Y esitas enda ja oma eestkostetava X nimel Tallinna Halduskohtule kaebuse Lasnamäe Linnaosa Valitsuse 04.06.2026 otsuse nr 2026-235, 08.06.2026 otsuse nr 2026-238 ja 16.06.2026 otsuse nr 2026-252 ning Tallinna Linnavalitsuse 25.08.2026 korralduse nr 644 tühistamiseks ja Tallinna linna kohustamiseks vaadata sotsiaalabi taotlused uuesti läbi.
2.Kaebajad taotlesid asja arutamist kohtuistungil. Y palus menetlusabi vene-eesti-vene suunalise tõlgi osalemiseks, selgitades, et tema eesti keele oskus ei võimalda tal keerukas kohtumenetluses oma õigusi suuliselt ja vahetult kaitsta.
3.Halduskohus võttis 20.10.2026 määrusega kaebuse menetlusse ning jättis määruse punktiga 6 tõlgi osalemiseks menetlusabi andmise taotluse rahuldamata. Kohus leidis, et
3-26-3049 esitatud dokumentide põhjal on Y eesti keele oskus hea, ta suudab ise koostada juriidilisi dokumente ja mõistab kohtu ning vastustaja pöördumisi. Kohus märkis, et saab istungil vajaduse korral kasutada lihtsat keelt ja selgitada mõningate terminite sisu.
4.Kaebaja palub määruskaebuses määruse punkti 6 tühistada ja tagada talle kohtuistungil riigi kulul tõlk. Ta selgitab, et koostas kirjalikud dokumendid kodus masintõlke, sõnaraamatute ja tekstitoimetusvahendite abil. See ei tõenda suutlikkust mõista suulist õiguskeelt ja vastata kohtuistungil reaalajas. Kaebaja viitab oma vanusele, raskele puudele, täielikule töövõimetusele ning kohustusele hooldada ja esindada sügava puudega poega. Kohtuniku selgitused ei saa asendada vastustaja ütluste ja kaebaja vastuste tõlkimist.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5.Ringkonnakohus võtab määruskaebuse menetlusse, kuid jätab selle rahuldamata.
6.Kohtumenetluse keel on eesti keel. Tõlgi kaasamine ja tõlkekulude kandmiseks menetlusabi andmine eeldab, et tõlkimine on vajalik menetlusosalise tõhusaks osalemiseks. Tõlgi vajadust tuleb hinnata isiku tegeliku keeleoskuse, asja vaidlusküsimuste ja eeldatavate menetlustoimingute põhjal. Menetlusabi taotleja peab vähemalt usutavalt põhistama asjaolud, mille tõttu ta ei saa ilma tõlgita oma menetlusõigusi nõuetekohaselt kasutada.
7.Kaebaja märgib põhjendatult, et kirjaliku ja suulise keele oskus ei ole tingimata samal tasemel. Kirjaliku dokumendi koostamisel saab kasutada aega, masintõlget, sõnaraamatuid ja muid abivahendeid ning teksti korduvalt parandada. Seetõttu ei tõenda menetlusdokumentide korrektne eesti keel iseenesest, et kaebaja suudab kohtuistungil kõigest kohe aru saada ja keerukat õiguslikku arutelu pidada.
8.See ei tähenda siiski, et tõlgi vajadus oleks praegu piisavalt põhistatud. Toimiku materjalidest nähtub, et kaebaja mõistab eestikeelseid haldusakte ja kohtu korraldusi, suhtleb ametiasutustega eesti keeles ning suudab esitada vaidluse faktilisi ja õiguslikke põhiküsimusi. Määruskaebuses ei ole kirjeldatud konkreetseid suhtlusolukordi ega keelelisi takistusi, millest nähtuks, et kaebaja ei mõista lihtsas eesti keeles esitatud küsimusi või ei suuda anda eesti keeles seletusi asja lahendamiseks oluliste faktiliste asjaolude kohta.
9.Vaidlus puudutab sissetulekust sõltuva sotsiaalabi määramist, kaebajate sissetulekuid ja vältimatuid kulusid, eestkostetava ravi-, transpordi-, majutus- ja hooldusvajadusi ning haldusmenetluse käiku. Suur osa neist küsimustest on lahendatav dokumentide alusel. Kui kaebaja isiklikud seletused osutuvad vajalikuks, puudutavad need eelkõige talle vahetult teada olevaid faktilisi asjaolusid, nagu leibkonna tegelikud kulud, eestkostetava hooldusvajadus ja suhtlus haldusorganiga. Määruskaebusest ei nähtu, et kaebaja ei suudaks neid asjaolusid lihtsas eesti keeles kirjeldada.
10.Kaebajalt ei eeldata keeruka õigusterminoloogia valdamist ega õiguslike argumentide suulist esitlust samal tasemel vastustaja kutselise esindajaga. Kohus kohaldab õigust omal algatusel, juhib menetlust ning saab kasutada lihtsat keelt, küsimusi korrata ja täpsustada ning vajaduse korral selgitada menetlustoimingute ja õigusmõistete tähendust. Ainuüksi asjaolu, et vaidluses võib olla vaja käsitleda õiguslikke mõisteid, ei muuda professionaalse tõlgi osalemist kogu istungil vältimatuks. 2(3)
3-26-3049
11.Ka kaebaja vanus, puue, täielik töövõimetus ja hoolduskoormus on tema menetluses osalemise võime hindamisel asjakohased, kuid määruskaebuses ei ole näidatud, kuidas need asjaolud takistavad tal konkreetselt eesti keeles suulisi faktilisi seletusi anda või lihtsas keeles esitatud küsimusi mõista. Kirjalike menetlusdokumentide koostamine abivahendite toel ei tõenda sellist suutmatust.
12.Seetõttu ei ole praeguses menetlusstaadiumis alust järeldada, et kaebaja menetlusõiguste tõhus teostamine eeldab kohtuistungil tõlgi osalemist. Halduskohus jättis menetlusabi taotluse õigesti rahuldamata ning määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
13.Praeguses menetlusetapis menetlusabi andmata jätmine ei takista halduskohtul tõlgi vajadust edaspidi uuesti hinnata. Kui kohtuistungil ilmneb, et kaebaja ei mõista kohtu või vastustaja küsimusi või seisukohti, ei suuda keelebarjääri tõttu anda asja lahendamiseks vajalikke seletusi või jäävad tema menetlusõigused muul viisil tegelikult kaitseta ning seda ei saa kõrvaldada lihtsa keele, küsimuste kordamise, täpsustamise või muude menetlusjuhtimise abinõudega, peab halduskohus tõlgi kaasamise ja tõlkekulude kandmiseks menetlusabi andmise küsimuse omal algatusel või kaebaja uue taotluse alusel uuesti lahendama.
(allkirjastatud digitaalselt)
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.