Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke
Otsuse tegemise aeg ja koht
16. jaanuar 2017 Tartu
Tsiviilasja number
2-15-119489
Tsiviilasi
OÜ Alexcargo hagi OÜ Orvek SP vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
3308 eurot 13 senti
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 25. mai 2016 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Orvek SP OÜ apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (kostja): OÜ Orvek SP (registrikood: 12568154); esindaja vandeadvokaat Andres Vinkel Vastustaja (hageja): OÜ Alexcargo (registrikood: 12605062); seaduslikud esindajad Olga Kulikovskaja ja Aleksey Zholudov
RESOLUTSIOON
1.Jätta OÜ Orvek SP apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Jätta Viru Maakohtu 25. mai 2016 otsuse resolutsioon muutmata, muutes osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi.
3.Jätta maakohtu menetluskulude jaotus ja rahaline suurus muutmata ning ringkonnakohtus kantud menetluskulud OÜ Orvek SP kanda.
OÜ-le Alexcargo apellatsioonimeneltuses hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.OÜ Alexcargo (hageja) esitas 15. septembril 2015 maksekäsu kiirmenetluse avalduse OÜ Orvek SP (kostja) vastu 3308 euro 13 sendi väljamõistmiseks. Seoses esitatud vastuväitega jätkus asja lahendamine hagimenetluse korras.
10.novembri 2015 hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja suulise lepingu, mille alusel hageja osutas kostjale transporditeenuseid Iisaku vallas. Töö võttis vastu kostja juhatuse liige P. Solokhin, mida kinnitab tema allkiri töölehtedel. Kostja ei tasunud arvet nr 112, mistõttu kontakteerus hageja juhatuse liige A. Zholudov korduvalt P. Solokhiniga telefoni teel ning viimane lubas korduvalt arve tasuda. Seejärel palus P. Solokhin telefoni teel arve nr 112 ümber vormistada firmale OÜ Orvek ning A. Zholudov saatis pettust kahtlustamata teise firma nimega arve P. Solokhinile e-posti teel. Hageja sai hiljem teada, et OÜ Orvek kuulub P. Solokhini emale Olga Solokhinale. Mõlemad äriühingud on registreeritud ühel ja samal aadressil, mõlemal on üks ja sama e-posti aadress ning OÜ Orvek on pankrotis. Hagejal puuduvad igasugused sidemed OÜ-ga Orvek. Hagejal olid lepingulised suhted kostjaga, mida tõendavad väljavõtted arvete tasumise kohta ning kostja juhatuse liikme P. Solokhini allkiri töölehtedel.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Kostjal puuduvad hagejaga mistahes lepingulised suhted seoses Varesmetsa-Imatu tee ja Piiri tee objektiga. Kostja oli sel objektil OÜ Orvek alltöövõtja ning viimasel oli omakorda töövõtuleping Riigimetsa Majandamise Keskusega (RMK). P. Solokhin kirjutas alla hageja enda koostatud ja objektil esitatud saatedokumentidele, kuna ta oli füüsiliselt objektil ning tal oli õigus saabunud materjal üle vaadata ja vastu võtta. Nimetatu ei tähenda õigussuhte tekkimist hageja ja kostja vahel. Asjaolu, et hageja on enda koostatud saatelehtedesse esimesest veost alates märkinud kliendina OÜ Orvek tõendab hageja teadmist, kellega tal lepinguline suhe oli.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus rahuldas 25. mai 2016 otsusega hagi, mõistis kostjalt hageja kasuks välja 3308 eurot 13 senti, jättis poolte menetluskulud kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskuluna 375 eurot. Maakohtu põhjenduste kohaselt peab raha nõudmiseks olema poolte vahel võlasuhe võlaõigusseaduse (VÕS) § 2 lg 1 mõttes, mis õigustaks hagejat nõudma kostjalt kulutuste hüvitamist või tasu maksmist. Pooled on vastandlikel seisukohtadel selles, kas hageja ja kostja
vahel olid lepingulised suhted. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 77 lg 1 ja VÕS § 11 lg 1 järgi võib tehingu teha mis tahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud tehingu kohustuslikku vormi. Asjaolud, millele hageja rajab oma nõude, vastavad oma sisult töövõtulepingu tunnustele, millele ei ole kohustuslikku vorminõuet, mistõttu võivad pooled lepingu sõlmida ka suuliselt. Maakohus nõustus kostjaga, et leping sõlmitakse poolte tahteavalduste vahetamise teel. Tehinguvabadus tähendab ühtlasi seda, et isik võib teha tahteavalduse mis tahes viisil, oluline on, et tema tahe oleks teisele äratuntavalt väljendatud. Maakohus leidis, et kostja seadusliku esindaja P. Solokhini osalemisest tööde tegemise, hinna kokku leppimisel ja objektil töö korraldamisest mõistaks iga mõistlik isik sarnastel asjaoludel, et töö tellija ja seega lepingupool on kostja, mitte keegi kolmas isik. Maakohus möönis, et töölehtedel on kliendina määratud OÜ Orvek, kuid ennatlik oleks sellest järeldada hageja teadmist, kellega tal on lepinguline suhe. Arvestades äriühingute nimede sarnasust on usutav hageja väide, et nad ei teadnud ega saanudki esialgu teada kahe sarnase nimega äriühingu olemasolust. Maakohus ei nõustunud kostja seisukohaga, et arve nr 109 tasumine ei tõenda lepingulist suhet poolte vahel. Kostja väide selle kohta, et arve nr 109 tasumine oli vastutulek OÜ-le Orvek viimase majanduslike raskuste tõttu, on paljasõnaline ja tõendamata. OÜ Orvek ainuosaniku Olga Solokhina kinnitus ei ole arvestades osanike sugulussuhet ja vaidluse asjaolusid kogumis kohtu hinnangul usaldusväärne. Kostja seadusliku esindaja vande all antud seletus, et OÜ Orvek maksis talle arve nr 109 hiljem ära, on tõendamata. Kuna hageja esitas arve kostjale ja viimane selle ka tähtaegselt tasus, tõendab see kohtu hinnangul hageja ja kostja vaheliste lepinguliste suhete olemasolu. Maakohus juhtis tähelepanu OÜ Orvek ja kostja vahelise töövõtulepingu p-dele 2.2 ja 2.4, mis määratlevad lepingu objekti ja töövõtu sisu. Eelmärgitu kattub A. Zholudovi vande all antud väidetega, et tööd koordineeris objektil P. Solokhin. Asjaolu, et kostja seaduslik esindaja ja kostja olid objektil OÜ Orvek töövõtjana, ei tähenda, et kostja töövõtjana ei saanud sõlmida oma lepinguliste kohustuste täitmiseks (all)töövõtulepinguid, sh suuliselt. VÕS § 635 lg-st 1 tulenevalt on töövõtja kohustus saavutada kokkulepitud tulemus (töö tegemine), tellija kohustus maksta selle eest tasu. Töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest (VÕS § 637 lg 3). Kuna kostja on talle osutatud teenuste eest jätnud tasumata, st rikkunud võlasuhtest tulenevat kohustust VÕS § 100 mõttes, on hagejal õigus rakendada kostja vastu õiguskaitsevahendeid. Nõude suuruse osas kostja vastuväiteid esitanud pole. Maakohus leidis, et hageja nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsus ning teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Kostja palus menetluskulud jagada vastavalt tehtavale lahendile. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei eita kostja objektijuhina, et hageja teenust oli objektil vaja, kuid eitab enda lepingupooleks olemist. Maakohtu otsusest ei selgu, kes, kellega ja millal veoteenuse tellimises kokku leppis. Nii siis, kui veoteenuse oleks tellinud kostja, kui ka siis, kui selle oleks tellinud OÜ Orvek, oleks järgnenud faktilised asjaolud olnud samad, mistõttu ei ole õiguspärane neist järeldada, et teenuse tellijaks oli kostja. Töökorralduslike juhiste andmine objektijuhi poolt ega ka üksiku arve tasumine ei tähenda lepingu sõlmimist objektijuhiga.
Maakohus jättis tähelepanuta kostja vastuväite, et kostjal ei saanud äriühinguna olla tahet vedusid tellida, sest kostja objektil viibimise aluseks olnud töövõtulepingu alusel ei olnud see tema kohustus. Kohtu viide, et töövõtuleping ei välista siiski lepingu sõlmimist, on formaalselt õige, kuid tahte tuvastamise kontekstis asjasse mittepuutuv. Samuti pole maakohus kostja tahte tuvastamisel hinnanud kostja esindaja vande all antud seletust, millest nähtub, et kostja ei ole hagejat objektile tellinud ega veoteenuse hindu kokku leppinud. Maakohus eksis tõendamisele kuuluvate asjaolude määratlemisel, kuna poole vande all antud seletus on TsMS § 229 lg 2 alusel iseseisev tõend ega vaja tõendamist. Maakohus jättis arvestamata hageja vande all antud seletustega, kus hageja ei osanud seletada, miks ta märkis saatelehte teise firma nime, ja kostja vande all antud seletustega, et tema ei ole hagejaga teenuse tellimisel suhelnud ning suhtles esmakordselt alles siis, kui hageja oli juba tööle asunud. Juba objektil tööd tegevale hagejale juhiste andmine ei ole samastatav vedude tellimisega. Hageja väide eksimusest jäi tõendamata, mistõttu maakohus ei saanud lähtuda sellest, mis on usutav. Hageja koostatud saatelehes „Orvek“ ja sellele järgnenud hageja koostatud arves „Orvek SP“ märkimine tõendab asjaolu, et hageja teadis, et objektil on erinevad firmad või kui hageja ka ei teadnud, ei tähenda hageja teadmatus lepingu sõlmimist just kostjaga. Arve nr 109 maksmise asjaolusid seletas ja tõendas kostja nii dokumentaalselt kui ka vande all antud seletustega. Ainuüksi asjaolust, et kostja esindaja oli OÜ Orvek juhatajaga sugulussuhetes, ei saa teha järeldust tl 60–61 asuva tõendi ebausaldusväärsusest. Kohus on tuvastanud, et kostja on omaette tegutsev äriühing, kellega isegi hageja on varasemalt Narva objektil kokku puutunud. Maakohus ei arvestanud tõendiga, millest nähtub, et kostja on OÜ Orvek pankrotimenetluses võlausaldaja. Sugulussidemeid arvestades ei oleks kostja ilma jäänud rahast, millest ta jäi ilma OÜ Orvek pankroti tõttu.
5.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta see rahuldamata ning maakohtu otsus muutmata. Vastuse kohaselt sõlmis A. Zholudov suulise lepingu P. Solokhiniga. Temaga räägiti läbi töö tingimused ja hind. A. Zholudov ja P. Solokhin töötasid koos, kohtusid objektil. P. Solokhin võttis töö vastu ja kirjutas dokumentidele alla. Sellest tulenevalt olid olemas lepingulised suhted. Tegelikkusele ei vasta, et A. Zholudov ja P. Solokhin polnud varasemast tuttavad. P. Solokhin oli ka varem hagejalt veoteenuseid tellinud, mida tõendab 18. novembri 2014 arve nr 106 ja tasumine selle eest. Objektile ilmus A. Zholudov kokkuleppel P. Solokhiniga. Töölehel oli kliendina kirjas OÜ Orvek, et täita dokument kiiremini. A. Zholudov ei teadnud, et eksisteerivad kaks sarnase nimega firmat ning eeldas, et töölehte kasutatakse vaid omavahel, mitte kohtule esitamiseks. Arve nr 109 oli esitatud töö eest samal objektil ja selle tasus kostja ära, mis tõendab lepinguliste suhete olemasolu. Kostja soovib vältida võlasuhteid ja kanda võlad pankrotistunud firma OÜ Orvek arvele.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega muutmiseks. Ringkonnakohus jätab kohtuotsuse TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus muudab osaliselt TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel maakohtu otsuse õiguslikke põhjendusi.
7.Hagiavalduse kohaselt transportis hageja kostja tellimusel materjali tee ehitamiseks (tl 15) ajavahemikul 8. detsember 2014 kuni 30. jaanuar 2015. Maakohus on põhjendatult leidnud, et
hageja nõudes esitatud asjaolud vastavad VÕS § 635 järgsele töötasu nõudele. VÕS § 635 lg 1 järgi kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Hagejal tuleb TsMS § 230 lg 1 järgi tõendada lepingulist suhet kostjaga, mille alusel tal oleks kostja vastu tasunõue tehtud töö eest. Hageja väitel oli tööde tellijaks kostja seaduslik esindaja. Põhjendatud ei ole kostja apellatsioonkaebuse seisukoht, mille kohaselt ei selgu maakohtu otsusest veoteenuse osutamises kokkuleppe sõlmimine hageja ja kostja vahel. Maakohus on otsuse põhjendavas osas toonud välja tõendid, millele ta on lepingulise suhte olemasolu kindlakstegemisel tuginenud. Hageja oli osutanud kostjale lepingu alusel samal aastal veoteenust (tl 18), kostja tasus tehtud töö eest ning kostja ei ole selles osas menetluses sisulisi vastuväiteid esitanud. Kostja on hagejale tasunud arve nr 109 eest, mis puudutas vaidlusalust veoteenust. Maakohus on õigesti arvestanud lepinguliste suhete kindlakstegemisel lisaks sellega, et kostja esindaja ütluste järgi andis ta hagejale korraldusi telefoni teel lepingu täitmise kohta („kuhu sõita, millal sõita“, tl 95); kostja esindaja oli objektil isikuks, kes vastutas tehtud tööde eest. Kostja esindaja on kirjutanud alla töölehtedele. Juhul, kui kostja leiab, et ta oli üksnes ehitusel tegutsev objektijuht, millest oli teadlik ka hageja, tuli tal seda tõendada. Ringkonnakohus leiab, et kuigi kostja esindaja poolt alla kirjutatud töölehtedel on kliendina märgitud OÜ Orvek, on põhjendatud maakohtu seisukoht, mille kohaselt tuleb arvestada kahe äriühingu nimede sarnasusega. Kostja ei ole menetluses esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et kostja esindaja oleks tegutsenud ka muu äriühingu esindajana ning et see oleks olnud hagejale teada, pigem vastupidi: kostja esindaja ütluste kohaselt tema tellis autosid, tema oli objektil „peamine inimene“.
8.Kostja esindaja ütluste kohaselt on OÜ Orvek tasunud kostjale arve eest, mille kostja tasus hagejale. Ringkonnakohus leiab, et õige on apellatsioonkaebuse väide, mille kohaselt on maakohus ekslikult asunud seisukohale, et vande all antud ütlusi tuleb tõendada. Eri liiki tõenditel ei ole erinevat tõendiväärtust. Poole vande all antud ütlus vastab TsMS § 229 lg 1 nõuetele (Riigikohtu 8. juuni 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-16, p 15), seega tugineb ka ringkonnakohus menetlusosalise vande all antud seletusele. Samas ei too maakohtu menetlusõiguse rikkumine kaasa ebaõiget kohtulahendit. Ringkonnakohus on seisukohal, et praeguses menetluses ei oma tähtsust see, milline oli kostja ja OÜ Orvek vaheline õigussuhe. Hageja on menetluses tõendanud, et tal oli alus pidada kostjat oma lepingupartneriks. Kostja esitatud töövõtuleping OÜ Orvek ja kostja vahel, samuti RMK ja OÜ Orvek vaheline leping ei tõenda, et kostjal puudus tahe hagejalt teenust tellida. Asjaolu, et OÜ Orvek tasus kostjale hiljem selle summa mis kostja oli hagejale maksnud, ei tõenda hageja ja kostja vahelise õigussuhte puudumist.
9.Asjaolu, et P. Solokhin võis ühtlasi olla ka OÜ Orvek objektijuht, ei välista iseseisvat lepingulist suhet hageja ja kostja vahel. Hageja ja kostja vahel oli varasem lepinguline suhe, kostja tasus esimese arve hagejale praeguse tellimuse eest, kostja esindaja andis hagejale korraldusi lepingu täitmisega seoses. Apellatsioonkaebuse väide, mille kohaselt ei ole kostja hagejat objektile tellinud, on kostja esindaja ütlustega vastuolus, kostja esindaja väitel andis ta hagejale korraldusi lepingu täitmisega seonduvalt. Vastuoluline on ka apellatsioonkaebuse seisukoht, mille kohaselt ilmus hageja objektile kolmandate isikute vahendusel, kuid hakkas järgima kostja korraldusi. Kostja ei esitanud ühtegi sisulist vastuväidet sellele, et hagejale ei selgitatud, et OÜ Orvek seaduslik esindaja O. Solokhina ei olnud seotud kostjaga. Apellatsioonkaebuses toodud viited OÜ Orvek pankrotimenetlusele ei ole asjassepuutuvad.
10.TsMS § 651 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja ei ole menetluses esitanud vastuväiteid nõude suuruse suhtes. Kostja esindaja ütluste kohaselt oli ta objektil peamine inimene, kes vastutas selle eest, et „protsess läheks“.
11.Kuna ringkonnakohus ei tühista maakohtu otsust, puudub vajadus muuta menetluskulude jaotust maakohtu menetluses. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu poolt määratud menetluskulude rahaline suurus on põhjendatud ning maakohus ei ole diskretsioonipiire ületanud. Seoses kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. TsMS § 175 lg-te 1 ja 2 kohaselt hüvitatakse kohtumenetluses üksnes lepingulise esindaja kulusid ning menetlusosalist esindava töötajaga seotud kuludest hüvitatakse üksnes sõidukulud. Hagejat esindas apellatsiooniastmes seaduslik esindaja juhatuse liige O. Kulikovskaja. Ringkonnakohus lahendas apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses. Hageja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks menetluskulude nimekirja esitanud. Seega ei ole hagejal hüvitamisele kuuluvaid kulusid apellatsiooniastmes tekkinud.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Kai Kullerkupp
Kersti Kerstna-Vaks
Triin Uusen-Nacke
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.