X kaebus tühistada Viimsi Vallavalitsuse ehitus- ja kommunaalosakonna 02.05.2023 projekteerimistingimuste andmisest keeldumise otsus „Pendikse kinnistule tuuleelektrijaama püstitamiseks ja elektrimaakaabelliini rajamiseks“ ja kohustada Viimsi valda projekteerimistingimuste väljastamist uuesti otsustama.
Menetlusosalised
Kaebaja – X, lepinguline esindaja Viktoria Tuulas Vastustaja – Viimsi vald, volitatud esindaja Karin Mägi
Asja läbivaatamine
31.10.2023 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kaebus ja
1.1.tühistada Viimsi Vallavalitsuse ehitus ja kommunaalosakonna 02.05.2023 haldusakt „Projekteerimistingimuste andmisest keeldumine Pendikse kinnistule tuuleelektrijaama püstitamiseks ja elektrimaakaabelliini rajamiseks“;
2.2.kohustada Viimsi Vallavalitsust otsustama X projekteerimistingimuste väljastamise taotluse üle kahe kuu jooksul käesoleva otsuse jõustumisest.
2.Mõista Viimsi vallalt ,X kasuks välja menetluskulud summas 2920 eurot.
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 02.01.2024 (HKMS § 181 lg 1). Apellatsioonkaebus peab vastama HKMS § 182 lg-s 1 sätestatud nõuetele. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.05.07.2022 esitas X, Pendikse (katastritunnusega 89001:003:0311) maaüksuse omanik Viimsi Vallavalitsusele projekteerimistingimuste taotluse (2211002/08291) Pendikse
3-23-334 maaüksusel tuulegeneraatori (võimsus 900 kw, kõrgus maapinnast 75 m, rootori diameeter 58 m ja masti kõrgus 46 m) püstitamiseks. Taotlusele oli lisatud lähinaabrite nõusolek.
2.09.08.2022 esitas X päringu Viimsi Vallavalitsusele saamaks infot projekteerimistingimuste menetluse kohta.
3.21.09.2022 arutati küsimust Viimsi Vallavalitsuse planeerimiskomisjoni istungil. X väitel teda arutelusse ei kaasatud ja arutelu tulemustest X ei informeeritud.
4.27.09.2022 esitas X 05.07.2022 taotluse juurde kirjalikult täiendavad selgitused, kus selgitas muuhulgas, et: „Tuulegeneraatori abil toodetud energiat kasutatakse Kräsuli saarel olemasolevate hoonete (kolm elamut) ja neid teenindavate rajatiste (kaks garaaži, kaks abihoonet ja Nurme sadam) teenindamiseks ehk Kräsuli kogukonna omatarbeks“ ja väljendas ühtlasi seisukohta, mille kohaselt: kehtiva looduskaitseseaduse (LKS) § 38 lg 4 punkt 9 kohaselt ehituskeeld ei laiene olemasoleva elamu tarbeks rajatavale tehnovõrgule ja rajatisele.
5.31.10.2022 esitas X taotluse haldusotsuse tegemiseks projekteerimistingimuste (PT) andmise või sellest keeldumise kohta hiljemalt 11.11.2022.
6.31.10.2022 saadeti Xle Viimsi Vallavalitsuses 21.09.2022 toimunud koosoleku protokoll, millest selgus, et kuivõrd olulisim roll ranna ehituskeeluvööndisse ehitamise üle otsustamisel on Keskkonnaametil (KeA), siis on kõige mõistlikum viis asjaga edasi liikuda nii, et huvitatud isik pöördub KeA poole, korraldatakse kohtumine ning kohtumisel selgitatakse ja räägitakse läbi kõik asjaolud.
7.Kuivõrd tuuliku ehitamiseks vajalike lubade andmine kuulub kohaliku omavalitsuse pädevusse, saatis X vastustajale 01.11.2022 e-kirjaga palve, et lähtudes haldusmenetluse seaduse (HMS) §-st 6, tuleb haldusorganil välja selgitada menetletavas asjas olulist tähendust omavad asjaolud ning teha otsus hiljemalt 11.11.2022.a vastavalt 31.10.2022.a. esitatud taotlusele toimingu tegemiseks“. Ühtlasi kinnitas X valmisolekut vajadusel anda täiendavaid selgitusi esitatud taotluse kohta.
