Harju Maakohus
Kohtunik
Marget Henriksen
Määruse tegemise aeg ja koht
12.04.2017.a, Tallinn, Kentmanni tn kohtumaja
Tsiviilasja number
2-16-3097
Tsiviilasi
Xxxx ja Xxxx hagi Xxxx vastu ebaõigete andmete ümberlükkamise ja mittevaralise kahju nõudes
Menetlustoiming
menetluskulude kindlaksmääramine
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja 1: Xxxx(isikukood xxxx; elukoht: xxxx; e-post: xxxx) Hageja 2: Xxxx(isikukood xxxx; elukoht: xxxx; e-post: xxxx) Hageja esindaja: vandeadvokaat Natalia Lausmaa (e-post: [email protected]) Kostja: Xxxx(isikukood xxxx; elukoht: xxxx; e-post: xxxx) Kostja esindaja: Krista [email protected])
Paal
(e-post:
Rahuldada kostja Xxxx avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks. Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ja mõista hagejatelt Xxxx ja Xxxx solidaarselt kostja kasuks välja menetluskulud kogusummas 468 eurot (s.o õigusabikulud). Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Kohtumääruse asjaolud ja põhjendused Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lg 8 kohaselt hagita menetluse sätteid. Vaidluse puhul, mis lahendatakse hagita menetluses, ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 177 lg 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks: 1) kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses või 2) määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. TsMS § 177 lg 2 kohaselt juhul, kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt TsMS § 177 lg 1 p 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja
jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. Harju Maakohtu menetluses oli Xxxx ja Xxxx hagi Xxxx vastu ebaõigete andmete ümberlükkamise ja mittevaralise kahju nõudes. Harju Maakohus jättis hagiavalduse 20.01.2017 kohtumäärusega kostja poolt avaldatud ebaõigete andmete ümberlükkamise nõuetes läbi vaatamata ja 20.01.2017 kohtuotsusega mittevaralise kahju nõudes rahuldamata, menetluskulud jättis kohus solidaarselt kostjate kanda. Kohtumäärus jõustus 10.02.2017 ja kohtuotsus jõustus 28.02.2017. Kostja esitas 21.12.2016 menetluskulude nimekirja ja taotluse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks ning hagejatelt väljamõistmiseks. Kostja menetluskuluks maakohtus on 468 eurot (õigusabi). Juhindudes TsMS § 176 lg 8 sätestatust andis kohus 21.12.2016 kohtuistungil hagejatele tähtaja kostja menetluskuludele vastuväidete esitamiseks kuni 30.12.2016, hagejad ei esitanud kostja menetluskuludele vastuväiteid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuväliseks kuluks on TsMS § 144 p 1 järgi menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-64-13 asunud seisukohale, et menetluskulude hüvitamise kriteeriumiks on TsMS § 175 lg 1 järgi esindajakulude põhjendatus ja vajalikkus. Eelkõige võib lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks, mille hüvitamist saab nõuda teiselt menetlusosaliselt, olla õigusteenuse osutamise tasu. Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel peab kohus hindama m.h esindaja tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust (Riigikohus asjas 3-2-1-115-13 p 25). Riigikohtu praktika kohaselt on vandeadvokaadi põhjendatud tunnitasuks üldjuhul mitte rohkem kui 120 eurot (Riigikohtu 1.10.2013. määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Tsiviilasja materjalide järgi on kostja esindajaks jurist Krista Paal tunnihinnaga 72 eurot. Maakohus asub seisukohale, et arvestades käesoleva tsiviilasja keerukust ja mahukust ning asjas esitatud tõendeid, samuti menetluse kestust ja esindaja kvalifikatsiooni on põhjendatud lugeda kostja lepingulise esindaja mõistlikuks esindajatasu suuruseks tunnihinda 72 eurot. Kohus peab kostja menetluskulude nimekirjast nähtuvaid õigusabitoiminguid põhjendatuks ja vajalikeks järgmises ulatuses: -
Hagiavaldusele 15.04.2016 vastuse koostamine 2,5 h ulatuses, arvestades esitatud menetlusdokumendi sisu.
-
11.11.2016 kohtuistungil esindamine 1 h ulatuses, arvestades kohtuistungi kestvust.
-
Lõplik seisukoht 05.12.2016 2 h ulatuses, arvestades esitatud menetlusdokumendi sisu.
-
21.12.2016 kohtuistungil esindamine 1 h ulatuses, arvestades kohtuistungi kestvust.
Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus TsMS § 175 lg 1 ja TsMS § 177 lg 2 alusel kostja avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks ja mõistab hagejatelt solidaarselt kostja kasuks välja menetluskulud kogusummas 468 eurot (s.o õigusabikulud 6,5 h x 72 eurot= 468 eurot). /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.