lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-24-2119/9

Sotsiaalõigus › Muu sotsiaalõigus

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 02.09.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-24-2119/9
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Sotsiaalõigus › Muu sotsiaalõigus
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
02.09.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2587
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 104 lg 1, 5, 82Riigilõivu tasumine ja tagastamineRLS § 22 lg 1, 2HKMS § 250 lg 2Esialgse õiguskaitse taotlusHKMS § 2 lg 4Halduskohtumenetluse ülesanne ja üldpõhimõttedHKMS § 204 lg 1Määruskaebuse esitamise kordHKMS § 207 lg 1Määruskaebuse menetlusse võtmise kordHKMS § 210 lg 1Määruskaebuse lahendamineHKMS § 249Esialgne õiguskaitse

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

2. september 2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-2119

Haldusasi

X kaebus Sotsiaalkindlustusameti 6. mai 2024. a ettekirjutuse nr P13-V2024-075830 ja 26. juuni 2024. a vaideotsuse nr 5.2-3/16888-2 tühistamiseks ning Sotsiaalkindlustusameti kohustamiseks lahendada tema 30. mai 2024. a vaides esitatud taotlused

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 6. augusti 2024. a määrus

Menetlusosalised

Kaebaja – X Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet, esindajad MM ja LK

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 6. augusti 2024. a määruse haldusasjas nr 3-24-2119 resolutsiooni punktide 1 ja 2 peale.

Rahuldada X määruskaebus osaliselt.

Jätta Tallinna Halduskohtu 6. augusti 2024. a määruse haldusasjas nr 3-24-2119 resolutsiooni punkt 1 muutmata.

Tühistada Tallinna Halduskohtu 6. augusti 2024. a määruse haldusasjas nr 3-242119 resolutsiooni punkt 2 ning teha uus määrus, millega rahuldada X 5. augusti 2024. a taotlus tagastada esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõiv.

Tagastada X 19. juuli 2024. a esialgse õiguskaitse taotluselt haldusasjas nr 3-24-2119 tasutud riigilõiv 20 (kakskümmend) eurot ja kanda see X (isikukood XXXXXXXXXX) pangakontole nr XXXXXXXXXXX AS-s LHV Pank.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale ei saa edasi kaevata (HKMS § 104 lg 82, § 235 lg 1, § 252 lg 7).

Sarnased lahendid

Sotsiaalõigus
  • 25.08.20263-25-1870/27Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 12.08.20263-26-2129/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 06.08.20263-26-1342/15Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 05.08.20263-26-2395/2Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 31.07.20263-25-4412/15Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 31.07.20263-26-1681/15
HKMS § 252 lg 2Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine
RLS § 15 lg 1
RLS § 60 lg 6

