Määruse tegemise aeg ja koht 28.12.2023, Tallinn Haldusasja number
3-23-2985
Haldusasi
Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X kinnipidamise ja kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks
Menetlusosalised
Taotluse esitaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Katri Bergmann Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist – X
Asja läbivaatamine
Lihtmenetluses, 28.12.2023 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus.
2.Anda luba X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 28.02.2024.
3.Võtta asja juurde: 3.1 Politsei- ja Piirivalveameti poolt 17.08.2023 haldusasjas nr 3-23-1828 esitatud taotluse lisad 1-8; 3.2 Tallinna Halduskohtu 16.10.2023 määrus haldusasjas nr 3-23-1828; 3.3 Tallinna Ringkonnakohtu 13.12.2023 määrus haldusasjas nr 3-23-1828.
Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5, § 204 lg 1).
ASJAOLUD JA SENINE MENETLUSKÄIK
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 27.12.2023 taotluse loa saamiseks X (edaspidi ka isik või puudutatud isik) kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 23 lg 1 alusel, kuna isiku osas esineb VSS § 15 lg-s 1 nimetatud põhimõte ja § 23 lg 1 p-s 1 sätestatud alus. Asja materjalidest ja PPA taotlusest nähtub järgnev:
3-23-2985
1.1.16.08.2023 kell 03.06 fikseeris Smartdec kaamera mitme isiku liikumise Eesti Vabariigi sisemaa suunas. Sündmuskohale reageerinud ametnikud teostasid piirkonnas otsingu ja tabasid kell 03.12, Võru maakond, Setomaa vald, Kolodavitsa küla, Piiroja tee lõik 1, põõsas istumas viis isikut (kaks meest, kaks naist ja ühe lapse), kes väitsid end olevat Kuuba kodanikud. Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA) pidasid isikud ametnikud väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse alusel kuni 48 tunniks kinni. Üheks isikuks osutus Kuuba Vabariigi kodanik X, sündinud XX XX XXXX, kes tuvastati Kuuba Vabariigi kodaniku passi alusel.
1.2.16.08.2023 kell 04.06 esitas isik suuliselt soovi taotleda rahvusvahelist kaitset. PPA pidas isiku 48 tunniks välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) alusel kinni ning alustati menetlustoimingutega.
1.3.Tartu Halduskohus andis 17.08.2023 määrusega PPA-le loa X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse ära langemiseni, kuid mitte kauemaks kui 17.10.2023.
1.4.Tallinna Halduskohus rahuldas 16.10.2023 määrusega PPA taotluse ning andis loa X kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 16.02.2024. Tallinna Halduskohtu määrusele esitatud määruskaebuse jättis Tallinna Ringkonnakohus 13.12.2023 määrusega rahuldamata.
1.5.07.12.2023 otsusega nr 12308160121-2 luges PPA isiku taotluse välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 20 lg 1 kohaselt põhjendamatuks ning tegi VRKS § 20 lg 2 alusel otsuse taotluse tagasilükkamise kohta. PPA tegi isikule VSS § 72 lg 2, p 1 ja 2 alusel sundtäidetava ettekirjutuse lahkumiseks Kuuba Vabariiki ja kohaldas VSS 74 lg 2 alusel sissesõidukeelu 5-ks aastaks alates lahkumiskohustuse täitmisest
1.6.X PPA otsust tähtaegselt ei vaidlustanud ja seetõttu muutub isiku staatus illegaaliks.
1.7.Seoses rahvusvahelise kaitse taotleja staatuse lõppemisega, pidas PPA 27.12.2023 kell 14:30 isiku väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 15 lg 1, § 19 lg 1, § 23 lg 1 p 1 alusel 48 h kinni. Isikul puudub välismaalasteseaduses sätestatud alus Eesti Vabariigis viibimiseks ning PPA peab isiku arvele võtma ja isikuga on vaja läbi viia illegaalimenetlus.
1.8.Varasemas haldusmenetluses 3-23-1828 on tõendatud, et isik saabus Eesti Vabariiki ebaseaduslikult. PPA on seisukohal, et isiku suhtes esineb VSS § 23 lg 2 p-s 1 sätestatud kinnipidamise alus. VSS § 68 lg 8 kohaselt esineb välismaalase põgenemisoht kui välismaalane on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida.
