3-23-2867 X kaebus Sotsiaalkindlustusameti 20.10.2023 ettekirjutuse nr 4.1-16/47489-2 ja 05.12.2023 vaideotsuse nr 5.2-3/40715-6 tühistamiseks Kaebaja X Vastustaja Sotsiaalkindlustusamet, esindaja MM
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 20.12.2023 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Haldusasi
RESOLUTSIOON
Võtta X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 20.12.2023 määruse resolutsiooni p 5 peale menetlusse. Rahuldada X määruskaebus. Tühistada Tallinna Halduskohtu 20.12.2023 määruse resolutsiooni p 5. Teha uus määrus ning peatada Sotsiaalkindlustusameti 20.10.2023 ettekirjutuse nr 4.1-16/47489-2 täitmine kuni asjas lõpliku lahendi jõustumiseni.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale ei saa edasi kaevata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Sotsiaalkindlustusamet (SKA) kohustas 20.10.2023 ettekirjutusega nr 4.1-16/47489-2 kaebajat maksma tagasi alusetult arvestatud vanemahüvitis 1166,69 eurot. Kaebajal tuli nõue täita hiljemalt ühe kuu jooksul ettekirjutuse kättesaamisest. Kui kaebaja soovis summa tagastada osade kaupa, siis tuli esitada vastav taotlus 30 päeva jooksul.
SKA jättis 05.12.2023 vaideotsusega nr 5.2-3/40715-6 kaebaja vaide SKA 20.10.2023 ettekirjutuse peale rahuldamata.
3-23-2867
3.Kaebaja nõudis halduskohtule esitatud kaebuses SKA 20.10.2023 ettekirjutuse ja 05.12.2023 vaideotsuse tühistamist. Kaebaja taotles esialgse õiguskaitse (EÕK) korras vaidlusaluse ettekirjutuse kehtivuse või täitmise peatamist. Kaebajal tuleb tagastada 1166,69 eurot. Selline summa moodustab olulise osa kaebaja sissetulekust. Kaebaja kasvatab nelja kuni 8 aastast last ning sellise summa viivitamatu tagasimaksmine tooks kaasa olulise puudujäägi.
4.SKA taotles vastuses kaebaja EÕK taotluse rahuldamata jätmist. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid, et viivitamatu tagasimakse tegemine tooks kaasa pere-eelarves olulise puudujäägi. Kaebaja ei pea viivitamatult ja kohe kogu summat tagastama. Võimalusel arvestatakse alati isiku arvamust ja võetakse arvesse ka isiku majanduslikku olukorda. Ettekirjutust ei ole antud kohtutäiturile täitmiseks, esmalt antakse võimalus ettekirjutus vabatahtlikult täita. Kui kohtumenetlus kestab aastaid, ei ole välistatud, et ettekirjutuse täitmisega ei ole võimalik nii kaua oodata. Seda enam, et mida lühem on ettekirjutuse täitmise periood, seda suuremaks võib kujuneda perioodiliselt tagastatava summa suurus.
5.Tallinna Halduskohus jättis 20.12.2023 määruse resolutsiooni p-ga 5 kaebaja EÕK taotluse rahuldamata. Halduskohus esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) kaebajal puudub EÕK vajadus. Kaebaja pole esitanud andmeid ega põhistanud veenvalt, et vanemahüvitise tagastamisel võib kaasneda ränk tagajärg, mille hilisem kõrvaldamine on väga raske või võimatu. Kaebajal on võimalus taotleda raha tagastamist osade kaupa; 2) kaebuse eduperspektiiv pole väga hea. Vastustaja on vaideotsuses põhjendanud nii ebavõrdse kohtlemise puudumist kui ka kõrvaldanud vead ärakuulamisõiguse tagamisel. Perehüvitiste seaduse (PHS) § 44 lg 1 kohaselt, kui vanemahüvitise saaja saab vanemahüvitise maksmise kalendrikuul sotsiaalmaksuga maksutatavat tulu, mis on suurem kui pool hüvitise ülempiirist, vähendatakse vanemahüvitist. Vanemahüvitise ülempiir on lapse sünni aastast ja lapsendaja vanemahüvitise korral vanemahüvitisele õiguse tekkimise aastast arvates üle-eelmise kalendriaasta Eesti keskmise sotsiaalmaksuga maksutatava ühe kalendrikuu tulu kolmekordne suurus (PHS § 40 lg 1). 2023. a-l oli pool hüvitise ülempiirist 2145,65 eurot ning hüvitise päevamäär oli 21,80 eurot. Kaebaja sai 2023. a aprillis, mais, juunis ja juulis tulu enam kui vanemahüvitise kalendrikuu ülempiirist pool ehk siis enam kui sissetuleku piirmäär ühes kalendrikuus. Seega esines alus vanemahüvitise vähendamiseks PHS § 44 alusel. Kaebaja hinnangul on vanemahüvitist vähendatud alla vanemahüvitise miinimummäära kalendrikuus, s.o 654 eurot ning kaebaja leiab, et see on õigusvastane lähtudes PHS § 32 lg-st 2. Vastavalt PHS § 32 lg-le 2 tagatakse vanemahüvitist saama õigustatud isikule sissetulek vähemalt vanemahüvitise määra ulatuses. PHS § 44 lg 2 kohaselt korrutatakse vanemahüvitise vähendamiseks ühe kalendripäeva hüvitise määr nende päevade arvuga, mille eest vanemahüvitis on arvutatud. Perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse 652 SE eelnõu juurde seletuskirjas on selgitatud PHS § 44 lg-te 2 ja 3 osas järgmist: „Lõigetes 2 ja 3 sätestatakse vanemahüvitise vähendamise arvutuskäik. Lõike 2 kohaselt korrutatakse vanemahüvitise vähendamiseks esmalt ühe kalendripäeva vanemahüvitise määr nende päevade arvuga, mille eest on vanemahüvitis arvutatud. Selliselt arvutatakse vanemahüvitise suurus, mis isikule on igal juhul tagatud. Lõike 3 kohaselt lahutatakse isikule kalendrikuu eest arvutatud vanemahüvitisest poolt hüvitise ülempiiri ületav tuluosa, mis on jagatud kahega. Saadud tulemus ei või olla väiksem kui lõikes 2 sätestatud vanemahüvitise määra alusel arvutatud vanemahüvitis.“ Näide selle kohta on järgmine: „Vanemahüvitise määr on 2020. aastal näiteks 500 eurot kuus, seega on ühe kalendripäeva vanemahüvitise määr 16,6 eurot (500:30=16,6) ning 15 kalendripäeva vanemahüvitis 249 eurot. Kuna 15 kalendripäeva eest arvutati isikule vähendamise tulemusena vanemahüvitise suuruseks 100 eurot, makstakse talle vanemahüvitist siiski 249 eurot, sest see on minimaalne vanemahüvitise suurus, mis talle 15 kalendripäeva eest on tagatud ja alla mille tema vanemahüvitist ei vähendata.“ Vanemahüvitis võib seega väheneda ka alla vanemahüvitise 2(4)
3-23-2867 alammäära. Ühe kalendrikuu hüvitise määrast tuleb arvutada ühe kalendripäeva määr (PHS § 41 lg-d 1 ja 2). 2023. a-l oli ühe kalendripäeva määr 21,80 eurot. Nimetatud kalendripäeva määr ehk miinimum summa ühe vanemahüvitise päeva kohta tagatakse tulenevalt PHS § 32 lg-st 2 neile, kes ei ole vanemahüvitise arvestusperioodil töötanud aga ka neile, kelle puhul vanemahüvitise vähendamisel saadakse PHS § 44 lg-te 2 ja 3 sätestatud reeglitel arvutamise tulemusel vanemahüvitise kalendripäeva määrast väiksem tulemus. Seetõttu ei nähtu esialgsel hinnangul, et vastustaja oleks PHS § 32 lg-t 2 ebaõigesti kohaldanud. Küsimus võrdsest kohtlemisest kuulub lahendamisele asja sisulise läbivaatamise käigus, kuid esmapilgul ei tundu kohtule ka see kaebaja argument väga tugev, kuivõrd vanemahüvitise vähendamise regulatsioon kehtib kõigile ühtemoodi. Kaebaja ei ole väitnud, et on esitanud vastustajale taotluse vanemahüvitise maksmise peatamiseks ning ei ole esitanud ka sellekohast otsust, mistõttu on väited vanemahüvitise peatamisest asjakohatud.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
6.Kaebaja taotleb määruskaebuses halduskohtu määruse tühistamist ja EÕK kohaldamist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) kui kaebaja peab raha tagastama, omab see olulisi majanduslikke mõjusid. Kui selleks oli tarvis tõendeid, oleks kohtul tulnud neid koguda; 2) kaebaja esitas SKA-le 07.11.2023 taotluse tagastada hüvitis ositi, mida SKA pole lahendanud. Kaebaja esitas taotluse lahendamiseks kohustamisnõude. Kaebaja tõi viimati märgitud asjaolu esile ka kaebuses; 3) Tallinna Halduskohus hindas kaebuse eduperspektiivi üksnes kahe väite osas. Kui hüvitise vähendamine allapoole töötasu alamäära ja tulu arvestamine vanemahüvitise vähendamise argumentidele on kohus keskendunud kohtumääruse punktides 18 kuni 22, siis ülejäänud osas on halduskohus eduperspektiivi pidanud väheseks ühe lausega või jätnud üldse sisuliselt hindamata; 4) kaebaja kasvatab nelja kuni kaheksa aastast last. Korraga sellise summa tagasimaksmine tooks pere-eelarves kaasa olulise puudujäägi.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus võtab määruskaebuse menetlusse.
8.Kohus võib mh isiku põhjendatud taotluse alusel teha vaidemenetluse ajal määruse isiku õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib tema õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks (HKMS § 249 lg 1 ja lg 2). Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab taotluse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg 3). Esialgse õiguskaitse taotlust tuleb põhistada (HKMS § 250 lg 2).
9.Ringkonnakohtu hinnangul esineb kaebajal EÕK vajadus. Kehtiva ettekirjutuse kohaselt lasus kaebajal kohustus tasuda 1166,69 eurot ühe kuu jooksul ettekirjutuse kättesaamisest arvates. Kaebaja toob välja, et tema peres kasvab neli kuni kaheksa aastast last. Kui pereliikmete arv on suur, on eelduslikult suur ka pereliikmete ülalpidamise igakuine väljaminek. Arvestades kaebajale makstud vanemahüvitise suurust ja kaebaja pereliikmete arvu, võib eeldada, et tegemist oleks pere-eelarve mõttes märkimisväärse ühekordse väljaminekuga ning see võib seada ohtu kaebaja ja tema pereliikmete toimepidevuse. Määrav pole ainuüksi rahasumma suurus, vaid arvesse tuleb võtta ka isikuga seotud õigushüvesid, mis 3(4)
3-23-2867 võivad saada kahjustatud. Täiendavate tõendite kogumine polnud tarvilik, sest esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel piisas kaebaja põhistusest, kuna need olid kohtu jaoks veenvad. Halduskohus on põhjendamatult heitnud kaebajale ette, et ta pole SKA-le esitanud taotlust tagastada raha osade kaupa. Kaebaja toob kaebuses esile, et ta taotles SKA-lt luba tasuda raha osade kaupa 10 kuu jooksul võrdsetes osades, kuid SKA pole seda nõuet lahendanud.
10.Kuigi halduskohus on andnud oma esialgse hinnangu kaebuse rahuldamise tõenäosuse kohta, ei ole see antud juhul piisav, et jätta EÕK taotlus rahuldamata. Kaebaja peamised argumendid, miks vaidlustatud ettekirjutus on õigusvastane, on järgmised: 1) allapoole vanemahüvitise määra ei saa vanemahüvitist vähendada; 2) SKA on arvutuste tegemisel eksinud, kui võttis arvesse tulu, mille isik teenis ajavahemikul vanemahüvitise maksmise peatamisest kuni selle jätkamiseni (kaebuses on esitatud perioodid, millal vanemahüvitis oli peatunud); 3) kaebaja hinnangul on vanemhüvitise saajaid ebavõrdselt koheldud. Kaebaja hinnangul seisneb ebavõrdne kohtlemine selles, et kaebaja vanemahüvitise päevamäära vähendati miinimummäärani, kuigi samaväärses olukorras hüvitise saamise peatatama jätnud või vähem peatanud vanemahüvitise saaja toetuse määr oli oluliselt suurem. Vanemahüvitise vähendamisel arvestatakse kaebuse esitaja tuluga, mis ei ole teenitud vanemahüvitise saamise perioodil; 4) SKA pole kaebaja kõiki väiteid ja taotlusi lahendanud. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa pelgalt kaebuses toodud väidete alusel jätta EÕK-d kohaldamata, sest need pole ilmselgelt põhjendamatud, vaid vajavad põhjalikumat käsitlemist asja arutamisel.
11.SKA pole oma 19.12.2023 vastuses toonud välja asjaolusid, mis viitaksid sellele, et EÕK kohaldamisega saaksid avalikud huvid kahjustatud. Toimikus olevad teised dokumendid ei luba samuti avalike huvide kahjustamist järeldada.
12.Eeltoodust tulenevalt rahuldab ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse, tühistab halduskohtu määruse ning kohaldab kaebaja taotletud EÕK-d. Kohus peatab vaidlustatud ettekirjutuse täitmise, sest kaebaja huvi oli vältida summa ühekordset tagasimaksmist, samuti võimalike kohtutäituri tasude ja täitekulude maksmist.
(allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.