lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-23-2890/8

Rahvastik › Välismaalased

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 13.01.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-23-2890/8
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Rahvastik › Välismaalased
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
13.01.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
779
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadri Sullin

Määruse tegemise aeg ja koht

13. jaanuar 2024. a, Tallinn

Haldusasja number

3-23-2890

Haldusasi

X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 04.12.2023 otsuse nr 15.33.1/2999-1 tühistamiseks

RESOLUTSIOON

Tagastada X kaebus.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

1.X esitas 07.04.2022 Politsei- ja Piirivalveametile taotluse tähtajalise elamisloa pikendamise taotluse püsivalt Eestisse elama asumiseks. PPA jättis taotluse 04.12.2023 läbi vaatamata, kuna taotlus on põhjendamatu, sest taotlejal ei ole nõutav tähtajalise elamisloa olemasolu Eestis. Taotleja mõisteti Harju Maakohtu 30.08.2023 otsusega nr XXXXXX süüdi ning teda karistati kümne aasta pikkuse karistusega. Kinnipeetava Eestis viibimise seaduslik alus tuleneb vahetult seadusest (VMS § 43 lg 1 p 5). Taotlejal ei ole abikaasat ega alaealisi lapsi ning ta ei saa vanglas viibides tavamõistes perekonnaelu elada. Seega ei riiva otsus taotleja õiguseid.
2.X esitas 15.12.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palub, et teda Eestist välja saates tütrest ei lahutataks. Kaebajale keelduti elamisloa andmisest. Tema kodumaa on siin, kus ta on suurema osa oma elust elanud. Kaebaja istub vanglas, aga tema süü ei ole tõendatud. Kaebajal elab siin lihane tütar, kes sündis siin. Kaebaja on ka haige.

KOHTU PÕHJENDUSED

3.

Sarnased lahendid

Rahvastik
  • 06.07.20263-26-1127/20Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 02.07.20263-25-2126/93Riigikohtu halduskolleegium
  • 02.07.20263-26-1026/46Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-24-3298/24Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-24-3396/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1162/8Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, kuna kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kaebaja õiguste riive vähene intensiivsus on olulises osas seotud ka kaebuse eduväljavaadetega, mistõttu kohus käsitleb neid olulises osas ühiselt. Kohtule nähtub ka kaebuse tekstist, et kaebaja ei pruugi olla üheselt mõistnud tema osas tehtud haldusakti ja selle tagajärgi. Kaebaja väidab endal väga tõsiseid tagajärgi – pikaajalise elanikuna Eestist lahkumise kohustus ja perest lahutamine, kuid kohus ei ole siinkohal kaebaja seisukohtadega seotud. Kuivõrd kohus tõlgib käesoleva kohtulahend kaebajale arusaadavasse keelde, võib kohtulahendiga tutvumine aidata kaebajal ka oma olukorrast paremini aru saada. 1(2)
4.Kaebajale ei ole tekkinud ega haldusakti tulemusel ka tekkimas riiveid, mida saaks pidada väheintensiivsest enamaks. PPA jättis kaebaja taotluse elamisloa saamiseks läbi vaatamata, kuna kaebajal on hetkel Eestis viibimise õigus – kaebaja on vahistatu ning tema viibimise õigus tuleneb otse seadusest. Välismaalaste seaduse (VMS) § 43 lg 1 p 5 ja lg 3 sätestavad koosmõjus, et Eestis kinnipidamisasutuses viibiva vahistatu Eestis viibimise seaduslik alus on sama paragrahvi lõike 1 punktis 5 sätestatud seaduslik alus ja neil ei pea kinnipidamisasutuses viibimise ajal olema Eestis viibimiseks muud käesolevas seaduses ega muus seaduses sätestatud seaduslikku alust. Seega on kaebajal õigus Eestis viibida otse seaduse alusel. Kaebajal on õigus otse seadusest tuleneval alusel Eestis viibida ka juhul, kui süüdimõistev otsus jõustub ja kaebaja saab endale kinnipeetava staatuse; või ka juhul, kui kaebaja vabastatakse tingimisi vangistuse kandmisest ning ta peab täitma kontrollitingimusi. Elamisloa puudumine ei takista ka ennetähtaegset vanglast vabanemist ega ka avavanglasse paigutamist (viimase kohta vt Riigikohtu 06.11.2023 otsus nr 5-23-35). Kohtupraktikas on ka korduvalt kinnitatud, et kinnipidamisasutuses viibijal ei pea olema samal ajal elamisluba (Riigikohtu otsuse p 30, Tallinna Ringkonnakohtu 01.03.2023 määrus nr 3-22-1894 ja 01.12.2023 kohtuotsus nr 3-22-1929). Kinnipeetava vabastamise ettevalmistamisel abistatakse kinnipeetavat tema majanduslike ja isikliku elu korraldamisega seonduvate küsimuste lahendamisel, samuti dokumentide vormistamisel (VangS § 60 lg 1). Sama kohustus kohaldub ka vahistatute osas (VangS § 90 lg 1). Eeltoodust tulenevalt peab vanglateenistus korraldama kaebajale vajalike dokumentide hankimise ka tema vabanemise korral, sõltumata sellest, kas kaebaja mõistetakse õigeks või süüdi.
5.Kaebaja osas on tehtud üksnes elamisloa pikendamise taotluse läbi vaatamata jätmise otsus. Kohtule ei nähtu, et kaebajale oleks tehtud lahkumisettekirjutus. Lahkumisettekirjutuse tegemisele või kaebaja Eestist lahkumise kohustusele ei ole ka PPA haldusaktis viidanud. Lahkumisettekirjutuse eelduseks, et on olemas muu riik peale Eesti, mis on nõus või kohustatud kaebaja vastu võtma; st ettekirjutus peab olema täidetav ka PPA enda poolt. Ennekõike on riigid kohustatud vastu võtma enda kodanikke, samas ka elamisloaga isikuid. Kaebaja on aga määratlemata kodakondsuseta. Seetõttu puudub eelduslikult riik, kes sooviks või oleks kohustatud kaebajat vastu võtma ning kuhu PPA saaks kaebaja välja saata. Ka juhul, kui kaebaja suhtes lahkumisettekirjutus antakse, on kaebajal võimalik see kohtus vaidlustada. Küll aga ei nähtu kohtule, et käesoleval ajal oleks lahkumisettekirjutuse tegemine kaebaja suhtes tõenäoline. Ka kaebaja osas tehtud otsusest nähtub, et kaebajal on hetkel seaduslik alus Eestis viibimiseks, st ta ei ole õigusliku aluseta Eestis viibiv välismaalane, kellel on Eestist lahkumise või enda viibimise seadustamise kohustus.
6.Eeltoodu kokkuvõttes leiab kohus, et kaebajale elamisloa pikendamise taotluse läbi vaatamata jätmisest tekkiv riive on vähene või puudub täielikult. Kaebajal on jätkuvalt Eestis viibimise õigus ja seega ka perega suhtlemise õigus. Kuna kaebajal on seaduslik alus Eestis viibimiseks, on ka kaebuse eduväljavaated väga vähesed. Kohus peab kaebajale teadmiseks oluliseks välja tuua, et kaebajal tütre olemasolu kohtule kättesaadavatest andmebaasidest ei nähtu. Kui kaebaja soovib sellele asjaolule edaspidi tugineda, tuleb esitada ka vastavad andmed lähisugulaste kohta juba haldusmenetluses. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Sullin

2(2)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 24.06.20263-26-1875/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 24.06.20263-26-1878/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja