Xi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 24. mai 2023. a lahkumisettekirjutuse nr 1052268190 osaliseks või tervikuna tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Halduskohtu 11. oktoobri 2023. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Xi määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja – X Volitatud esindaja Natalja Kutepova
RESOLUTSIOON
Rahuldada Xi määruskaebus ja tühistada Tartu Halduskohtu 11. oktoobri 2023. a määrus ning saata asi tagasi halduskohtule menetluse jätkamiseks.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) koostas 24. mail 2023 Xile ettekirjutuse Eestist lahkumiseks. Lahkumisettekirjutusega nr 1052268190 kohustati Xi lahkuma Eesti Vabariigist seitsme päeva jooksul, kuid mitte hiljem kui 31. maiks 2023, ja kohaldati sissesõidukeeld Schengenisse pikkusega üks aasta ja kuus kuud.
2.X esitas Tartu Halduskohtule kaebuse 24. mai 2023. a lahkumisettekirjutuse osaliseks või alternatiivselt ka tervikuna tühistamiseks.
3.Tartu Halduskohus tagastas 11. oktoobri 2023. a määrusega Xi kaebuse järgnevatel põhjendustel.
3.1.Halduskohus viitas kaebuse tagastamisel halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p-le 2 ja leidis, et kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Seejuures tõi halduskohus kaebuse tagastamise alusena välja ka HKMS § 121 lg 1 p 5, mis sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui teise isiku nimel kaebuse esitanud isik ei ole tõendanud oma esindusõigust.
3.2.X volitas ennast esindama Natalja Kutepovat, kuid esitatud volikiri puudutab esindusõigust väärteoasjas, mitte haldusasjas. N. Kutepoval puudub seega esindusõigus käesolevas haldusasjas, sh õigus kaebuse halduskohtule esitamiseks. HKMS § 35 lg 1 sätestab, et kui teise isiku nimel avalduse esitanud isikul puudub esindusõigus, jätab kohus avalduse läbi vaatamata ega lase tal teha kohtus menetlustoiminguid.
3.3.Vastavalt väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 2 lg-le 1 peab välismaalasel Eestis viibimiseks olema seaduslik alus. Välismaalasel on keelatud viibida Eestis seadusliku aluseta. Välismaalaste seaduse § 43 lg 1 sätestab välismaalase seaduslikud alused Eestisse saabumiseks ja Eestis ajutiseks viibimiseks. Kaebajal puudus Eestis viibimiseks seaduslik alus. PPA-l on kohustus teha lahkumisettekirjutus välismaalasele, kes on saabunud riiki seadusliku aluseta või kellel puudub riigis viibimiseks seaduslik alus. Ettekirjutuse koostamisel ja sissesõidukeelu kohaldamisel võttis PPA arvesse kaebaja Schengenis viibimise asjaolusid ja eesmärki, sidemeid Schengeni ja päritoluriigiga ning leidis, et pooleteistaastase sissesõidukeelu kohaldamine Xile on kõiki asjaolusid arvestades proportsionaalne. VSS § 32 lg 12 kohaselt võib Siseministeerium või selleks volitatud Siseministeeriumi valitsemisala valitsusasutus tunnistada välismaalase põhjendatud taotluse alusel ja välismaalase esitatud asjassepuutuvate tõendite olemasolul kehtetuks lahkumisettekirjutuses kohaldatud Schengeni sissesõidukeelu, kui välismaalane tõendab, et ta on lahkunud Schengeni konventsiooni ja Euroopa Liidu liikmesriigi territooriumilt lahkumisettekirjutuses määratud lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul. Kaebaja lahkus Eesti Vabariigist Vene Föderatsiooni viivitamatult pärast lahkumisettekirjutuse kättetoimetamist. Kaebuse lahendamine on võimalik ka kohtuväliselt.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
4.Kaebaja esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse Tartu Halduskohtu 11. oktoobri 2023. a määruse peale. Kaebaja leiab, et halduskohtu määrus tuleb tühistada menetlusnormide rikkumise tõttu ja saata asi tagasi halduskohtule.
4.1.Kaebaja volitatud isikul on õigus kaebajat esindada. HKMS § 55 lg 1 sätestab, et kui menetlusosalise esitatud avaldus ei vasta vormi- või sisunõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, jätab kohus avalduse käiguta ja määrab menetlusosalisele tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Halduskohus ei juhtinudki kaebaja tähelepanu asjaolule, et kaebaja avalduses võivad esineda puudused, ja et nende kõrvaldamiseks on kohane määrata tähtaeg. Seega rikkus halduskohus menetlusnorme ning kaebuse tagastamine oli õigusvastane.
