Otsuse avalikult teatavaks 18. jaanuar 2017 kell 15.00 Jõhvi kohtumaja kantselei tegemise aeg ja koht kaudu Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Tarmo Tina
Kohtuasi
V. K. hagi VKG Soojus AS vastu kohustuse puudumise tuvastamiseks
Hagi hind
620, 29 eurot
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja: V. K. (IK xxx, elukoht xxx ) Kostja: VKG Soojus AS (RK 10160791, asukoht Ritsika 1 Kohtla-Järve 31027, e-post [email protected]) Kostja lepinguline esindaja: Tõnu Raidma (e-post [email protected])
Kohtuistungi toimumise aeg
07.12.2016
RESOLUTSIOON
1.Jätta V. K. hagi rahuldamata. Menetluskulud.
2.Jätta menetluskulud hageja kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Hagiavalduse kohaselt tarbib hageja soojusenergiat tarbimiskohas Ida 3 Kohtla-Järve VKG Soojus AS-iga sõlmitud lepingu nr 2703 alusel. Kostja vahetas 10.11.2015 välja hageja soojusarvesti ja koostas 19.01.2015 tarbimiskohas kahes erinevas versioonis kontrollakti, milles on oletuslikult tuvastatud, et „tarbija on kasutanud veekulumõõture mööda vahetük“. 01.02.2016 paigaldas kostja tarbimiskohta kauglugemisseadmed ja paigaldamise käigus demonteeriti ja avati soojusarvesti ning kauglugemissüsteemiga ühildamise põhjendusel vahetati välja soojusarvesti sees olev elektrooniline komponent. Soojusarvesti demonteerimine ja avamine ning asjaolu, et andmed mõõturi ajaloo salvestuse kohta aktis puuduvad kinnitavad salvestusandmete ebausaldusväärsust. Hageja kasutab regulaarselt kaugküttele lisaküttena ahjukütet ning kostja on sellest teadlik. 2 Kostja saatis hagejale kirja koos arvega nr 7160026684, mille järgi peab hageja kostjale tasuma kokku 789, 73 eurot, sh. koguses 5,106 omavoliliselt tarbitud soojusenergia eest Kostja ei ole kaugkütteseaduse § 16 lg 1 sätestatud tunnustele vastavat tarbimist tuvastanud vaid lähtus oletatavast omavolilise tarbimise võimalusest. Riigikohus on otsuse 3-2-1-11805 p-s 37 leidnud, et ainuüksi see, et arvestuslik tarbimine on arvesti järgsest suurem, ei anna alust arvesti järgsest tarbimisest kõrvale kalduda, kui omavolilist tarbimist ei tuvastata. Kostja ei ole järginud omavoliliselt tarbitud soojuse koguse ja selle maksumuse määramise korra (edaspidi Kord) § 3 lg 1 p 5 sätestatud kohustusi. Aktis sisalduv omavolilise tarbimise kirjeldus on segane ja selles puudub sõnaline või skemaatiline selgitus kuidas on võimalik aktis nimetatud eset kasutades omavoliliselt tarbida ning andmed maksimaalsete võimsuste kohta ja muud omavoliliselt tarbitud soojuse koguse arvutamiseks vajalikud andmed.
3.Kostja ei ole järginud Korra § 3 lg 1 p 6 sätestatud kohustust ja on jätnud akti sisestamata informatsiooni soojuse ostu-müügilepingu tingimuste rikkumise kohta. Kostja ei ole järginud Korra § 3 lg 2 sätestatud kohustust võtta minult seletuskiri. Akti koostanud kostja esindaja seletuskirja koostamise ettepanekut ei teinud, aktil seletuskirja koht puudus ja koostaja poolt täidetud (täiskirjutatud) akti vorm ei võimaldanud sisuliselt seletuskirja koostada. Põhjusel, et soojusenergia koguse ümberarvestus ei vasta lepingu tingimustele ja ümberarvestus ning ümberarvestuse koostamiseks aluseks olev akt ei vasta seaduses sätestatud nõuetele, on kostja nõue tasuda arve nr 7160026684 alusel „omavoliliselt tarbitud soojusenergia“ eest 620, 29 eurot (käibemaksuga) alusetu.
4.Kostja vastuses vahetükiks nimetatud vasktorud on erinevad jäägid teostatud vee-, gaasija keskkütte süsteemi renoveerimisest. Kostja vastuse lisana esitatud fotol näha olevaid torusid ei ole hageja soojuskandja kulumõõturist möödajuhtimiseks kasutanud, ega ole muul viisil soojuskandjat kulumõõturist mööda juhtinud. Ühtlasi ei ole kostja vastuse lisana esitatud foto järgi võimalik tuvastada vasktorude konstruktsioonilist (eelkõige pikkus ja diameeter) sobivust kostja vastuses nimetatud kohtade ühendamiseks. Kohaks pärast veekulumõõturit olev korgiga kuulkraan on ühenduskohaks iga aastaste majasisese keskküttesüsteemi surveproovide teostamiseks. Hageja palub tunnistada arve nr 7160026684 „omavoliliselt tarbitud soojusenergia“ arvutamise aluseks olevad dokumendid õigustühiseks ning tuvastada, et hagejal ei ole arve nr 7160026684 alusel 620, 29 euro tasumise kohustust. Menetluskulud jätta kostja kanda.
II KOSTJA VASTUS JA SEISUKOHAD
5.Kostja hagi ei tunnista. Kostjal on õigus nõuda hagejalt omavoliliselt tarbitud soojusenergia eest tasu vastavalt arvele nr 7160026684. Poolte vahel sõlmitud soojusenergia müügilepingu nr 2703 lisadeks on soojusenergia ostu-müügi üldtingimused ja soojuskandja temperatuurigraafik. 19.01.2016 koostati hageja tarbimiskohas kontrollakt, milles on
2-16-2070 tuvastatud, et kell 18.00 on pandud voolukiirus ~ 40,0 l/h, T1 sisse 61,55 ̊C, T2 välja 37,1 ̊C. Manomeetri paigalduse kohale on paigaldatud plomm nr 0004735. Akti koostamisel on tehtud ka fotod (4 tk), millel on näha vahetükk ja selle ühendamise kohad manomeetrikoht enne veekulumõõturit ja koht pärast veekulumõõturit. Kostjal on KKütS § 16 lg 2 alusel õigus nõuda hagejalt tasu ebaseaduslikult kasutatud soojuse koguse kahekordses määras summas 620,29 € (5,106 MWh x 55.22 x 2). 02.02.2016 saatis kostja hagejale arve nr 7160026684 ja kaaskirja, milles selgitati arves toodud asjaolusid. Arve kohaselt tuleb hagejal 15.10.2015-19.01.2016 omavoliliselt tarbitud soojusenergia (5,106 MWh) eest tasuda 620, 29 €. Väär on hageja väide et kostja kasutab korduvkasutusega plomme. Kostja kasutab ühekordseid plomme Mega Twister. Hageja juures maha võetud plommi ei paigaldatud peale soojusarvesti taaspaigaldust teistkordselt. Väär on hageja väide, et kostja ei ole KKütS § 16 lg 1 sätestatud tunnustele vastavat tarbimist tuvastanud, vaid tegi lähtudes oletatavast omavolilise tarbimise võimalusest lisaarvestuse. Kostja on omavolilise tarbimise tuvastanud.
6.Vastavalt 19.01.2016 koostatud aktile kasutas hageja soojusenergia ebaseadusliku kasutamiseks arvestusseadmest mööda juhtimise vahetükki. Kostja poolt 25.01.2016 hagejale saadetud lisaarvestuse ja soojustarbimise analüüsi lehekülgedel „päevarežiimide analüüs“ ja „tarbimisrežiimid“ on näha, et sissetuleva vee temperatuur T1, väljavoolava vee temperatuur T2 ja nende vahe ei vasta läbi voolava vee kogusele. Läbivoolava vee hulk ja kasutatud soojusenergia hulk on suurenenud pärast kostja poolt hageja soojussõlme külastusest teadasaamist 09.11.2015 ja 16.01.2016 ning on taas järsult vähenenud pärast külastust. Väär on hageja väide, et kostja paigaldas hageja tarbimiskohta mõõtevahendi avamist takistava taatlusmärgiseta soojusarvesti. 18.02.2016 vahetati arvestinäitude edastamismoodul, mis ei ole mõõteseade. Mooduli vahetamiseks ja ühendamiseks arvestiga oli vajalik eemaldada arvesti kaas, milles on arvesti nn „aju“ ja mis ise ongi arvesti. Arvesti enda avamise vältimiseks on kaanel taatlusmärgistused nagu nõuab mõõteseaduse § 13 lg 4. Kostja seda osa ei avanud.
7.Hageja ei ole täitnud 01.03.2001 sõlmitud soojusenergia müügilepinguga nr 2703 võetud kohustust ära kasutada maksimaalselt oma soojusseadmetes soojuskandja temperatuuri ning tagastada see müüjale temperatuuriga, mis ei ületa lepingule lisatud graafikus ette nähtud temperatuuri rohkem kui 3 ̊C. Nimetatud kohustus on sätestatud lepingu lisaks olevas üldtingimuste p 3 alapunktis 9. Samuti on 19.01.2016 aktis märgitud hageja seisukoht „järeldustega ei nõustu, täna on ahjud kütmata, vahetükki pole kasutanud. Hagejal on olnud võimalus esitada selgitusi kuni käesoleva ajani, kuid hageja ei ole seda teinud. Poolte vahel sõlmitud lepingus märgitud maksimaalseid võimsusi ei ole küll aktis eraldi välja toodud, kuid hageja ei kasutanud ebaseaduslikult kasutatud soojusenergia koguse kindlaks määramisel maksimaalseid võimsusi, vaid hageja tegeliku tarbimist, mis arvutati mõõteseadme andmete ajaloo alusel. Kuna neid andmeid ei olnud võimalik kohapeal kohe välja võtta, siis saatis hageja need kostjale 25.01.2016 e-kirjaga. Jätta hagiavaldus rahuldamata ja menetlusekulud hageja kanda.
III KOHTUISTUNG
8.Hageja kostja koostatud aktiga nõus ei ole. Akt ei vasta nõuetele. Majas on puuküttega ahi. Anomaalia väljaselgitamiseks on andmed võetud arvestist, mis on korduvalt avatud ja seega ei vasta nõuetele. Kostja ei teinud fotosid, et näidata kas vasktorud sobivad vee mööda juhtimiseks. Peale kostja poolt plommi panemist ei ole kasutanud mingeid alternatiivseid küttekehi, samuti ei ole reguleerinud vee peale voolu. Kui küttis ahju, siis keeras peale voolu vähemaks. Ahju kütmisest tekivadki anomaaliad.
2-16-2070 Kostja jäi oma vastuse juurde. Hagi on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Ahju kütmine ei muuda midagi. Arvesti andmetest oli näha, et on erinevus majja sisenevas ja majast väljuvas vees, mis ei ole normaalne. Tekkisid kahtlused, et hageja juhib soojust mõõturist mööda. Sisse ja välja mineva vee kogus peab olema kooskõlas soojushulgaga. Järeldas, et osa veest ei lähe veemõõtjast läbi. Kohale minnes oli keldris olemas täpselt sobiv vasktoru veemõõtjast mööda juhtimiseks. Kostja paigaldas plommi enne mõõturit oleva kraani ette, et seda avada ei saaks ja anomaaliaid kostja soojustarbimises enam ei olnud. Kraani avada ilma plommi lõhkumata ei saa.