8.Viimsi Vallavalitsus tegi asjakohase päringu KeA-le ning sai KeA arvamuse 10.11.2022.
9.18.11.2022 palus X Viimsi Vallavalitsuselt informatsiooni 31.10.2022 esitatud taotluse osas, kus paluti otsust PT-de väljastamiseks või väljastamisest keeldumise kohta hiljemalt 11.11.2022.
10.20.11.2022 teavitas Viimsi Vallavalitsus X järgmiselt : „Pendikse kinnistu asub täies ulatuses ranna ehituskeeluvööndis, kus uute hoonete ja rajatiste püstitamine on keelatud. LKS § 38 lg 4 p 9 lubab ranna ehituskeeluvööndis olemasoleva elamu tarbeks rajada tehnovõrku- või rajatist, mille alla saab arvestada elamu tarbeks tuulegeneraatori püstitamist. Pendikse kinnistul ei ole ehitisregistri andmetel olemasolevat elamut. Kinnistul on vaid 2 vundamenti (Ehitisregistrisse kantud ja 1929. ning 1935. aastatel kasutusele võetud). Seetõttu ei ole võimalik rakendada ka erandit uute rajatiste ehitamiseks. Tulenevalt eeltoodust teatame, et Viimsi Vallavalitsus ei saa väljastada Kräsuli saarel paiknevale Pendikse kinnistule tuulegeneraatori rajamiseks projekteerimistingimusi. Vastav kanne sisestatakse ka ehitisregistrisse“.
11.24.11.2022 selgitas X Viimsi Vallavalitsusele järgmist: „Otsuse näol, projekteerimistingimuste väljastamise või sellest keeldumise kohta, on tegemist haldusaktiga, mille menetlusele kohaldatakse HMS sätteid, mis muuhulgas tähendab haldusorgani kohustust selgitada välja menetluses olulise tähendusega asjaolud. Kui taotluses esineb puudusi, tuleb taotlejale anda tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Enne haldusotsuse tegemist või haldusakti andmist peab haldusorgan andma taotlejale võimaluse oma arvamuse avaldamiseks (HMS § 40 lg 2). KeA arvamusest Kräsuli saare Pendikse kinnistu tuulegeneraatori projekteerimistaotluse 2(8)
3-23-334 kohta ei selgu üheselt, et Pendikse kinnistule ei või väljastada projekteerimistingimusi tuulegeneraatori püstitamiseks, arvestades LKS § 38 lg 4 p 9 erandit, mis sätestab tehnorajatiste ja võrkude rajamist ehituskeeluvööndisse olemasoleva elamu tarbeks. Pendikse kinnistu naaberkinnistul (Kaasiku kinnistul) asuvad elumaja ja kolm abihoonet. Mõlemad kinnistud on taotleja X omanduses. Pendikse ja Kaasiku kinnistute liitmisel tekib Pendikse kinnistule elumaja ja kolm kõrvalhoonet, millele laieneb LKS § 38 lg 4 p 9 ettenähtud erand“.
12.29.11.2022 esitas X taotluse juurde kinnistusregistri ja ehitisregistri väljavõtted, mille kohaselt asub Pendikse kinnistul elumaja, 2 abihoonet ja garaaž ning palus teha otsuse esitatud taotluse kohta.
13.08.12.2022 palus X Viimsi Vallavalitsuselt informatsiooni taotluse menetluse kohta, millele ei vastatud.
14.5.01.2023 toimus Viimsi Vallavalitsuses kohtumine, kus muuhulgas arutati Pendikse maaüksusele tuulegeneraatori püstitamist.
15.5.01.2023 saatis Viimsi Vallavalitsus Xle e-kirja, milles teatas järgmist: „Hr X esitatud taotlus tuulegeneraatori paigaldamiseks Pendikse kinnistule Kräsuli saarel on, arvestades kinnistute liitmisega ja Keskkonnaameti seisukohaga, võetud töösse projekteerimistingimuste (PT) ettevalmistamiseks. Kuna tegemist on avatud menetlusega, võtab PT lõplik vormistamine aega veel orienteeruvalt üks kuu.“.
16.7.02.2023 palus X informatsiooni projekteerimistingimuste väljastamise kohta. Ühtlasi juhtis X Viimsi Vallavalitsuse tähelepanu asjaolule, et taotlust on menetletud 7 kuud ning palus väljastada lubatud projekteerimistingimused hiljemalt 10.02.2023. Samuti informeeris X Viimsi Vallavalitsust kavatsusest esitada vastasel juhul kohustamiskaebus Tallinna Halduskohtule.
17.10.02.2023 teatas Viimsi Vallavalitsus Xle Pendikse kinnistule tuulegeneraatori püstitamiseks projekteerimistingimuste avaliku menetluse ajutisest peatamisest, kuna menetlemisel on tõstatunud küsimus tuulegeneraatori võimsuse osas. Nimelt olla 05.07.2022 taotluses tuulegeneraatori tootmisvõimsuseks näidatud 900 kW, mis on Viimsi Vallavalitsuse arvates olemasoleva elamu ja kolme abihoone jaoks oluliselt suurem kinnistul tarbitavast. „Sellest tulenevalt saaks vähendada tuuliku kõrgust ja rootori labade mõõtmeid, millega see rajatis avaldaks väiksemat negatiivset mõju ümbritsevale keskkonnale“.
18.13.02.2023 lubas Viimsi Vallavalitsus menetluse lõpetada juhul, kui X ei täpsusta taotluses esitatud andmeid. 13.02.2023 täpsustas X taotluses esitatud andmeid.
19.X esitas 16.02.2023 Tallinna Halduskohtusse kaebuse kohustada Viimsi Vallavalitsust projekteerimistingimuste väljastamise kohta otsust tegema.
20.Viimsi Vallavalitsuse ehitus ja kommunaalosakonna 02.05.2023 haldusaktiga „Projekteerimistingimuste andmisest keeldumine Pendikse kinnistule tuuleelektrijaama püstitamiseks ja elektrimaakaabelliini rajamiseks“ keeldus Viimsi Vallavalitsus taotletud projekteerimistingimuste väljastamisest.
21.X taotluse alusel nõustus Tallinna Halduskohus 01.06.2023 kaebuse muutmisega ning asus menetlema nõudeid tühistada Viimsi Vallavalitsuse ehitus- ja kommunaalosakonna 02.05.2023 projekteerimistingimuste andmisest keeldumise otsus „Pendikse kinnistule tuuleelektrijaama püstitamiseks ja elektrimaakaabelliini rajamiseks“ ja kohustada Viimsi valda projekteerimistingimuste väljastamist uuesti otsustama.
POOLTE SEISUKOHAD
22.Kaebaja seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised. 3(8)
3-23-334 1) Haldusorgan on keeldumisel tuginenud ehitusseadustiku (EhS) § 32 p-le 4, mille kohaselt projekteerimistingimuste väljastamisest keeldutakse, kui projekteerimistingimuste taotlus ei vasta õigusaktist või ehitise asukohast tulenevatele avalik-õiguslikele kitsendustele. Antud juhul ei ole haldusorgan ühtegi veenvat tõendit esitanud ega viidanud õigusaktile, millega haldusakti andmine vastuolus oleks. Haldusorgan tugineb üksnes hinnangule, et antud juhul looduskaitseseaduse (LKS) § 38 lg 4 p. 9 ettenähtud erand ei rakendu. Taotlejale jääb arusaamatuks, millised tõendid, õigusaktid või faktid on sellise hinnangu aluseks. Viidatud erand ei sea mingeid piiranguid tehnorajatise võimsusele või sellele, kui palju elektrienergiat võib omatarbeks toota. 2) Jääb arusaamatuks, millised asjaolud või toimingud on tinginud haldusmenetluse ebamõistliku venimise. 11 kuule. Veninud menetluses on haldusorgan andnud kattetuid lubadusi (avatud menetluse läbiviimine ja projekteerimistingimuste väljastamine ühe kuu jooksul) ja otsinud ettekäändeid menetluse lõpetamiseks. Hea halduse tava oluliseks osaks on haldusorgani selgitamiskohustus, vt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 36. Selgitamiskohustust ei saa mõista formaalsusena, vaid ametnik peab suutma kodanikule mõistetav viisil lahti seletada ka seaduses sisalduvate tingimuste või piirangute mõtte ja eesmärgi. Antud juhul ei ole haldusorgan 11 kuu jooksul väldanud menetluse jooksul täitnud selgitamiskohustust. Haldusorgani ülesandeks ei ole üksnes formaalne õigusaktide andmine ning sellele vältimatult eelneva menetluse läbiviimine, vaid ka hoolitsemine selle eest, et õiguslike teadmisteta inimesed oleksid võimelised tulemuslikult menetluses osalema. Antud juhul eespool loetletud põhimõtteid järgitud ei ole. 3) Haldusorgani viide Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel koostatud „Kohalike omavalitsuste tuule- ja päikeseenergia käsiraamatule“ (Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus, 2021) (edaspidi ka: tuule- ja päikeseenergia käsiraamat) on aegunud. Viitest võib lugeda, et omatarbeks elektrienergia tootmine on alla 15 kW. Haldusorgani seisukoht on vastuolus eelkõige EL direktiivi nr 2018/2001 mõttega, mille kohaselt tuleb igati soodustada taastuvenergia tootmist ja tarbimist. Taastuvenergia tootmise ja tarbimise soodustamine ei tähenda omakorda põhjendamatute piirangute seadmist. Haldusorgani kahtlused ja seisukohad, mille kohaselt „projekteerimistingimuste taotluses märgitud tuuleelektrijaam on üle dimensioneeritud“ ning omatarbeks toodetud taastuvenergiat ei tohi salvestada ega müüa, on vastuolus EL ja Eesti õiguses sätestatud põhimõtete ja Eesti seatud eesmärgiga, mille kohaselt taastuvenergia tootmist ja tarbimist kodumajapidamistes tuleb soodustada ja arendada. Otsuse tegemisel ei saa lähtuda tuulegeneraatori maksimumvõimsusest, kuna tuuliku efektiivsuse kasutegur jääb erinevate allikate andmetel vahemikku 20-50%. LKS § 38 lg 4 p-s 9 ettenähtud erand ja muud Eesti õigusaktid ei sea mitte mingeid piiranguid tehnorajatise võimsusele või sellele, kui palju elektrienergiat võib omatarbeks toota. 4) Kummastavad on vastustaja seisukohad seoses vajadusega algatada detailplaneeringu menetlus PT menetluse asemel. 11.02.2022 esitas kaebaja, Pendikse (89001:003:0311) ja Kumbli (89001:003:0312) maaüksuse omanik, haldusorganile detailplaneeringu algatamise taotluse Kaebajale selgitati, et kuna nimetatud maaüksused (Kräsuli ja Kumbli saar tervikuna) jäävad planeeringualast välja, määratakse kavandatava tegevuse põhijooned maakonnaplaneeringu või üldplaneeringu puudumisel just projekteerimistingimustega ning soovitati DP taotlus tagasi võtta, mida kaebaja ka tegi ning esitas taotluse PT-de väljastamiseks. 5) Tuuliku ala ei asu Viimsi kahe riikliku (Prangli, Aksi ja Naissaare) ega ka 6 kohaliku tasandi kaitsealal ega nende läheduses. Seega keskkonna mõju hinnangu (edaspidi: „KMH“) koostamine kehtivate normide järgi ei ole nõutud. Ka PT-de andmisel on võimalus vajadusel avalikkust kaasata läbi avatud menetluse, mida vastustaja väidetavalt ongi teinud. Kaebajale jääb arusaamatuks „avalikkuse kaasamise nõue“. Tegemist on Kräsuli saarega ning saare 4(8)
3-23-334 kogukonna areng sõltub sellest, milliseid tegevusi on neil võimalik arendada. Samuti puuduvad vaidlus selle üle, millist mõju võib tuulegeneraatori ehitamisest olla naaberkinnistule, kuna saare elanikud on oma nõusolekud andnud ja need on edastatud koos projekteerimistingimuste taotlusega haldusorganile. Tuulikuparkide rajamine hakkab paratamatult maastikupilti muutma ning inimestel tuleb jätkusuutliku tuleviku nimel teha oma ilu-eelistustes mööndusi. Samuti ei ole kinnisvara hindade langust tuvastanud ükski uuring. 6) KeA hinnangul kavandatava tegevuse puhul keskkonnaloa taotlemise vajadus puudub, kuna kavandatav tegevus ei liigitu keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lg-s 2 nimetatud tegevuste ja § 6 lg-s 4 nimetatud määruse alla. Pendikse kinnistu naaberkinnistul (Kaasiku kinnistul) asub elumaja ja kolm abihoonet. Mõlemad kinnistud on kaebaja X omanduses. Pendikse ja Kaasiku kinnistute liitmisel tekkis Pendikse kinnistule elumaja ja kolm kõrvalhoonet, millele laieneb looduskaitseseaduses § 38 lg 4 p 9 ettenähtud erand, seega viide KeA varasemale seisukohale ei ole asjakohane. 7) Kaebuse rahuldamise korral palub kaebaja teha vastustajale ettekirjutus otsuse täitmiseks hiljemalt 30 päeva jooksul otsuse jõustumise päevast alates. Täitmisele kuuluva kohtulahendi täitmata jätmise korral palub kaebaja määrata vastustajale rahatrahv halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 248 lg 1 ettenähtud korras ja ulatuses.