4.2.Määruses puuduvad põhjendused selle kohta, miks esitatud tühistamiskaebusega ei ole võimalik saavutada sissesõidukeelu tühistamist. See, et kaebaja lahkus koheselt Eestist ja tal puudub hetkel õiguslik alus Eestis viibimiseks, ei tähenda, et kaebuse eesmärki pole võimalik saavutada. Kohus peab asjas läbi viima sisulise menetluse ja arvestama ning hindama ka asjaolusid, mis on tekkinud pärast kaebuse esitamist, sh seda, et PPA tühistas vaidemenetluses kaebaja osas 9. mail 2023 tehtud otsuse tähtajalise elamisloa andmisest keeldumise kohta ning PPA menetluses on kaebaja taotlus tähtajalise elamisloa saamiseks, samuti lõpetas PPA kaebaja väärteoasja menetluse.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5.Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 11. oktoobri 2023. a määrus tuleb menetlusnormi rikkumise tõttu tühistada, Xi määruskaebus rahuldada ning saata asi tagasi halduskohtule menetluse jätkamiseks.
6.Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et halduskohtul puudus alus kaebust koheselt tagastada, kuna kaebusele oli lisatud volikiri, mis kinnitas, et kaebaja on volitanud juristi end esindama küll väärteomenetluses, aga mitte halduskohtumenetluses. Kaebaja halduskohtumenetluses esindamise
õigust tõendava volikirja puudumine kaebuse juurest oli HKMS § 120 lg 3 mõistes kõrvaldatav puudus ja halduskohus oleks pidanud jätma kaebuse kõigepealt käiguta ning andma kaebaja nimel kaebuse esitanud isikule tähtaja oma esindusõiguse tõendamiseks, s.o halduskohtumenetluses esindamiseks õigust andva volikirja esitamiseks. Halduskohus seda ei teinud ja tagastas kaebuse selles esinenud puuduse kõrvaldamiseks võimalust andmata. Seega rikkus halduskohus HKMS § 120 lg-s 3 sätestatut. HKMS § 120 lg-st 3 tuleneb selgelt, et kaebust ei saa kõrvaldatavate puuduste korral tagastada enne puuduse kõrvaldamiseks antud tähtaja möödumist.
7.Ringkonnakohtule esitatud määruskaebusele on lisatud 3. juuni 2023. a volikiri, millega kaebaja volitas N. Kutepovat ennast esindama ka halduskohtus seonduvalt PPA 24. mai 2023. a ettekirjutuse vaidlustamisega. Järelikult on puudus, mis halduskohtule kaebust esitades esines ja mille kõrvaldamiseks halduskohus jättis vääralt tähtaja andmata, praeguseks kõrvaldatud.
8.HKMS § 121 lg 2 p 2 järgi saab kaebuse tagastada juhul, kui kaebuse rahuldamisega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Tegemist on diskretsioonilise kaebuse tagastamise alusega. Nimetatud sätte alusel saab kaebuse tagastada eelkõige siis, kui kaebuse nõue on ebaõige ja kaebaja keeldub kaebust muutmast ning esitatud kujul on kaebusega taotletav eesmärk saavutamatu või siis, kui tegemist on ilmselgelt perspektiivitu ja põhjendamata kaebusega (vt RKHKm asjas nr 3-3-1-55-15, p 12 ja seal viidatud kohtupraktika). Antud juhul on kaebuses selle eesmärgi saavutamiseks esitatud õige nõue, milleks on tühistamisnõue. Samuti ei ole halduskohtu määruse põhjendustest selgelt arusaadav, mis põhjusel peab halduskohus esitatud tühistamiskaebust ilmselgelt perspektiivituks või põhjendamatuks. Halduskohus on enda seisukoha põhjendamiseks lihtsalt kopeerinud PPA 4. juuli 2023. a vastust kohtunõudele, milles PPA esitas enda seisukohad, miks tema hinnangul on vaidlustatud ettekirjutus õiguspärane. PPA ei leidnud oma seisukohas, et kaebus on ilmselgelt perspektiivitu ja tuleks seetõttu tagastada. See, et kaebaja lahkus koheselt Eestist ja tal puudub hetkel õiguslik alus Eestis viibimiseks, ei tähenda, et esitatud tühistamiskaebus on ilmselgelt perspektiivitu. PPA on küll viidanud sellele, et Siseministeerium või selleks volitatud Siseministeeriumi valitsemisala valitsusasutus võib välismaalase põhjendatud taotluse alusel ja välismaalase esitatud asjassepuutuvate tõendite olemasolul tunnistada lahkumisettekirjutuses kohaldatud Schengeni sissesõidukeelu kehtetuks, kui välismaalane tõendab, et ta on lahkunud Schengeni konventsiooni ja Euroopa Liidu liikmesriigi territooriumilt lahkumisettekirjutuses määratud lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul, kuid asjas ei ole esitatud ühtegi tõendit, et 24. mail 2023 koostatud ettekirjutuses kaebajale kohaldatud sissesõidukeeld oleks väljaspool kohtumenetlust tühistatud.
9.Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse, tühistab Tartu Halduskohtu 11. oktoobri 2023. a määruse ja saadab asja tagasi halduskohtule menetluse jätkamiseks.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.