lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-24-624/12

Rahvastik › PPA taotlus isiku kinnipidamiskeskuses kinni pidamiseks

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 04.03.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-24-624/12
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Rahvastik › PPA taotlus isiku kinnipidamiskeskuses kinni pidamiseks
Menetlusliik
Erimenetlus
Kuulutamise aeg
04.03.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1042
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ruth Prigoda

Resolutsioonmääruse tegemise aeg ja koht

2. märts 2024, Tallinn

Resolutsioonmääruse kirjeldava ja põhjendava osaga täiendamise aeg

4. märts 2024

Haldusasja number

3-24-624

Haldusasi

Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks

Menetlusosalised ja nende esindajad

Taotluse esitanud haldusorgan – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindajad Anastassia Donets ja Alice Kliemesch Puudutatud isik – X (Gruusia Vabariigi kodanik; sündinud XX XX XXXX)

Menetlustoiming

Lihtmenetluses, 2. märtsi 2024 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus ning anda luba X (sündinud XX XX XXXX) kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 2. aprillini 2024.
2.Politsei- ja Piirivalveametil tuleb põhjendustega määruse saamisest tõlkida see suuliselt puudutatud isikule ja selgitada talle selle edasikaebamise korda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED

1.Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA) esitas 01.03.2024 Tallinna Halduskohtule taotluse Gruusia Vabariigi kodaniku X (edaspidi puudutatud isik) kinnipidamiseks ning kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni üheks (1) kuuks. PPA taotluse põhjendused on järgmised:  Puudutatud isik saabus viimati Schengeni alale 15.10.2022 Soome Vabariigi (edaspidi Soome) kaudu;

Sarnased lahendid

Rahvastik
  • 06.07.20263-26-1127/20Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 02.07.20263-25-2126/93Riigikohtu halduskolleegium
  • 02.07.20263-26-1026/46Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-24-3298/24Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-24-3396/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1162/8Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

 Puudutatud isik taotles Eestis 09.12.2022 D-liiki viisa lühiajalise töötamise eesmärgil ning see väljastati talle kehtivusega 22.12.2022 – 21.11.2023. Samuti väljastati isikule PPA poolt lühiajaline tööluba nr 1060978162/LT1 ettevõttesse Seldan Group OÜ kehtivusjaga 22.11.2022 kuni 19.02.2024. Tööluba tunnistati töösuhte lõppemise tõttu kehtetuks 12.02.2024. Viisa kehtivuse ajal viibis puudutatud Eestis vaid üksikud päevad, kuna tema tegelik töökoht oli Soomes Seldan Group OÜ partnerite juures.  Puudutatud isik taotles Soomes elamisluba, kuid selle andmisest talle keelduti. Puudutatud isik on keelduva otsuse Soomes kohtus vaidlustanud.  Soome koostas puudutatud isikule 13.12.2023 lahkumisettekirjutuse lahkumistähtajaga 18.01.2024. Puudutatud isik lahkumisettekirjutust ei täitnud, vaid saabus 14.02.2024 Eestisse viisat taotlema. PPA 27.02.2024 otsusega nr 2024/709/165 puudutatud isikule D-liiki viisa andmisest.  Puudutatud isik oli kohustatud lahkuma Schengeni alalt hiljemalt 19.02.2024 ning alates 20.02.2024 viibib ta Schengeni liikmesriikide territooriumil seadusliku aluseta.  PPA tegi puudutatud isikule 29.02.2024 lahkumiskohustuse sundtäitmise protokolli nr 1052277130.  Puudutatud isiku suhtes esineb väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (edaspidi VSS) § 68 punktis 1 sätestatud põgenemisohu alus, kuna ta ei lahkunud Soomest lahkumisettekirjutusega määratud lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul. Selle asemel liikus puudutatud isik Eestisse. On alus arvata, et isiku eesmärk on jääda Schengeni alale ja jätkata siin töötamist.  Puudutatud isiku väljasaatmine ei ole 48 tunni jooksul võimalik ent vabaduses viibides võib puudutatud isik hakata väljasaatmisest kõrvale hoidma.

2.02.03.2024 kohtuistungil jäi PPA esitatud taotluse juurde.
3.Puudutatud isik nõustus 02.03.2024 kohtuistungil esitatud taotlusega.

KOHTU PÕHJENDUSED

4.Kohus täiendab 02.03.2024 resolutsioonmäärust kirjeldava ja põhjendava osaga (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 169 lg 2 ja § 178 lg-d 2 ja 3 ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 464 lg 3).
5.PPA taotlus tuleb rahuldada. Puudutatud isiku välja saatmine Gruusiasse on võimalik, ent selleks vajalikud ettevalmistused nõuavad PPA esindaja istungil antud selgituste kohaselt rohkem aega kui 48 tundi.
6.Välismaalase paigutamine kinnipidamiskeskusesse on meede, mille eesmärk on tagada, et riigis ebaseaduslikult viibiv välismaalane oleks kättesaadav tema väljasaatmiseks vajalike toimingute tegemiseks. PPA taotlusest nähtub, et puudutatud isikul oli Eesti D-viisa, mille kehtivus lõppes 22.11.2023. Puudutatud isikul oli õigus kuni 19.02.2024 viibida Schengeni viisaruumis. Seega alates 20.02.2024 viibis puudutatud isik Schengeni alal (sh ka Eestis) seadusliku aluseta. VSS § 2 lg 1 kohaselt on välismaalasel keelatud viibida Eestis ilma seadusliku aluseta. Riigis ebaseaduslikult viibiv välismaalane saadetakse välja tema kodakondsusriiki või kokkuleppel kolmanda riigiga mõnesse kolmandasse riiki.
7.VSS § 23 lg-d 1 ja 11 sätestavad võimaluse paigutada Eestis ebaseaduslikult viibiva välismaalase halduskohtu loal kinnipidamiskeskusesse tema lahkumiskohustuse tulemusliku täitmise tagamise eesmärgil, kui esineb põgenemise oht. Välismaalase kinnipidamiskeskusesse

paigutamine on lubatav, kui see on kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning muid järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada.

8.Välismaalase kinnipidamiskeskusesse paigutamise eesmärk on tagada, et ta oleks väljasaatmiseks vajalike toimingute tegemiseks kättesaadav ning teeks PPA-ga enda välja saatmiseks vajalikku koostööd. Kohus nõustub PPA-ga, et taotluses toodud asjaolusid arvestades, et puudutatud isiku puhul esineb VSS § 68 punktis 1 toodud põgenemisoht ning põgenemisoht on reaalne ka isikuga seotud isiklikke asjaolusid arvestades. VSS § 68 punkti 1 kohaselt esineb põgenemisoht, kui välismaalane ei ole Eestist või teisest Schengeni konventsiooni või Euroopa Liidu liikmesriigist lahkunud pärast lahkumisettekirjutusega määratud lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaega. Pärast Soomes koostatud lahkumisettekirjutust oli puudutatud isik kohustatud Schengeni alalt lahkuma hiljemalt 19.02.2024 ning vaidlust ei saa olla, et puudutatud isik lahkumisettekirjutust ei täitnud. Selles asemel saabus puudutatud isik hoopis Eestisse uut D-liiki viisat taotlema. Seega on VSS § 68 punkti 1 eeldus täidetud.
9.Ehkki VSS § 68 punktis 1 sätestad põgenemisohu eeldus on täidetud, siis ohu lõplikuks kindlakstegemiseks tuleb vaadelda ka muid välismaalast ja juhtumit iseloomustavaid asjaolusid (vt ka Riigikohtu 31.02.2017 määruse nr 3-3-1-93-16, punkt 13 ja 16.06.2017 määruse nr 3-31-24-17, punkt 12). Kohtu hinnangul annavad puudutatud isikuga seotud isiklikud asjaolud aluse nõustuda PPA-ga, et kinnipidamiskeskusest vabanedes ei oleks ta PPA-le väljasaatmiseks kättesaadav ning leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine väljasaatmise tagamiseks ei oleks põgenemisohtu arvestades võimalik. Seejuures nõustub kohus PPA-ga, et ka mitme meetme samaaegne kohaldamine ei oleks tõhus. Järelevalvemeetmete kohaldamine (nt dokumentide hoiule võtmine, PPA-s enda regulaarse registreerimise kohustuse panemine jms) eeldavad välismaalase suhtes teatavat usaldust, mis arvestades puudutatud isiku käitumist ei oleks õigustatud. Kohus nõustub, et puudutatud isik väärkasutas Eesti antud viisat, töötades ja elades selle alusel Soomes. Samuti ei lahkunud puudutatud isik pärast Soome riigi tehtud lahkumisettekirjutust Schengeni viisaruumist, vaid asus taotlema Eestilt uut D-liiki viisat. Puudutatud isikul puuduvad igasugused sidemed Eestiga, mistõttu ei ole Eestis ka ühtegi sellist hooba, mis võiks sundida puudutatud isikut ootama Eestis enda väljasaatmist. Puudutatud isik ise kirjeldas PPA-le, et saabus Eestisse üksnes põhjusel, et teha siin uuesti tööviisa ja minna tagasi Soome. Sel põhjusel ei pea kohus usutavaks ka puudutatud isiku väidet, et ta igatseb kodumaad ja tahab koju tagasi minna.
10.Eeltoodud asjaolusid arvestades on puudutatud isiku väljasaatmise tagamiseks vältimatu tema paigutamine kinnipidamiskeskusesse. Kinnipidamiskeskuses on tagatud puudutatud isiku julgeolek, toitlustamine ja vajadusel arstiabi. Puuduvad muud asjaolud, mis räägiksid isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamise vastu.
11.VSS § 23 lg-test 1 ja 11 tuleneb, et kui väljasaatmist ei ole võimalik lõpule viia 48 tunni jooksul isiku kinnipidamisest, paigutatakse väljasaadetav halduskohtu loal kinnipidamiskeskusesse kuni väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks. Isiku väljasaatmise võimaluse tekkimisel või kinni pidamise aluse ära langemisel (sh. juhul kui ilmnevad täiendavad asjaolud või tõendid, mis õigustavad leebemate järelevalvemeetmete kohaldamist), tuleb ta kinnipidamiskeskusest viivitamata vabastada. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 24.06.20263-26-1875/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 24.06.20263-26-1878/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja