X kaebus Sotsiaalkindlustusameti vastu seoses taastava õiguse teenusega
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada X taotlus kohtumenetluse kiirendamiseks.
2.Tagastada X kaebus.
3.Asendada määruse avalikustamisel kaebaja ja B nimed tähemärgiga.
Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punkti 2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muud selgitused
Määrus toimetatakse kaebajale kätte.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X esitas 25. aprillil 2023 Sotsiaalkindlustusametile (SKA) taotluse, milles palus võimalust kasutada vahendusteenust tema kui õigusvastase teo toime pannud isiku ja B kui kahju kannatanud isiku suhtes vahenduskokkuleppe saavutamiseks. X viitas sotsiaalkaitseministri
märtsi 2023. a määrusele nr 15 „Taastava õiguse teenuse osutamise tingimused ja kord“ (määrus nr 15) ning ohvriabi seaduse (OAS) § 26 lõikele 3. P. Ridnõi esitas SKA-le
26.aprillil 2023 taotluse täienduse, milles põhjendas taastava õiguse teenuse saamise vajalikkust.
2.SKA vastas X pöördumisele 30. mai 2023. a vastusega nr 9-1/17055-3. SKA selgitas, et taastav õigus on lähenemine konfliktidele ja õigusrikkumistele, mis võimaldab tekkinud kahju heastada, kaasates mõjutatud pooled, kuid antud teenuse puhul on tegemist kõikide osapoolte jaoks vabatahtliku protsessiga, millele peab eelnema teise osapoole nõusolek protsessis osalemiseks ja temaga kontakti võtmiseks. SKA-l puudub õigus kontakteeruda inimesega, kes ei ole andnud nõusolekut enda andmete edastamiseks või ühenduse võtmiseks. Taastava õiguse teenust on võimalik kasutada ohvri eelneval vabal ja teadlikul nõusolekul.
3.P. Ridnõi esitas 5. juunil 2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palub halduskohtul kohustada SKA-d osutama vahendusteenust ja sellega seoses kontakteeruma B ning selgitama välja tema tegelik tahe. Alternatiivina palub kaebaja halduskohtul leida võimalus olukorra lahendamiseks, nt võtta ühendust B ja kontrollida tema nõusolekut menetluses osaleda. Kaebaja põhjendab, et Tartu Vanglas karistust kandes tekkis tal hea tava piire ületav isiklikku laadi suhe
3-23-1264
inspektor-kontaktisik B, millele järgnes kriminaalmenetlus ja nimetatud inspektor-kontaktisiku lahkumine töölt. Käesolevalt on kriminaalmenetlus lõpetatud. Kaebaja sõnul on see tema jaoks oluline lahendamata probleem tänaseni, mis on tekitanud pideva stressiseisundi ja takistab eluga edasi minemast. Kaebaja eesmärk on leida olukorrale kõigi osapoolte jaoks positiivne psühholoogiline lahendus, maandada probleemiga ilmnenud mõjud ja heastada võimalikud kaasnenud emotsionaalsed ja materiaalsed kahjud ning tagada B rahulolu ja vähendada riski, et kaebaja paneb tema suhtes toime uusi õigusrikkumisi. Kaebaja palub asja menetlusse kaasata kolmanda isikuna B. Kaebaja soovib asja lahendamist kirjalikus menetluses.
4.Tallinna Halduskohtu 9. juuni 2023. a määrusega anti X kaebus vastavalt kohtualluvusele üle Tartu Halduskohtule.
5.X esitas 19. novembril 2023 Tartu Halduskohtule avalduse, milles märgib, et soovib lisada haldusasja juurde tema 25. aprilli 2023. a taotluse, 26. aprilli 2023. a taotluse täienduse ja SKA 30. mai 2023. a vastuse nr 9-1/17055-3.
6.Kaebaja esitas 23. novembril 2023 Tartu Halduskohtule kaebuse täienduse, milles toob välja OAS § 26 lõikes 1 sätestatu ja määruse nr 15 erinevad sätted, samuti viitab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 artiklile 6.
