W.K kaebus Saue Vallavalitsuse 22.03.2023 korralduse nr 281 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – W.K Vastustaja – Saue vald, volitatud esindaja Kristi Saar Kolmas isik – V.M
läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta kaebus rahuldamata.
Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 11.12.2023 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.W.K-le (kaebaja) kuulub Vatsla külas Saue vallas Harju maakonnas kinnisasi Vilja AÜ 6 (registriosa nr 2248302, katastritunnus 72702:003:0260, sihtotstarve 100% elamumaa, pindala 2075,0 m2).
2.Saue Vallavalitsusele esitati 22.09.2022 ehitusteatis nr 2311201/00787 (dtl 27-31) Vatsla külas Saue vallas Harju maakonnas asuva Vilja AÜ 5 kinnistule teatisekohustusliku ehitise püstitamiseks. Vilja AÜ 5 on 1500 m2 100% elamumaa sihtotstarbega kinnistu, millel asub
3-23-889 ehitisregistri andmetel üksikelamu ehitisealuse pinnaga 113,3 m2. Ehitusteatis on esitatud ehitisealuse pinnaga 51 m2, suletud netopinnaga 45,4 m2 ja kõrgusega 3,7 m elamu abihoone (garaaži) püstitamiseks.
3.Saue vald kaasas kaebaja 25.01.2023 ehitisregistri kaudu ehitusteatise menetlusse ning tegi talle nähtavaks ehitusteatise koos selle lisadega. Kaebajale anti võimalus esitada ehitusteatisele arvamus.
4.Kaebaja esitas 26.01.2023 seisukohad, mille kohaselt ta ei nõustu kavandatava ehitise asukohaga, viidates ehitusteatises esinevatele puudustele, mh püstitatava hoone kaugus kinnistute vahelisest piirist, sissesõidukoha puudumine, ehitustegevuse kirjelduse puudumine ja ehitise püstitamisega kaasneva Vilja AÜ 6 kinnistu varjamine.
5.Ehitusteatise esitaja selgitas 19.02.2023, et hoone kaugused on märgitud joonistele ning et projekteeritav ehitus ei too kaasa kaebaja õigustele kitsendusi ega riivet. Samuti on selgitatud, et kaebajale kuuluval kinnistul asuvad ehitatavast hoonest kõrgemad puud, mis varjavad päikesevalgust suuremal määral kui planeeritav abihoone, mille kõrgus Vilja AÜ 6 kinnistu lähedal on maksimaalselt 3,1 m.
6.Kaebaja esitas 25.02.2023 seisukoha, leides, et joonisel olev ehitise eeldatav asukoht ei ole piisav.
7.Saue Vallavalitsus andis 22.03.2023 korraldusega nr 281 „Vilja AÜ 5 kinnistule abihoone ehitamine ehitusteatise alusel“ loa garaaži püstitamiseks ehitusteatise nr 2311201/00787 alusel (korralduse p 1). Korralduse põhjendused olid järgmised. 1) Vilja AÜ 5 kinnistule soovitakse püstitada elamu abihoone ehitisealuse pinnaga 51 m 2 ja kõrgusega 3,7 m. Ehitatav hoone on paigutatud Vilja AÜ 6 kinnistu piirile 3 m kaugusele. 2) Ehitusteatise menetluse käigus on kaasatud Päästeamet ja Vilja AÜ 6 kinnistu omanik. Naaberkinnistu omanik ei nõustunud Vilja AÜ 5 kinnistule abihoone püstitamisega, põhjendades seda asjaoludega, et projektis pole näidatud, kuidas hakkab paiknema sissesõidukoht ja toimuma ehitustegevus; asendiplaanil näidatud hoone eeldatav asukoha kirjeldus pole piisav; püstitatav hoone hakkab varjama valgust tema kinnistule; Vilja AÜ 5 kinnistule rajatud eluhoone ei ole temaga kooskõlastatud. Teatise esitaja on täiendanud jooniseid kauguste, juurdepääsu jm infoga. Lisaks märgib teataja, et hoone püstitatakse maksimaalselt 3,7 m kõrgune, aga Vilja AÜ 6 kinnistul samas nurgas asuvad olemasolevad puud on kõrgemad kui planeeritav hoone, seega ei saa varjutada nendest madalam hoone naaberkinnistut. 3) Ehitusteatisega ei reguleerita kinnistul paikneva eluhoone ehitustegevust. Kuna planeeritav abihoone on Vilja AÜ 6 poolses osas planeeritud tuletõkkeseinaga, ei tekita see naaberkinnistule tuleohutusest tingitud kitsendusi. Abihoonesse hakkab juurdepääs toimuma olemasolevalt kinnistu sissesõidult. Vallavalitsus on kaalunud hoone asukohta ja selle kõrgust ja kaugust naaberkinnistu suhtes ning leiab, et kuna ka Päästeameti poolt on menetluse käigus projekt kooskõlastatud, puuduvad põhjused ehitusteatise alusel hoone püstitamisest keeldumiseks.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
1.W.K esitas 22.04.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse Saue Vallavalitsuse 22.03.2023 korralduse tühistamiseks (täiendavad seisukohad 05.10.2023). Kaebuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. 1) Omandipõhiõiguse riive on PS §-s 32 sätestatud õigusliku positsiooni igasugune kitsendamine, omanikule varalise kaotuse põhjustamine. Kaebaja omandile ei ole seatud seadusega sätestatud kitsendusi. 2(7)
3-23-889 2) Saue vallas kehtib ehitusmäärus, mille § 19 lg 2 kohaselt ei tohi väikeehitis paikneda kinnistu piirile lähemal kui 4 m. Ehitusteatise alusel püstitatava abihoone kauguseks naaberkinnistu piirist on märgitud 3 m. Seega on Saue Vallavalitsus andunud endale volituse meelevaldselt muuta enda poolt kehtestatud õigusakti. Vastustaja viitab 16.06.2023 vastuses ainult kuupäevale, millest alates Saue valla ehitusmäärus on kehtetu, viitamata, millise dokumendi alusel see kehtetuks on tunnistatud. Riigi Teataja andmetel on ehitusmäärus kehtiv käesoleva kuupäevani. 3) Ehitisregistris on märgitud ainult ehitise üldandmed. Ei ole selge, kuidas on projekteeritud sadevete äravool, kanalisatsioon ja kuidas hakkab toimuma sissesõit garaaži. Looduses paikneb Vilja AÜ 5 kinnistu kõrgemal kui Vilja AÜ 6 kinnistu. Kaebaja ei nõustu olukorraga, kus sadevete äravool juhitakse tema kinnistule. Iga rajatise katus suurendab sadevete kogumise pinda. Vilja AÜ 6 kinnistu kannatab Vilja AÜ 5 kinnistu poolt põhjustatud liigniiskusest, mistõttu ei saa kaebaja kasutada enda kinnistut täisväärtuslikult. Vastustaja väidab, et kanalisatsioonilahendus puudub projektis, kuna ehitisse ei ole ette nähtud veevarustust ja kanalisatsiooni. Jääb selgusetuks, kuidas suudab vastustaja tagada, et veevarustust ja kanalisatsiooni ei rajata vaikimisi. 4) Ehitusprojekti ei ole kaebajale tutvustatud. Kaebajal ei lasu kohustust ise otsida võimalusi projektiga tutvumiseks. Kaebaja on korduvalt pöördunud valla poole teabenõuetega, milles on soovinud selgitust, mille alusel peab ta taluma enda kinnistule takistamatult sadevee juhtimist naaberkinnistult. Kõik kaebaja pöördumised on jäänud vastamata.
Saue vald palub 16.06.2023 vastuses jätta kaebus rahuldamata, leides järgmist.
1) Väited on paljasõnalised. Vaidlustatud korraldus on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas. Saue valla ehitusmäärus on kehtetu alates 02.07.2015, mistõttu ei saa see olla aluseks ehitustingimuste määramisel. 2) Vastustaja kaasas kaebaja ehitisregistri kaudu 25.01.2023 menetlusse ja tegi selle käigus talle nähtavaks kogu registris oleva dokumentatsiooni ehk taotleja poolt esitatud taotluse koos lisadega, mille hulgas oli ka ehitise eelprojekt koos joonistega. Kaebajale anti aega arvamust avaldada kuni 04.02.2023. Kaebaja esitas enda seisukohad 26.01.2023 ja 25.02.2023. Kaebaja ei oleks saanud vastuväiteid esitada, kui ta poleks saanud ehitist puudutava dokumentatsiooniga tutvuda. Kaebaja ei ole haldusmenetluse käigus märku andnud, et tal puudub juurdepääs mingile dokumendile. 3) Ehitusprojekti p 2.2.2 kohaselt juhitakse sademeveed projekteeritava abihoone katuselt nii, et nende immutus pinnasesse toimuks loomuliku filtratsiooni teel kinnistusiseselt. Naaberkinnistule sademevee juhtimine ei ole lubatud. Seega peab kolmas isik sademeveed immutama pinnasesse oma kinnistu piirides. Vastavalt asjaõigusseaduse § 143 lg-le 1 ei ole kinnisasja omanikul õigust keelata gaasi, suitsu, auru, lõhna, tahma, soojuse, müra, põrutuste jms teiselt kinnisasjalt tulevate mõjutuste levimist oma kinnisasjale, kui see ei kahjusta oluliselt tema kinnisasja kasutamist ega ole vastuolus keskkonnakaitse nõuetega. 4) Kinnistu sissesõidu asukohta ei muudeta. Sissesõit ja juurdepääs garaažile saab olema olemasoleva juurdepääsutee kaudu. See nähtub ehitusprojekti asendiskeemil. Ehitusprojekti ps 6.11 on päästemeeskonna juurde- ja sissepääs ehitisele ning hoone evakuatsiooni- ja hädaväljapääs tagatud läbi olemasoleva juurdepääsutee ja tõstevärava. Kanalisatsioonilahendus puudub projektis, kuna ehitisse ei ole ette nähtud veevarustust ja kanalisatsiooni.
Kolmas isik seisukohti ei esitanud.
3(7)
3-23-889
KOHTU PÕHJENDUSED
4.Kaebaja soovib Saue Vallavalitsuse 22.03.2023 korralduse tühistamist, millega anti luba temale kuuluva kinnistu Vilja AÜ 6 kõrval asuvale Vilja AÜ 5 kinnistule elamu abihoone püstitamiseks. Ehitisteatise alusel soovitakse Vilja AÜ 5 kinnistule püstitada elamu abihoone ehitisealuse pinnaga 51,0 m2 ja kõrgusega 3,7 m ning paigutada see Vilja AÜ 6 kinnistu piirist 3 m kaugusele.
5.Vaidlust ei ole, et Vilja AÜ 5 kinnistul asub juba eluhoone. Ehitisregistri andmetest nähtuvalt on üksikelamu püstitatud Saue Vallavalitsuse 21.10.2003 korraldusega nr 905 väljastatud ehitusloa nr 467 alusel. Praeguses haldusasjas seisneb vaidlus siiski üksnes 22.03.2023 korralduse nr 281 õiguspärasuses, millega anti luba kinnistule abihoone püstitamiseks. Vilja AÜ 5 kinnistule varem püstitatud elamu või selle ehitamise aluseks olev ehitusluba ja sellega seonduv ei ole käesoleva vaidluse esemeks. Ehkki kaebaja on väitnud, et tema pöördumised on jäänud vastuseta, on kaebuse tekstile lisatud pöördumiste kuupäevadeks märgitud 26.08.2011 ja 14.09.2011 (dtl 12-13). Seega on need esitatud praegusest menetlusest oluliselt varem. Selles asjas kõne all olev ehitusteatis on esitatud 22.09.2022 ning vaidlustatud korraldus tehtud 22.03.2023, seega ei saa aastal 2011 tehtud pöördumised omada käesoleva asja lahendamisel tähtsust. Kohus jätab Vilja AÜ 5 kinnistul asuva elamuga seonduvad väited tähelepanuta.
6.Praeguses asjas saavad tähtsust omada üksnes abihoone ehitusteatise menetluses tehtud pöördumised. Kaebuse asjaoludest nähtuvalt on vastustaja ehitusteatise menetlusse 25.01.2023 kaasanud EhS § 36 lg 5 p 4 alusel kaebaja kui piirneva kinnisasja omaniku ehitisregistri kaudu. Kaebaja on saanud esitada enda seisukohad ehitusteatise alusel projekteeritava abihoone kohta 26.01.2023 ja 25.02.2023 (dtl 33). Kohtule nähtuvalt on menetluse käigus kaebaja pöördumistele vastatud.
7.Kaebaja on märkinud, et ei nõustu ehitusteatise projektijoonistel projekteeritud abihoonega, leides, et abihoone ehitamine rikub tema omandiõigust. Samas on kaebaja väitnud, et ehitusprojekt on jäänud talle esitamata, tuues siiski välja, et projektjoonistega oli tal võimalik tutvuda 25.02.2023. Seega on kaebaja saanud menetluse käigus projektjoonistega tutvuda ja nende osas enda seisukoha esitada. Ehitusprojekti seletuskirjast nähtuvalt on ehitusprojekt teostatud eelprojekti mahus. Ehitusteatise andmine eelprojekti alusel ei ole keelatud.
8.Seoses kaebaja väitega omandiõiguse rikkumisest selgitab kohus, et ehitusloa ja ehitusteatise menetluses tuleb haldusorganil kaaluda, kas ehitise või ehitamisega kaasneb kinnisasja omanikele või muudele selle mõjualas olevatele isikutele püsiv negatiivne mõju, mis on üleliia koormav ja mida ei ole võimalik piisavalt vähendada ega leevendada (EhS § 44 p 4). Seega pelgalt sellest, et kaebajale kuuluva kinnistu kõrval asuva kinnistu osas on väljastatud ehitusteatis, ei saa tuletada kaebaja omandiõiguse rikkumist. Põhiseaduse § 32 sätestab küll, et igaühe omand on puutumatu, ent omandipuutumatus ei ole piiramatu põhiõigus. Kohtupraktikas on kujunenud kindel seisukoht, et naaber peab taluma ehitise rajamist, mis on lubatud planeeringuga ja sobib ümbrusesse ning on ka muidu õiguspärane. Samuti on Riigikohus selgitanud, et olemasoleva keskkonna säilitamine iseenesest pole subjektiivse õigusena kaitstav väärtus (Riigikohtu 28.03.2012 otsus asjas nr 3-3-1-412, punktid 11 ja 12).
4(7)
3-23-889
9.Kaebajal ei saa olla õigustatud ootust, et teda ümbritsev keskkond üldse ei muutu. Ühestki õigusnormist ei tulene kaebajale subjektiivset õigust nõuda, et naaberkinnistult ei lähtu mistahes mõjutust. Mõjusid, mis ei ole üleliia koormavad, tuleb kaebajal taluda. Vastasel korral oleks tiheasustusaladel, nagu praegusel juhul, igasugune ehitus- ja arendustegevus sisuliselt välistatud. Selleks, et jaatada püsiva negatiivse ja üleliia koormava mõju esinemist, peaks tegemist olema isiku subjektiivsetele õigustele kaasneva sisulise mõjuga (vt Tallinna Ringkonnakohtu 30.04.2021 otsus nr 3-20-913, p 23).
10.Vastustaja on selgitanud, et kinnistu sissesõidu asukohta ei muudeta. Kuna abihoonesse sissesõit on tagatud olemasolevalt kinnistu sissesõidult ning ka päästemeeskonna juurde- ja sissepääs ehitisele ning hoone evakuatsiooni- ja hädaväljapääs on tagatud läbi olemasoleva juurdepääsutee ja tõstevärava (ehitusprojekti punkt 6.11), ei tekitata seoses sissesõidu asukohaga naaberkinnistu omanikule lisakoormust.
11.Samuti on vastustaja korralduses selgitanud, et kuna planeeritav hoone on maksimaalselt 3,7 m kõrgune, ei varjutata selle ehitamisega naaberkinnistut, arvestades ka naaberkinnistul asuvad hoonest kõrgemaid puid. Sellega tuleb nõustuda. Kaebajal ei saa olla õigustatud ootust, et tema kinnistule langev päikesevalguse hulk üldse ei muutu. Plaanitava hoone kõrgust ja olemasolevaid puid arvestades ei saa kavandatava hoone ehitamine endaga kaasa tuua märkimisväärseid muutusi valgustingimustes.
12.Asja materjalidest nähtuvalt ei tekita püstitatav hoone naaberkinnistule ka tuleohutusest tingitud kitsendusi. Ehitusprojekti seletuskirja punkti 2.1 kohaselt projekteeritakse ehitatav hoone naaberkinnistu õiguste kaitseks nii, et tule levik naaberkinnistule oleks takistatud vähemalt 30 minutit ja hoonete vahelist kuja võib vähendada vahemikus 4-8m.
13.Vastuseks kaebaja väidetele seoses veevarustuse ja kanalisatsiooniühendusega on vastustaja selgitanud, et kuna ehitisele ei ole veevarustust ja kanalisatsiooniühendust ette nähtud, ei sisaldu need ka projektis. Kaebaja kartus vastavate ühenduste ehitamisest projektiväliselt ei ole põhjendatud ega saa olla ehitamise keelamise aluseks. Ehitusluba annab õiguse ehitada ehitist, mis vastab ehitusloa andmise aluseks olevale ehitusprojektile (EhS § 38 lg 1). Vajadusel on haldusorganil võimalik teostada ehitusjärelevalvet ja kaebajal õigus seda taotleda – kui kaebajal tekib ehitise valmimise järgselt kahtlus, et ehitis ei vasta projektlahendusele, on tal võimalik pöörduda vastustaja poole riikliku ehitusjärelevalve algatamiseks EhS § 130 alusel.
14.Ehitusprojektist (dtl 34-56) nähtub, et Vilja AÜ 5 kinnistule projekteeritud abihoone katuselt juhitakse sademeveed nii, et nende immutus pinnasesse toimuks loomuliku filtratsiooni teel kinnistusiseselt. Naaberkinnistule sademee juhtimine ei ole lubatud (vt ka ehitusprojekti punkt 2.2.2). Seega peab kolmas isik sademeveed immutama pinnasesse oma kinnistu piirides. On õige, et vastavalt asjaõigusseaduse § 143 lg-le 1 ei ole kinnisasja omanikul õigust keelata gaasi, suitsu, auru, lõhna, tahma, soojuse, müra, põrutuste ja muude seesuguste teiselt kinnisasjalt tulevate mõjutuste levimist oma kinnisasjale, kui see ei kahjusta oluliselt tema kinnisasja kasutamist ega ole vastuolus keskkonnakaitse nõuetega. Mõjutuste tahtlik suunamine naaberkinnisasjale on aga keelatud.
15.Kaebaja heidab vastustajale ette ka vallas kehtivate õigusaktide (ehitusmääruse) nõuete mittejärgimist, viidates Saue Vallavolikogu 25.05.2006 määrusele nr 7 „Saue 5(7)
3-23-889 valla ehitusmäärus“ (ehitusmäärus nr 7; avaldamismärge KO 2006, 148, 1699) 1, mis jõustus 01.06.2006. Vaidlustatud korralduse andmise hetkel kaebaja viidatud ehitusmäärus nr 7 ei kehtinud. Ehitusmäärust on mitmeid kordi muudetud ning see tunnistati kehtetuks Saue Vallavolikogu poolt 20.12.2012 vastu võetud määruse nr 28 „Saue valla ehitusmäärus“ § 32 lg 3 alusel, mis jõustus 01.01.2013 (ehitusmäärus nr 28; avaldamismärge RT IV, 08.01.2013, 1)2. Saue valla ehitusmäärus nr 28 tunnistati kehtetuks3 Saue Vallavolikogu 26.06.2015 määrusega nr 13 „Planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku rakendamine Saue vallas“ (määrus nr 13; avaldamismärge RT IV, 30.06.2015, 40)4, mis jõustus 01.07.2015. Määrus nr 13 tunnistati kehtetuks Saue Vallavolikogu 27.08.2015 määrusega nr 14 „Planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku rakendamine Saue vallas“ (määrus nr 14; avaldamismärge RT IV, 11.09.2015, 8) 5, mis jõustus 14.09.2015 ning mis tunnistati omakorda kehtetuks Saue Vallavolikogu 25.01.2018 määrusega nr 9 „Planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku rakendamine Saue vallas“ (määrus nr 9; avaldamismärge RT IV, 02.02.2018, 55) 6, mis jõustus 05.02.2018.
16.Korralduse andmise hetkel kehtis määruse nr 9 redaktsioon, mis jõustus 06.12.2022 Saue Vallavolikogu 24.11.2022 määruse nr 31 „Saue Vallavolikogu 25.01.2018 määruse nr 9 „Planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku rakendamine Saue vallas“ muutmine“ alusel7. Ühelgi eelviidatud juhul ei kehtestatud uut ehitusmäärust, vaid viimati 02.07.2015 kehtinud ehitusmäärus nr 28 tunnistati kehtetuks määruse nr 9 jõustumisega 01.07.2015. Seega ei kehtinud käesoleva vaidlusaluse korralduse andmise hetkel ei kehtinud valla territooriumil ühtegi ehitusmäärust, mille nõuetest pidanuks vastustaja ehitusteatise läbivaatamisel ja korralduse andmisel lähtuma.
17.Eelnevat kokku võttes leiab kohus, et vaidlusalune korraldus on õiguspärane. Kaebaja on olnud ehitusteatise menetlusse kaasatud ja ära kuulatud. Haldusaktis nähtuvad kaalutlused, millest vastustaja on lähtunud. Korralduse andmisel ei esine menetlus- ega vormivigu, mis võiksid anda aluse korralduse tühistamiseks. Kaebuse rahuldamise vältimatu eeldusena tuleb kohtul tuvastada kaebaja subjektiivsete õiguste tegelik rikkumine, kuid kaebaja väidete ja asja materjalide põhjal ei ole praegusel juhul äratuntav, et ehitusteatise realiseerimine tooks kaebaja jaoks kaasa ülemäära koormavad negatiivsed mõjud, mille tõttu oleks vastustajal tulnud ehitusteatise menetluses haldusakti andmisel teha keelduv otsus (EhS § 44 p 4). Asjaolu, et kaebaja ei nõustu naaberkinnistule kavandatava ehitisega, ei ole aluseks korralduse tühistamiseks. Seega tuleb kaebus jätta rahuldamata.
18.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmiseks taotlust esitanud ega menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule esitanud. Kolmas isik ei ole kohtule vastanud, seega ei saa tal olla tekkinud väljamõistetavaid menetluskulusid. Tulenevalt eeltoodust jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda (HKMS § 108 lgd 1 ja 8, § 109 lg 1).
Saue Vallavolikogu 25.06.2006 määrus nr 7 „Saue valla ehitusmäärus“, avaldamismärge KO 2006, 148, 1699. Kättesaadav veebilehel https://www.riigiteataja.ee/akt/1049764