IV KOHTU PÕHJENDUSED
9.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega ja hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kohtla-Järve linna kaugküttepiirkonnas on võrguettevõtjaks ja soojuse müüjaks kostja. Hageja tarbib soojusenergiat kostjale kuuluvast võrgust 01.03.2001 sõlmitud soojusenergia ostu-müügilepingu alusel (tl. 7). 02.02.2016 väljastas kostja hagejale arve nr 7160026684, mille järgi peab hageja mh. tasuma soojusenergia omavolilise tarbimise eest perioodil 05.10.2015-18.01.2016 563, 90 €, millele lisandub käibemaks (tl. 34). Hageja eesmärgiks on teha kindlaks, et tal ei ole kohustust tasuda omavoliliselt tarbitud soojuse eest kostjale 620, 29 €. Vaidlust ei ole arves nr 7160026684 märgitud soojusarvesti näitu alusel tarbitud soojusenergia tasumise kohustuse 169,44 euro üle. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal on õigus nõuda hagejalt tasu tarbitud soojusenergia eest suuremas ulatuses kui soojusarvesti näidu järgi.
10.Kostja on koostanud hageja tarbimiskohas Ida 3, Kohtla-Järve 19.01.2016 kontrollakti, mille kohaselt on hageja juhtinud vett veemõõturist mööda kasutades selleks vahetükki. Hageja väitel ei ole kostja KKütS § 16 lg 1 sätestatud tunnustele vastavat tarbimist tuvastanud. Kostja leiab, et on omavolilise tarbimise nõuetele vastavalt tuvastanud. Majandus- ja kommunikatsiooniministri määruse nr. 106 omavoliliselt tarbitud soojuse koguse ja selle maksumuse määramise kord (edaspidi Määrus) § 3 lg 1 p 5 kohaselt peab akt sisaldama soojuse omavolilises tarbimises osalenud energiaseadmete asukohta, omavolilise tarbimise iseloomustust (kirjeldus ja/või skeem), maksimaalseid võimsuseid ning omavoliliselt tarbitud soojuse koguse arvutamiseks vajalikke muid andmeid. Kohus ei nõustu hageja väitega, et kostja ei ole järginud Määruse § 3 lg 1 p 5 sätestatud kohustusi, sh. on omavolilise tarbimise kirjeldus segane. Kontrollakt on hageja poolt allkirjastatud ning hageja on aktis märkinud, et ta pole vahetükki kasutanud. Järelikult on hagejale olnud akti koostamisest alates selge aktis toodud omavolilise tarbimise kirjeldus. Samuti on hageja akti märkinud oma selgitused (järeldustega ei nõustu, täna on ahjud kütmata, vahetükki pole kasutanud).
11.Määrus ei näe ette, et akt peab sisaldama lisaks veel sõnalist, või skemaatilist selgitust selle kohta, kuidas on võimalik aktis nimetatud eset (antud juhul vahetükk) kasutades soojust omavoliliselt tarbida. Kohtu hinnangul ei tähenda mitte igasugused puudused aktis seda, et omavolilist tarbimist ei ole nõuetekohaselt tuvastatud. Käesoleval juhul ei ole aktis märgitud maksimaalseid võimsuseid, omavoliliselt tarbitud soojuse koguse arvutamiseks vajalikke muid andmeid ja puudub viide lepingu tingimuste rikkumise kohta, mis aga kohtu arvates ei välista omavolilise tarbimise tuvastamist. Kostja on hagejale enne arve esitamist 25.01.2016 saatnud soojusenergia lisaarvestuse (tl. 29, 30), kust nähtub kuidas on arvestatud omavoliliselt tarbitud soojusenergia kogus 5,106 MWh. Samuti on kostja selgitanud, et hageja on rikkunud lepingu lisaks oleva üldtingimuste p 3 alapunkti 9 (tl. 74) ning kostjale on arvestatud soojakoguse kahekordne maksumus, mitte kolmekordne nagu seda võimaldab
2-16-2070 KKütS § 16 lg 3. Lisaks on kostja selgitanud, et ebaseaduslikult kasutatud soojusenergia koguse kindlaks määramisel ei lähtutud maksimaalsetest võimsustest, vaid hageja tegelikust tarbimisest, mis arvutati mõõteseadme andmete ajaloo alusel. Kohus märgib, et seaduses ei ole ette nähtud, et kui akt ei sisalda nõutavaid andmeid, siis toob normi rikkumine kaasa akti tühisuse. Ekslik on hageja arusaam, et kuna soojusenergia ümberarvestus ei vasta lepingu tingimustele, siis on kostja nõue alusetu. Poolte vaheline leping ja lepingu üldtingimused (tl. 73-75) ei reguleeri ebaseaduslikult kasutatud soojuse eest tasu arvestamist.
12.KKütS § 16 lg 1 p 1 järgi on soojuse ebaseaduslik tarbimine tegelikult tarbitud kogust varjates. Kohus leiab, et kostja on soojuse omavolilise tarbimise aktis nõuetekohaselt fikseerinud ning puudub alus kahelda kostja poolt aluseks võetud soojusmõõturi mälu andmetes. Kostja on selgitanud, et 18.02.2016 vahetati hageja tarbimiskohas välja ainult arvestinäitude edastamismoodul, mitte ei avatud arvestit ennast ning et arvesti avamise vältimiseks on kaanel olemas taatlusmärgistused nagu nõuab mõõteseaduse § 13 lg 4. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et soojusarvesti salvestusandmed on ebausaldusväärsed. Ühtegi tõendit hageja selle kohta esitanud ei ole. Ebausaldusväärseteks ei tee andmeid see, et andmeid ja andmete lugemise kirjeldust kontrollaktis ei ole. Sellist nõuet ei tulene KKütSst ega ka Määrusest. Tõendamata on ka hageja väide, et kostja paigaldas nõuetele mittevastava soojusarvesti. Kontrollaktis on märgitud, et hageja juhtis vett veemõõturist mööda, kasutades selleks vahetükki. Kostja on kohtuistungil selgitanud toimiku materjalides oleva joonise põhjal (tl. 10), kus hageja kasutas toru, et juhtida soe vesi mõõturist mööda. Üks ühenduskoht (kraan) oli enne mõõturit ja teine peale mõõturit. Ühenduskohad nähtuvad ka fotodelt (tl. 78-80), mis on kostja poolt tehtud kontrollakti koostamise ajal.
13.Kostja on kohtuistungil selgitanud ja tunnistaja ütlustega on tõendatud, et peale ühele kraanile (enne mõõturit) plommi paigaldamist on hageja soojatarbimine normaalne, kuna kraani ilma plommi lõhkumata avada ei saa. Samuti on tunnistaja andnud ütlusi selle kohta, et kraanide keermetel olid värsked kasutuse jäljed. Hageja väitel tekkisid ebatavalised kõikumised tema tarbimisnäitajates sellest, et hageja kasutab eramus lisaks ahjukütet, kuid tunnistaja ütlustega on tõendatud, et ahju kütmine selliseid kõikumisi nagu on kirjeldanud kostja ja tunnistaja, tarbimises kaasa ei too. Kohus leiab, et kuna tegemist on kinnise küttesüsteemiga, siis saab süsteemivälise kütteallika kasutamine vähendada tarbimist tervikuna, mitte tekitada küttesüsteemisiseseid tavapäratuid kõikumisi (mh. väike soojusenergiakulu suure veekoguse korral). Seda, et ahju kütmisel vähendas hageja vee peale voolu, on hageja kinnitanud kohtuistungil. Ainetu on hageja väide, et kostja esitatud fotode järgi ei ole võimalik tuvastada, kas toru sobib kahe ühenduskoha ühendamiseks. Kostjal ei ole kohustust katsetada tarbija konstruktsiooni sobivust ja seda hiljem dokumenteerida. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hagejal puudub õiguslik alus kostja poolt esitatud arve nr 7160026684 märgitud 620, 29 euro tasumisest keeldumiseks, mistõttu hagi rahuldamisele ei kuulu. Hagihind TsMS § 123 kohaselt tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. TsMS § 125 kohaselt määratakse tuvastushagi hind hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral. Kuna hageja palub tuvastada, et tal ei ole 620, 29 euro tasumise kohustust, siis on hagi hinnaks 620, 29 eurot.
2-16-2070 Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid (TsMS § 174 lg 1). TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna menetluskulud jäävad hageja kanda ja kostjal menetluskulusid ei ole, puudub vajadus menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata.
Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.