3-24-2119

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Sotsiaalkindlustusamet (SKA) maksis Xle vanemahüvitist mh ajavahemikel 01.08.2023– 10.08.2023, 04.09.2023–13.09.2023 ja 01.01.2024–31.01.2024. Vanemahüvitise ühe päeva suurus oli 62,44 eurot.
2.Sotsiaalkindlustusamet kohustas 06.05.2024 ettekirjutusega nr P13-V2024-075830 perehüvitiste seaduse (PHS) § 14 lg 1, § 44 lg-te 1 ja 3, § 463 lg 3 ning sotsiaalseadustiku üldosa seaduse (SÜS) § 31 lg 1 p 3 ja § 32 alusel Xt 1 kuu jooksul ettekirjutuse kättesaamisest maksma tagasi vanemahüvitise 1266,10 eurot. X on saanud alusetult vanemahüvitist 2023. a augusti ja septembri eest mõlemas kuus 406,40 eurot ning 2024. a jaanuari eest 453,30 eurot. SKA selgitas, et kui isik soovib summat tagastada osade kaupa, tuleb tal 30 päeva jooksul esitada SKA-le sellesisuline taotlus, ning hoiatas, et nõude tagastamata jätmise korral on SKA-l õigus anda ettekirjutus sundtäitmisele.
3.X esitas 30.05.2024 vaide, milles palus tunnistada SKA 06.05.2024 ettekirjutus nr P13V2024-075830 kehtetuks või alternatiivselt muuta tema vanemahüvitise perioode alates 2023. augustist kuni septembrini selliselt, et vaide esitaja määratakse vanemahüvitise saajaks kõikidel kalendripäevadel (v.a lapsepuhkuse või puudega lapse puhkuse päevad). Vaide esitaja palus peatada ettekirjutuse täitmine 2023. a augusti ja septembri eest makstud vanemahüvitise osas kuni haldusasjas nr 3-23-2867 kohtulahendi jõustumiseni või alternatiivselt võimaldada tal täita ettekirjutust 2023. a augusti ja septembri osas 10 kuu jooksul võrdsete osade kaupa. Ka 2024. a jaanuari tagasinõude osas palus vaide esitaja võimaldada tal täita ettekirjutust 10 kuu jooksul võrdsete osade kaupa.
4.Sotsiaalkindlustusamet jättis 25.06.2024 vaideotsusega nr 5.2-3/16888-2 X vaide rahuldamata. Kuna vanemahüvitise maksmise perioodid olid määratud isiku enda taotluse alusel õiguspäraselt, siis puudub nende tagasiulatuvaks muutmiseks alus. Ettekirjutuse täitmine on olnud vaidemenetluse ajal peatatud, kuid põhjendatud ei ole ettekirjutuse täitmise peatamine haldusasja nr 3-23-2867 menetluse ajaks, sest selle kohtumenetluse esemeks on teine haldusakt. Enammakstud vanemahüvitise sobivate osamaksete kaupa tagastamiseks tuleb esitada SKA-le vabas vormis taotlus.
5.X esitas Tallinna Halduskohtule 19.07.2024 kaebuse SKA 06.05.2024 ettekirjutuse nr P13-V2024-075830 ja 25.06.2024 vaideotsuse nr 5.2-3/16888-2 tühistamiseks ning SKA kohustamiseks vaadata läbi ja lahendada kõik tema 30.05.2024 vaides esitatud taotlused. Kaebaja palus esialgse õiguskaitse taotluses peatada SKA 06.05.2024 ettekirjutuse kehtivus või täitmine kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Kaebajal on kohustus tagastada 1266,10 eurot, mis moodustab ca 41,5% tema netosissetulekust (töötasu ja sotsiaaltoetused). Kaebaja kasvatab nelja kuni 9-aastast last, kellest kahel on tuvastatud keskmine puue. Nõutud summa viivitamatu tagastamine tekitaks olulise puudujäägi pere eelarves. Esialgse õiguskaitse taotluse raames ei tule hinnata kaebaja vältimatut toimetulekut, sest määrav pole üksnes tagasinõutava summa suurus või see, et kaebaja saaks tagasinõude täitmiseks realiseerida enda vara, vaid arvesse tuleb võtta isikuga seotud õigushüvesid, mis võivad saada kahjustatud. Hinnata tuleks seda, kas ühekordne väljaminek oleks märkimisväärne ja võiks mõjutada pere toimepidevust negatiivselt. Mõistlik on eeldada, et kui kaebajal tuleb loovutada ligemale pool pere igakuiste väljaminekute katmiseks kasutatavast sissetulekust, siis mõjutab see oluliselt pere eelarvet. Täiendavate tõendite kogumine esialgse õiguskaitse vajaduse kohta ei ole tingimata vajalik ega eesmärgipärane, sest piisab ka taotluse põhistamisest (vt Tallinna Ringkonnakohtu 04.01.2024 määrus nr 3-23-2867, p 9). HKMS § 252 lg 2 mõttega ei ole kooskõlas, et kaebaja peab esialgse õiguskaitse menetluses tõendama kõiki oma sissetulekuid ja kõikvõimalikke varasid, veenmaks 2(6)

3-24-2119 kohut selles, et nõutud summa tagasimaksmisel saab kaebaja pere eelarve mõjutatud määral, et vajalikud toimingud jäävad tegemata. Kaebuses on lisaks taotletud SKA kohustamist lahendada kaebaja taotlus maksta vanemahüvitis tagasi ositi. Kui kaebajal tuleks tagasinõue kohe täita, ei oleks kaebuse seda nõuet enam sisuliselt võimalik rahuldada. SKA ei ole lahendanud kaebaja taotlust muuta vanemahüvitise saamise perioode 2023. a augusti ja septembri osas, mille puhul muutuks ka vanemahüvitise suurus ning seeläbi ettekirjutuses määratud tagasinõude summa.

