lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-23-1379/26

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 15.11.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-23-1379/26
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
15.11.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1036
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Einar Vene ja Tanel Saar 15. november 2023, Tartu 3-23-1379 X.X.-i kaebus Tartu Vangla ja Justiitsministeeriumi vastu X.X.-i määruskaebus Tartu Halduskohtu 20. juuli 2023. a määruse peale Kirjalik menetlus Kaebaja X.X. Vastustaja Tartu Vangla Vastustaja Justiitsministeerium

RESOLUTSIOON

Rahuldada osaliselt X.X.-i määruskaebus.

2.Tühistada Tartu Halduskohtu 20. juuli 2023. a määrus osas, millega halduskohus tagastas kaebaja nõude Justiitsministeeriumi kohustamiseks vastata 19. aprilli 2023. a taotlusele ja kohustada Tartu Vanglat võimaldada viibida kambris üksinda.
3.Saata haldusasi tagasi Tartu Halduskohtule kaebuses sisalduva kahe nõude menetlusse võtmise otsustamiseks, kaebaja menetlusabi taotluste ja esialgse õiguskaitse taotluse lahendamiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Tartu Vanglas kinni peetav isik X.X. esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotles Tartu Vangla kohustamist määrata talle teine inspektor-kontaktisik, võimaldada viibida kambris üksinda ning Justiitsministeeriumi kohustamist vastata kaebaja 19. aprilli 2023. a taotlusele. Koos kaebusega esitas X.X. esialgse õiguskaitse taotluse. Hiljem selgitas kaebaja halduskohtule, et tal puuduvad rahalised vahendid riigilõivu tasumiseks. Tema vaimne seisund ei ole hea ja ta ei saa aru, mida kohus tahab. Kaebaja palub anda abiks advokaat, kes saaks teda kõiges aidata.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.
Tartu Halduskohus tagastas 20. juuli 2023. a määrusega kaebuse (resolutsiooni p 1), jättis menetlusabi taotluse läbi vaatamata (resolutsiooni p 2) ja esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata (resolutsiooni p 3).

Halduskohus leidis, et kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus nõuda vanglalt kontaktisiku väljavahetamist, võimaldada talle kambris üksinda olemist ja kohustada Justiitsministeeriumit vastama kaebaja 19. aprilli 2023. a taotlusele. Kohtul puudub võimalus sekkuda vangla tegevusse ja kohustada ametnike seas ümberkorraldusi tegema. Õigusaktidest ei tulene kinnipeetavale isikule õigust valida temaga tegelevaid vanglaametnikke või nõuda, et talle ebasobiv vanglaametnik välja vahetataks. Seega ei näe õigusaktid ette võimalust nõuda kontaktisiku vahetamist. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p-i 1 alusel. Vanglasisene paigutamine on toiming, mille õiguspärasuse kontrollimisel on vaja hinnata, kas esinevad vastavasse osakonda paigutamiseks vajalikud alused. Õigusaktidest ei tulene kinnipeetavatele subjektiivset õigust viibida konkreetses vanglas või nõuda enda paigutamist konkreetsesse vanglasse, vangla osakonda või kambrisse. Kinnipeetava paigutamine ja ümberpaigutamine otsustatakse lähtuvalt kinnipeetava ja vanglasüsteemi vajadustest ning seda teostatakse ulatusliku kaalutlusõiguse kaudu. Kaebaja pöördus Justiitsministeeriumi poole venekeelse pöördumisega. Justiitsministeeriumi loobumisel kaebaja pöördumisele vastamisel ei ole kaebaja õigusi riivatud kuigivõrd intensiivselt. Taotluse sisu ja vastus ei ole sellised, mis annaks alust järeldada kaebaja õiguste riivet avalik-õiguslikus suhtes ning ei ole tõenäoline, et kohus rahuldaks sellise kaebuse. Kirjeldatu alusel kuuluks kaebus tagastamisele ka HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Kuna kohus tagastab kaebuse, puudub vajadus menetlusabi taotluse lahendamiseks ja kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata. Kuna kohus tagastas kaebuse, siis kohase põhivaidluse puudumine ei ole esialgse õiguskaitse taotluse kõrvaldatav puudus, vaid sellise vaidluse olemasolu on esialgse õiguskaitse taotluse sisulise lahendamise eelduseks. Eeltoodud põhjustel jätab kohus kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse HKMS § 55 lg 2 alusel läbi vaatamata.