7.Kaebaja esitas 13. veebruaril 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse täienduse, milles märgib, et ta sai veebruari alguses avalikust kohast internetist B telefoninumbri kätte ning proovis kohtuväliselt temaga leppida, saates temale 4 helisalvestust. Peale salvestust nr 1 B vaikis, peale salvestust nr 2 saatis B ropendava vastuse, millega andis mõista, et ta ei soovi, et kaebaja helistaks temale, peale salvestust nr 3 B jälle vaikis ning peale salvestust nr 4 saatis kaebajale tekstisõnumi ning kaebaja temale ka. Kõik ülaltoodud salvestused ning tekstisõnumid soovib kaebaja lisada materjalide juurde ning samuti soovib lisada materjalide juurde temale teada olevad kolmanda isiku kontaktandmed.
8.Kaebaja esitas 8. märtsil 2024 Tartu Halduskohtule taotluse kohtumenetluse kiirendamiseks, milles palub kohtul alustada antud asja menetlemist. Kaebaja märgib, et tänaseks on tema kohustamiskaebus SKA vastu olnud kohtus juba 9 kuud ning seda ei ole menetlusse võetud.
KOHTU SEISUKOHT
9.Kohus rahuldab kaebaja taotluse kohtumenetluse kiirendamiseks (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 100 lõige 1) ja teeb järgmised menetlustoimingud kohtumenetluse lõpuleviimiseks.
10.HKMS § 44 lõige 1 näeb ette, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks. Kaebeõiguse eelduseks on isikule kuuluvate subjektiivsete õiguste riive (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 12. detsembri 2017. a määrus asjas nr 3-17-981, p 11). HKMS § 121 lõike 2 punkti 1 kohaselt võib kohus kaebuse määrusega selle esitajale tagastada, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kohus on seisukohal, et X kohustamiskaebus kuulub eeltoodud sätte alusel tagastamisele.
11.Kaebusest nähtuvalt soovib kaebaja, et kohus kohustaks SKA-d osutama talle ja B taastava õiguse teenuse raames vahendusteenust ning sellega seoses kontakteeruma B, et selgitada välja
3-23-1264
tema tahe vahendusmenetluses osaleda. Kohustamiskaebuse põhjendatus eeldab kaebaja õiguste rikkumist haldusorgani keeldumise või jätkuva tegevusetusega (sh keeldumise või tegevusetuse õigusvastasust) ning kohustust haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks või vähemalt selle kaalumiseks (riigivastutuse seaduse § 6 lõiked 1, 4 ja 5). Kohtu hinnangul ei ole praegusel juhul kohustamiskaebuse lubatavuse eeldused täidetud.
12.OAS § 26 lõike 1 kohaselt on taastava õiguse teenuste eesmärk erapooletu vahendaja kaasabil ohver ja juhtunuga seotud muud osapooled kokku tuua, anda neile selgitamise ja ärakuulamise võimalus ning jõuda vahendatud protsessi kaudu kokkuleppele, kuidas tekkinud kahju hüvitada ja õiglustunde taastumist toetada. OAS § 26 lõige 3 sätestab, et taastava õiguse teenuste osutamise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Taastava õiguse teenuse osutamise tingimused ja kord on kehtestatud sotsiaalkaitseministri
23.märtsi 2023. a määrusega nr 15. OAS § 27 lõige 1 sätestab, et vahendusteenus käesoleva seaduse tähenduses on taastava õiguse teenus, mis seisneb kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-s 2032 sätestatud vahendusmenetluse korraldamises ja selle tulemusena sõlmitud kirjaliku kokkuleppe tingimuste täitmise kontrollimises. Enne määruse nr 15 kehtestamist reguleeris ühe taastava õiguse teenuse – vahendusteenuse – osutamise tingimusi ja korda Vabariigi Valitsuse 25. jaanuari 2018. a määrus nr 6 „Lepitusmenetluse läbiviimise kord.“ Praegu kehtiva määruse nr 15 sisus ei tehtud muudatusi võrreldes määrusega nr 6, vaid muudeti üksnes terminoloogiat ning termini „lepitusmenetlus“ asemel kasutatakse terminit „vahendusteenus.“ Seega saab lähtuda määruse nr 6 eelnõu seletuskirjast, mille kohaselt sooviti määruse kehtestamisega näha ette ühtsed – paindlikumad ja ajakohasemad – sätted kõigil alustel toimuva lepitusmenetluse (s.o praeguse vahendusmenetluse) läbiviimisele, jättes KrMS §-s 2032 sätestatud alustel toimuva vahendusmenetluse puhul kehtima senise regulatsiooni. Varasem määrus oli koostatud lähtudes üksnes KrMS §-s 2032 sätestatud vahendusmenetluse vajadustest. Eelnõu seletuskirjast nähtuvalt on vahendusteenuse keskseteks osapoolteks isik, kelle õigusvastasest teost tulenevalt vahendusteenus aset leiab, ja selle teo tõttu kahju kannatanud isik. Kahju kannatanud isiku mõiste osas on seletuskirjas selgitatud, et see hõlmab nii KrMS-is sätestatud mõistet „kannatanu“ kui ka laiemas mõttes, nt väärteo tõttu kahju kannatanud isikut (väärteomenetluse seadustiku § 30 lõike 1 punkti 4 alusel võib menetleja lõpetada väärteomenetluse, kui alaealine menetlusalune isik on võtnud kohustuse kasutada vahendusteenust või võtnud muu asjakohase kohustuse).
13.Praegusel juhul ei ole tegemist olukorraga, kus prokuratuur või kohus oleks saatnud kaebaja kahtlustatava või süüdistatavana ja B kannatanuna vahendusmenetlusse, samuti ei ole väärteomenetluse raames määratud kohustust vahendusteenust kasutada. Ka ei nähtu kohtule kohtute infosüsteemist, et kaebaja suhtes oleks üldse läbi viidud kohtumenetlus kriminaal- või väärteoasjas seoses võimaliku B vastu toime pandud õigusvastase teoga. Seega ei nähtu, et kaebaja oleks B suhtes mingi õigusvastase teo toime pannud. Seda arvestades ei ole kaebajal kohtu hinnangul subjektiivset õigust nõuda SKA-lt vahendusteenuse läbiviimist tema ja B suhtes.
14.Kohus peab vajalikuks selgitada, et SKA kodulehe (kättesaadav veebiaadressilt: https://sotsiaalkindlustusamet.ee/taastavoigus) järgi on riik loonud inimestele võimaluse kasutada ka muid taastava õigusega seonduvaid teenuseid (vahendus kahe inimese konflikti lahendamiseks, taastav nõupidamine, ennetav ring, taastav aruteluring), mida on võimalik kasutada ka kriminaal- ja väärteomenetluse väliselt. Siiski on nende teenuste rakendamise esmaseks eelduseks, et kõik osalised osalevad teenusel vabatahtlikult. Kui isik soovib taastava õiguse protsessis osaleda, peab ta eelnevalt ise veenduma, et ka teine pool on nõus protsessis osalema. Kaebaja on ise esitanud kohtule 13. veebruaril 2024 tõendeid, millest nähtub selgelt, et B ei soovi kaebajaga mingit kontakti. Kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõuda, et B osaleks
3-23-1264
taastava õiguse teenusel või SKA pöörduks B poole taastava õiguse teenuses osalemiseks. SKAle ei tulene ühestki õigusaktist kohustust võtta ilma isiku enda eelneva pöördumiseta temaga ühendust ja teha ettepanek taastava õiguse teenuses osalemiseks. Kuna B nõusolek taastava õiguse teenuses osalemiseks puudub, ei ole ka kaebajal subjektiivset õigust nõuda, et SKA osutaks talle ja B taastava õiguse teenust. Kaebajal ei ole ka subjektiivset õigust nõuda, et halduskohus lahendaks kaebaja ja B vahel tekkinud konflikti ning kontrolliks B nõusolekut taastava õiguse teenusel osalemiseks.
15.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et tegemist ei ole olukorraga, mil tuleks kaebajale tagada kohtulikud õiguskaitsevahendid ning kaebus tuleb HKMS § 121 lõike 2 punkti 1 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu tagastada.
16.Kohus asendab avaldatavas määruses kaebaja ja B nimed tähemärgiga (HKMS § 175 lõige 3 ja § 178 lõige 3).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.