuri, kust varastasid esemeid väärtusega 2525 eurot ja XXXX vallas XXXX külas XXXXasuvasse XXXXsuvilasse, kus varastasid kokku esemeid väärtusega 785 eurot (lk 64-69). Seega on hagejad süüdi mõistetud kuriteos, mille toimepanemise kohta allkirjastatud ülestunnistuse on kostja suhtlusportaalis Facebook avaldatud. Kohtu hinnangul süüteo toimepanemise kohta enne otsuse langetamist andmete avaldamise näol olukorras, kus hagejad on hilisemalt kohtu poolt nimetatud kuriteo toimepanemises süüdi mõistetud, ei ole tegemist sellise rikkumisega, mis õigustaks kostjalt hagejate kasuks mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmise. Olukord võiks olla teistsugune kui hagejad oleksid nimetatud kuriteo toimepanemises õigeks mõistetud.
57.VÕS § 134 lg 5 kohaselt mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Kohus on tuvastanud, et kostja avaldas eelnimetatud postitused Facebooki suhtlusportaalis grupis „Eesti iluteenindajate kontaktid/sooduspakkumised klientidele“, grupis „petturid avalikuks“ ja grupis „XXXX inimesed“ 4.10.2015 kell 9.24 kuni 12.60, seega oli postituse avaldamise kestus 2 tundi ja 30 minutit. Vaidlust pole selle üle, et kostja võttis postituse maha pärast seda kui tema poole pöördus vastav politseiametnik. Seega ei olnud postituse avaldamise kestus kuigi pikk ja kostja on ise oma postituse Facebookist maha võtnud. Vaidlust pole ka selle üle, et hageja XXXX ja kostja olid varasemalt head sõbrad ja omavahelised suhted oli lähedased ning nad veetsid tihipeale koos vaba aega. Poolte suhted halvenesid pärast hagejate poolt kostja elukaaslasele kuuluva vara varastamist. Kostja on selgitanud, et enne tema poolt nimetatud postituse avaldamist hageja XXXX ja tema vanemad hakkasid kostjat, tema elukaaslast ja naaberkinnistu omanikku (teist kannatanut) kiusama ja psühholoogiliselt ruineerima. Kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud XXXXütluste kohaselt XXXX vanemad käisid suvel üle paarikümne korra tema aia taga pildistamas ja autonumbreid üles kirjutamas. Käisid ähvardamas, et peab raha tagasi maksma või muidu panevad maja põlema, teevad lapsele liiga. Tunnistaja on selgitanud, et XXXX vanemad on käinud XXXXja tema elukaaslase juures ähvardamas ja neile on sõnumeid saadetud. XXXX on korra ähvardamas käinud ja ülejäänud korrad on vanemad käinud ( lk 176 ja 176 pöördel). Seega tuleb kohtu hinnangul mittevaralise kahju hüvitamisel lähtuda ka sellest, kuidas on hageja XXXX Mölder enne kostja poolt Facebookis postituse avaldamist käitunud. Hageja XXXX ja tema vanemad on enne kostja poolt Facebookis postituse tegemist kostjat ja tema perekonnaliiget nn. kiusanud. Olukorras, kus isik on pannud kostja elukaaslase suhtes toime õigusvastase teo (vargus) ja on tekitanud viimasele varalise kahju, selle asemel, et kahju hüvitada, hakkas hoopis koos oma vanematega kostjat ja tema elukaaslast kiusama. Kostja on kohtuistungil kinnitanud, et eelnimetatud postituse Facebookis avaldamist kahetseb ja on aru saanud enda valest käitumisest. Seega kohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul kostja poolt hageja XXXX kohta õigusvastaselt delikaatsete isikuandmete avaldamisega tekitatud kahju eest mittevaralise kahju väljamõistmine põhjendatud.
58.Kostja XXXXoma märkinud, et seoses kostja poolt avaldatud “Ülestunnistusega” seos on temal katkenud perekondlikud sidemed oma õega XXXXja tema õde XXXXavaldas hageja XXXXtäielike isikuandmete avaldamine kontekstis, mis seostas venda kuritegevusega, sellist negatiivset mõju, et ta järgnevalt vahetas perekonnaseisuametis oma nime, et teda ei saaks seostada nn. kurjategijast vennaga ühe perekonnanime kaudu. Kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja XXXX, kes on XXXX ema, on andnud järgmisi ütluseid: Peale XXXX on minul veel lapsi ja need on XXXX, XXXX, XXXXja XXXX. Lastel oli kõigil üks perekonnanimi-XXXX. XXXX ei ole enam sama perekonnanimi. See on alates 2016. jaanuarist. XXXX vahetas perekonnanime ära, kuna ta tahab karjääri teha ja talle ei sobi see perekonnanimi. Perekonnanimi ei sobi, kuna üks on vang ja teine on varas. Minu vanem poeg on vanglas ja väidetavalt on XXXX varas, kuid XXXX otseselt nime ei öelnud. See sündmus, miks XXXX vargaks peab on juhtum XXXX ja XXXX/.. / XXXX ja XXXX hästi läbi. Kui olid minu ema matused 29.10.2016, siis ei märganud mingeid tõrkeid XXXX, XXXX ja XXXX vahelises suhtlemises. Minule ei olnud pärast seda postitust juttu, et XXXX ja XXXX omavahel ei suhtle” (lk 176). Kohus leiab, et tunnistaja XXXX ütlustega ei ole tõendatud hageja väide, et hageja XXXX suhted oma õega on pärast kostja poolt eelnimetatud postituse avaldamist halvenenud ja, et XXXX õde XXXX vahetas ära oma perekonnanime seoses kostja poolt eelnimetatud postituse avaldamisega. Tunnistaja ütlustes võib järeldada, et tema tütre Siiri perekonnanime vahetus on seotud pigem sellega, et tema 2 venda on toime pannud kuritegusid ja ta ei soovi, et teda avalikkus tunneks perekonna Sooveere liikmena.
59.Seega kohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul kostja poolt hageja XXXX kohta õigusvastaselt delikaatsete isikuandmete avaldamisega tekitatud kahju eest mittevaralise kahju väljamõistmine põhjendatud.
60.Hageja XXXX soovib mittevaralise kahju hüvitamist VÕS § 1047 lg 1 alusel seoses tema majandus-ja kutsetegevusse sekkumisega. Hageja XXXX väidete kohaselt tajus ta tagasilööki majandustegevuses- järsku klientidega hulga vähenemist. Vähesel määral on jätkunud meeldetuletused ja päringu kostja postituses avaldatud süüdistuse kohta XXXX klientide poolt kuni tänaseni päevani, kui keegi postituse kasutajatest selle uudise jälle avaldab. Kohus leiab, et juhul kui seoses kostja poolt õigusvastaselt ebaõigete faktiväidete avaldamisega kaotas hageja XXXX kliente ja see mõjutas XXXX majandustegevust, saaks hageja XXXX VÕS § 1047 lg 1 alusel seoses tema kutse- ja majandustegevusse sekkumisega nõuda kostjalt varalise kahju hüvitamist. VÕS § 134 ei näe ette VÕS § 1047 lg 1 alusel isiku majandus- ja kutsetegevusse sekkumisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist. Kuigi hageja XXXX on väitnud, et kostja postitus mõjutas tema majandustegevust ja ta tajus tagasilööke majandustegevuse, st järsku klientide hulga vähenemist, siis kohtule esitatud hagejale XXXX kuuluv OÜ XXXX tegevusaruandest nähtuvalt oli 2015 aasta näol stabiilse aastaga. Esimesel majandusaastal suudeti lõpetada väikese kasumiga. Müügituluks kujunes 3 997 eurot (lk 148). Seega ei nähtu hagejale XXXX kuuluva OÜ XXXX2015. majandusaasta aruandest, et oleks aset leidnud märkimisväärne klientide hulga vähenemine ja tagasilangus majandustegevuses. Seega leiab kohus, et ka eelnimetatud alusel ei ole hageja XXXX kasuks kostjalt mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmine põhjendatud.
61.Eeltoodust tulenevalt tuleb jätta hagejate mittevaralise kahju hüvitamise nõue rahuldamata.
62.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus lahendis neid ei käsitle. Menetluskulude jaotus
63.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 2 pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud menetluskulud. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud menetluskulud. Kuivõrd hagejate nõue mittevaralise kahju hüvitamiseks jättis kohus rahuldamata, siis tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta hagejate mittevaralise kahju hüvitamise nõudega seotud menetluskulud hagejate kanda.
64.Kohus määrab TsMS § 177 lg 2 alusel menetluskulude suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.