6.Sotsiaalkindlustusamet palus 24.07.2024 seisukohas jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Kaebaja ei ole tõendanud esialgse õiguskaitse vajadust. Kaebaja ei pea nõutavat summat tagastamata viivitamatult ja ühekorraga, vaid ta saab taotleda summa tagastamist osade kaupa, mille puhul arvestatakse kaebaja arvamust ja majanduslikku olukorda. Vastustaja ei ole andnud ettekirjutust kohtutäiturile täitmiseks ja üldjuhul seda kohtumenetluse kestel ei tehta. Kohtutäituri poole pöördumine ei ole siiski välistatud, kui kohtumenetlus peaks kestma aastaid. Kaebaja ei ole seni ühtegi tagasimakset teinud. SKA võlahaldur võtab kaebajaga ühendust, et leppida kokku tagasinõude ositi tagastamises.
7.Kaebaja esitas halduskohtule 05.08.2024 taotluse tagastada esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõiv 20 eurot, sest ta on riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 2 p 2 kohaselt vabastatud riigilõivu tasumisest (nt Tallinna Halduskohtu 20.12.2023 määrus ja Tallinna Ringkonnakohtu 04.01.2024 määrus haldusasjas nr 3-23-2867).
8.Tallinna Halduskohus jättis 06.08.2024 määrusega rahuldamata X esialgse õiguskaitse taotluse (resolutsiooni p 1) ja taotluse tagastada esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõiv (resolutsiooni p 2) ning võttis kaebuse menetlusse. Kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Eluliselt on usutav, et 1266,10 euro ühekorraga tagasimaksmine mõjutab teataval määral kaebaja ja tema pere majanduslikku seisu, kuid taotlust ei ole siiski piisavalt põhistatud. Kaebaja ei ole täpsemalt selgitanud, millised toimingud jäävad esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise korral tegemata, millised muud kohustused jäävad täitmata või saavad takistatud ning millised muud pöördumatud negatiivsed tagajärjed talle tekivad. Kaebaja ei ole välja toonud ka ühtegi temaga seotud õigushüve, mis saaksid esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise korral kahjustada. Kaebaja ei ole esitanud kohtule andmeid oma majandusliku seisundi kohta. Selliste täiendavate tõendite kogumine ei ole vastuolus HKMS § 252 lg-s 2 sätestatuga (vt ka HKMS § 2 lg 4 ja § 134 lg 3). Esialgse õiguskaitse taotluse põhistamise kohustus tuleneb mh HKMS § 250 lg-st 2. Esialgse õiguskaitse taotlust ei saa pidada põhistatuks olukorras, kus sellele pole lisatud mingeid konkreetseid andmeid, millest nähtuks esialgse õiguskaitse tegelik vajadus (nt Tallinna Ringkonnakohtu 10.05.2016 määrus nr 3-16-578, p 6). Seda oli kaebajale selgitatud juba 19.07.2024 määruses. Olukorras, kus kaebaja väited õiguskaitsevajaduse kohta on üldsõnalised ja tõendamata, ei ole kohtul võimalik hinnata tegelikku õiguskaitsevajadust. Mitte igasuguse rahalise kohustuse täitmine kohtumenetluse ajal ei tähenda automaatselt, et kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus, vaid kohustuse täitmisega peaks juba kohtumenetluse kestel kaebajale kaasnema tagajärg, mille hilisem kõrvaldamine on võimatu või ebamõistlikult raske. Selliseid asjaolusid praegu ei nähtu. Olukorras, kus kaebaja taotluses ja SKA vastuses on avaldatud valmisolekut sõlmida kokkulepe nõutava summa tagasimaksmiseks osade kaupa, ei ähvarda kaebajat pöördumatute negatiivsete tagajärgede oht. Ka juhul, kui kokkulepet siiski ei saavutata ja SKA asub ettekirjutust täitma ning tagasinõue osutub hiljem õigusvastaseks, on vastustajal kohustus raha kaebajale tagastada. Võlgnevuse tasumist osade kaupa saab taotleda ka täitemenetluse raames. Õiguskaitsevajaduse puudumise tõttu ei ole vaja hinnata kaebuse perspektiivi ega avalikku huvi või riivet kolmandate isikute õigustele. Riigilõivu tagastamise taotlus jääb rahuldamata, sest RLS § 22 lg 2 p 2 ei laiene esialgse õiguskaitse taotlustele.

3(6)

3-24-2119

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

9.X palub 17.08.2024 määruskaebuses tühistada halduskohtu 06.08.2024 määruse resolutsiooni p-d 1 ja 2 ning uue määrusega rahuldada esialgse õiguskaitse taotlus ja tagastada sellelt tasutud riigilõiv. Halduskohus on jätnud olemasolevate andmete põhjal kaebaja esialgse õiguskaitse vajaduse hindamata. Kaebaja selgitas, et tagasinõutav summa moodustab tema sissetulekust olulise osa (ca 41%) ning tal tuleb hoolitseda nelja väikelapse eest, kellest kahel on tuvastatud puue. Mõistlikku vaidlust ei saa olla, et nelja lapse eest hoolitsemine nõuab väljaminekuid ning kui kaebajal tuleks loovutada peaaegu pool oma sissetulekust, mõjutab see oluliselt pere eelarvet ja vajalikud kulutused tuleks jätta tegemata. Selline õiguste rikkumine ei oleks hiljem korvatav. Kohus ei saa õigustada kaebaja põhistuste hindamata jätmist ainuüksi sellega, et kaebaja ei ole täitnud kohtu ebamõistlikke nõudeid esitada kõikvõimalikud tõendid (sh varade nimekirjad ja pangakontode väljavõtted). Halduskohus ei ole lisaks aru saanud või arvestanud, et nõutava summa kohese tagastamise korral muutub kohustamiskaebus mõttetuks. Esialgse õiguskaitse vajadust ei välista SKA kinnitus, et üldjuhul nõudeid kohtumenetluse ajal täitemenetlusse ei anta, sest see seisukoht võib muutuda. Esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõiv 20 eurot tuleb HKMS § 104 lg 5 p 1 alusel tagastada, sest RLS § 22 lg 2 p 2 on erinorm HKMS § 104 lg 1 ja RLS § 60 lg 6 suhtes ning see laieneb kogu kohtuasjale.
10.Tallinna Ringkonnakohus küsis 23.08.2024 kohtunõudega Sotsiaalkindlustusametilt, kas vastustaja võlahaldur on kaebajaga ühendust võtnud ja kas menetlusosaliste vahel on saavutatud kokkulepe nõutava summa osade kaupa tagastamises.
11.Sotsiaalkindlustusamet selgitas 27.08.2024 vastuses, et võlahaldur saatis infosüsteemi vahendusel kaebajale 26.07.2024 teate, milles viitas, et kaebaja on vaides avaldanud soovi täita ettekirjutus 2024. a jaanuari vanemahüvitise tagasinõude osas 10 kuu jooksul võrdsetes osades ning palus täpsustada, kas kaebaja soovib maksegraafikut kõigi kolme kuu tagasimaksmiseks 10 kuu jooksul. X ei ole vastustaja teadet iseteeninduskeskkonnas lugenud ega võtnud ka ise võlahalduriga ühendust, et kokkulepet sõlmida.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12.Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 104 lg 82, § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-de 52−54 ja 205 nõuetele. Haldusasjas määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja RLS § 22 lg 1 p 9). Kuna määruskaebus ei sisalda uusi asjaolusid või väiteid, siis ei pea ringkonnakohus määruskaebuse kiiremaks lahendamiseks vajalikuks nõuda vastustajalt selle kohta vastust, vaid arvestab SKA varasemaid seisukohti. HKMS § 210 lg 1 alusel lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.
13.HKMS § 249 lg-st 1 tulenevalt on esialgse õiguskaitse kohaldamine põhjendatud siis, kui kaebajat ähvardab tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske. HKMS § 250 lg 2 kohaselt tuleb esialgse õiguskaitse taotlust põhistada ning kohus võib taotlejalt nõuda oma väidete tõendamist. Kaebaja on toonud välja, et tema peres kasvab neli väikest last (sh kahel lapsel on tuvastatud keskmine puue) ning SKA 06.05.2024 ettekirjutusega temalt tagasi nõutav 1266,10 eurot moodustab ca 41,5% kaebaja netosissetulekust, mistõttu tekitaks kogu summa viivitamatu tagastamine olulise puudujäägi pere eelarves. Tallinna Halduskohus nõudis 19.07.2024 määrusega, et kaebaja esitaks tõendid oma majandusliku seisundi kohta (pangakonto filtreerimata väljavõtted viimase nelja kuu kohta, andmed kinnistute ja sõidukite kohta) ning täpsemad selgitused, kuidas viisil mõjutaks kohustuse täitmine tema perekonna igapäevaelu. Kaebaja nõutud tõendeid ei esitanud. Kohus 4(6)

3-24-2119 jättis 06.08.2024 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata, sest kaebaja ei ole oma esialgse õiguskaitse vajadust piisavalt põhistanud.

14.Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitaja väitega, et halduskohus on jätnud tema esialgse õiguskaitse vajaduse olemasolevate andmete põhjal hindamata. Vaatamata 19.07.2024 määruse resolutsiooni p-s 3 toodud hoiatusele ei ole halduskohus jätnud esialgse õiguskaitse taotlust läbi vaatamata, vaid lahendas selle sisuliselt. Halduskohus pidas 06.08.2024 määruses eluliselt usutavaks, et 1266,10 euro korraga tagasimaksmine võib tekitada kaebajale raskusi, kuid ei pidanud põhjendatuks seda eeldada olukorras, kus kaebaja asjaomased väited on jäänud üksnes paljasõnalisteks. Ringkonnakohus nõustub samuti halduskohtuga. Mõistlikku kahtlust ei ole selles, et nelja väikelapse ülalpidamiseks tuleb igakuiselt teha märkimisväärseid kulutusi. Lisaks võivad kahel lapsel tuvastatud puudega seonduvalt (sõltuvalt piirangutest) esineda perel olulised täiendavad väljaminekud. Eeltoodust olenemata sõltub 1266,10 euro tagasimaksmise n-ö koormavus perekonna tegelikust majanduslikust seisust, mitte pelgalt sellest, kui suure osa moodustab tagasinõutav summa kaebaja igakuistest sissetulekutest.
15.On selge, et olukorras, kus kaebajalt nõutava summa tagasimaksmine lükkuks taotletud esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamise korral kohtumenetluse ajaks üksnes edasi (st puudub alus arvata, et kaebaja ei oleks hiljem võimeline nõutud summat tasuma või vastustajal poleks ettekirjutust võimalik tulemuslikult sundtäita, kui kaebus peaks jääma rahuldamata), ei esine ettekirjutuse viivitamata täitmiseks nii kaalukat avalikku huvi, mis lubaks esialgset õiguskaitset kohaldada ainult äärmiselt tungiva esialgse õiguskaitse vajaduse korral. Taotluse rahuldamiseks võiks seega piisata ka küllaltki väikestest raskustest nõutava summa tagasimaksmisel. Esialgse õiguskaitse kohaldamine ei oleks sellele vaatamata põhjendatud, kui ettekirjutuse täitmisega ei kaasneks kaebajale mingeid märkimisväärseid raskusi. Ilmselt ebamõistlik oleks näiteks nõuda, et kaebaja peaks ettekirjutuse täitmiseks juba kohtumenetluse ajal võõrandama oma vara, kuid esialgse õiguskaitse kohaldamine ei pruugi olla põhjendatud, kui kaebajal on võimalik summa tasumiseks kasutada perekonna võimalikke sääste. Kuna kaebaja ei ole tõendeid esitanud ega ka selgitanud, miks tal ei ole võimalik neid esitada, siis ei ole võimalik tema õiguskaitsevajadust täpsemalt hinnata. HKMS § 250 lg 2 jätab kohtu otsustada selle, kas taotluse lahendamiseks piisab üksnes selle põhistamisest (nt kui esialgse õiguskaitse vajadus on ilmselge või taotluse lahendamisega on äärmiselt kiire) või tuleb taotlejalt nõuda oma väiteid kinnitavaid tõendeid. Asjaolu, et Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 04.01.2023 määrusega tema esialgse õiguskaitse taotluse analoogses haldusasjas nr 3-23-2867, ei tähenda, et ka praeguses asjas tuleks esialgset õiguskaitset kohaldada, sõltumata tõendite esitamata jätmisest.
16.Iseseisvat õigukaitsevajadust ei saa tuletada ka sellest, et kui kaebaja täidab ettekirjutuse juba kohtumenetluse ajal, siis ei oleks kohtul enam võimalik rahuldada tema nõuet kohustada SKA-d lahendama kõik 30.05.2024 vaides esitatud taotlused. Iseenesest on õige, et kaebaja 30.05.2024 vaide taotluste p 2 sisaldas mh alternatiivset taotlust võimaldada ka 2023. a augusti ja septembri osas tagasinõue täita 10 kuu jooksul võrdsetes osades ning ei ole arusaadav, miks on SKA ositi tasumise taotluse sidunud ainult 2024. a jaanuari tagasinõuet puudutava osaga (st 30.05.2024 vaide taotluste p 3). Samuti ei nähtu, et vastustaja oleks selle taotluse lahendanud. Esialgse õiguskaitse abinõusid ei kohaldata siiski kaebuse nõuete rahuldamise võimaldamiseks, vaid kaebaja õiguste pöördumatu kahjustamise ärahoidmiseks. Kuigi vastustaja ei ole kaebaja taotlust summa osade kaupa tagastamiseks lahendanud, on SKA kohtumenetluses avaldanud selgelt valmisolekut aktsepteerida kaebaja 30.05.2024 vaides välja pakutud maksegraafikut (s.o 10 kuu jooksul võrdsetes osades) ning vastustaja on ka selgitanud, et ettekirjutuse sundtäitmist võidakse asuda kaaluma alles siis, kui kohtumenetlus venib aastaid. Ringkonnakohtule jääb ka arusaamatuks, et kuigi kaebaja ühelt poolt rõhutab kohustamisnõude olulisust, ei võta ta samal ajal vastustajaga ühendust, et leppida kohtuväliselt kokku tagasinõutava summa ositi tasumises. 5(6)

3-24-2119

17.Vastavalt Tallinna Halduskohtu 25.07.2024 määruses esitatud nõudele tasus X esialgse õiguskaitse taotluselt 05.08.2024 riigilõivu 20 eurot (vt 05.08.2024 maksekorraldus nr 1756), esitades ühtlasi taotluse riigilõiv HKMS § 104 lg 5 p 1 alusel tagastada, sest kaebaja on RLS § 22 lg 2 p 2 järgi riigilõivu tasumise kohustusest vabastatud. Halduskohus jättis taotluse 06.08.2024 määrusega rahuldamata, leides, et RLS § 22 lg 2 p 2 ei laiene esialgse õiguskaitse taotlustele.
18.Ringkonnakohtu hinnangul on määruskaebus selles osas põhjendatud ja tuleb rahuldada. Erinevalt RLS § 22 lg-st 1, milles on loetletud peamiselt konkreetsed toimingud, mille eest kohtuasjas riigilõivu ei võeta, nähakse RLS § 22 lg-s 2 ette isikud või asutused, kes on riigilõivu tasumisest vabastatud. Kuigi sama lõike mitmetes punktides on täiendavalt täpsustatud, millise toimingu tegemisele riigilõivuvabastus laieneb, puudub selline kitsendus RLS § 22 lg 2 p-s 2, mis viitab üldiselt pensioni- või toetussummade ebaõige maksmise ja maksmata jätmise asjale. Vaidluse all ei ole, et praegusel juhul on olemuselt tegemist toetussumma ebaõige maksmise vaidlusega. Kuna RLS § 22 lg 2 p 2 ei piira riigilõivuvabastust üksnes kaebuse esitamisega, siis laieneb see ka „toetussumma ebaõige maksmise asjas“ esialgse õiguskaitse taotluse esitamisele.
19.Eelneva põhjal rahuldab ringkonnakohus X määruskaebuse osaliselt. Tallinna Halduskohtu 06.08.2024 määruse resolutsiooni p 1 jääb muutmata. Ringkonnakohus tühistab Tallinna Halduskohtu 06.08.2024 määruse resolutsiooni p-i 2 ja teeb selles osas uue määruse, millega rahuldab kaebaja 05.08.2024 taotluse ning tagastab HKMS § 104 lg 5 p 1 ja lg 8 ning RLS § 15 lg 1 p 1 alusel kaebajale 19.07.2024 esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõivu. (allkirjastatud digitaalselt)

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.07.20263-25-3255/12Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.07.20263-26-2119/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja