X kaebus Viimsi Vallavalitsuse 18. aprilli 2023. a ehitusloa nr 2312271/02833 ja 15. mai 2023. a ehitusloa nr 2312271/03791 ning 26. juuli 2023. a korralduse nr 221 tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 4. septembri 2023. a määrus
Menetlusosalised
Kaebaja – X, esindaja v.adv Kristina Uuetoa-Tepper Vastustaja – Viimsi vald, esindaja KM Kolmandad isikud – Laaneserva Residences OÜ ja Laaneserva 2 OÜ, esindaja MR
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 4. septembri 2023. a määruse haldusasjas nr 3-23-1882 resolutsiooni punkt 5 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale ei saa edasi kaevata (HKMS § 252 lg 7).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Viimsi Vallavalitsus väljastas 18.04.2023 ehitusloa nr 2312271/02833 Pringi külas Laanelinnu tee 5 kinnistule (katastritunnus 89001:003:1362) ridaelamu ja kaasnevate rajatiste püstitamiseks ning 15.05.2023 ehitusloa nr 2312271/03791 Pringi külas Laaneserva tee 8 kinnistule (katastritunnus 89001:003:1353) ridaelamu ja kaasnevate rajatiste püstitamiseks.
2.Viimsi Vallavalitsus jättis 26.07.2023 korraldusega nr 221 (vaideotsus) rahuldamata Laaneotse tee 13 kinnistu (katastritunnus 89001:003:1993) omaniku X 14.06.2023 vaide 15.05.2023 ehitusloa kehtetuks tunnistamiseks.
3.X esitas Tallinna Halduskohtule 24.08.2023 kaebuse Viimsi Vallavalitsuse 18.04.2023 ehitusloa nr 2312271/02833 ja 15.05.2023 ehitusloa nr 2312271/03791 ning 26.07.2023 korralduse nr 221 tühistamiseks. Ehitusload on õigusvastased ja rikuvad kaebaja õigusi, sest
3-23-1882 projektlahendus näeb ette sademevee juhtimise kaebaja kinnistule. Laanelinnu tee 5 ja Laaneserva tee 8 kinnistute osas on ehitusload vastuolus Viimsi Vallavalitsuse 13.09.2005 korraldusega nr 483 kehtestatud Pringi küla, Laanekivi I-IX ja Raudla I-IV maaüksuste detailplaneeringuga (Laanekivi DP). Laanekivi DP seletuskirja järgi on ala liigniiske, mistõttu tuleks hoonete ümber rajada drenaaž või tõsta hoonete alust maapinda, halvendamata naabrite keskkonda; olemasolevaid kraave ei tohi sulgeda ega kahjustada; sademevesi hoonete katuselt ja teedelt tuleb immutada kinnistu piires pinnasesse; elamukruntide sisesed teed ja parkimisalad võiks olla killustikkattega või plaaditud, arvestades vihmavee läbilaskvust. Laaneserva tee 8 ehitusprojektis on planeeritud asfaltbetoonkattega sõiduteed. Samuti on nähtud ette Laaneserva tee 8 kinnistu maapinna tõstmine absoluutkõrgusele +5,7 m, kuigi kaebaja kinnistu kõrgus on +5,06 m (abs) ning kinnistute vahelise kraavi põhja kõrgus +4,74 m (abs). Seega ei immutata Laaneserva tee 8 sademevett DP nõuete kohaselt kinnistu piires, vaid juhitakse kraavi, mis asub sisuliselt üksnes kaebaja kinnistul. Vee äravoolu kõnealusest kraavist faktiliselt ei toimi, sest eespool asuvad kraavid on täis kasvanud või puuduvad. Ka Viimsi Vallavalitsuse väljastatud 25.11.2021 tehniliste tingimuste nr 14-9/6156-1 (sademevee tehnilised tingimused) p 9 kohaselt on Laaneserva tee 8 vertikaalplaneeringuga keelatud juhtida sademevett naaberkinnistutele. Viimsi valla sademevee arengukava aastateks 2016–2027 p-i 10.3 kohaselt tuleb sademevee lahendusi enne nende realiseerimist hinnata olemasolevasse süsteemi sobivuse põhjal ning ehitusloa võib anda üksnes sobiva sademeveesüsteemi korral. Arengukava lisa 4 kohaselt vajab Laaneotsa tee 13 ja Laaneserva tee 8 kinnistute vaheline kraav olulises osas taastamist. Kaebaja kinnistu pealmise kihi moodustab 70–80 cm paksuselt turvas, mis küllastub kiiresti veega. Sademevee saaks juhtida vallale kuuluvale Laaneotsa tee transpordimaa kinnistul asuvasse kraavi, mis on oluliselt sügavam. Alternatiivselt saaks kinnistute vahelist kraavi laiendada Laaneserva tee 8 kinnistu arvelt. Kuigi kaebaja kinnistu suhtes kehtiva Viimsi Vallavalitsuse 02.12.2014 korraldusega nr 1596 kehtestatud Laaneotsa tee 1–18, 20, 22, 24, Laanelinnu tee 8, Laanekivi tee 14, 16 ja Laaneotsa tee DP-s (Laaneotsa DP) on ette nähtud DP alal sademevee juhtimine kraavidesse, ei ole sellest ehituslubade andmisel lähtutud. Algselt plaaniti ka kaebaja kinnistuga piirneva Laanelinnu tee 9 ehitusloa menetluses juhtida sademevesi kinnistutega lõunas piirnevasse kraavi, kuid kaebaja vastuväidete tõttu lahendust muudeti ja nähti ette sademevee kogumine Laanelinnu tee 9 kinnistule rajatavasse vihmavee mahutisse ja ülevoolu immutamine kinnistu piires. Lahenduseks ei ole kaebaja kinnistu pinna tõstmine, sest see on Laaneotsa DP-ga keelatud. Kuigi kaebaja ei ole Laanelinnu tee 7 ehitusluba vaidlustanud, saaks ta selle õigusvastasusele tugineda kasutusloa menetluses (vt ehitusseadustiku (EhS) § 55 p 3). Laanelinnu tee 5 ehitusloaga on ette nähtud Laanelinnu tee 5 ja 7 kinnistuid läbiva kraavi sulgemine ning kogu sademevee juhtimine läbi Laanelinnu tee 7 kinnistu kaebaja kinnistul asuvasse kraavi. Laanelinnu tee 7 suunalt tuleval kraavil puudub ühendus teiste kraavidega ja selle ühenduse rajamist ei ole ehitusloaga ette nähtud. Kaebus on tähtaegne ka Laanelinnu tee 5 ehitusloa osas, kuna kaebajat ei ole menetlusse kaasatud ja temale ei ole ehitusluba teatavaks tehtud. Alternatiivselt tuleb kaebetähtaeg ennistada. Kaebaja palub esialgse õiguskaitse korras kuni kohtumenetluse lõpuni keelata 18.04.2023 ja 15.05.2023 ehituslubade alusel toimuv ehitustegevus ulatuses, mis tagab ehitusloa tühistamisel kinnistu sademevee lahenduse muutmise võimaluse selliselt, et sademevett ei juhita Laaneotsa tee 13 kinnistule, või alternatiivselt keelata mõlema ehitusloa alusel igasugune ehitustegevus. Kaebus ei ole ilmselgelt perspektiivitu ja kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus, sest töödega on juba alustatud. Ehitustööde jätkamisel saab kaebaja kinnistu pöördumatult kahjustatud, sest sademevesi hakkab üha rohkem kogunema kaebaja kinnistule ja kaebajal ei ole võimalik tagada selle äravoolu. Kuna valminud ehitiste osaline lammutamine ja/või ümberehitamine on kulukas, siis on ka kolmandate isikute huvides mitte püstitada ehitisi, mis tuleks kaebuse rahuldamise korral lammutada või ümber ehitada. Takistatud ei ole ehitusprojektide muutmine selliselt, et 2(6)
3-23-1882 sademevesi kogutakse ja immutatakse pinnasesse kinnistute piires või suunatakse sademevesi Viimsi vallale kuuluvale Laaneotsa teel paiknevasse kraavi.
4.Viimsi vald palus 30.08.2023 vastuses jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Vastustaja on ehituslubade andmisel asjaolusid kaalunud ning arvestanud sellega, et piirkonnas on kuivenduskraavid, kuhu saab kinnistutelt sademevett juhtida. Kaebaja ei ole tõendanud oma kinnistu üleujutamise ohtu. Sademevee küsimused on lahendatavad ka ehituslubade kehtivust peatamata. Kaebaja ei saa keelata DP kohast ehitamist. DP-s on nähtud ette, et kinnistute sõiduteed rajatakse asfaltbetoonist. Kaebaja ei saa tiheasustuses eeldada, et tehnosüsteemid ehitatakse temale sobival viisil. Esialgse õiguskaitse kohaldamiseks peaksid kaebaja huvid olema kaalukamad avalikust huvist ja kolmandate isikute õigustest.
5.Tallinna Halduskohus võttis 04.09.2023 määrusega kaebuse menetlusse ning kaasas kolmandate isikutena Laaneserva Residences OÜ ja Laaneserva 2 OÜ. Eesialgse õiguskaitse taotluse jättis halduskohus rahuldamata (resolutsiooni p 5). Kaebuse tähtaegsust 18.04.2023 ehitusloa osas tuleb kontrollida edasise menetluse käigus. Kaebaja kinnistul puuduvad hooned ning see külgneb Laaneserva tee 8 kinnistuga. Laanelinnu tee 5 kinnistu kaebaja kinnistuga ei külgne, vaid nende vahele jääb Laanelinnu tee 7 kinnistu, mis külgneb osaliselt kaebaja kinnistuga. Kolmandate isikute kinnistutele on kavas ehitada ridaelamud ühe lahendusena. Kaebaja on vaidlustanud ainult kahe kinnistu ehitusluba (sh on Laanelinnu tee 5 ehitusloa osas kaebus tõenäoliselt esitatud tähtaega ületades). Laaneotsa DP näeb ette sademeveekraavi säilitamise ja sellele servituudi seadmise, st kraavi juhitakse mh kaebaja kinnistult tulev sademevesi. Topo-geodeetiliselt plaanilt nähtuvalt asub vaidlusalune kraav Laaneotsa tee 13 ja Laaneserva tee 8 ning Laanelinnu tee 7 kinnistute piiril (s.o piir on kraavi keskel). Vaideotsuse kohaselt on see kraav osa kraavide süsteemist. Ka 25.11.2021 sademevee tehnilised tingimused (p 2) näevad ette sademevee juhtimise Laaneserva tee 8 põhjaservas asuvasse kraavi, alternatiivselt on võimalik rajada kokku kogutud sademevee tarbeks kinnistusisene lahendus (p 4); lisaks tuleb kraav igal juhul säilitada ja seada sellele Viimsi valla kasuks servituut (p 5). Laaneserva tee 8 ehitusluba ei ole selges vastuolus kinnistu DP-ga, sest DP lubab tõsta hoonete alust maapinda ja samas keelab sulgeda kraave. Vaielda võib selle üle, kas sademevee immutamine kinnistul tähendab keeldu juhtida sademevett kinnistu servas asuvasse kraavi, mille kaebaja peab DP kohaselt säilitama. Seega ei ole kaebuse eduväljavaated suured. Kaebaja ei saa eeldada, et kinnistute vahelise kraavi puhastab tema kinnistul vald või naaberkinnistu omanik. Küll võib selles kokku leppida mh praeguse vaidluse kohtuväliseks lahendamiseks. Valla maal asuvate kraavide puhastamine on valla kohustus ning kui vald annab välja ehitusloa, mille sademevee ärajuhtimise lahendus eeldab mh vee voolamist läbi valla maal olevate kraavide, siis tuleb vallal hoida need kraavid töökorras. Esialgse õiguskaitse kohaldamine ei ole põhjendatud: kaebuse perspektiiv on vähene; kaebus on tõenäoliselt osalt mittetähtaegne; kaebaja ei ole vaidlustanud oma eesmärgi saavutamiseks kõiki ehituslube; sademevee ärajuhtimise tagamine (kaebaja kinnistul niiskuse tõstmiseta) on eeldatavalt võimalik ka ehituslubade kehtivust või täitmist peatamata. Samuti võib eeldada ehituslubade kehtivuse või täitmise peatamise negatiivseid tagajärgi kolmandatele isikutele, kes on ehitamist juba alustanud. Laaneotsa DP ei võimalda kinnistute vahelist kraavi sulgeda ja seega saab lahenduseks olla kraavi puhastamine, vajadusel süvendamine ja/või truubitamine, mis ei eelda ehitamise keelamist. Kolmandad isikud peavad tagama oma kinnistutelt sademevee nõuetekohase ärajuhtimise, tekitamata seejuures liigniiskust naaberkinnistul. Kui kolmandate isikute kinnistute vertikaalplaneering tingiks puhastamata kraavi korral sademevee valgumise kaebaja kinnistule, tuleb eelkõige kolmandatel isikutel leida lahendus kraav korrastada.
3(6)
3-23-1882
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
6.X palub 19.09.2023 määruskaebuses tühistada halduskohtu määruse resolutsiooni p 5 ja rahuldada tema esialgse õiguskaitse taotlus. Kaebus on Laanelinnu tee 5 osas tähtaegne, sest kaebaja ei pidanud olema teadlik ehitusloa väljastamisest. Laanelinnu tee 5 ehitusluba rikub kaebaja õigusi sademevee lahenduse osas, mis on kajastatud teises projektis (Projekt O2 OÜ töö nr 4861). Kuna kaebaja ei ela ega viibi muudel põhjustel Laaneotsa tee 13 kinnistul, sai ta ehitustöödest teada alles siis, kui käis kinnistul kaebuse jaoks fotosid tegemas. Esialgse õiguskaitse kohaldamise saaks välistada üksnes kaebuse ilmselge perspektiivitus, mida praegu ei esine. Kaebaja on põhjendanud, et kinnistute vaheline 24–33 cm sügavune kraav ei saa ära mahutada kõigilt piirnevatelt kinnistutelt valguvat vett, mille tulemusel hakkab kraav üle ajama ja kogu vesi valgub kaebaja kinnistule. Kaebajal ei ole lubatud oma kinnistu pinnast tõsta ja kaebaja kinnistut katab turvad, mis imab hästi vett. Ehitusloa andmisel tuleb arvestada ka asjaõigusseaduse (AÕS) §-des 143–154 sätestatud naabrusõigustega (sh AÕS § 143 lg 1) ning ehitusluba ei tohi anda, kui see põhjustab ebaõiglaselt suure kahju naabrile. Kaebaja on põhjendanud Laaneserva tee 8 ehitusloa vastuolu Laanekivi DP-ga ning ka halduskohus on teatavat vastuolu möönnud. Laanekivi DP-s toodud kohustust immutada sademevesi kinnistu piires pinnasesse ei saa tõlgendada laiendavalt. Sademevee saab suunata mh Viimsi vallale kuuluvasse kraavi Laaneserva teel ning Laaneserva tee 8 ehitusluba on vastuolus sademevee tehniliste tingimustega. Laanekivi DP nõuetele ei vasta ka Laanelinnu tee 5 ehitusluba, mida halduskohus ei ole üldse käsitlenud. Ehitusload on lisaks vastuolus sademevee arengukavaga. Halduskohtu määrusest ei nähtu, millisel õiguslikul alusel peaks kaebaja ise kraavi puhastama, et tagada sademevee äravool naaberkinnistutelt. See kraav ei ole ühegi maaparandussüsteemi osa ja sellele ei ole seatud ühtegi servituuti. Isegi kui seataks reaalservituut kolmandate isikute kinnistute kasuks, ei oleks kraavide süvendus- ja korrastustööd koormatud kinnisasja omaniku kohustuseks. Kaebuse perspektiivi ei vähenda asjaolu, et kaebaja ei ole täiendavalt vaidlustanud Laanelinnu tee 7 ehitusluba, mis on samuti vastuolus Laanekivi DP-ga. Ehituslubade andmisel ei ole arvestatud nende kumulatiivset mõju. Halduskohus eeldas, et ehituslubade peatamisega kaasnevad kolmandatele isikutele negatiivsed tagajärjed, kuigi kolmandad isikud ei ole oma seisukohta avaldanud. Ehitustööde seisu ja esialgse õiguskaitse võimalike tagajärgede kohta puuduvad täpsed andmed. Seejuures on kaebaja palunud ehitustööd keelata üksnes osaliselt. Põhjendamatu on halduskohtu eeldus, et sademevee ärajuhtimine on võimalik kaebaja kinnistul niiskustaset tõstmata, kuivõrd see eeldaks igal juhul mingeid lammutus- ja ümberehitustöid. Kolmandad isikud peavad selgitama, kas ja millised ehitustööd takistaksid hiljem sademevee lahenduse muutmist. Kui kolmandad isikud kinnitavad kohtu eeldust, siis ei ole esialgne õiguskaitse vajalik. Esialgse õiguskaitse kohaldamine on mh kolmandate isikute huvides, sest hilisem ümberehitamine oleks tunduvalt kulukam. Ehitustööde valmimisega võiks põhivaidlus muutuda sisutuks, sest sellisel juhul on ehitusloa vaidlustamise võimalused piiratud.
7.Viimsi vald selgitas 22.09.2023 vastuses (täiendatud 10.10.2023), et kolmandad isikud on esitanud uue sademevee lahenduse, mis koormab kaebajat vähem, ja vastustaja on pidanud võimalikuks minna uue lahendusega edasi ilma ehitusluba muutmata. Uus sademevee lahendus saab kinnitatud kasutusloa menetluses. Kaebaja on muudetud lahendusega põhimõtteliselt nõus. Uue lahenduse kohaselt ei juhita sademevett enam kaebaja kinnistul asuvasse kraavi, mistõttu ei kahjusta see kuidagi kaebaja õigusi. Vastustaja palub haldusasja menetlus HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel lõpetada.
8.X leiab 23.10.2023 seisukohas, et esialgse õiguskaitse vajadus ei ole ära langenud. Halduskohus on 13.10.2023 selgitanud, et menetluse lõpetamine HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel ei ole võimalik. Kaebaja on küll kinnitanud valmisolekut sõlmida kompromiss, kuid talle ei ole 4(6)
3-23-1882 teada, milliseks kujuneb lõplik lahendus (sh Laanelinnu tee 5 kinnistu osas). Kaebaja on näinud muudetud lahendusest üksnes fragmente. Kompromissi eelduseks on ehitusprojekti muudatuste koostamine, millega muudetakse nii vertikaalplaneeringut kui ka sademevee ehitusprojekte. Kaebajal on jätkuvalt esialgse õiguskaitse vajadus ning ka kolmandad isikud ega vastustaja ei ole väitnud, et taotletud esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamine rikuks nende õigusi. Kaebaja on tõendanud, et planeeritud lahendusega uputatakse tema kinnistu üle (vrd haldusasi nr 3-231906).
9.Laaneserva Residences OÜ ja Laaneserva 2 OÜ ei ole määruskaebuse suhtes seisukohta esitanud.
