Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Tanel Saar, Tiina Pappel, Maili Lokk 31.01.2024, Tartu 3-24-254 Maivo Kärdi kaebus Tartu Vangla kohustamiseks algatama kaebaja karistuse kandmisest vabastamise menetlus Tartu Halduskohtu 29.01.2024. a määrus Maivo Kärdi määruskaebus Kaebaja ‒ Maivo Kärt
Tagastada Maivo Kärdi määruskaebus Tartu Halduskohtu 29.01.2024. a määruse peale halduskohtumenetluse seadustiku § 207 lg 2 ja lg 3 p 2 alusel.
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 207 lg 2 kohaselt võib ringkonnakohus määruskaebuse lisaks HKMS § 187 lg-s 3 sätestatule määrusega tagastada juhul, kui määruskaebuse esitaja võimalus oma õiguse kaitseks on ilmselgelt vähene. Seejuures võib ringkonnakohus HKMS § 207 lg 3 p 2 kohaselt teha HKMS § 207 lg-s 2 nimetatud määruse ilma kirjeldava ja põhjendava osata, märkides ära määruskaebuse tagastamise õigusliku aluse, kui seadus võimaldab asja läbi vaadata lihtmenetluses. Arvestades halduskohtu 29.01.2024. a määruse põhjendusi esitatud kohustamisiskaebuse tagastamise kohta, millega ringkonnakohus nõustub ja esitatud määruskaebuse sisu, on ringkonnakohus seisukohal, et M. Kärdi võimalus oma õiguste kaitseks määruskaebemenetluses on ilmselgelt vähene. Ringkonnakohus märgib selgituseks veel, et lg 3 sisaldab küll kohtu selgitamiskohustust juhuks, kui esitatud kaebus ei kuulu halduskohtu pädevusse ja seda, et M. Kärdil on õigus pöörduda kaebusega maakohtusse, on halduskohus kõnealuses määruses kaebajale ka selgitanud. lg 3 aga ei näe ette, et halduskohus peaks ise ka tema pädevusse mittekuuluva kaebuse edastama lahendamiseks pädevale maakohtule. Asjaolu, et kaebajal ei olnud E-toimiku kaudu tehniliselt võimalik esitada kohustamiskaebust maakohtule elektrooniliselt, ei kohusta halduskohut seda ise maakohtule edastama. Halduskohus selgitas
vaidlusaluses määruses igati põhjendatult, et M. Kärdil on võimalik esitada enda kaebus maakohtule ka kirjalikult paberkandjal. Tõene ei ole ka määruskaebuses esitatud väide, et halduskohtu määrusel puudub kohtuniku allkiri. Kohtulahendite infosüsteemis on üleval Tartu Halduskohtu 29.01.2024. a määrus käesolevas asjas, mille on 29.01.2024 allkirjastanud digitaalselt kohtunik Reelika Kitsing. Seda, et tegemist on digitaalselt allkirjastatud määrusega, näitab ka vastav märge määruse lõpus. Samasugune info määruse allkirjastamise kohta on olemas digitoimikus ja kohtule teadaolevalt näeb sama digitoimiku vaadet ka kinnipeetav VAET-is, kui klõpsata määruse kirje juures paremal pool olevat nuppu „näita allkirju/sulge allkirjad“. HKMS § 178 lg 3 sätestab, et määrusele kohaldatakse otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti. HKMS § 156 lg 2 kohaselt kohaldatakse kohtuotsuse suhtes muuhulgas ka tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-s 441 sätestatut. TsMS § 441 sätestab, et kohus vormistab otsuse eesti keeles elektrooniliselt ja varustab selle otsuse teinud kohtuniku digitaalallkirjaga. Kohus registreerib otsuse viivitamata kohtute infosüsteemis. Seega ei pidanud halduskohtunik allkirjastama vaidlustatud määrust omakäeliselt ja halduskohtu 29.01.2024. a määrus vastab vormiliselt igati seaduse nõuetele. Seega tuleb esitatud määruskaebus M. Kärdile tagastada. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.