1.8.1.Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et isik saabus Eestisse ebaseaduslikult, omamata alust riigis viibimiseks. Ka isik ise kinnitas, et ebaseaduslik piiriületus oli teadlik ja tahtlik tegevus. Isik ei proovinud seaduslikult Eestisse tulla rahvusvahelise kaitse taotlemiseks. Tema soov oli Eesti kaudu liikuda teise Schengeni liikmesriiki, tuues välja Prantsusmaa, Saksamaa, Portugali ja Hispaania. Viimases riigis elab isiku tütar.
1.8.2.16.08.2023 kl 00:51 sisenes Koidula piiripunkti kaudu Vene Föderatsioonist Eestisse Vene Föderatsiooni registreerimisnumbriga sõiduauto, mida kl 01:07 kontrolliti patrulli poolt ebaseadusliku piiriületusega samas piirkonnas. Sõiduautos olid sees kaks isikut, juhiks Hispaania kodanik Vene Föderatsiooni elamisloaga ja kaasreisijaks Vene Föderatsiooni kodanik Hispaania viisaga. Hetkel pole võimalik väita antud sõiduki ja ebaseaduslikult piiri ületanud isikute tõsikindlat seost, kuid tulenevalt PPA hinnangust on väheusutav, et Eesti välispiiri lähistele samase piirkonda sarnasel kellaajal öisel ajal sattusid kokkusattumusena viis ebaseaduslikult Vene Föderatsioonist Eestisse saabunud kuubalast, kelle sihtkoht oli Hispaania ja sõiduautoga Vene Föderatsioonist ning Hispaaniast pärit isikud. PPA hinnangul võis sõiduauto olla tulnud vastu ebaseaduslikult piiri 2(5)
3-23-2985 ületanud isikule ja temaga koos liikunud kuubalastele. Sõiduautos viibinud isikute Hispaania kodakondsus ja viisa kinnitavad isiku ütlusi sihtkoha osas ning PPA hinnangut põgenemisohu osas. Nimetatud asjaoluga on nõustunud Tallinna Ringkonnakohus oma 13.12.2023 määruse 3-23-1828 p 14 //...“On põhjust arvata, et kõnealuste isikute eesmärk oli puudutatud isikule ja tema kaaslastele vastu tulla selleks, et nad edasi Hispaaniasse toimetada. Kuigi puuduvad konkreetsed tõendid puudutatud isiku seotuse kohta nimetatud sõidukis olnud isikutega, on puudutatud isiku ja tema kaaslaste antud seletuste põhjal usutav, et neil oli kokkulepe kolmandate isikutega, kes oleks pidanud nad pärast Eestisse saabumist üles otsima ja edasi Hispaaniasse viima...“
1.8.3.X ja temaga koos viibinud isikute ütlused on vastuolulised. Nii kinnitab osa isikuid, et neid viidi sõiduautoga otse piiri äärde, osa aga väidab, et kasutas muid transpordivahendeid ja kõndis. Tulenevalt antud vasturääkivusest on PPA hinnangul ka muud isikute väited kaheldava väärtusega.
1.9.Isiku suhtes esineb ka VSS § 68 p 6, mille kohaselt esineb põgenemiseoht kui välismaalane on PPA-le teada andnud ja PPA järeldab ka isiku hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. 30.10.2023 läbi viidud vestluse käigus isik ei nõustunud enda väljasaatmisega Kuubale ning leidis, et 5 aastane Schengeni sissesõidukeeld on ebaõiglane.
1.10.Lähtuvalt eeltoodust peab PPA vajalikuks väljasaatmise täideviimiseks isiku paigutamist kinnipidamiskeskusesse ning leiab, et isiku suhtes ei ole võimalik kohaldada VSS §-s 10 loetletud järelevalvemeetmeid (kindlaksmääratud kohas elamine, registreerimisele ilmumine, elukohast eemal viibimisest teatamine), kuna isiku suhtes esineb põgenemisoht. PPA-l on alus arvata, et vabaduses viibides võib isik hakata väljasaatmismenetluses kõrvale hoiduma ning põgeneda temale sobivasse riiki. Põgenemise ohu korral ei tagaks leebemate järelevalvemeetmete rakendamine soovitud eesmärki ka juhul, kui PPA kohaldaks isiku suhtes mitut erinevat järelevalvemeedet samaaegselt, kuivõrd leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab isiku suhtes usaldust, millele peaks alust andma isiku varasem käitumine. Kuna isiku emakeel on hispaania keel, on PPA hinnangul eluliselt usutav, et isik eelistab liikuda Hispaaniasse, kus riigikeeleks on tema emakeel. Isikul on kehtiv reisidokument, kuid selle hoiule võtmine ei vähenda põgenemisohtu, sest Schengeni alal ei ole dokumentideta liikumine raskendatud. PPA-le teadaolevalt pole isikul Eestis võimalikku elukohta. Kuigi isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine riivab intensiivselt isiku põhiõigusi, ei saa PPA hinnangul valitud abinõu pidada ülemääraseks, võttes arvesse isikuga seonduvaid asjaolusid kogumis.
2.Kohtuistungil selgitas X, et taotlus on talle arusaadav kuid ta ei nõustu sellega. Eesti Vabariik ja PPA on teda ebaõiglaselt kohelnud ning ei ole arvestanud tema poolt esitatud informatsiooniga. Ta soovib minna teise riiki, kas Prantsusmaale või mõnda riiki Euroopast väljaspool, kus tema taotlus uuesti läbi vaadatakse, sest teda kiusatakse oma koduriigis. PPA jäi kohtuistungil oma taotluse juurde ja selgitas, et isiku kinnipidamine on teise riiki lahkumise vältimiseks vajalik, Istungil öeldu kinnitas veelkord, et isik ei ole nõus oma koduriiki naasma ning seega on ilmselt vajalik tema Kuubale lähetamine koos saatemeeskonnaga. Seetõttu taotleb PPA isiku kinnipidamist kuni kaheks kuuks, kuid eeldatavasti õnnestub isik Eestist varem välja saata.
KOHTU PÕHJENDUSED
3.Leian, et PPA taotlus X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks tuleb rahuldada.
4.VSS § 2 lg 1 sätestab, et Eestis viibimiseks peab välismaalasel olema seaduslik alus. Välismaalasel on keelatud viibida Eestis ilma seadusliku aluseta. X on välismaalane ja tal puudub vastavalt VMS § 43 lg 1 sätestatule seaduslik alus Eestisse saabumiseks ja Eestis 3(5)
3-23-2985 ajutiseks viibimiseks. Isikule on 07.12.2023 koostatud rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise, ettekirjutuse Eestist lahkumiseks ja sissesõidukeelu kohaldamise otsus nr 12308160121-2. Ettekirjutus on sundtäidetav.
5.VSS § 15 lg 1 alusel võib PPA välismaalast ilma halduskohtu loata kinni pidada kuni 48 tundi, et kontrollida välismaalase Eestisse saabumise ja Eestis viibimise seaduslikke aluseid ning selgitada välja tema kinnipidamise vajalikkust VSS § 23 lg 1-s sätestatud alusel. VSS § 15 lg 2 sätestab, et kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõtetega ning kinnipidamisel peab igal üksikjuhtumil arvestama välismaalasega seotud olulisi asjaolusid.
6.VSS § 23 lg 1 kohaselt taotleb PPA halduskohtult loa pidada Eestis viibimisaluseta viibiv välismaalane kinni ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks, kui VSS-s sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga välismaalase Eestist lahkuma kohustamise menetluse läbiviimise või lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust. See on eelkõige lubatud juhul, kui esineb välismaalase põgenemise oht.
7.Isiku paigutamine kinnipidamiskeskusesse on meede, mille eesmärk on tagada, et riigis ebaseaduslikult viibiv välismaalane oleks kättesaadav tema väljasaatmiseks vajalike toimingute tegemiseks. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil välismaalasega seotud olulisi asjaolusid.
8.VSS § 23 lg 1 sätestab, et kui väljasaadetavat on vaja kinni pidada kauem kui 48 tundi, taotleb PPA halduskohtult loa väljasaadetava kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni 2 kuuks. PPA on käesolevas asjas taotlenud isiku kinnipidamist kaheks kuuks, mille jooksul on eeldatavalt võimalik isik kodumaale saata.
9.Isik peab olema PPA-le kättesaadav kuni võimaliku väljasaatmise lõpuni. Minu hinnangul on PPA põhjendatult leidnud, et isiku suhtes esineb põgenemisoht.
9.1.VSS § 68 punkti 8 kohaselt esineb välismaalase põgenemisoht kui välismaalane on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida. Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et isik saabus Eestisse ebaseaduslikult, omamata alust riigis viibimiseks, vastav asjaolu on tuvastatud kohtu poolt haldusasjas nr 3-23-1828. Ka isik ise on eelnevalt kinnitanud, et ebaseaduslik piiriületus oli teadlik ja tahtlik tegevus. Isik ei proovinud seaduslikult Eestisse tulla rahvusvahelise kaitse taotlemiseks vaid soovis edasi liikuda mõnda teise Schengeni liikmesriiki, kus tal oli tuttavaid või sugulasi. Lisaks on isik haldusmenetluse käigus andnud vastuolulisi ütlusi riiki saabumise asjaolude kohta. Isikule on koostatud rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise otsus ning talle on koostatud sundtäidetav lahkumisettekirjutus ning 5-aastane sissesõidu keeld. Seega ei ole isikul luba Eestis viibida.