3.X.X. esitas Tartu Halduskohtu 20. juuli 2023. a määruse vaidlustamiseks määruskaebuse, milles palub tühistada halduskohtu määrus, võtta kaebus menetlusse, rahuldada taotlus riigi õigusabi saamiseks ja peatada menetlus seniks kuni kaebaja saab õigus- ja psühhiaatrilist abi. Kaebaja palub osutada riigi õigusabi, võtta kaebus menetlusse ning rahuldada kaebus. Kaebajal ei ole võimalik end kaitsta kuna ta ei saa eestikeelsetest dokumentidest aru ning puuduvad sissetulekud tõlkimise eest tasumiseks. Kambris koos teise isikuga viibimine mõjutab negatiivselt kaebaja seisundit ja on võrreldav piinamisega. Kaebaja ei saa öösiti magada ja ennast ohutult tunda ning tegeleda igapäevaste asjadega. Kontaktisik annab valeinfot, petab ja sõimab ning suhtub kaebajasse negatiivselt. Selline kontaktisiku pidev hoolimatu suhtumine kaebajasse alandab kaebaja inimväärikust. Kaebaja kirjutas Justiitsministeeriumile kaebuse, mitte märgukirja. Kaebaja ei valda eesti keelt piisavalt, tal pole tööd ja sissetulekut, ta ei ole Eesti kodanik. Kaebaja palub lõpetada enda alandamine ja mõnitamine.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4.Tartu Ringkonnakohus leiab, et X.X.-i määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt.
5.Kaebaja esitas halduskohtule kaebuses kolm nõuet – kohustada Justiitsministeeriumi vastama kaebaja 19. aprilli 2023. a taotlusele, kohustada Tartu Vanglat välja vahetama kontaktisik ja kohustada Tartu Vanglat võimaldama kaebajal viibida kambris üksinda.
6.Halduskohus leidis vaidlustatava 20. juuli 2023. a määruse punktis 5, et kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus nimetatud kolme nõude esitamiseks kohtule. Määruse punktis 6 selgitas halduskohus, et õigusaktidest ei tulene kinnipeetavale õigust nõuda kontaktisiku vahetamist ning määruse punktis 7 märkis, et tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 2 p-i 1 alusel. Ringkonnakohus saab aru, et halduskohus tagastas kontaktisiku välja vahetamise nõude

HKMS § 121 lg 2 p-i 1 alusel, s.t kaebajal kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega selle nõude tagastamise osas ja neid siinkohal uuesti ei korda. Ringkonnakohus jätab määruskaebuse nimetatud nõude tagastamise peale rahuldamata ja halduskohtu 20. juuli 2023. a määruse kontaktisiku väljavahetamise nõude tagastamise osas muutmata.

7.Ringkonnakohtule ei ole halduskohtu 20. juuli 2023. a määruse põhjendustest arusaadav, mis alusel tagastas halduskohus kaebaja kohustamisnõuded vastata tema 19. aprilli 2023. a taotlusele ja võimaldada viibida kambris üksi. Kui algselt (määruse punktis 5) leidis halduskohus, et kõik kaebaja kolm nõuet tuleb tagastada kaebeõiguse ilmselge puudumise alusel, siis määruse lõpupoole (määruse punktis 12) leidis halduskohus, et kaebus kuuluks tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Seega on halduskohus esmalt tunnistanud kaebeõiguse puudumist kõigi kolme nõude osas. Hiljem aga leidnud, et kaebajal on kaebeõigus olemas, kuid kaebus tuleks tagastada seetõttu, et kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Halduskohtu seisukohad kahe kohustamisnõude tagastamise osas on vastuolulised ja sellest tulenevalt ei saa ringkonnakohus hinnata, kas halduskohus tagastas kaebuse nimetatud kahe nõude osas õiguspäraselt.
8.Asja materjalidest nähtub, et kaebaja esitas 11. juulil 2023 halduskohtule avalduse, milles ühtlasi palus anda abiks advokaat, kes saaks teda kõiges aidata. Ringkonnakohtule ei nähtu, et kaebaja riigi õigusabi taotluse osas oleks halduskohus seisukoha võtnud. Menetlusabi taotluse lahendamata jätmine on menetluslik rikkumine, mida ringkonnakohus kõrvaldada ei saa.
9.Eelnevale tuginedes rahuldab ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse osaliselt. Ringkonnakohus tühistab Tartu Halduskohtu 20. juuli 2023. a määruse osas, millega halduskohus tagastas kaebaja kaks kohustamisnõuet (vastata 19. aprilli 2023. a taotlusele ja võimaldada viibida kambris üksi) ning saadab haldusasja tagasi esimese astme kohtule kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks ning kaebaja esitatud taotluste lahendamiseks. Halduskohtul tuleb uuesti võtta seisukoht kahe kohustamisnõude menetlusse võtmise küsimuses, lahendada riigilõivu tasumisest vabastamise taotlus, esialgse õiguskaitse taotlus ja riigi õigusabi taotlus.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium