Oliver Kask (eesistuja), Maret Altnurme ja Monika Laatsit
Otsuse tegemise aeg ja koht
8. veebruar 2024, Tallinn
Haldusasja number
3-23-631
Haldusasi
X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 2. märtsi 2023. a otsuse nr 12209230002-1 tühistamiseks ning Politsei- ja Piirivalveameti kohustamiseks vaadata X rahvusvahelise kaitse taotlus uuesti läbi
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 14. juuli 2023. a otsus
Menetlusosalised ja nende esindajad Menetluse alus ringkonnakohtus
Kaebaja – X, esindaja vandeadvokaat Tarmo Pilv Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja RL Politsei- ja Piirivalveameti apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti apellatsioonkaebus.
2.Tühistada Tallinna Halduskohtu 14. juuli 2023. a otsus haldusasjas nr 3-23-631. Teha asjas uus otsus, millega jätta X kaebus rahuldamata.
Jätta apellatsioonimenetluse menetluskulud poolte endi kanda.
4.Asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebaja nimi ja XXX nimi tähemärkidega ja varjata kirjeldava osa p-s 1 Eestisse saabumise kuupäev.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 11. märtsil 2024 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).
3-23-631 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6). Kassatsioonkaebus tuleb sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt (HKMS § 52 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Venemaa Föderatsiooni kodanik X saabus XX.XX.XXXX päritoluriigist Eestisse ja esitas Eestis 23.09.2022 rahvusvahelise kaitse taotluse. Taotluse kohaselt elab Xl Eestis poeg ja taotleja ise ei poolda Venemaa poliitilist suunda. Ta kardab Venemaale naasta ning naabrid ja sugulased võivad teha avalduse politseisse ja taotleja peale kaevata, kuna ta on sõjavastane ega toeta Venemaa poliitikat. 06.10.2022 toimunud suulisel ärakuulamisel avaldas X, et ta on pensionil olev 62-aastane sõjameditsiini leitnant ja kui Venemaal kuulutatakse välja kolmas mobilisatsioon, peab ta alluma mobilisatsioonile ning tööle hakkama. Tema ei taha sõdida ega tappa. Lisaks on taotleja Ukrainas toimuva sõja vastu, kuid sellest rääkimine võib ta Venemaal viia vangi. Taotleja tõi vestlusel välja, et Venemaal ei tohi meelsust väljendada, kuid taotleja märkis ka, et ta on pensionär, kes viibis enamuse ajast kodus, abikaasaga arutas taotleja asju vaikselt, ametivõimudega taotlejal probleeme ei olnud, sotsiaalmeediat taotleja ei kasutanud, parteisse ega liikumistesse taotleja ei kuulunud, Venemaal taotlejat kinni ei peetud, miitingutel taotleja ei osalenud ning oma poliitilise meelsuse tõttu ei ole taotlejal Venemaal kunagi probleeme olnud.
2.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) luges 02.03.2023 otsusega nr 12209230002-1 X rahvusvahelise kaitse taotluse välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 20 lg 1 kohaselt põhjendamatuks ning lükkas VRKS § 20 lg 2 alusel tagasi. Samas otsuses tehti väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 72 lg-te 1, 11 ja 4 alusel lahkumisettekirjutus (vabatahtliku täitmisajaga 10 päeva) lahkumiseks Venemaa Föderatsiooni ning kohaldati VSS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel sissesõidukeeldu üheks aastaks. Taotleja ei vasta Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivis nr 2011/95/EL (varjupaigadirektiiv) ette nähtud rahvusvahelise kaitse saamise nõuetele. Venemaal on arvukalt inimesi, kes ei poolda sõjategevust Ukrainas. On vähetõenäoline, et taotleja võiks oma sõjavastase meelsuse pärast Venemaal vangi sattuda. Eelkõige on taotleja puhul täitmata eeldus, et tal on riigivõimuvastane meelsus, mida ta on avaldanud ja mida riigivõim on märganud. Pensionärina veetis taotleja enamiku ajast kodus ja meelsust avalikult ei väljendanud. Taotleja kui naisterahva mobiliseerimine Venemaal on vähetõenäoline. Esiteks kuuluvad naisterahvad Venemaal kolmandasse mobilisatsioonikategooriasse (sellele peab eelnema esimene ja teine mobilisatsioonilaine) ning ohvitseri auastmes olevad naisterahvad võetakse arvelt maha 50-aastasena, kuid taotleja on praeguseks hetkeks 62-aastane. Lisaks on vähetõenäoline, et isegi kui taotleja satub kolmanda mobilisatsiooni subjektiks, kaasatakse teda otsesesse ründe- ja sõjategevusse. Venemaa sissetung Ukrainasse on ajendanud kümneid tuhandeid keskklassi venelasi põgenema välismaale, kuna kodumaad ootab ees isoleeritud ja sünge tulevik. Põhilisteks põhjusteks olid sõjast tingitud tagajärjed Venemaa poliitikale ja majandusele ning meeste Ukrainasse sõdima saatmine. PPA-l puudub informatsioon selle kohta, et Venemaale tagasipöördunud Venemaa kodanikke võiks ohustada tagakius või tõsine oht põhjusel, et nad on Euroopas varjupaika taotlenud. 2(9)
3-23-631 Taotleja on viibinud Eestis lühiajaliselt alates XX.XX.XXXX ja alates 23.09.2022 on ta olnud rahvusvahelise kaitse taotleja. Talle ei ole alust teha seadustamisettekirjutust. 06.10.2022 toimunud vestlusel ütles ta, et tal ei ole Eestis ega Euroopas vara. Ta ei tööta Eestis. Eelmisel korral käis taotleja Eestis poja juures 2019. a-l. Pole põhjuseid, mille tõttu isik ei saaks Eestist lahkuda. VSS § 17 lg 1 p 1 alusel tuleb lahkumise sihtriigiks määrata päritoluriik, sest puuduvad andmed, et mõni teine riik oleks andnud nõusoleku isiku saatmiseks sinna. Enne Eestisse tulekut ei vajanud ta igapäevaelus kõrvalist abi. Ta on terve. Sissesõidukeelu kohaldamine ei riiva isiku majanduslikke huve. Ta ei tööta ega valda ametlikul tasemel eesti keelt. Isikul on sugulased Venemaal, seega on tal olemas side päritoluriigiga. Isiku poeg elab Eestis ja ta omab elamisluba töötamiseks kehtivusega kuni 29.02.2024. See asjaolu on aluseks sissesõidukeelu lühendamiseks ühele aastale.
3.X esitas 20.03.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 02.03.2023 otsuse nr 12209230002-1tühistamiseks ning PPA kohustamiseks vaadata rahvusvahelise kaitse taotlus uuesti läbi. Mobilisatsioon ei ole päritoluriigis faktiliselt lõppenud. Kaebaja abikaasa sai juba mobilisatsioonikutse, sellele mitteallumise tõttu on kaebaja ja tema abikaasa muutunud automaatselt riigireeturiteks. Naasmine on kaebajale eluohtlik. Ekslik on väide, et Venemaa Föderatsiooni kodanikud, kes taotlesid rahvusvahelist kaitset või püüdsid Venemaalt põgeneda, saavad päritoluriiki naasta. Taotleja oli sunnitud vaikima ning oma mõtteid ja meelt sisuliselt peitma enda ja abikaasa tervise ja heaolu tagamiseks. Kaebaja abikaasa ja kaebaja on näidanud oma sõnade ja tegudega päritoluriigis otsest vastumeelsust sõja korraldamisele ja jätkuvale läbiviimisele Ukraina Vabariigis. Kaebaja ja tema abikaasa on XXXs teada ja tuntud euroopalikke väärtusi propageerivate inimestena ning pikaaegselt ja järjepidevalt tegelenud päritoluriigi ideoloogiate õõnestamisega. Venemaal soositakse pealekaebamist. Kaebaja on teinud eesti keele eksami ja Eestiga seotud pikka aega siin töötamisega varem ja praegu poja kaudu. Naised, kelle abikaasad põgenesid Venemaalt mobilisatsiooni eest, on tagakiusatud. Kaebajat karistataks selle eest, tema pereliikmed on Venemaalt põgenenud. Tagakiusamine ei ole dokumenteeritud. Päritoluriik on võtnud kaebajalt õiguse sõnavabadusele, turvalisusele ja mõttevabadusele. Kaebajal puudub õigus ausale, erapooletule ja avalikule õigusemõistmisele ning karistamisele seaduse alusel. Lahkumisettekirjutuse tegemisel tehti kaalutlusviga. Arvesse ei ole võetud, et kaebaja poeg elab ja töötab Eestis. Kaebaja poeg on ainus kaebaja hooldaja.
PPA palus jätta kaebuse rahuldamata.
Üle 50-aastaste mobiliseerimine puudutab eelkõige kõrgema taseme ohvitsere. 31.10.2022 andis Putin teada, et mobilisatsioon on lõppenud, kuid sellist dekreeti pole avaldatud. Arvatakse, et seda ka ei tule. Kaebaja pole väitnud, et temaga oleks proovitud ühendust saada seoses võimaliku mobiliseerimisega. Kaebaja vanust arvestades on tema mobiliseerimise oht olematu. VRKS § 19 lg 2 p 5 kohaselt loetakse tagakiusuks olukorda, kui päritoluriigis ähvardaks isikut süüdimõistmine või karistamine sõjaväekohustuse täitmisest keeldumise eest olukorras, mis toob kaasa kuritegude või VRKS §-s 22 sätestatud tegude toimepanemise. VRKS §-st 22 lähtudes on sellisteks tegudeks rahvusvahelistes õigusaktides sätestatud rahu- või 3(9)
3-23-631 inimsusvastased või sõjakuriteod, raske mittepoliitiline kuritegu, ÜRO eesmärkide ja põhimõtetega vastuolus olev tegu. Arstina rindele saatmine arstiabi andmise eesmärgil ei vasta ühelegi sellisele tunnusele. Kaebaja abikaasale saadetud kutse ei ole mobilisatsioonikutse. Hirm perekonnaliikme tagakiusamise ees ei ole rahvusvahelise kaitse andmise alus. Kaebaja ei ole olnud poliitiliselt aktiivne. Ekslik on arvamus, et kaebajat võidakse pidada riigireeturiks seetõttu, et tema poeg elab ja töötab Eestis või kaebaja abikaasa põgenes Gruusiasse. Lähisugulaste elamine välisriigis ei ole tagakiusamise ega välisagendiks tunnistamise alus. Välisagentide nimekirja kantud isikud on tavaliselt väga kõrge profiiliga.
5.Tallinna Halduskohtu 14.07.2023 otsusega rahuldati kaebus, tühistati PPA 02.03.2023 otsus ning kohustati PPA-d taotlust uuesti läbi vaatama. Halduskohus jättis poolte menetluskulud nende endi kanda. PPA jättis tõendid ja päritoluriigi info arvestamata ning asjakohase päritoluriigiinfo kogumata, samuti asjaoludele hinnangu andmata. VRKS § 18 lg-st 2 tuleneb, et PPA vaatab iga rahvusvahelise kaitse taotluse läbi individuaalselt ja erapooletult ning kontrollib esitatud tõendite ja andmete õigsust, taotleja väidete usutavust ja muid asjaolusid ning teeb selleks vajalikke menetlustoiminguid. Varjupaigadirektiivi art 9 järgi võib tagakius esineda mitte üksnes juhul, kui rikutakse raskelt isiku olulisi, Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art 15 lg-s 2 loetletud põhiõigusi, vaid ka juhul, kui päritoluriigi käitumine on kogum mitmesugustest meetmetest, hõlmates inimõiguste rikkumist, mis on piisavalt raske, et mõjutada isikut samasugusel viisil nagu eelnimetatud põhiõiguste rasked rikkumised. Artikli 9 lg 2 punktide b ja c järgi võib tagakius eksisteerida ka õigus-, haldus-, politsei- ja/või kohtumeetmete kujul, mis on olemuselt diskrimineerivad või mida rakendatakse diskrimineerival viisil, ning süüdimõistmise ja karistamise kujul, mis on ebaproportsionaalne või diskrimineeriv. Sellest sättest nähtuvalt ei ole pagulase staatuse omandamise eelduseks põhjendatud kartus, et taotleja mõistetakse kriminaalkorras süüdi. Tagakius võib seisneda ka sellega järjepidevas ähvardamises, kriminaalmenetluse alustamises ja selle käigus isiku õiguste pikemaajalises raskes rikkumises, nt koduaresti kohaldamises, läbiotsimistes ja nende käigus ähvardamistes jm ähvardava iseloomuga menetlustoimingutes. Tähelepanuta ei saa jätta ka artikli 9 lg 2 punkti e, mille järgi võib tagakiusamine seisneda ka süüdimõistmises või karistamises sõjaväeteenistusest keeldumise korral kokkupõrkes, mille puhul sõjaväeteenistus hõlmaks kuritegusid. Ehkki kaebajal pole seni ametivõimudega probleeme olnud, ta ei kasuta sotsiaalmeediat ning ei kuulu parteisse ega liikumistesse, ta pole osalenud miitingutel ning teda pole Venemaal kinni peetud ja oma poliitilise meelsuse tõttu pole kaebajal Venemaal probleeme olnud, ei tähenda see automaatselt, et riiki naasmisel kaebaja selliste probleemidega silmitsi ei seisa. PPA ei ole hinnanud kaebaja väiteid, et ta on olnud poliitiliselt aktiivne kogukonnas ning kogukonnas on riigist lahkumise põhjus – soov vältida tagakiusu – teada. Päritoluriigis soodustatakse pealekaebamist isikute poliitilise meelsuse osas. Kaebaja abikaasa lahkus riigist mobilisatsioonikohustuse vältimiseks, poeg elab ja töötab Eestis. Need asjaolud võivad tuua kaasa kaebaja kui sõjateenistusest kõrvalehoiduva isiku perekonnaliikme tagakiusamise. PPA ei ole selle kohta päritoluriigi infot kogunud. Veenvalt ei saa järeldada, et kaebaja abikaasale saadetud kutse ei puuduta tema mobiliseerimist sõjateenistusse. Isik on kohustatud ilmuma sõjaväekomissariaati ning kaasa tuleb võtta pass ja sõjaväepilet.
4(9)
3-23-631 Venemaa võimud võivad mobiliseerida ükskõik keda, hoolimata nende vanusest ja tervislikust seisukorrast. Meditsiinitöötajad on saanud mobilisatsiooni esimestel päevadel massiliselt kutseid minna teenima, paljud meditsiinitöötajad on saanud ka erandi üheks aastaks mitte teenima minna, kuid see ei kehti kindlasti kõikide kohta. Mobilisatsioon puudutab ka eakaid ja noori isikuid, kel puudub sõjaline väljaõpe.1 Kaebaja on ise märkinud, et tema terviseseisund ja vanus ei takistaks tal meditsiinivaldkonnas töötamist. Kutse saanute õigusi piiratakse. Väeteenistusest keeldujaid on paigutatud ebaseaduslikesse kinnipidamiskeskustesse ning neid peetakse kinni sageli piinavates ja inimväärikust alandavates tingimustes. Venemaa võimud kasutavad ähvardusi, psühholoogilist väärkohtlemist ja piinamist, et sundida kinnipeetud isikuid rindele. Mobilisatsioonikohustust mittetäitnud isikutele rakendatud karistused on ranged. Vaatamata sellele, et Venemaa põhiseadusest tuleneb õigus mitte võidelda, on siiski avaldatud avalikes allikates teavet, et mobilisatsiooni ajal ei ole asendusteenistus Venemaal võimalik ning alternatiivteenistust taotlenud isikud on saanud keelduvad otsused. Euroopa Kohus leidis asjas nr C-238/19, et sõjaväeteenistusest keeldumine, iseäranis kui see on karmilt karistatav, annab põhjust oletada, et asjaomase isiku ja päritoluriigi ametivõimude väärtuste ning poliitiliste ja usuliste veendumuste vahel on tugev konflikt, samuti, et juhul, kui sõjaväekohustusest pääsemiseks seaduslik võimalus puudub, on ülimalt tõenäoline, et ametivõimud tõlgendavad sõjaväeteenistusest keeldumist poliitilise vastasseisuna, sõltumata asjaomase isiku võimalikest komplitseeritumatest isiklikest põhjustest. Euroopa Kohtu praktika kohaselt ei ole pagulase staatuse jaatamisel niivõrd oluline fakt, kas sõjaväekohustuse täitmisest keelduja osaleb sõjakuritegudes otseselt või kaudselt. Kohus rõhutas, et põhimõtteliselt ei ole välistatud olukorrad, kus taotleja osaleb vaid kaudselt niisuguste kuritegude toimepanemises, kuna ta ei kuulu lahinguüksusesse, vaid on teenistuses näiteks logistika- või abiüksuses (vt Euroopa Kohtu otsused asjades nr C-238/19, p 36; C472/13, p 37). Praegusel juhul on üldteada, et päritoluriigi sõjavägi ning sõjaväekohustuslastest koosnevad üksused on pannud korduvalt ja süstemaatiliselt toime sõjakuritegusid, mida on laialdaselt dokumenteeritud, mistõttu on väga tõenäoline, et sõjaväekohustuslane on armeega liitumisel sunnitud, olenemata tema väeliigist, otseselt või kaudselt osalema kõnesolevate kuritegude toimepanemises. PPA ei ole hinnanud tagakiusu võimalikkust tulenevalt asjaolust, et kaebaja abikaasa on riigist lahkunud eesmärgiga vältida mobilisatsioonikohustuse täitmist. Rahvusvahelise kaitse vajadus võib tekkida ka pärast taotleja päritoluriigist lahkumist (VRKS § 19 lg 4) – näiteks kui oluliselt muutub olukord päritoluriigis või kui selleks annab aluse taotleja tegevus pärast päritoluriigist lahkumist. Sel juhul tuleb PPA-l hinnata tõenäosust, kui rasked tagajärjed kaasneksid taotlejale päritoluriiki naasmisel, arvestades muutunud olukorda. PPA ei ole seda praegusel juhul teinud.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
6.Vastustaja esitas 14.08.2023 apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada ja uue otsusega jätta kaebus rahuldamata.
Russia drafted an old man with diabetes, a 17-year-old, and people with no training to fight in Ukraine, reports say — a sign of desperation. https://www.businessinsider.com/russians-being-drafted-war-despite-notbeingeligible-reports-say-2022-9; https://www.bbc.com/news/world-europe-62992365.
5(9)
3-23-631 Genfi konventsiooni ning varjupaigadirektiivi eesmärk ei ole tagada sisserändeõigus kõigile autoritaarsetest riikidest pärit isikutele (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 12.12.2023 otsus asjas nr 3-22-2509, p 18). Puuduvad isikuga seotud asjaolud, mis varjupaigataotluse rahuldamist õigustaksid. Haldusasjas nr 3-22-2706 leidsid halduskohus ja ringkonnakohus, et kohustus minna mobilisatsiooni korras meedikuna rindele ei ole samastatav sõjakuritegude toimepanemisega ega neile kaasaaitamisega. Venemaa Föderatsiooni sõdurite ravimisest ei järeldu, et kaebaja aitab kaasa sõjakuritegude toimepanemisele. Halduskohtu istungil selgitas kaebaja, et tõenäosus tema mobiliseerimiseks ei ole märkimisväärne. Kaebaja pole arstina töötanud aastaid. Kaebaja väitel on Venemaal piisavalt arste ja meditsiinitudengeid, kes lähevad rindele vabatahtlikult. Haldusmenetluses ei põhjendanud kaebaja tagakiusuohtu sellega, et tema abikaasa põgenes mobilisatsiooni eest. Kaebaja selgitas, et ta kartis väljendada vastumeelsust sõjalisele sissetungile Ukrainasse ja arutas seda vaid vaikselt kodus. Sellest ei saa järeldada, et kaebaja oli poliitilise meelsuse väljendamisel kogukonna aktiivne liige. Kaebaja ei kasutanud sotsiaalmeediat ega kuulunud erakonda ega liikumistesse. Päritoluriigi teave ei kinnita, et vaikides sõja vastu olevaid inimesi ähvardaks päritoluriigis tagakius. Pole põhjust arvata, et naastes muutuks kaebaja poliitiliselt aktiivseks. Teadaolevalt on Venemaal algatatud ca 600– 700 kriminaalmenetlust sõjavastaste isikute suhtes ning reaalne vanglakaristus on määratud ligikaudu 25 inimesele. Alates 24.02.20222 on meeleavaldustel kinni peetud ligi 20 000 inimest; miljonid on sõja vastu. Tagakiusamist päritoluriigis ei põhjusta sugulaste olemasolu välisriigis. Ameerika Ühendriikides, Saksamaal ja Kanadas elab ligi 5 miljonit venelast ning puuduvad andmed nende sugulaste tagakiusamise kohta Venemaal. Kaebaja väidetest ei nähtu, et kinnisvara riigistati tagakiusamise tulemusel. Vara õigusvastane võõrandamine on tavaliselt fikseeritud, kuid kaebaja pole selle kohta tõendeid esitanud. Seda ei maininud ta ka halduskohtus.
7.Kaebaja palus 15.09.2023 vastuses jätta PPA apellatsioonkaebuse rahuldamata ja nõustus halduskohtu otsuse põhjendustega. Kaebaja on 62-aastane Venemaa Föderatsiooni kodanikust sõjameditsiini leitnant, kes on pensionil, ent võimaliku mobilisatsioonikohustuse korral peaks kaebaja sellele siiski alluma. Kaebaja on Ukrainas toimuva sõja vastu ega soovi osaleda sõjategevuses Ukraina vastu ja on oma poliitilise meelsuse osas oma kodukohas tuntud. See toob kaasa päritoluriigi poolse tagakiusamise ja vabadusekaotuse. Eestis töötab kaebaja poeg ning kaebaja abikaasa lahkus Venemaalt Gruusiasse, et vältida mobilisatsioonikohustuse täitmist. Põhjendatud on hirm, et kaebaja kuulutatakse riigireeturiks. Päritoluriigis soodustatakse pealekaebamist isikute poliitilise meelsuse tõttu ning ainuüksi fakt, et kaebaja abikaasa on lahkunud Gruusiasse eesmärgiga vältida sõjaväeteenistust, võib kaasa tuua kaebaja kui sõjateenistusest kõrvalehoiduva isiku perekonnaliikme tagakiusamise. Ajakirjandusest on teada, et isikuid, kes on avalikult väljendanud või tegudega näidanud oma vastuseisu Ukraina sõjale, vahistatakse. Kaebaja võidakse vahistada juba päritoluriiki sisenemisel. Ehkki kaebajal pole seni ametivõimudega probleeme olnud, ta ei kasuta sotsiaalmeediat ning ei kuulu parteisse ega liikumistesse, ta pole osalenud miitingutel ning teda pole Venemaal kinnipeetud ja oma poliitilise meelsuse tõttu pole kaebajal Venemaal probleeme olnud, ei tähenda see automaatselt, et riiki naasmisel kaebaja selliste probleemidega silmitsi ei seisa,
6(9)
3-23-631 arvestades muu hulgas kaebajaga seotud individuaalseid asjaolusid. Kaebaja korter XXXs, sõiduk ja garaaž on juba riigistatud ning kaebajal pole võimalik elupaika tagasi minna. Mobilisatsiooni puudutavalt on vastu võetud ka uued normid ning uue seaduse kohaselt tuleb mobilisatsioonile alluda elektroonilise teate väljasaatmisel, personaalselt kutse väljastamine pole vajalik – ühtlasi rakendub kutse saajatele automaatselt ka riigist lahkumise keeld ning nende suhtes, kes värbamisbüroosse kohale ei ilmu, rakendatakse erinevaid piiranguid, mis puudutavad nende kinnisvaraga tehingute tegemise keelamist, pangateenuseid, aga ka juhtimisõigust. PPA ei ole uut informatsiooni arvestanud. X 16.01.2024 seisukohas märgitakse, et kaebaja abikaasa on Gruusiast lahkunud, sest päritoluriigi eriteenistused on ka sealt toimetanud paljud isikud Venemaale, et neid karistada või saata rindele. Gruusias varjamine ei olnud enam võimalik. Kaebaja abikaasa viibib praegu Aserbaidžaanis.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada, halduskohtu otsus tühistada ja asjas teha uus otsus, millega jätta kaebus rahuldamata. Vaidlustatud haldusakt on õiguspärane. Ringkonnakohus nõustub PPA 02.03.2023 otsuse põhjendustega ega korda neid HKMS § 165 lg 2 alusel.
9.Rahvusvahelise kaitse saamiseks peab kaebaja vastama pagulase tunnustele Genfi konventsiooni, varjupaigadirektiivi ja VRKS § 4 lg 1 mõttes. Genfi konventsiooni määratluse järgi on pagulaseks isik, kes põhjendatult kartes tagakiusamist rassi, usu, rahvuse, sotsiaalsesse gruppi kuulumise või poliitiliste veendumuste pärast viibib väljaspool kodakondsusjärgset riiki ega suuda või kartuse tõttu ei taha saada sellelt riigilt kaitset või kes nimetatud sündmuste tagajärjel viibib kodakondsusetuna väljaspool oma endist asukohariiki ega suuda või kartuse tõttu ei taha sinna tagasi pöörduda.
10.Halduskohus heitis vastustajale ette, et vastustaja ei ole kogunud varjupaigamenetluses asjakohaseid tõendeid ega hinnanud vaidlustatud haldusakti andmise järel muutunud asjaolusid. Ringkonnakohus märgib, et kuna varjupaigataotluse lahendamisel ei ole PPA-l kaalutlusõigust, saab uurimispõhimõtte rikkumine tuua kaebuse rahuldamise kaasa vaid juhul, kui sellised tõendid, mis varjupaigavajadust kinnitavad, eksisteerivad. Halduskohtul tuleb uurimispõhimõttest lähtudes koguda vajalikud tõendid ise (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 12.12.2023 otsus asjas nr 3-22-2509, p 16.4). HKMS § 158 lg 31 näeb ette, et rahvusvahelise kaitse andmisest keeldumise otsuse õiguspärasust hindab halduskohus kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Rahvusvahelise kaitse asjades võib vastustaja enda kaalutlusi rahvusvahelise kaitse andmisest keeldumise kohta kohtumenetluses täiendada. Praegusel juhul ei nähtu ringkonnakohtule, et kaebajat ähvardav kohtlemine päritoluriigis oleks vaidlustatud haldusakti andmise aja seisuga võrreldes muutunud. Seega hindab ringkonnakohus päritoluriigis kaebajat ähvardava tagakiusu olemasolu kohtuotsuse tegemise aja seisuga.
11.Arvestades Venemaa Föderatsiooni agressiooni ulatust Ukrainas, on tõenäoline, et meditsiinilise haridusega Venemaa kodanikke võidakse mobiliseerida ja kohustada osalema sõjategevuses rindemeedikuna. Ukrainas viibivate Venemaa Föderatsiooni sõjaväelaste arv on väga suur ning sõjategevuse intensiivsuse tõttu võivad päritoluriigi ametivõimud teha ulatuslikke jõupingutusi selle arvu suurendamiseks, arvestades lahingutes hukkunud ja vigastatud sõdurite asendamise vajadust. Kaebaja mobiliseerimine tema hariduse ja sõjaväelise auastme omamise tõttu ei ole võimatu, kuid arvestades kaebaja sugu, vanust ja töötamist pikka aega muudel tegevusaladel, on selle tõenäosus väga väike. 7(9)
3-23-631
12.Kaebaja mobiliseerimine ei ole usutav ühelgi muul eesmärgil peale meedikuna haavatud ja vigastatud sõduritele abi osutamise. Päritolumaa info ei kinnita, et üle 60-aastaseid naisi oleks mobiliseeritud arvukalt lahinguülesannete täitmisega või okupeeritud aladel vastupanu murdmisega tegelevatesse üksustesse.2 VRKS § 19 lg 2 p 5 ei võimalda meedikuna mobiliseerimisest ja sõjaväekohustuse täitmisest keeldumise eest karistamist pidada tagakiusamiseks juhul, kui sõjaväeteenistuses osalemisel ei paneks varjupaigataotleja toime kuritegu või ÜRO eesmärkide ja põhimõtetega vastuolus olevat tegu. Üksnes meedikuna vigastatute ja haavatute abistamisega tegutsedes selliseid tegusid toime ei panda. Päritolumaa info ei kinnita, et sõjaväemeedikud oleks kohustatud osalema ründe- või muus sõjategevuses, väärkohtlema tsiviilelanikke või toime panema muid ÜRO eesmärkide ja põhimõtetega vastuolus olevaid tegusid. Genfi (I) konventsiooni haavatud ja haigete sõjaväelaste olukorra parandamise kohta maismaal artiklite 19, 24 ja 25 järgi tuleb austada ja kaitsta meditsiiniüksusi ja meditsiinipersonali, sh relvajõudude liikmeid, kes on saanud eriväljaõppe, et töötada vajaduse korral sanitaridena või põetajatena või abistada haavatute kandmisel ning kes haavatuid ja haigeid otsides või kogudes, transportides või ravides puutuvad kokku vaenlasega või langevad vaenlase kätte. Konventsiooni järgi ei ole meedikuna sõjategevuses osalemine selline tegu, mis oleks vastuolus ÜRO eesmärkide ja põhimõtetega või sõjakuritegu. Kaebaja karistamine mobilisatsioonist ja sõjategevusest keeldumise tõttu ei oleks seetõttu käsitatav tagakiusamisena, kui keeldumine ei leia aset poliitilise veendumuse tõttu. Poliitilise veendumuse tõttu sõjategevuses meedikuna osalemisest keeldumine ei ole usutav. Kaebaja ei ole varjupaigamenetluses ega kohtumenetluses toonud välja muid poliitilisi veendumusi peale nende, mis seonduvad Ukraina ründamisega. Meedikuna tegutsedes kaebaja ründetegevuses ei osaleks.
13.Kuna kaebajat ei ähvarda mobiliseerimine päritoluriigi relvajõudude sellistesse üksustesse, kus tal tuleks toime panna sõjakuritegusid ning kaebaja ei väida, et talle oleks mobiliseerimiskutse saadetud, ei ole alust arvata, et kaebajat ähvardaks tagakius ka riigist lahkumise eest. Sellised karistused on päritolumaa info järgi seotud valdavalt mobilisatsioonist kõrvalehoidumisega.3 Päritolumaa info ei kinnita ka seda, et mobilisatsiooni eest välisriiki põgenenud isikute perekonnaliikmeid ähvardaks tagakius eesmärgiga sundida lahkunuid riiki naasma.
14.Kaebaja ei ole esitanud põhistatud väiteid, et ta väljendas laiemas kogukonnas oma veendumusi, et kallaletung Ukrainale oli vale. 2014. aastal alanud sõjategevuse järel elas kaebaja pikalt Venemaal ja on usutav, et aktiivse tegevuse korral oma veendumuste väljendamisel oleks sedavõrd pika aja jooksul dokumenteeritud mõni kaebaja avalik sõjavastane tegevus. Selliseid tõendeid ei ole esitatud ka kohtumenetluses. Kaebaja väited aktiivsest tegevusest on äärmiselt üldsõnalised ja väited, et vastumeelsust riigi poliitikale arutati vaid vaikselt kodus (06.10.2022 rahvusvahelise kaitse taotleja vestluse protokoll, lk-d 2, 4 ja 5), on otseses vastuolus kaebaja väitega aktiivsest tegutsemisest. Seetõttu ei ole alust pidada kaebajat poliitiliseks aktivistiks, kelle puhul on alust arvata, et ta keelduks päritoluriigis viibides ametivõimude korralduste täitmisest poliitiliste veendumuste tõttu. Euroopa Kohus selgitas 19.11.2020 otsuses asjas nr C-238/19 (p 48), et sõjaväeteenistusest keeldumise põhjuseks võib muu hulgas olla hirm seista silmitsi ohtudega, mis sõjaväeteenistuse läbimisega relvakonflikti
Vt https://coi.euaa.europa.eu/administration/france/PLib/2309_RUS_mobilisation_160333_web.pdf, https://coi.euaa.europa.eu/administration/finland/PLib/KT790_varusmiehet_Ukrainan_sodassa_240124.docx, https://www.themoscowtimes.com/2023/11/08/will-russia-send-women-into-combat-in-ukraine-a82990 ja https://www.kyivpost.com/analysis/23928.
Vt https://coi.euaa.europa.eu/administration/finland/PLib/KT764_Venj_laiton_maasta_poistuminen_021023.docx ja https://coi.euaa.europa.eu/administration/finland/PLib/KT790_varusmiehet_Ukrainan_sodassa_240124.docx.
8(9)
3-23-631 olukorras kaasnevad. Varjupaigadirektiivi art 9 lg 2 p-i e ja art 9 lg-t 3 nende sätete koostoimes tuleb tõlgendada nii, et seose olemasolu direktiivi art 2 p-s d ja art-s 10 nimetatud põhjuste ning sõjaväeteenistusest keeldumise eest direktiivi art 9 lg 2 p-s e osutatud süüdimõistmise või karistamise vahel ei tohi lugeda tõendatuks ainuüksi asjaolu tõttu, et süüdimõistmine või karistamine on selle keeldumisega seotud (C-238/19, p-d 45‒61). Praegusel juhul ei kinnita kaebaja tegevus päritoluriigis ega ka Eestis varjupaigataotluse menetlemise ajal sellise seose olemasolu piisavalt.
15.Lahkumisettekirjutuse tegemist põhjendanud.
on vastustaja vaidlustatud
haldusaktis
piisavalt
16.Lahkumisettekirjutuse tegemisel on PPA-l õigus üldjuhul kohaldada välismaalase suhtes sissesõidukeeldu kolmeks aastaks (VSS § 74 lg 1). Sisenemiskeelu kehtestamise eesmärk on anda riigisisestele tagasisaatmise meetmetele üleeuroopaline mõju. Sissesõidukeeld kujutab endast Euroopa Liidu tagasisaatmispoliitika tõhususe suurendamise vahendit, tagades, et pärast kolmanda riigi kodaniku väljasaatmist ei või viimane naasta seaduslikult liikmesriikide territooriumile. Seega on sissesõidukeelu kohaldamisel preventiivne, heidutav mõju. Välismaalase suhtes, kes ei ole Euroopa Liidu, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi ega Šveitsi Konföderatsiooni kodanik või tema perekonnaliige, kohaldatakse Schengeni sissesõidukeeldu (VSS § 74 lg 41). Sissesõidukeelu võib jätta kohaldamata humaansetel kaalutlustel (lg 4) või lühendada selle kehtivust, kui eelnimetatud tähtaeg on kõiki tähtsust omavaid asjaolusid arvestades ebaproportsionaalne (lg 3).
17.Humaansed kaalutlused VSS § 74 lg 4 tähenduses peaksid seonduma esmajoones olukorraga, kus Eestisse või Schengeni alale sisenemise keeld riivaks intensiivselt välismaalase perekonna- või eraelu, seaks ohtu tema elu või tervise või tooks kaasa muu samalaadse tagajärje (vt Riigikogu XII koosseisu 444 SE seletuskiri, lk 5; Tallinna Ringkonnakohtu 13.10.2022 otsus nr 3-20-2388, p 18; Riigikohtu 05.12.2019 otsus nr 3-16-2123, p 15).
18.Kaebajale sissesõidukeelu kohaldamisel ei ole PPA kaalumisvigu teinud. Kaebaja väitis haldusmenetluses, et on terve. Seetõttu ei saa kaebaja Eestis poja juures viibimise vajadus seonduda ka tema eest hoolitsemisega.
19.Kuna kaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude kandmist väitnud ja tema võimalikke menetluskulusid kaebajalt HKMS § 109 lg 1 alusel välja ei mõisteta.
20.Kaebaja identifitseerimise vältimiseks tuleb kohtuotsuse avaldamisel varjata kaebaja nimi, päritolulinna nimi ja päritoluriigist lahkumise aeg (HKMS § 175 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt)
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.