Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Daimar Liiv
Määruse tegemise aeg ja koht
17.11.2023, Tallinn
Haldusasja number
3-23-2600
Haldusasi
Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X’i kinnipidamise ja kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks Taotluse esitaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Anastassia Donets Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist – X
Menetlusosalised
Resolutsioon
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
on Politsei- ja Piirivalveametile või Kaitsepolitseiametile (edaspidi KAPO) teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Isiku lahkumisettekirjutus kuulub sundtäitmisele alates 10.10.2023. PPA hinnangul selline isiku käitumine, kui ta teadmata usaldab oma õiguskaitsja üksiksõnalisi selgitusi tema viibimise kohta, viitab selgelt sellele, et isik ei ole hoolas oma viibimisaluste suhtes. Isik on välismaalasena kohustatud tegema endale kindlaks, kas tema Schengeni viisaruumis, sh Eestis viibimine on seaduslik. Olukorras, kus isik usaldas oma õiguskaitsja üldsõnalisi lubadusi tema RVK taotluse positiivse tulemuse saavutamise osas ning jättes tähelepanuta oma viibimise aluseid ja kohustuste täitmist viitab selgelt sellele, et isik eiras oma hoolsuskohustust. Isik ei teinud enda poolt asjakohaseid jõupingutusi, et teha selgeks, kas talle ettekirjutusega kohaldatud lahkumiskohustus on peatatud või kuulub täitmisele. Isikul oli õigus pöörduda iseseisvalt PPA poole olukorra väljaselgitamiseks ja vajalike taotluste esitamiseks (lahkumiskohustuse tähtaja pikendamiseks), kuid isik seda ei teinud. Hinnanud tõendeid ja kaalunud faktilisi asjaolusid leiab PPA, et X paigutamine kinnipidamiskeskusesse on proportsionaalne, kohane ja vajalik sunnivahend väljasaatmiseks, kuna on alust arvata, et isik hakkab edaspidi väljasaatmismenetlusest kõrvale hoidma. Lähtuvalt eeltoodust peab PPA vajalikuks väljasaatmise täideviimiseks isiku paigutamist kinnipidamiskeskusesse ning leiab, et X suhtes ei ole võimalik kohaldada VSS §-s 10 loetletud järelevalvemeetmeid, kuna need ei taga isiku lahkumise tulemuslikust. Isik viibis Schengeni viisaruumis ilma seadusliku aluseta ja ei lahkunud Schengeni viisaruumist peale tema kohtumenetluse lõppemist, kus isikul oli õigus vabatahtlikult 7 päeva jooksul lahkuda Schengeni viisaruumist ning ei pöördunud PPA poole oma Schengeni viisaruumis, sh Eestis, ajutise viibimisõiguse kohta info saamiseks või teavitamaks PPA-d, et tal ei ole võimalik lahkuda Schengeni viisaruumist määratud tähtaja jooksul. Isiku soov oli jääda Schengeni viisaruumi kõikvõimalikul viisil. PPA on seisukohal, et isik jätkab väljasaatmisest kõrvalehoidmist ja püüab oma soovi kõikvõimalikul moel Schengenisse jääda täide viima. X soov jääda ebaseaduslikult Schengenisse on suurem, kui soov täita lahkumisettekirjutust, mis raskendab oluliselt isiku väljasaatmist riigist. Isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine ei ole vastuolus turvalisuse ja tervisekaalutlustega (VSS § 23 lg 4). Isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine ei ole vastuolus turvalisuse ja tervisekaalutlustega (VSS § 23 lg 4). Samuti leiab PPA, et kinnipidamiskeskuses kinnipidamise asendamine leebemate VSS §-s 10 sätestatud järelevalvemeetmetega ei vii piisava tõenäosusega soovitud tulemuseni. Leebemate järelevalvemeetme kohaldamine baseerub usaldusel ning käesoleval juhul ei ole isik oma varasema käitumisega tekitanud PPA-s sellisel määral usaldust, et PPA peaks võimalikuks leebemate järelevalvemeetmete kohaldamist. PPA on seisukohal, et antud juhul ei ole alternatiivi X kinnipidamisele. Isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamine kuni tema Eesti Vabariigist väljasaatmiseni on põhjendatud, kuna ta võib hoida väljasaatmisest kõrvale, sest tema huvi jääda Schengeni alale ja lahkuda teisse Schengeni liikmesriiki ilma seadusliku aluseta on suurem, kui kodumaale naasta. Vastavalt VSS § 14 lg 1 ja § 15 lg 1 saadetakse välismaalane Eesti Vabariigist välja Valgevenemaale. Praeguseks hetkeks ei ole võimalik X väljasaatmine lõpule viia 48 tunni jooksul Valgevenemaaga lennuühenduse puudumise tõttu
toimub üle Läti-Valgevene piiri ja selle teostamiseks on vaja saada eelnev kokkulepe Läti ametivõimudega, mis võib võtta aega. Samas avaldas PPA esindaja arvamust, et kõikide vajalike protseduuride läbimine ei tohiks aega võtta rohkem kui 1 kuu. PPA esindaja selgitas, et ta ei olnud istungi toimumise ajal teadlik menetluse seisust seoses isiku esindaja poolt apellatsioonkaebuse esitamisega haldusasjas 323-1383 ega võimalikust esialgse õiguskaitse taotlusest selles menetluses.
§ 6 p 1 kohaselt esineb põgenemisoht kui välismaalane ei ole Eestist või teisest Schengeni konventsiooni või Euroopa Liidu liikmesriigist lahkunud pärast lahkumisettekirjutusega määratud lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaega ning sama paragrahvi p 6 kohaselt esineb
põgenemisoht, kui välismaalane on Politsei- ja Piirivalveametile või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Põgenemise ohu hindamisel on tegemist prognoosotsusega, mille aluseks on nii objektiivsed asjaolud kui ka menetleva asutuse subjektiivne hinnang. Kohus nõustub siinkohal PPA seisukoha selles, et isik on oma käitumisega näidanud, et tema suhtes esineb tõenäoliselt põgenemisoht. Eeltoodu järeldub esiteks selles, et isik ei ole täitnud oma kohustust lahkuda Schengeni viisaruumist 7 päeva jooksul vabatahtlikult alates 02.10.2023 kuupäevast ehk siis isikul tuli lahkuda kuni 09.10.2023. Isiku küsitlemisel 16.11.2023 on isik avaldanud, et ta ei kavatsenud lahkuda Eesti Vabariigist ja Schengenist, kuna väidetavalt usaldas oma kaitsjat, kes oli teda veennud, et tema viibimisalusega Schengeni alal, sh Eestis, on kõik korras. Seda väidet kordas isik ka kohtuistungil. Isik ei pöördunud iseseisvalt PPA poole oma viibimisaluse väljaselgitamiseks ning ei teinud kindlaks, kas tema lahkumisettekirjutus kuulub täitmisele, samuti ei pöördunud ka PPA poole isiku viibimisaluse kindlakstegemiseks tema kaitsja. Samuti ei olnud isik teadlik, kas tema kaitsja on esitanud esialgse õiguskaitse taotluse koos haldusasja nr. 3-23-1383 apellatsioonkaebusega. Isikule oli teada, et tema kaebus PPA RVK taotluse otsusele jäi kohtu poolt asjas nr 3-23-1383 rahuldamata ning selle üle vaidlus puudub. Seega pidi isik mõistma, et kuna kohus ei rahuldanud isiku kaebust, ei olnud isikul enam seaduslikku alust Eestis ja Schengeni viisaruumis viibimiseks ning isiku ettekirjutus Eestist ja Schengenist lahkumiseks kuulus täitmisele. Alates 10.10.2023 kuulub isiku lahkumiskohustus sundtäitmisele. Kohus leiab, et isik on oluliselt rikkunud oma hoolsuskohustust jättes välja selgitamata, millal ta täpselt pidi riigist lahkuma peale viidatud kohtuotsuse tegemist. Samuti on PPA asjakohaselt välja toonud, et isik ei ole ka taotlenud PPA-lt vastava lahkumisettekirjutuse vabatahtliku täitmise tähtaja pikendamist juhul, kui tal ei olnud võimalik tähtaegselt lahkuda. Kohus nõustub PPA-ga ka selles, et eeltoodust nähtub, et isiku soov oli jääda Schengeni viisaruumi kõikvõimalikul viisil. Arvestades, et kaebaja varjupaigataotluse menetlus on käesolevaks ajaks lõppenud (sh on teinud halduskohus vastava otsuse osas ka kohtuotsuse, millega jäi kaebus rahuldamata) ja isikule on tehtud lahkumisettekirjutus, mille vabatahtliku täitmise aeg on möödunud ning isik ei ole lahkunud, siis on põhjendatud PPA kahtlus, et isik võib vaatamata oma väidetele asuda vältima enda võimalikku väljasaatmist, kui see muutub tegelikkuses tõenäoliseks. Isiku enda huvidest lähtuvat lähenemist ja seisukohtade täiendamist selleks, et vältida väljasaatmist, on pojalikult analüüsitud I astme kohtulahendis haldusasjas nr 3-23-1383, kus lõppjäreldusena jõudis kohus järeldusele, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse eelkõige selleks, et vältida enda väljasaatmist Eestist. Isik selgitas ka käesolevas asjas, et tal ei ole Valgevenes sugulasi, mis teda sellega tihedalt isiklikult seoks. Eelneva tõttu on kohtu arvates põhjendatud alus arvata, et ilma kinnipidamiseta võib isik asuda ennast varjama ja pakku minna. Isikul on selleks nii rahalised ressursid kui ka motiiv. Kohus märgib, et isiku senist käitumist arvestades ei lahkunud ta Eestist ja Schengeni alalt vabatahtlikult isegi teades, et see võimaldab tal vältida pikaajalist sissesõidukeeldu. Eeltoodu näitab kohtu hinnangul isiku suhtumist kehtivasse õiguskorda ning annab aluse arvata, et vabaduses viibides ei pruugi isik väljasaatmise teostamiseks olla PPA-le vajalikes menetlustoiminguteks kättesaadav. Kohus märgib, et seoses 17.11.2023 Tallinna Ringkonnakohtu poolt tehtud määrusega haldusasjas nr 3-23-1383, millega jäeti rahuldamata kaebaja esindaja poolt esitatud õiguskaitse taotluse eelkõige
põhjusel, et apellatsioonkaebus on sisuliselt perspektiivitu, suureneb oluliselt oht, et isik võib hakata vältima väljasaatmise teostamiseks järgnevaid toiminguid vastustaja poolt. Selle määruse teatavakstegemisest alates peab isikule olema selge, et väga suure tõenäosusega tal Eestis enam õiguslikku alust siin viibimiseks saada ei õnnestu. Kohus leiab, et seega puudub vajalik alus öelda, et on olemas piisav usaldus, et isik järgib Eestis järelevalvemeetmeid ja on PPA-le kättesaadav, juhul kui tema suhtes rakendada teistsuguseid ja vähem piiravamaid järelevalvemeetmeid. Vastavad asjaolud kogumis annavad küllaldase aluse kahtluseks, et esineb põgenemisoht.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.