(Eesistuja) Vallo Kariler, (liikmed) Maris Kuurberg ja Gea Lepik
Määruse tegemise aeg ja koht 21. märts 2025. a, Tallinn Kohtuasja number
2-19-3147
Kohtuasi
F.R ja M.Q hagi OÜ R.A.S.Ü. INVEST vastu kahju hüvitamiseks ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 01.12.2023 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
F.R ja M.Q ühine määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja I: F.R (isikukood XXX) Hageja II: M.Q (isikukood XXX) Hagejate lepinguline esindaja vandeadvokaat Eva Mägi Kostja: OÜ R.A.S.Ü. INVEST (registrikood 10778700), lepinguline esindaja vandeadvokaat Siiri Schneider
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 01.12.2023 määrus muutmata.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata.
3.Harju Maakohtu 01.12.2023 määrus on jõustunud resolutsiooni punktide 1-4 osas, s.o osas, millega maakohus rahuldas mõlema hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt ja mõistis kostjalt mõlema hageja kasuks välja 2835,73 eurot.
4.Määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb
2-19-3147 määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Harju Maakohtu menetluses oli F.R (hageja I) ja M.Q (hageja II) hagi OÜ R.A.S.Ü. INVEST (kostja) vastu kahju hüvitamiseks ja viivise saamiseks.
2.Maakohus jättis 08.01.2021 otsusega hagi rahuldamata, lõpetas menetluse enammakstud raha 32 110,81 euro tagastamiseks, jättis hagejate menetluskulud nende endi kanda ning mõistis hagejalt I kostja kasuks välja menetluskulude katteks 1995 eurot ja viivise väljamõistetud menetluskuludelt ja hagejalt II kostja kasuks menetluskulude katteks 1995 eurot ja väljamõistetud menetluskuludelt viivise. Hagejad esitasid maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse.
3.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 10.09.2021 otsusega maakohtu 08.01.2021 otsuse osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata ning menetluskulud hagejate kanda ning saatis tsiviilasja tühistatud osas maakohtule uueks läbivaatamiseks. Harju Maakohtu 08.01.2021 otsus jõustus osas, milles maakohus lõpetas menetluse enammakstud raha 32 110,81 euro tagastamiseks. Kostja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse.
4.Riigikohus jättis 10.01.2022 määrusega kostja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata ja kassatsiooniastme kulud kostja kanda.
5.Maakohus rahuldas 18.04.2022 otsusega hagi ning mõistis kostjalt välja põhivõlgnevuse 16 308,99 eurot hageja I kasuks ja 16 308,99 eurot hageja II kasuks. Kohus mõistis kostjalt välja viivised võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras põhivõlgnevuselt 16 308,99 mõlema hageja kasuks alates 27.02.2019 kuni kohustuse täitmiseni. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse.
6.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 06.09.2023 otsusega Harju Maakohtu 18.04.2022 otsuse osas, millega mõistis kostjalt hageja I kasuks välja enam kui 5153,97 eurot ja viivise 5153,97 eurot ületavalt summalt, hageja II kasuks enam kui 5153,97 eurot ja viivise 5153,97 eurot ületavalt summalt ning jaotas menetluskulud. Ringkonnakohus tegi tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldas hagi osaliselt ning jättis maa- ja ringkonnakohtu menetluskuludest 31,60% kostja kanda, 34,20% hageja I kanda ja 34,20% hageja II kanda. Harju Maakohtu 18.04.2022 otsus jõustus osaliselt ja Tallinna Ringkonnakohtu 06.09.2023 otsus tervikuna 10.10.2023.
7.Hagejad esitasid 08.04.2019, 20.11.2020, 23.08.2021, 31.03.2022 ja 19.07.2023 menetluskulude nimekirjad, mille kohaselt koosnevad hagejate menetluskulud riigilõivust 2000 eurot, õigusabikuludest 17 576,42 eurot, asjatundja arvamuse kulust 144 eurot ja kinnistusraamatu väljavõtete kulust 88 eurot.
8.Kostja esitas 20.11.2020, 23.08.2021, 31.03.2022 ja 01.08.2023 menetluskulude nimekirjad, mille kohaselt koosnevad kostja menetluskulud õigusabikuludest 8400 eurot, riigilõivust 1400 eurot ja asjatundja arvamuse kulust 150 eurot. Kostjale osutati õigusabi tunnitasuga 120 eurot, millele lisandub käibemaks 20%. Kuna kostja on
9.Hagejad esitasid osaliselt vastuväited kostja menetluskuludele. Kostja 23.08.2021 menetluskulude nimekirja kohaselt osutas lepinguline esindaja õigusteenust 19 tunni ulatuses, mis on ülepaisutatud. Hagejate lepingulisel esindajal kulus võrdluseks apellatsioonimenetluses 13,34 tundi. Seejuures olid hagejad tõendama kohustatud pool, kelle menetluskulu on seetõttu ka üldjuhul suurem. Samuti vaidlustasid maakohtu otsuse hagejad, mitte kostja. Kostja esitas 31.03.2022 muljetavaldavalt pika seisukoha (17 lehel), mida kohus kostjalt ei küsinud. See, et kohus määras pooltele tähtaja lõplike seisukohtade esitamiseks, ei tähenda, et pool võiks esitada seisukohti, mida ta juba varasemalt esitas, sisuliselt ainult menetluskulu juurde tekitamise eesmärgil. Kostja 01.08.2023 seisukohas ei esitatud õiguslikke väiteid või väiteid mida ei saanud kostja varasemalt esitada. Seega ei saa pidada põhjendatuks viidatud seisukohaga kaasnenud menetluskulu. Maakohtu määrus ja põhjendused
10.Harju Maakohus rahuldas 01.12.2023 määrusega hageja I avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja mõistis kostjalt hageja I kasuks välja menetluskulud 2835,73 eurot. Kohus rahuldas hageja II avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja mõistis kostjalt välja hageja II kasuks menetluskulud 2835,73 eurot. Kohus rahuldas kostja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja mõistis hagejalt I kostja kasuks 3
2-19-3147 välja menetluskulud 3402,90 eurot ja hagejalt II kostja kasuks välja menetluskulud 3402,90 eurot. Maakohus tasaarvestas hageja I ja kostja vastastikused kohtumäärusega väljamõistetavad menetluskulud ning tasaarvestuse tagajärjel mõista hagejalt I kostja kasuks välja menetluskulud 567,17 eurot ja viivise menetluskulult alates kohtumääruse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohus tasaarvestas hageja II ja kostja vastastikused kohtumäärusega väljamõistetavad menetluskulud ning tasaarvestuse tagajärjel mõistis hagejalt II kostja kasuks välja menetluskulud 567,17 eurot ja viivise menetluskulult alates kohtumääruse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
10.1.Esmalt analüüsis kohus hagejate menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust. Hagejate põhjendatud ja vajalik ajakulu oli hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 1000 eurot ja apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 1000 eurot, kokku 2000 eurot. Lisaks oli põhjendatud asjatundja arvamuse saamise kulu 144 eurot, kuivõrd asjatundja arvamuse esitamine oli menetluses vajalik. Kohus ei pidanud põhjendatuks kinnistusraamatu väljavõtete kulusid summas 88 eurot seoses hagejate sooviga kontrollida kostja kinnistute koormatiste infot hagi tagamise taotluse esitamiseks, kuivõrd hagejad hagi tagamise taotlust ei esitanud. Hagejad palusid kostjalt välja mõista õigusabikulud 17 576,42 eurot. Hagejate esindajate toiminguid sai pidada põhjendatuks osaliselt, lähtudes asjas esitatud dokumentide mahust, sisust ning toimingute vajalikkusest. Maakohus pidas põhjendatuks hagejate esindajate ajakulu kokku 86 tunni 56 minuti ulatuses. Kuna hagejate esindajad kinnitasid, et hagejad ei ole käibemaksukohuslased ega saa tekkinud menetluskuludelt käibemaksu tagasi arvestada, tuli menetluskulud välja mõista koos käibemaksuga. Hagejate esindajate tunnitasu 153 eurot (ilma käibemaksuta) oli mõistlik ja jäi turuhinna raamidesse ning vastas tsiviilasja keerukusele. Võttes arvesse, et hagejate esindajate töötundide põhjendatud maht oli 78 tundi ja 14 minutit tunnitasuga 183,6 eurot (koos käibemaksuga) ning 8 tunni ja 42 minuti ulatuses olid hagejad esindajatega kokku leppinud vähendatud tasus summas 1440 eurot, oli hagejate õigusabikulud 15 803,64 eurot (koos käibemaksuga). Järelikult olid hagejate menetluskulud kokku 17 947,64 eurot, millest 2000 eurot oli riigilõiv, 144 eurot asjatundja arvamuse kulu ning 15 803,64 eurot õigusabiteenuse kulud. Hagejate menetluskulude väljamõistmine oli põhjendatud võrdsetes osades ning kumbki hageja kandis menetluskulusid summas 8973,82 eurot (17947,64/2). Kuna ringkonnakohtu 06.09.2023 otsusega jäid 31,60% menetluskuludest kostja kanda, tuli kostjalt kummagi hageja kasuks välja mõista menetluskulud 2835,73 eurot (8973,82x31,6/100).
10.2.Järgnevalt analüüsis kohus kostja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust. Kostja põhjendatud menetluskulu oli apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv kokku 1400 eurot, samuti asjatundja arvamuse saamise kulu 150 eurot, kuivõrd käesolevas menetluses oli vaja asjatundja arvamuse esitamine. Kohus oli seisukohal, et kostja esindaja toiminguid sai pidada põhjendatuks, arvestades esitatud dokumentide sisu, mahtu, nendes sisalduvaid õiguslikke probleeme ning esitatud lisasid. Kostja dokumendid olid argumenteeritud ning asjakohased ja nende koostamise ajakulu vastas kostja nimetatule. Kohus pidas kostja apellatsioonimenetluse kulusid 19 tunni ulatuses põhjendatuks, võttes arvesse apellatsioonkaebuse ning selle vastuse sisu ja mahtu. Kohus ei pidanud põhjendatuks ajakulu hindamisel arvesse võtta vastaspoole esindajate ajakulu, kuna poolte esindajate ajakulu ei pea olema võrdne. Seejuures oli menetluses tervikuna hagejate esindajate ajakulu suurem kui kostja esindajal. Samuti pidas kohus 4
2-19-3147 põhjendatuks kostja 31.03.2022 menetlusdokumendi koostamise ajakulu, kuivõrd kohus andis 14.03.2022 määrusega pooltele võimaluse esitada seisukohad, ning 01.08.2023 menetlusdokumendi koostamise ajakulu, kuivõrd kohus andis 12.07.2023 kirjaga pooltele võimaluse esitada seisukohti avaldusi, ning kostja seda võimalust kasutas. Kohus ei pidanud põhjendatuks jätta nimetatud toimingute eest menetluskulud välja mõistmata üksnes põhjusel, et kostjal oli võimalik enda seisukohti avaldada ka varasemalt. Seega pidas kohus põhjendatuks kostja esindaja toiminguid ja nende ajakulu kokku 70 tundi. Kohus leidis, et kostja esindaja tunnitasu 120 eurot (ilma käibemaksuta) oli mõistlik ja jäi turuhinna raamidesse. Seega arvestades, et kostja esindaja töötundide põhjendatud maht tunnihinnaga 120 eurot (ilma käibemaksuta) oli 70 tundi, oli kostja esindaja õigusabiteenuse põhjendatud kulu 8400 eurot (ilma käibemaksuta). Kokku oli kostja käesolevas asjas kandnud menetluskulusid 9950 eurot, millest 1400 eurot oli riigilõiv, 150 eurot asjatundja arvamuse kulu ja 8400 eurot õigusabikulud. Võttes arvesse, et kummalgi hagejal tuli kostjale hüvitada 34,2% kostja menetluskuludest, tuli kummaltki hagejalt kostja kasuks välja mõista 3402,90 eurot (9950x34,2/100).
11.Kohus tasaarvestas hageja I ja kostja vastastikused määrusega välja mõistetavad menetluskulud ning tasaarvestuse tagajärjel mõistis kohus hagejalt I kostja kasuks välja menetluskulud 567,17 eurot (3402,90-2835,73) ja hagejalt II kostja kasuks välja menetluskulud 567,17 eurot (3402,90-2835,73). Kuna kostja taotles menetluskuludelt viivise väljamõistmist, tuli hagejatelt välja mõista viivis menetluskulult VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni. Määruskaebus
12.Hagejad esitasid määruskaebuse, milles paluvad maakohtu määruse tühistada kostja menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise ja hagejatelt välja mõistetud kostja menetluskulude suuruse osas. Hagejad paluvad nõuda kostjalt välja kostja õigusabikulude kuludokumendid (summas 8400 eurot). Hagejad paluvad teha uue määruse, millega vähendada hagejatelt kostja kasuks välja mõistetavate menetluskulude suurust. Hagejate väitel, määrates kostja õigusabikulude suuruseks 8400 eurot, jättes need täies ulatuses vähendamata, rikkus maakohus uurimispõhimõtet ja määruse põhjendamise kohustust. Maakohus ei analüüsinud kostja lepingulise esindaja õigusabitoiminguid üksikute toimingute lõikes ning ei vähendanud neid üldse. Diskretsiooniotsuse tegemine ei saa piirduda üldsõnalise konstateeringuga, et õigusabikulud olid põhjendatud. Maakohus märkis, et menetluses tervikuna oli hagejate esindajate ajakulu suurem kui kostja esindajal. See asjaolu ei andnud alust jätta kostja õigusabikulusid toimingute lõikes analüüsimata. Kostja esitas 31.03.2022 muljetavaldavalt pika seisukoha (17 lehel), mida kohus kostjalt ei küsinud. See, et kohus määras pooltele tähtaja lõplike seisukohtade esitamiseks, ei tähenda, et pool võiks esitada seisukohti, mida ta juba varasemalt esitas, sisuliselt ainult menetluskulude juurde tekitamise eesmärgil. Kostja esindajal kulus 31.03.2022 seisukoha koostamisele 10 tundi. Tegemist ei ole menetluskuluga, mida hagejad peaksid kandma. Valdavat osa 31.03.2022 seisukohas toodust oli kostja juba väljendanud. Nimelt oli maakohus eelmisel menetluse ringil maakohtus kostjale selleks juba võimaluse andnud (maakohus määras 14.10.2022 istungil tähtaja teeside esitamiseks) ja seda võimalust oli kostja ka kasutanud – 20.11.2020 esitas kostja teesid (17 lehel), lisaks veel ka repliigi hagejate teesidele 27.11.2020
5
2-19-3147 (kolmel lehel). Pärast seda ei ilmnenud mingeid uusi asjaolusid, mis pidanuks andma põhjuse niivõrd mahuka 31.03.2022 seisukoha esitamiseks. 12.07.2023 kirjas selgitas ringkonnakohus, et pooltel on õigus esitada menetlusse täiendavalt eelkõige õiguslikke seisukohti. Kostja 01.08.2023 seisukohas ei esitatud õiguslikke väiteid või väiteid, mida kostja ei saanud varasemalt esitada. Seega ei saanud pidada põhjendatuks viidatud seisukohaga kaasnenud menetluskulu. Kui kohus annab pooltele võimaluse esitada eelkõige õiguslikke seisukohti, aga pool esitab midagi muud (kordab juba varasemalt esitatut ilma, et kohus oleks selleks kohustanud), siis ei peaks olema tegu kuluga, mida peab kandma vastaspool. Hagejad on menetluses (05.04.2022 seisukoha p 2.3) välja toonud, et kostja (ja viimase juhatuse liige RS) on kostja lepingulise esindaja Siiri Schneideri abikaasa (IS) äripartner, kellega koos arendati XXX tee kinnistuid, sh seda, mis müüdi hagejatele. Hagejatele teadaolevalt toimus kostja ja IS asjaajamine XXX tee kinnistute arendamisel selliselt, et kostja panustas rahaliselt ja IS asjaajamisega, sh õiguslike probleemide lahendamine või nende lahendamise korraldamine õigusteadmistega isiku abil. Hagejatega suhtles XXX kinnistu probleemide ilmnemisel kostja esindajana IS. Hagejatel on kahtlus, et kostjal ei ole õigusabikulu 8400 eurot tekkinud. Kostja ei ole õigusteenuse arveid esitanud, võimalik, et põhjusel, et kostjal õigusteenuse eest tasumise kohustust teda esindanud advokaadibüroo ees ei tekkinud. Hagejad paluvad tsiviilasja õige ja õiglase lahendamise huvides, et kohus nõuaks kostjalt välja õigusabikulude kuludokumendid (arved vmt). Menetlusosaliste seisukohad
13.Kostja vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Menetluse edasine käik
14.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
15.Ringkonnakohus jätab vaidlustatud määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata (TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1). Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt põhjendusi ei korda. Maakohtu määrus on vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks.
16.Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust TsMS § 651 lg 1 järgi koosmõjus TsMS §-ga 659 üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hagejad ei vaidlustanud määrust resolutsiooni p-de 1-4 osas, s.o hagejate menetluskulude suuruse kindlaksmääramise osas. Nimetatud osas on maakohtu määrus jõustunud. Hagejad on vaidlustanud maakohtu määruse kostja menetluskulude kindlaksmääramise ja hagejatelt väljamõistmise osas.
17.Riigikohus on leidnud, et TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, st 6
2-19-3147 eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise kohta langetab kohus otsustuse, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt RKTKm 23.03.2016, 3-2-1-184-15, p 14). Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahuga (vt nt RKTKm 06.05.2015, 32-1-4-15, p 14). Seega saab ringkonnakohus kontrollida eelkõige, kas maakohus on õigust õigesti kohaldanud. Ei ole objektiivseid kriteeriume, mille alusel määrata täpselt kindlaks esindaja ajakulu põhjendatust mingi konkreetse menetlusdokumendi koostamisel. Esindaja ajakulu põhjendatusele ja vajalikkusele annab kohus hinnangu oma kogemuse ja siseveendumuse alusel. Seetõttu ringkonnakohus üldjuhul maakohtu antud hinnangut esindaja ajakulu vajalikkuse kohta ümber ei hinda. Erandjuhul on see võimalik vaid siis, kui maakohtu hinnang on ilmselgelt põhjendamatu.
18.Hagejad on avaldanud kahtlust, kas kostja on tegelikult hüvitamisele kuuluvaid õigusabikulusid kandnud. Kolleegium selgitab, et TsMS § 176 lg 1 järgi esitatakse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks kohtule menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. TsMS § 176 lg 6 teine lause sätestab, et kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama. Riigikohus on selgitanud, et kui menetlusosalise lepinguliseks esindajaks on TsMS § 218 lg 1 p 1 järgi vandeadvokaat, siis võib eeldada, et menetlusosalisel on õigusteenuse eest tasumise kohustus, ning sellisel juhul saab kohus õigusabikulude hüvitamise otsustada ilma TsMS § 176 lg 6 esimest lauset kohaldamata (RKTKm 01.12.2015, 3-2-1-154-15, p 11). Kuna siinses asjas on kostja lepinguline esindaja TsMS § 218 lg 1 p 1 järgi vandeadvokaat, kelle kulude hüvitamist kostja menetluskulude nimekirjade esitamisega taotles, ei tekkinud ringkonnakohtul kahtlust, kas kostjal on tegelikult kohustus õigusabikulusid kanda. Lisaks ei ole lepingulise esindaja kulude väljamõistmise tingimuseks asjaolu, et menetlusosalised on need kulud kandnud (vt nt RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13, p 18). Seejuures ei sätesta TsMS § 176 lg 6 menetlusosalise õigust taotleda, et kohus nõuaks teiselt menetlusosaliselt välja menetluskulusid tõendavad dokumendid.
19.Hagejad ei vaidlusta määrust osas, milles maakohus luges kostja põhjendatud ja vajalikuks menetluskuluks apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivu kokku 1400 eurot, samuti asjatundja arvamuse saamise kulu 150 eurot. Hagejad väidavad, et maakohus ületas diskretsioonipiire kostja lepingulise esindaja tehtud õigusabitoimingute ja nende ajakulu hindamisel. Maakohus pidas põhjendatuks kostja esindaja toiminguid ja nende ajakulu kokku 70 tunni ulatuses.
20.Esiteks ei nõustu ringkonnakohus hagejate väitega, et maakohus rikkus uurimispõhimõtet ja määruse põhjendamise kohustust sellega, et ei analüüsinud kostja lepingulise esindaja õigusabitoiminguid üksikute toimingute lõikes eraldi. Kohtupraktikast tulenevalt peab kohus välja mõistetavate menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel eelkõige andma hinnangu lepingulise esindaja kulude suurusele tervikuna (mitte hindama igat kuluartiklit eraldi) ning kaaluma, kas esindamisega seotud kulu tervikuna vastab mõistlikule keskmisele sarnase õigusteenuse hinnale (RKTKm 17.04.2024, 2-17-124505/94, p 12). Maakohtu määruse põhjenduste p-st 94 nähtub, et maakohus on kostja lepingulise esindaja menetlustoimingute põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel sellist ka lähtunud.
21.Ringkonnakohus ei nõustu hagejatega, et kostja esitas 31.03.2022 menetlusdokumendi omaalgatuslikult, s.o ilma kohtu nõudmiseta. Maakohus tõi põhjendatult esile, et kohus andis 14.03.2022 määrusega pooltele võimaluse esitada kõik asjas tähtsust omavad dokumendid ja 7
2-19-3147 seisukohad (dtl 801) ning kostja kasutas seda võimalust. Ühest küljest on õige hagejate märkus, et asja materjalidest nähtuvalt mingit sisulist (eel)menetlust asja teistkordsel läbivaatamisel maakohtus ei toimunud. Samas, kuivõrd maakohtu 14.03.2022 määruse resolutsioonist nähtuvalt kohustas maakohus pooli esitama kõik asjas tähtsust omavad dokumendid ja seisukohad hiljemalt 31.03.2022, ei saa kostjale ette heita 31.03.2022 menetlusdokumendi esitamist. Arvestades 31.03.2022 kostja menetlusdokumendi mahtu, ei saa selle menetluskulude nimekirjas märgitud koostamise ajakulu pidada samuti põhjendamatuks ja ebavajalikuks.
22.Ringkonnakohus ei nõustu hagejate vastuväidetega kostja 01.08.2023 menetlusdokumendi sisule. Dokumendi sisust ei ole võimalik järeldada kostja varem esitatud seisukohtade üle kordamist. Dokumendi sisust nähtuvalt on kostja üksnes vastanud hagejate apellatsioonkaebuse vastuses esitatud väidetele. Dokumendi sisust ei ole võimalik järeldada, et see koostati ja esitati kohtule üksnes kostja menetluskulude mahu suurendamise eesmärgil.
23.Hagejad ei ole määruskaebuses toonud esile ülejäänud kostja lepingulise esindaja õigusabitoimingute osas konkreetseid vastuväiteid, st milliste kostja lepingulise esindaja toimingute ajakulu hindamisel maakohus diskretsioonipiire ületas. Kolleegium märgib, et ringkonnakohus ei saa maakohtu kaalutlusotsusesse sekkuda ainuüksi menetlusosalise üldise väite alusel ajakulu põhjendamatuse kohta. Ringkonnakohtu ülesanne ei ole uuesti hinnata kõigi menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust, vaid seda, kas maakohus on nende kindlaksmääramisel väljunud kaalumispiiridest. Seda saab ringkonnakohus teha üksnes juhul, kui menetluskulusid vaidlustav pool toob esile, milles seisneb mingi konkreetse kulu hindamisel maakohtupoolne kaalumispiiridest väljumine. Arvestades toimiku materjale, ei ole ringkonnakohtul alust arvata, et kostja lepingulise esindaja toimingute ajakulu oleks selgelt põhjendamatu või ülemäärane.
24.Eeltoodust tulenevalt ei anna määruskaebuse väited alust määruse muutmiseks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine, edasikaebeõigus
25.TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
26.Määruse peale saab esitada Riigikohtule määruskaebuse TsMS § 696 lg 1 teise lause ja lg 3 esimese lause alusel. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt)
8
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.