OÜ XXXX (registrikood XXXX, likvideerimisel, aadress
XXXX)
Lepinguline esindaja Kaspar XXXX (elektronpost XXXX)
Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses
Kohtuistung 11.10.2016
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada osaliselt Osaühing XXXX (registrikood XXXX) hagiavaldus XXXX (XXXX isikukood XXXX) ja OÜ XXXX (registrikood XXXX, likvideerimisel) vastu.
2.Välja mõista solidaarselt XXXXlt (XXXX isikukood XXXX) ja OÜ-lt XXXX (registrikood XXXX, likvideerimisel) Osaühingu XXXX (registrikood XXXX) kasuks 3961,04 eurot (kolm tuhat üheksasada kuuskümmend üks koma null neli eurot), millest põhivõlg on 2750,72 eurot ja viivis on 1210,32 eurot.
3.Jätta rahuldamata Osaühingu XXXX (registrikood XXXX) hagiavaldus solidaarselt XXXX (XXXX isikukood XXXX) ja OÜ XXXX (registrikood XXXX, likvideerimisel) vastu leppetrahvi 300 eurot (kolmsada eurot) välja mõistmiseks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
4.Jätta menetluskulud 93% (üheksakümne kolme protsendi) ulatuses solidaarselt XXXX (XXXX isikukood XXXX) ja OÜ XXXX (registrikood XXXX, likvideerimisel) kanda ja 7% (seitsme protsendi) ulatuses Osaühingu XXXX (registrikood XXXX) kanda.
5.Mõista solidaarselt XXXXlt (XXXX isikukood XXXX) ja OÜ-lt XXXX (registrikood XXXX, likvideerimisel) välja Osaühingu XXXX (registrikood XXXX) kasuks 1 (8)
menetluskulud summas 837 eurot (kaheksasada kolmkümmend seitse eurot), millest lepingulise esindaja kulu on 511,50 eurot ja riigilõiv on 325,50 eurot.
7.Jätta kindlaks määramata ja Osaühingult XXXX (registrikood XXXX) välja mõistmata XXXX (XXXX isikukood XXXX) ja OÜ XXXX (registrikood XXXX, likvideerimisel) menetluskulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. I.
Kohtuotsuse kirjeldav osa
1.Osaühing XXXX (hageja) esitas 19.02.2015 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse XXXX (kostja I) ja OÜ XXXX (kostja II) vastu. Pärnu Maakohus andis 30.04.2015 määrusega maksekäsu kiirmenetluse avalduse üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Osaühing XXXX (hageja) esitas 08.06.2015 Harju Maakohtule hagi XXXX (kostja I) ja OÜ XXXX (kostja II) vastu (tl-d 42-48). Hageja palub kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista 4261,04 eurot, millest põhivõlg on 2750,72 eurot, viivis on 1210,32 eurot ja leppetrahv 300 eurot (tl 47). Hageja tõi hagiavalduses välja järgmised asjaolud. Hageja osutas kostjale 2 teenust, mille kohta esitas hageja arve nr 1983. Arve jäi kostja poolt tasumata. Võlgnevuse sissenõudmiseks pöördus hageja Kreedix OÜ poole. Kreedix OÜ esitas maksenõude. 06.10.2014 kokkuleppe (kokkuleppemaksegraafik) alusel võtsid kostjad endale kohustuse tasuda arvest tuleneva võlgnevuse summas 2456 eurot, millele lisandub menetluskulu maksekohustuse täitmisega viivitamise eest summas 294,72 eurot, kokku summas 2750,72 eurot Kreedix OÜ arveldusarvele hiljemalt 31.10.2014. 06.10.2014 sõlmitud maksegraafik on sisuliselt deklaratiivne võlatunnistus. 06.10.2014 hageja ja kostjate vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt ühines kostja 1 kui füüsiline isik kohustisega deebitori poolel solidaarvõlgnikuna. Solidaarvõlgnik ja deebitor vastutavad lepingust tulenevate kohustuste täitmise eest solidaarselt. Kokkuleppe kohaselt sätestatud maksete tasumisega viivitamise korral on kostja 1 või kostja 2 kohustatud tasuma hagejale viivist 0,5% iga tasumisega viivitatud päeva eest. Kokkuleppe järgi sätestatud rikkumisel on kostjad kohustatud hagejale tasuma leppetrahvi 300 eurot. Kokkuleppest tulenevat kohustust kostjad nõuetekohaselt ei täitnud, mistõttu esitas hageja 27.01.2015 kostjatele sõlmitud maksegraafiku ülesütlemise.
2.20.10.2015 esitas hageja kohtule hagi täpsustava menetlusdokumendi (tl-d 71-73). Hageja tõi välja, et võlatunnistus on antud osaliselt tasumata arve nr 1983 põhineva summa kohta. Arve nr XXXX esitati niitmisega seotud osutatud teenuste eest. Niitmine toimus 18., 20., 30. juunil, 01., 09.,
31.juulil ja 13. augustil. Teenuse osutamise leping oli sõlmitud suulises vormis hageja ja kostja OÜ XXXX esindajate vahel. Arve nr XXXX summas 3456 eurot oli koostatud ja esitatud 13.08.2015.a. 01.10.2014 tasus kostja hagejale 1000 eurot. Seega arvest tulenev tasumata osa on 2456 eurot. 2 (8)
06.10.2014 kokkuleppes tulenevalt võtsid kostjad endale kohustuse tasuda arvest tuleneva võlgnevuse summas 2456 eurot, millele lisandub menetluskulu maksekohustuse täitmisega viivitamise eest summas 294,72 eurot.
3.27.11.2015 esitasid kostjad kohtule vastuse hagiavaldusele (tl-d 85-87). Kostjad paluvad jätta hagiavalduse rahuldamata. Kostjad tõid välja järgmise. Kostjad ei nõustu hageja väitega, et poolte vahel on võlatunnistus. 06.10.2014 maksegraafikust seda ei nähtu. Hageja on lisanud hagiavaldusele lepingu ülesütlemise teatise (avalduse). Hageja ei ole tõendanud, et selline avaldus oleks kostjatele üle antud, mistõttu ei saa olla ka lepingu ülesütlemisest tulenevaid õiguslikke tagajärgi ning puudub alus võlgnevuse nõudmiseks hageja poolt teostataval viisil. Viivisemäär 0,5% päevas on liigkasuvõtlik ning vähemalt kostjat 1 (kui tarbijat) ülemääraselt kahjustav. Samuti ei ole hagejal õigus nõuda kostjatelt leppetrahvi summas 300 eurot – hageja ei ole varem sellisele kavatsusele viidanud ega andnud kostjatele võimalust leppetrahvi vältida.
4.11.10.2016 toimus asjas kohtuistung (tl 102). Kohus selgitas hagejale, et lepptrahvi nõudes võib jääda hagi rahuldamata. II.
Kohtuotsuse põhjendav osa
5.Hageja palub kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista 4261,04 eurot, millest põhivõlg on 2750,72 eurot, viivis on 1210,32 eurot ja leppetrahv 300 eurot (tl 47).
6.Kohus tuvastab hageja ja kostja poolt esitatud asjaoludele ja tõenditele tuginedes ning TsMS § 231 lg 4 alusel, et vaidluse all ei ole järgmised asja lahendamiseks olulised asjaolud: - Hageja ja kostja 2 sõlmisid 06.10.2014 kokkuleppe-maksegraafiku (tl-d 52, 53). - Võlgnevus tuleneb hageja poolt kostjale 2 esitatud arvete alusel põhinevast tasumata summast 2456 eurot (arve – tl 49). - Kokkuleppe alusel ühineb kostja 1 kohustusega kostja 2 poolel solidaarvõlgnikuna (tl 52, p 1.2.). - Kostjad võtavad endale kohustuse tasuda arvest tulenev võlgnevus summas 2456 eurot, millele lisandub menetluskulu maksekohustuse täitmisega viivitamise eest summas 294,72 eurot, kokku summas 2750,72 eurot hiljemalt 31.10.2014.a (tl 52, p 2.1.). - Kostjad ei ole kokkuleppes märgitud summasid hagejale tasunud.
7.06.10.2014 sõlmisid hageja ja kostjad kokkuleppe-maksegraafiku (tl-d 52, 53). Nimetatud kokkulepe on hageja nõude aluseks ja kokkuleppest nähtuvad järgmised tingimused. Pooled on kokku leppinud järgmises:
1.Nõude alus Kokkuleppe sõlmimise aluseks on XXXX OÜ (deebitor) võlg, mis tuleneb kreeditori poolt deebitorile esitatud arvete alusel põhinevast tasumata summast 2456 eurot. [---]
1.2.Käesoleva kokkuleppe alusel ühineb XXXX kohustisega deebitori poolel solidaarvõlgnikuna. Solidaarvõlgnik ja deebitor vastutavad lepingust tulenevate kohustuste täitmise eest solidaarselt. [---]
1.5.Alates käesoleva kokkuleppe sõlmimisest on kreeditoril õigus nõuda võla tasumist nii deebitorilt kui solidaarvõlgnikult. Deebitoril ega solidaarvõlgnikul ei ole õigust esitada kreeditorile vastuväiteid, mis rajanevad teise võlgniku sellistel suhetel kreeditoriga.
2.Kokkuleppe sisu
2.1.Solidaarvõlgnik ja/või deebitor võtavad endale kohustuse tasuda arvest tuleneva võlgnevuse summas 2456 eurot + menetluskulu maksekohustuse täitmisega viivitamise eest summas 294,72 eurot, kokku summas 2750,72 eurot Kreedix OÜ arveldusarvele hiljemalt 31.10.2014 .
3 (8)
Kohus on seisukohal, et poolte vahel on sõlmitud deklaratiivne võlatunnistus. Deklaratiivse võlatunnistusega üksnes kinnitatakse olemasolevat võlga ja soovitakse vastuväidetest loobumisega lihtsustada selle sissenõudmist (vt nt Riigikohtu 24. aprilli 2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-06, p 15). Poolevahelisest kokkuleppe-maksegraafikust nähtub, et hageja nõude aluseks on arve ja arve alusel on tasumata 2456 eurot. Hageja on esitanud kohtule tõendina arve nr 1983 summas 3456 eurot (tl 49). Seega on tegemist deklaratiivse võlatunnistusega. Hageja on selgitanud, et arve alusel on tasutud 1000 eurot, seega on tasumata 2456 eurot. Võlatunnistusest tulenevast kohustusest vabanemiseks ja hagi rahuldamata jätmiseks tuleb kostjatel tõendada, et kosjatel ei ole võlatunnistusega tunnistatud võlga või see on lõppenud. Kostjad ei ole hageja 2750,72 eurot suurusele nõudele vastuväidet esitanud, samuti ei ole kostjad tuginenud sellele, et võlatunnistusega tunnistatud võlga ei ole või see on lõppenud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Hageja nõuab kostjatelt kokkuleppe-maksegraafiku alusel võlgnevuse tasumist. Nõude esitamiseks peab kohustus olema sissenõutav ja veel täitmata, s.t saabunud on tasumise tähtaeg, kuid kostjad ei ole tasumise kohustust täitnud. Kostjad ei ole kokkuleppe-maksegraafikus märgitud võlgnevust 2750,72 eurot tähtaegselt tasunud. Võlgnevuse tasumise tähtaeg oli 31.10.2014.a. Võlgnevus muutus sissenõutavaks tähtaja saabumisega. Eeltoodust tulenevalt tuvastab kohus, et täidetud on kokkuleppe-maksegraafikus sätestatud alused kostjatelt 2750,72 euro nõudmiseks.
8.Kostjad on esitanud vastuväite, mille kohaselt ei ole hageja tõendanud, et ülesütlemisavaldus oleks kostjatele üle antud, mistõttu ei saa olla ka lepingu ülesütlemisest tulenevaid õiguslikke tagajärgi ning puudub alus võlgnevuse nõudmiseks hageja poolt teostataval viisil. Kohus on seisukohal, et asjaolu, et hageja ütles kokkuleppe-maksegraafiku üles, ei muuda asjaolu, et võlgnevuse sissenõutavaks muutumise tähtaeg oli juba saabunud. Hagejal on kostjate vastu samad nõuded olenemata sellest, kas poolte kokkulepe on lõppenud ülesütlemisega või mitte. Võlgnevuse tasumise tähtaeg oli 31.10.2014.a. Kostjad ei ole võlgnevust tasunud.
9.Kostjad on esitanud vastuväite, mille kohaselt on viivisemäär 0,5% päevas liigkasuvõtlik ning vähemalt kostjat 1 (kui tarbijat) ülemääraselt kahjustav. VÕS § 34 järgi on tarbija isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevusega. Tarbija mõistet täiendab tarbijakaitseseaduse § 2 lg 1, mille kohaselt on tarbija füüsiline isik, kellele pakutakse või kes omandab või kasutab kaupa või teenust eesmärgil, mis ei seondu tema majandus- või kutsetegevusega. Kui äriühingu juhatuse liige sõlmib äriühingu kohustuse tagamiseks lepingu, siis tuleb teda eeldatavasti pidada tegutsenuks majandus- või kutsetegevuses. Nimetatud eelduse ümberlükkamise koormus lasub äriühingu kohustust taganud sama äriühingu omanikust juhatuse liikmel. Osaühingu osaniku ja juhatuse liikme osaühingu kohustuse täitmise tagamiseks sõlmitud lepingule ei laiene võlaõigusseaduse tarbijakaitse sätted, sest leping osaühingu kohustuse täitmise tagamiseks sõlmiti huvist ühingu majandustegevuse vastu ning osaühingu juhatuse liige ei olnud lepingus tarbija (vt ka Riigikohtu 08. detsembri 2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-126-09, p 12). VÕS § 142 lg 1 järgi kohustub käendaja käenduslepinguga kolmanda isiku (põhivõlgniku) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja VÕS § 145 lg 1 järgi võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. 4 (8)
Kostja 1 on kostja 2 juhatuse liige. Tulenevalt 06.10.2014 sõlmitud kokkuleppe-maksegraafikust ühines kostja 1 kohustusega kostja 2 poolel solidaarvõlgnikuna. Kostjale 1 ei laiene võlaõigusseaduse tarbijakaitse sätted, sest leping osaühingu kohustuse täitmise tagamiseks sõlmiti huvist ühingu majandustegevuse vastu ning osaühingu juhatuse liige ei ole lepingus tarbija. Seetõttu vastutab kostja 1 hageja ees kostjaga 2 solidaarselt. VÕS 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kokkuleppe-maksegraafiku p 2.6 leppisid pooled kokku, et maksete tasumisega viivitamise korral on võlgnik kohustatud tasuma võlausaldajale viivist 0,5% iga tasumisega viivitatud päeva eest. Pooled on lepinguga ette näinud viivisemäära 0,5% päevas. Hageja on viivist arvestanud perioodil 31.10.2014-27.01.2015 (88 päeva) summalt 2750,72 eurot. Hageja palub kostjatelt välja mõista viivise summas 1210,32 eurot. Hageja viivisenõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
10.Kostjad on esitanud vastuväite, mille kohaselt ei ole hagejal õigus nõuda kostjatelt leppetrahvi summas 300 eurot – hageja ei ole varem sellisele kavatsusele viidanud ega andnud kostjatele võimalust leppetrahvi vältida. VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 159 lg 2 sätestab, et kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Lõike 2 eesmärk on tõkestada õiguste kuritarvitamist leppetrahvi nõude esitamisele ajalise piiri seadmisega ja kaitsta sellega võlgniku positsiooni lepingulises suhtes. Teade leppetrahvi maksemise nõude esitamise kohta võimaldab võlgnikul valmistuda selle maksmiseks, võtta tarvitusele abinõusid kahjude vähendamiseks ning annab selguse võimalike tulevaste kohustuste suhtes. Kui leppetrahvi maksmise nõue esitatakse mõisliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumist, ei pea enam leppetrahvi nõudmise teadet esitama (vt ka P.Varul jt, Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne, Juura, Tallinn 2016, lk 820, p 4.2.). Kokkuleppe-maksegraafikust tuleneva võlgnevuse tasumise tähtaeg oli 31.10.2014.a. Hageja on esitanud kohtule lepingu ülesütlemise avalduse, mille kuupäevaks on 27.01.2015. Seega esitas hageja leppetrahvi nõude mitu kuud hiljem. Samuti ei ole hageja tõendanud, et 27.01.2015 avaldus on kostjatele kätte toimetatud. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hageja leppetrahvi nõude 300 eurot rahuldamata.
11.Kohus rahuldab hagi osaliselt. Kohus mõistab solidaarselt kostjatelt hageja kasuks välja 3961,04 eurot, millest põhivõlg on 2750,72 eurot ja viivis on 1210,32 eurot. Kohus jätab hagi rahuldamata leppetrahvi 300 eurot välja mõistmiseks.
12.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagiavalduse osaliselt. Kohus rahuldas hagi 3961,04 eurot ulatuses ja jättis hagiavalduse 300 eurot ulatuses rahuldamata. Kohus jaotab menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega – kohus jätab menetluskulud 93% ulatuses solidaarselt kostjate kanda ja 7% ulatuses hageja kanda. 5 (8)
Vastavalt TsMS § 174 lg 1 määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
13.Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja. TsMS § 138 lg 1 sätestab, et menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja kohtukuluks on menetluses tasutud riigilõiv 350 eurot (sh maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasutud riigilõiv 127,83 eurot ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 222,17 eurot, tl-d 8, 65). Hageja tasus riigilõivu õigesti vastavalt hagihinnale. Riigilõivu tasumine on olnud seadusest tulenevalt vajalik ja põhjendatud. Kohus määrab kindlaks hageja menetluskuludena riigilõivu 350 eurot. Kohus jättis käesoleva kohtuotsusega menetluskulud 93% ulatuses solidaarselt kostjate kanda ning 7% ulatuses hageja kanda. 350 eurost 93% on 325,50 eurot. Seega jääb 325,50 eurot solidaarselt kostjate kanda.
14.TsMS § 162 lg 2 esimene lause sätestab, et pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 144 punkt 1 sätestab, et kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Seega tuleb menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise avalduse läbivaatamisel kohtul kontrollida hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja (tl 104). Hageja lepingulise esindaja kulude suuruseks on 650 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja lepinguline esindaja on osutanud hagejale õigusteenust järgmiselt: - Hagiavalduse koostamine ja kohtule esitamine – 3,5 tundi. - Hagi täpsustamise koostamine ja kohtule esitamine – 1 tund. - Ettevalmistamine kohtuistungiks ja hageja esindamine kohtuistungil – 2 tundi. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu suuruseks on 100 eurot (ilma käibemaksuta).
13.1.Hageja väljatoodud kulud – hagiavalduse koostamine ja kohtule esitamine – 3,5 tundi ning hagi täpsustamise koostamine ja kohtule esitamine – 1 tund – on põhjendatud kulud. 08.06.2015 esitas hageja kohtule hagiavalduse koos lisadega (hagi sisuline osa tl-d 42-47, hagi lisad tl-d 49-65). 09.10.2015 kohtumäärusega jättis kohus hagiavalduse käiguta ja määras hagejale tähtaja hagi täpsustamiseks (tl 66). 20.10.2015 esitas hageja kohtule hagi täpsustava menetlusdokumendi (tld 71-73). Kohus arvestab hagiavalduse sisulist mahtu ning hagi täpsustava menetlusdokumendi sisulist mahtu ja tõendite mahtu. Hageja on analüüsinud hagis ka Riigikohtu lahendeid. Seetõttu asub kohus seisukohale, et käesolevas punktis nimetatud kulud on põhjendatud kulud. Teenuste tunnihinnaks 100 eurot tund, seega on põhjendatud kulude suuruseks 450 eurot (4 tundi ja 30 minutit). Kohus jättis käesoleva kohtuotsusega menetluskulud 93% ulatuses solidaarselt kostjate 6 (8)
kanda ning 7% ulatuses hageja kanda. 450 eurost 93% on 418,50 eurot. Seega jääb 418,50 eurot solidaarselt kostjate kanda.
13.2.Hageja väljatoodud kulu – ettevalmistamine kohtuistungiks ja hageja esindamine kohtuistungil – 2 tundi – on põhjendatud 1 tunni ulatuses ja põhjendamata 1 tunni ulatuses. 11.10.2016 toiminud kohtuistung kestis 5 minutit (tl 102). Kohtuistungil osalemine on põhjendatud 5 minuti ulatuses. Kohtuistungiks ettevalmistumine on esindaja kohustus. Kohus leiab, et arvestades kohtuvaidluse sisu ja keerukusastet, on istungi ettevalmistumiseks põhjendatud aeg 55 minutit. Sealhulgas arvestab kohus seda, et hageja sisulisi väiteid istungil ei esitanud. Seega on põhjendatud kuludeks kokku 1 tund. Teenuste tunnihinnaks 100 eurot tund, seega on põhjendatud kulude suuruseks 100 eurot (1 tund). Kohus jättis käesoleva kohtuotsusega menetluskulud 93% ulatuses solidaarselt kostjate kanda ning 7% ulatuses hageja kanda. 100 eurost 93% on 93 eurot. Seega jääb 93 eurot solidaarselt kostjate kanda.
15.Lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Hagejate menetluskulude nimekirjast nähtub, et lepingulise esindaja tunnitasu tehtud toimingute osas on 100 eurot (ilma käibemaksuta). Riigikohtu tsiviilkolleegium on 11.02.2015 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 punktis 12 asunud seisukohale, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi. Tunnitasu hindamisel saab lähtuda tsiviilasja keerukusest ja mahukusest, arvestades seejuures eelkõige asjas esitatud tõenditega, kuivõrd tõendite esitamine on erinevalt õiguslikust kvalifitseerimisest ainult poole ülesanne, samuti menetluse kestusest ja esindaja kvalifikatsioonist. Hageja lepinguline esindaja vastab tsiviilkohtumenetluse seadustikus lepingulisele esindajale sätestatud nõuetele (TsMS § 218 lg 1 p 2 sätestatud nõuetele). Käesoleva tsiviilasja puhul on tegemist hagimenetlusega – võlgnevuse nõue (võlatunnistuse alusel). Tegemist on keskmiselt keeruka asjaga. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et tunnitasu suurus 100 eurot on põhjendatud ja vajalik.
16.Kohus jättis käesoleva kohtuotsusega menetluskulud 93% ulatuses solidaarselt kostjate kanda ning 7% ulatuses hageja kanda. 100 eurost 93% on 93 eurot. Kohus asus seisukohale, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu tehtud toimingute osas 100 eurot on mõistliku suurusega. Kohus rahuldab hageja avalduse osaliselt. Kohus määrab hageja menetluskulude suuruseks 837 eurot, millest lepingulise esindaja kulud on 511,50 eurot ja riigilõiv on 325,50 eurot. Kohus mõistab solidaarselt kostjatelt välja hageja kasuks menetluskulud summas 837 eurot, s.o lepingulise esindaja tasu 511,50 eurot ja riigilõiv 325,50 eurot. Hageja palub kostjatelt välja mõista 1350 eurot. Kohus rahuldas avalduse 837 eurot ulatuses, seega jätab kohus avalduse rahuldamata menetluskulude 513 eurot kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks. Kostjad ei ilmunud kohtuistungile ega esitanud kohtuistungil kohtule menetluskulude nimekirja. Seetõttu jätab kohus kostjate menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata ja hagejalt kostjate kasuks välja mõistmata. 7 (8)
/allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik
8 (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.