10.Viimsi vald teavitas 27.10.2023 kirjas halduskohut, et sademevee projektimuudatus on töös ning kui see esitatakse läbi ehitisregistri, siis on võimalik sõlmida ka kompromisslahendus.
11.Viimsi vald on esitanud halduskohtule 20.11.2023 taotluse kompromissi kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks. Taotlusest nähtuvalt on kolmandad isikud koostanud ja ka 17.11.2023 menetlemiseks esitanud uue sademevee ärajuhtimise lahenduse, mis ei puuduta enam kaebaja kinnistut (s.o nii Laanelinnu tee 5 ja 7 kinnistutelt kui ka Laaneserva tee 8 kinnistult kogutav sademevesi suunatakse piki Laanelinnu teed kulgevasse kraavi).
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
HKMS § 210 lg 1 alusel lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.
13.Ringkonnakohus märgib esmalt, et kuivõrd vaidlusaluse sademevee lahenduse osas ei ole ühtegi projektimuudatust ega kompromissi seni kinnitatud ja seetõttu ei saa eeldada, et edasised ehitustööd toimuvad just muudetud lahendusest lähtuvalt, tuleb määruskaebuse lahendamisel võtta aluseks vaidlustatud ehituslubadega heaks kiidetud sademevee lahendus.
14.Kaebaja on vaidlustanud selle, et ehitusload näevad ette Laaneserva tee 8 ja Laanelinnu tee 5 kinnistutelt sademevee juhtimise nende kinnistute ja Laaneotsa tee 13 kinnistu vahelisse madalasse kraavi, mille läbilaskevõime ei ole piisav ja seetõttu valguks osa kraavi juhitud veest kaebaja kinnistule (st Laaneotsa tee 13 kinnistule), mis on naaberkinnistutest madalam ja kaetud turbaga ning kus ei ole maapinna tõstmine lubatud.
15.Kaebaja hinnangul on Laaneserva tee 8 ja Laanelinnu tee 5 ehitusload vastuolus kehtiva Laanekivi DP seletuskirja p-ga 3.4, mis keelab sulgeda olemasolevaid kraave ning kohustab hoonete katustelt ja teedelt tuleva sademevee immutama kinnistu piires pinnasesse. Laanekivi DP seletuskirja p 3.4 kohaselt on ala liigniiske (kevadeti ulatub vesi kraavides maapinnani) ning elamuala pinnase režiimi reguleerimise eelistatavaks võimaluseks on hoonestuse aluse pinnase tõstmine, kuid seejuures ei tohi maapinna tõstmine halvendada naabrite keskkonda. Olukorras, kus kaebaja on naaberkinnistu omanik ning Laanekivi DP-s sademevee ärajuhtimisega seotud nõuete eesmärgiks on selgelt kaitsta mh tema huve, on kaebaja õiguste rikkumine sademevee kinnistute piiril olevasse kraavi juhtimisega ilmselgelt võimalik (nt Riigikohtu 09.06.2023 otsus nr 3-20-2247, p 15; 25.11.2019 otsus nr 3-17-1930, p 14.1; 20.02.2019 otsus nr 3-14-52416, p 15; 31.01.2017 otsus nr 3-3-1-69-16, p 26; 16.12.2016 määrus nr 3-3-1-87-16, p 10). Kaebust ei ole alust pidada ilmselgelt perspektiivituks ega sellel põhjusel välistada esialgse õiguskaitse kohaldamist. Laanelinnu tee 5 kinnistule väljastatud ehitusloale esitatud kaebuse tähtaegsuse ja vajaduse korral kaebetähtaja ennistamise küsimuse peab lahendama halduskohus, kuid ka selles osas ei ole asjaolud nii selged, et kaebuse eduväljavaated võiks hinnata olematuks.
5(6)
3-23-1882
16.Kuigi kaebus ei ole ilmselgelt perspektiivitu, ei ole selle eduväljavaated ülekaalukad ning kaebaja esialgse õiguskaitse vajadus kuigi tungiv. Võimalik vastuolu DP-ga ei tingi vältimatult ehitusloa tühistamist, kui kõrvalekaldega ei kaasne kaebaja õiguste rikkumist. Puudub vaidlus, et kaebaja kinnistut hõlmava Laaneotsa DP seletuskirja p 3.1 näeb ette sademevee juhtimise piirkonda läbivatesse kraavidesse, sh tuleb säilitada Laaneotsa tee 13 lõunaservas asuv kraav. Kõnealune kraav on tähistatud ka aastate 2016–2027 sademevee arengukava kaardil (kaebuse lisa 13.3), mille kohaselt vajab kraav taastamist (tähistatud punase pidevjoonega). Viimsi valla 25.11.2021 väljastatud Laaneserva tee 8 sademevee tehniliste tingimuste p-dest 2 ja 5 nähtub, et Laaneserva tee 8 ja Laaneotsa tee 13 kinnistute vaheline kraav tuleb säilitada ja juhtida sinna ka Laaneserva tee 8 kinnistult kogutav sademevesi. Kuna vaidlusalune kraav paikneb kinnistute piiril, siis on tegemist naabrite ühiskasutuses oleva piirirajatisega (AÕS § 151 lg 1). Piirirajatise kasutamine ei tohi olla vastuolus asja otstarbega ega tekitada kahju naabrile (AÕS § 151 lg 2) ning kui piirirajatist kasutavad mõlemad naabrid, kannavad nad korrashoiukulud võrdselt (AÕS § 151 lg 3). Piirirajatise kasutamisel tekib naabrite vahel võlasuhe, mille sisuks on piirirajatise otstarbekohane kasutamine ja hoidumine naabrit kahjustamast. Kaasomandis olevale ja ühiselt kasutatavale piirirajatisele ei tule mh seada servituuti ühe piirinaabri kasuks (AÕS § 172 lg 1).
17.Ringkonnakohus leiab eeltoodust tulenevalt, et sademevee lahendus, millega kolmandate isikute kinnistutelt juhitakse sademevesi olemasolevasse kraavi, ei pruugi tingimata rikkuda kaebaja õigusi, isegi kui DP-s oli nähtud ette teistsugune lahendus. Ulatuses, milles kraav on Laaneotsa tee 13, Laaneserva tee 8 ja Laanelinnu tee 7 kinnistute piirirajatiseks, vastutavad piirinaabrid ühiselt selle eest, et kraavi otstarbekohane kasutamine sademevee ärajuhtimiseks oleks võimalik. Kaebaja ei saa keelata piirirajatise otstarbekohast kasutamist, kuid tal on õigus teistelt piirnaabritelt nõuda, et nad osaleksid kraavi toimimise tagamises. Kui naaberkinnistutelt suunatakse sademevesi kinnistute piiril asuvasse kraavi ja see hakkab kraavi läbilaskevõime ületamise tõttu valguma kaebaja kinnistule, saab kaebaja nõuda naabritelt kraavi toimimiseks vajalike tööde tegemist või teha vajalikud tööd ise ja nõuda naabritelt tehtud kulude hüvitamist proportsionaalses ulatuses. Samuti saab kaebaja vajaduse korral nõuda kahju hüvitamist (vt AÕS § 151 lg-d 2 ja 3). Laaneotsa tee 13 kinnistu on hoonestamata ja puudub alus arvata, et isegi kui asjaomane kraav ei toimi piisaval määral, et võtta vastu kolmandate isikute kinnistutelt kogutavat sademevett, tooks see juba kohtumenetluse ajal kaasa kaebaja kinnistu pöördumatu kahjustamise.
18.Eelneva põhjal jääb X määruskaebuse rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 04.09.2023 määruse resolutsiooni p 5 muutmata. (allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.