9.2.VSS § 68 punktist 6 tuleneb, et põgenemise oht esineb mh juhul, kui välismaalase hoiakutest ja käitumisest saab järeldada, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. 30.10.2023 läbi viidud vestluse käigus isik ei nõustunud enda väljasaatmisega Kuubale ning leidis, et 5-aastane Schengeni sissesõidukeeld on ebaõiglane.
10.Tallinna Halduskohus ja Tallinna Ringkonnakohus on eelnevalt isiku põgenemisohtu jaatanud (vt Tallinna Halduskohtu 16.10.2023 määrus ja Tallinna Ringkonnakohtus 13.12.2023 määrus haldusasjas 3-23-1828). Sama põhjendus on jätkuvalt aktuaalne ka käesoleval juhul, kuna muutunud on vaid isiku saatus (isik ei ole enam rahvusvahelise kaitse taotleja), kuid põgenemisohu asjaolud on jäänud samaks. Seega on varasemalt kohtumenetlustes puudutatud isiku põgenemisohtu jaatatud. Põgenemisohtu suurendab asjaolu, et isiku rahvusvahelise kaitse taotlus lükati tagasi.
4(5)
3-23-2985
11.Nõustun PPA-ga, et X ei ole oma varasema käitumisega tekitanud usaldust sellisel määral, et leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine oleks põhjendatud. Seega esineb isiku suhtes oht, et ta võib tema suhtes leebemate järelevalvemeetmete rakendamisel asuda väljasaatmisest kõrvale hoiduma ning asuda siseriiklikult menetlusest kõrvale hoiduma või lahkuda Eesti Vabariigist mõnda teise riiki. Isikul puuduvad Eestiga majanduslikud, sotsiaalsed ja perekondlikud sidemed. Isik on kinnitanud ka, et tal puudub Eestis viibimiskoht ja rahalised vahendid. Eelnevalt on tuvastatud, et isiku eesmärk oli jõuda mõnda teise Euroopa riiki, kus tal on sugulased või tuttavad. Seega esineb isiku suhtes oht, et ta võib tema suhtes leebemate järelevalvemeetmete rakendamisel asuda väljasaatmisest kõrvale hoiduma ning asuda siseriiklikult menetlusest kõrvale hoiduma või lahkuda Eesti Vabariigist mõnda teise riiki.
12.Eelnevalt on isik kinnipidamiskeskuses välismaalastele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse alusel viibinud ca 4 kuud. VRKS ja VSS alusel kinnipidamiskeskuses viibitud aega ei saa summeerida, sest tegemist on erinevatel alustel kinnipidamistega. Asjaolusid arvestades ei ole see ebaproportsionaalne ajavahemik. Ületatud ei ole VSS § 25 lg-2 sätestatud maksimaalset kinnipidamise pikkust, s.o 18 kuud. Väljasaatmismenetlus peab toimuma põhjendamatu viivituseta. Isiku väljasaatmist ei ole hetkel selgunud asjaolude pinnalt alust pidada perspektiivituks (VSS § 24 lg 11).
13.Isiku kinnipidamine kinnipidamiskeskuses ei ole vastuolus tema turvalisuse või tervisekaitse kaalutlustega (VSS § 23 lg 4). Kinnipidamiskeskuses on isikul võimalus igapäevaselt ringi liikuda, viibida värskes õhus ja kasutada sportimisvahendeid. Kinnipidamiskeskuses on isikule tagatud toit ja vajadusel pidev arstiabi.
14.Ülaltoodust tulenevalt leian, et PPA taotlus on põhjendatud. Rahuldan seega PPA taotluse X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse ära langemiseni, kuid mitte kauemaks kui 28.02.2024 (k.a.).
15.PPA-l tuleb isik kinnipidamiskeskusest viivitamata vabastada, kui tema kinnipidamise alus langeb ära, kinnipidamise tähtaeg möödub või tema väljasaatmine osutub perspektiivituks, samuti kui isikule antakse riigis viibimiseks viibimisalus (VSS § 24 lg-d 11 ja 3). (allkirjastatud digitaalselt) Maret Hallikma
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.