23.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. 1) Vastustaja keeldus PT-de andmisest EhS § 32 p 4 ja LKS § 38 lg 1 p 1 ja lg 3 alusel. EhS § 26 lg 3 p 3 kohaselt peab projekteerimistingimuste andmisel arvestama üldplaneeringus määratud tingimusi. Kräsuli saare kohta puudub üldplaneering. Lähtuvalt EhS § 26 lg 3 p 2 kohaselt peab kohalik omavalitsus PT-de andmisel arvestama, et PT-de andmine ei oleks vastuolus õigusaktide, isikute õiguste või avaliku huviga. LKS § 38 lg 1 p 1 kohaselt on Kräsuli saarel ehituskeeluvöönd laiusega 200 m. Ainuke kohalduv võimalus ehituskeeluvööndisse tuuliku ehitamist lubada oleks LKS § 38 lg 4 p 8 ja p 9, mille kohaselt ei laiene ehituskeeld maakaabelliinile ja olemasoleva elamu tarbeks rajatavale tehnovõrgule ja -rajatisele. Pöördudes LKS seletuskirja poole, selgub, et nimetatud erandite tegemise mõte oli võimaldada rajada olemasoleva elamu juurde ehituskeeluvööndisse maakaabelliini ja näiteks maaküttesüsteemi, kaevu, elektriliini või mõnda muud elamu jaoks vajalikku tehnorajatist ilma planeeringuta. Vastustaja arvates hõlmab see eelkõige otsest ja elutähtsat tehnovõrku või rajatist, ilma milleta majapidamises hakkama ei saa ja mille rajamiseks oleks ilmne liialdus hakata koostama detailplaneeringut. Kehtivas õiguses ei ole tuuleenergia omatarve reguleeritud. 2) Ehkki ükski seadus või selle alusel antud määrus seda otsesõnu ei ütle, on eri allikate hinnangute põhjal võimalik väita, et tuulegeneraatoreid ei tohiks paigaldada elumajadele lähemale, kui üks kilomeeter. Tuulikud võivad tekitada madalsageduslikku heli, mis häirib ja võib tekitada lähiümbruses elavatel inimestel erisuguseid tervisehädasid. Samuti võib olenevalt valest seadistusest müra või vibratsioon olla samuti tervisele kahjulik või ka tuuliku püsivusele ohtlik. Kui lähtuda esteetilisest vaatenurgast, siis väikesel saarel kaugelt üle puulatvade küündiv seadeldis annab muidu looduskaunile paigale tööstusliku väljanägemise, mis omakorda kahandab ümbruskonna kinnisvara väärtust. Madalsageduslikel helidel on samuti mõju loomastikule ja linnustikule, kes piirkonda vältima hakkavad või tiivikusse ennast surnuks lendavad. Eespooltoodud mõjude tekkimist ei saa pelgalt niisama, ilma uuringu või hinnanguta välistada ja siinkohal tekibki vajadus detailplaneeringu koostamiseks, mille raames ja koostöös KeA-ga nimetatud mõjusid uuritakse ja kas kinnitatakse või välistatakse. Samuti võib sellise mastaabiga ehitise osas olla vajadus kaaluda põhjalikumalt avalikku huvi. Siinkohal ei vaja pikemat käsitlust, kui palju Kräsuli majapidamised reaalselt elektrit tarbivad, kuna ilma planeeringuta ehituskeeluvööndisse tuulikut ehitada ei ole vastustaja arvates võimalik
5(8)
3-23-334 3) Kaebaja kaasamine PT menetluses on toimunud seadusega kooskõlas. Vastustaja ei saanud teada, milliseid seisukohti kaebaja menetluses esitab ja seega ei pea paika väide, et otsus oli juba varasemalt tehtud. Kõiki kaebaja väiteid on PT-s kaalutud ja selgitatud, miks vastustaja arvates ei ole võimalik PT-d anda. Arvestades, et kehtiva õiguse regulatsioonid antud teema osas on selgelt puudulikud, puudub kohtupraktika, on ka mõistetav, miks võttis kaua aega seisukoha kujundamine ja menetluslik otsus viibis. Vastustaja eesmärk ei ole kunagi olnud kaebajat eksitada ja tahtlikult otsusega viivitada. 10.11.2022 kirjaga nr 6-2/22/11628-3 edastatud seisukohas leidis KeA, et olemasolevaid hooneid, mille osas rakenduks LKS § 38 lg 4 p 9 erand, Pendikse kinnistul ei ole ning LKS sätestatud erand ei rakendu. 4) Kaebaja etteheited vastustaja keelumise vastuolu kohta Eesti riikliku energia- ja kliimakavas ette nähtud eesmärkidega ning valla kohustuse kohta tagada väikesaartel elekter on antud kaasuse kontekstis ebaolulised ja neile ei saa toetuda. Vastustaja ei ole kuskil öelnud, et tuulegeneraatorit ei saa Kräsuli saarele üldse püstitada. Vastustaja on vaid öelnud, et see ei ole PT-ga võimalik. Kohases menetluses, avalikke huve ja taotleja huve omavahel kaaludes ja toetudes vajalikele uuringutele, on võimalik, et tulevikus saab tuuliku püstitada. 5) Põhjendatud kahtlus tootmisvõimsuse osas tekkis sellest, et vastustaja lähtub tuule- ja päikeseenergia käsiraamatust, mille kohaselt võib lugeda, et omatarbeks elektrienergia tootmine on alla 15 kW ja tuuliku kõrgus kuni 30 m. Taotluses esitatud võimsus ja gabariit ületab omatarbeks märgitud võimsust ja gabariiti kordades. LKS § 34 kohaselt on ranna või kalda kaitse eesmärk muu hulgas rannal või kaldal inimtegevusest tingitud kahjuliku mõju piiramine. Seda mõju saab analüüsida kohases detailplaneeringu menetluses ja kaebaja õigused ei ole kuidagi kahjustatud PT-de väljastamisest keeldumisega.
KOHTU PÕHJENDUSED
24.Vaidlustatud PT-de andmisest keeldumisel on tuginetud EhS § 32 p-le 4 ja LKS § 38 lg 1 p-le 1 ja lg-le 3. EhS § 32 p 4 kohaselt keeldub pädev asutus PT-de andmisest, kui PT-de taotlus ei vasta õigusaktist või ehitise asukohast tulenevatele avalik-õiguslikele kitsendustele. LKS § 38 lg 1 p 1 kohaselt on ehituskeeluvööndi laius rannal või kaldal meresaartel 200 meetrit. LKS § 38 lg 3 kohaselt on ranna või kalda ehituskeeluvööndis uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud.
25.Antud kohtuasjas on küsimus eelkõige selles, kas kaebajale võib lubada erandit LKS § 38 lg 4 p 9 alusel. LKS § 38 lg 4 p 9 kohaselt ehituskeeld ei laiene olemasoleva elamu tarbeks rajatavale tehnovõrgule ja -rajatisele. KeA ja vastustaja on nõustunud, et LKS § 38 lg 4 p 9 lubab ranna ehituskeeluvööndis olemasoleva elamu tarbeks rajada tehnovõrku- või rajatist, mille alla tuleb lugeda ka elamu tarbeks tuulegeneraatori püstitamist. Vaidlust ei ole selles, et Pendikse ja Kaasiku kinnistute liitmise järgselt on Pendikse kinnistul elumaja ja kolm kõrvalhoonet, mistõttu ei ole enam põhjendatud tugineda KeA 10.11.2022 kirjas väljatoodule, mille kohaselt Pendikse kinnistul ei ole olemasolevat elamut, vaid kinnistul on üksnes 2 vundamenti (Ehitisregistrisse kantud ja 1929. ning 1935. aastatel kasutusele võetud), mistõttu ei ole võimalik rakendada ka erandit uute rajatiste ehitamiseks. X on 29.11.2022 esitanud PT taotluse juurde kinnistusregistri ja ehitisregistri väljavõtted, mille kohaselt asub Pendikse kinnistul elumaja, 2 abihoonet ja garaaž (vt kaebuse lisad 14 ja 15). PT taotluses on selgitatud, et tuulegeneraatori abil toodetud energiat kasutatakse Kräsuli saarel olemasolevate hoonete (kolm elamut) ja neid teenindavate rajatiste (kaks garaaži, kaks abihoonet ja Nurme sadam) teenindamiseks ehk Kräsuli kogukonna omatarbeks. See, et tuulegeneraator teenindab ka teisi kinnistuid peale Pendikse, ei ole kohtu arvates LKS § 38 lg 4 p-ga 9 vastuolus. Vastupidine käsitlus viiks selleni, et iga majapidamine peaks endale ise elektrituuliku püstitama, mis ei oleks LKS § 38 lg 4 p 9 mõttega sugugi rohkem kooskõlas. Kaebaja on viidanud ka võimalusele taastada ajaloolised hooned hävinud hoonete vundamentidele. Seegi võib elektritarbimist 6(8)
3-23-334 Kräsuli saarel tulevikus tõsta. Kohtu arvates ei ole LKS § 38 lg 4 p 9 eesmärkidega ka vastuolus luua võimalus Viimsi valla elanike alternatiivse (täiendava) elektriga varustamiseks. Ka vastustaja ise möönab, et omatarbe ulatus pole õigusaktides täpsemalt reguleeritud. Kinnistuomaniku omandiõiguse riivamiseks peab aga olema õiguslik alus, mida käesoleval juhul ei ole võimalik tuletada vastustaja viidatud LKS sätetest. Vastustaja pole tuginenud ka teistele õigusaktidele, mis tema keeldumisele õigusliku aluse võiksid luua. Seetõttu on vastustaja keeldumine õigusvastane. Viide tuule- ja päikeseenergia käsiraamatule sellist õiguslikku alust ei loo. Kohtu arvates olukorras, kus Kräsuli saarel on püsiasustus, tuleb eelduslikult jaatada legitiimset huvi püstitada rajatisi, mis on vajalikud elutegevuse tagamiseks väikesaarel, sh elektrivarustuse loomine. Pelk viide ehituskeeluvööndile pole seega piisav, et elektrituuliku püstitamist keelata. Peamiseks vastustaja vastuargumendiks on kaebaja elektrituuliku üledimensioneeritus, kuid vastavad vastustaja seisukohad on jäänud kohaselt sisustamata ja õiguslikult motiveerimata. Kohus nõustub kaebuse vastavate põhjendustega.
26.Mingeid piirnäitajaid elektrituuliku võimsusele LKS-st ei tulene. Vastustaja ei saa piirduda pelgalt viitega, et tuulik on liiga suure võimsusega, vaid peab oma seisukoha siduma kehtestatud nõuetega, mida planeeritav tuulik rikuks. Seda ei ole vastustaja aga teinud. Vastustaja ei ole tegelikult vaidlustatud haldusakti põhjendustes välja toonud negatiivseid mõjusid, mis välistaksid kaebaja soovitud tuuliku püstitamise. Selliseid kaalutlusi ei saa esitada tagantjärele. Kohtu arvates on vastustaja etteheited jäänud ka üldsõnalisteks ning need ei ole piisavalt põhistatud. Näiteks viited mürale, visuaalsele häiringule ja kahjule looduskeskkonnale. Antud juhul on Kräsuli saare elanikud andnud nõusoleku tuuliku püstitamiseks, mistõttu pole selge, kelle õigusi vastustaja oma keeldumisega kaitseb. Vastustaja pole esitanud ka tõendeid selle kohta, et tuulikust lähtuks läheduses elavatele inimestele ülenormatiivne mõju. Kohaselt sisustamata on väited looduskeskkonna kahjustamisest ning sellest, et tuulik kahjustaks miljööväärtust ning kinnisvara väärtust. Kuna vastustaja väited on üldsõnalised, pole ka selge, milliseid uuringuid peaks kaebaja täiendavalt läbi viima ning mida olulist annaks juurde detailplaneeringumenetlus võrreldes PT-de menetlusega, mille raames võiks nõndasamuti teha kõik vajalikud uuringud. Nõustuda tuleb kaebajaga, et olukorras, kus vastustaja esitab vastuolulisi nõudeid (soovitab esitatud detailplaneeringu algatamise taotluse tagasi võtta ja esitada PT-de taotluse, seejärel PT-de asemel jällegi detailplaneeringu taotluse), jääb oma nõuete esitamisel üldsõnaliseks ning menetleb taotlusi seaduses toodud tähtaegu rikkudes, ei ole järgitud hea halduse põhimõtet. Kohus nõustub kaebajaga ka selles, et haldusorgani selgitamiskohustus tähendab seda, et taotluse esitajale esitatakse arusaadavad nõuded ja tingimused ning põhjendatakse, miks haldusorganil vastavat teavet vaja on. Käesoleval juhul on haldusorgan jätnud selgitamiskohustuse täitmata ning viivitanud ebamõistlikult kaebaja taotluse lahendamisega. Vaidlust ei ole selles, et õigusaktid ei nõua üksiku elektrituuliku püstitamiseks KMH läbiviimist. KMH eelhinnangu andmise üle otsustamine on aga vastustaja enda pädevuses. See aga eeldab, et vastustaja tuvastab keskkonnamõjud, mida on vaja täiendavalt uurida. Piirduda ei saa üldiste viidetega võimalikele mõjudele. KeA ei ole leidnud, et tuuliku püstitamine oleks keskkonnamõjude tõttu välistatud või et üleüldse oleks vaja keskkonnamõjusid täiendavalt hinnata. Vastustaja peab oma vastavaid seisukohti põhistama.
27.Ülaltoodut arvestades tuleb tühistamisnõue rahuldada.
28.Kaebaja on esitanud ka taotluse teha vastustajale ettekirjutus otsuse täitmiseks hiljemalt 30 päeva jooksul otsuse jõustumise päevast alates. Täitmisele kuuluva kohtulahendi täitmata jätmise korral palub kaebaja määrata vastustajale rahatrahv halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 248 lg 1 ettenähtud korras ja ulatuses. HKMS § 168 lg 1 kohaselt võib kohus kaebuse rahuldamisel määrata otsuse resolutsioonis kindlaks otsuse täitmise tähtaja või muud olulised otsuse täitmise tingimused, tagades menetlusosalistele õiguse esitada selles küsimuses oma 7(8)
3-23-334 seisukoht. Vastustaja ei ole esitanud vastuväiteid kaebaja taotlusele. Siiski peab kohus 30 päeva PT taotluse läbivaatamiseks liialt lühikeseks. Kohus leiab, et vastustaja peaks kõik vajalikud menetlustoimingud suutma läbi viia kahe kuu jooksul. Seega määrab kohus otsuse täitmiseks kaks kuud lahendi jõustumisest. Kohus märgib, et trahvi saab määrata kohus eraldiseisvas menetluses, kui kohtuotsus on jäetud täitmata (vt HKMS § 248). Selleks tuleb kohtule esitada vastav taotlus.
29.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja on tasunud kokku 20 eurot riigilõivu. Lisaks taotleb kaebaja õigusabikulude hüvitamist summas 2900 eurot (käibemaksuta) (vt 02.11.2023 menetlusdokumendis toodud menetluskulude koondnimekiri). Kokku on kaebaja menetluskulud 2920 eurot. Kohtu hinnangul on kaebaja menetluskulud põhjendatud suuruses ja mõistliku maksumusega. Seega tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista 2920 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Janek Laidvee
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.