Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlusosalised ja nende esindajad
Harju Maakohus Kaisa Margus 21.03.2025, Tallinn 2-25-2428 O. S. maksejõuetusavaldus Võlgnik: O. S. (isikukood XXX), lepinguline esindaja Olga Väina-Kesler Usaldusisik: Svetlana Pilden (e-post XXX)
Menetlustoiming
Pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise menetluse algatamine, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Kuulutada välja O. S. (isikukood XXX) pankrot 21. märtsil 2025 kell 11:45.
2.Nimetada O. S.-i pankrotihalduriks Svetlana Pilden.
3.Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 08.04.2025 kell 10:15. Koosolek toimub Harju Maakohtus (Lubja 4, kohtusaal 3002).
4.Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende tekkimise alusest ja nõude tähtpäevast. Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse viimases järgus.
5.Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihaldurile.
11.Määrata usaldusisiku Svetlana Pildeni tasuks 1586 eurot (käibemaksuga) ja hüvitamisele kuuluvateks kulutusteks 80 eurot (käibemaksuta), s.o kokku 1666 eurot, mis mõista välja võlgnikult O. S. usaldusisiku Svetlana Pildeni kasuks.
12.Hüvitada usaldusisik Svetlana Pildenile kindlaksmääratud usaldusisiku tasu ja kulutused kokku summas 885,20 eurot riigi vahenditest ja kanda hüvitatav summa
Business Law Firm OÜ arvelduskontole xxxx. Edasikaebamise kord Võlgnik võib esitada pankrotimääruse peale määruskaebuse. Määruskaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Menetluskulude kohta tehtud määruse peale, sh usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale, võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest. Määruskaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu.
ASJAOLUD
1.O. S. (võlgnik) esitas 13.02.2025 kohtule maksejõuetusavalduse pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik soovis avalduse läbivaatamist kirjalikus menetluses.
2.Kohus võttis 18.02.2025 määrusega avalduse menetlusse ja nimetas usaldusisikuks Svetlana Pildeni.
3.Usaldusisik esitas 11.03.2025 kohtule aruande koos võlgniku vara- ja võlanimekirjaga, mille kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Võlgniku nimele on registreeritud neli sõidukit, kuid võlgniku selgituste kohaselt on kaks neid tegelikult ammu võõrandatud (kanded jäid tegemata) ning kaks on kasutuskõlbmatud. Usaldusisiku hinnangul ei oma need sõidukid seetõttu arvestatavat väärtust. Võlgnikul on II pensionisamba osakud väärtusega 12 421,41 eurot. Võlgniku igakuine sissetulek on töötasu 900 eurot. Igakuised jooksvad kulud on võlgnikul summas 715 eurot. Teadaolevad kohustused moodustavad kokku 16 411,31 eurot, millest 9568,64 eurot on sissenõutavaks muutunud ja täitemenetluses. Usaldusisik leidis, et võlgniku suhtes tuleks jätta kohustustest vabastamise menetlus algatamata. Usaldusisik põhjendas oma seisukohta sellega, et usaldusisik ei pidanud tõendatuks / usutavaks võlgniku selgitust, et võlgnik langes petturite ohvriks ning nagu oleks laenude võtmine toimunud võlgniku nõusolekuta.
4.18.03.2025 esitatud seisukohas palus võlgnik siiski algatada võlgniku suhtes ka kohustustest vabastamise menetlus. Võlgnik kinnitas veelkord, et võlgnik langes petturite ohvriks, ning märkis, et võlgnik tegeleb sellega seoses tõendite kogumisega.
5.Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulutamiseks kuulub rahuldamisele.
6.Füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses (PankrS) sätestatud korras, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses (FIMS) ei ole sätestatud teisiti (FIMS § 43). 2
7.Kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu (PankrS § 31 lg 1). Võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine (PankrS § 1 lg 2).
8.Kohus leiab, et kogutud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on maksejõuetu ning et maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Usaldusisiku aruandest nähtub, et võlgnikul realiseeritav vara sisuliselt puudub. Võlgnikul on küll II pensionisammas, kuid seadus ei luba sellele sissenõuet pöörata (IFS § 64 lg 13). Teadaolevaid kohustusi on võlgnikul vähemalt 16 411,31 euro ulatuses, millest 9568,64 eurot on juba sissenõutavaks muutunud ja on täitemenetluses (vt ülal, p 3). Ka võlgniku igakuine sissetulek ei ole piisav, et võetud kohustusi täita.
9.Kuna võlgnik on püsivalt maksejõuetu, kuulutab kohus välja võlgniku pankroti. Usaldusisik Svetlana Pilden andis nõusoleku enda nimetamiseks võlgniku pankrotihalduriks. Kohus nimetab pankrotihalduriks Svetlana Pildeni (PankrS § 31 lg 6).
10.Kohus määrab kohtumääruse resolutsioonis võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha (PankrS § 31 lg 6 esimene lause). Kohustustest vabastamise menetluse algatamine
11.Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetusavaldus kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks kuulub rahuldamisele.
12.FIMS § 44 lg 1 kohaselt võib kohus füüsilisest isikust võlgniku vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata. FIMS § 45 lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise võlgniku pankroti väljakuulutamisel. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega.
13.Võlgnik taotleb enda suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Alused, mille esinemisel võib kohus jätta kohustustest vabastamise menetluse algatamata, on sätestatud FIMS § 45 lõikes 3. Kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmine FIMS § 45 lg 3 alusel on kohtu diskretsiooniotsus. Kohus, võttes arvesse ka usaldusisiku seisukohta (vt ülal, p 3), leiab, et praegusel juhul ei esine alust jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetlus algatamata. See, et usaldusisik ei pea (seni kogutud info põhjal) usutavaks võlgniku selgitusi selle kohta, millistel asjaoludel võlgnik laenud võttis, ei ole piisav, et jätta kohustustest vabastamise menetlus algatamata. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, mille põhjal saaks kohus kindlalt seonduvaid asjaolusid tuvastada. Need asjaolud saab pankrotihaldur vajadusel välja selgitada pankrotimenetluse käigus. Kohus algatab seetõttu võlgniku kohustustest vabastamise menetluse.
14.Kohtu nimetatud pankrotihaldur täidab kuni pankrotimenetluse lõpuni ka usaldusisiku ülesandeid, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises (FIMS § 46 lg 1).
15.Usaldusisik peab esitama kohtule igal aastal võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta aruande (FIMS § 46 lg 3). Kohus määrab esimese aruande esitamise tähtpäeva pankrotimenetluse lõppemisel.
16.Kohus otsustab võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest (FIMS § 49 lg 1). 3
17.Kohus teeb käesoleva määruse teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded (FIMS § 18 lg 4, PankrS § 33 lg 1).
Menetluskulud
18.Kuna kohus rahuldab pankrotiavalduse, tuleb pankrotimenetluse kulud, sh usaldusisiku tasu tasuda pankrotivarast (FIMS § 8 lg 1, PankrS § 150 lg 1 p 2, lg 2). Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara (PankrS § 35 lg 1 p 1).
19.Usaldusisik esitas taotluse tasu määramiseks (FIMS § 54 lg 4 esimene lause). Usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata (FIMS § 54 lg 1). Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt (FIMS § 54 lg 2 esimene lause).
20.Kohus arvestab tasu suuruse määramisel ülesannete mahtu ja keerukust ning usaldusisiku kutseoskusi (FIMS § 54 lg 4). Kohus kontrollib ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse (PankrS § 23 lg 1). Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg ning tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud (PankrS § 23 lg 2). Hüvitatava tunnitasu ülemmäär on 177,2 eurot (PankrS § 23 lg 3).
21.Usaldusisik esitas kohtule tasu ja tööaja arvestuse (FIMS § 54 lg 4, PankrS § 23 lg 2), mille kohaselt tal kulus oma ülesannete täitmiseks 10 tundi. Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku ülesannete mahtu ja keerukust, usaldusisiku kutseoskusi, on nimetatud ajakulu põhjendatud. Tööaja arvestus sisaldab põhjendatud ning vajalikke toiminguid. Usaldusisiku tunnitasu 130 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse ning ei ole ebamõistlikult suur. Usaldusisikule tuleb seega määrata tasuks 1300 eurot, koos käibemaksuga 1586 eurot (PankrS § 23 lg 3 teine lause, PankrS § 65 lg 11).
22.Usaldusisik palub hüvitada ka tõlkekulud summas 80 eurot (käibemaksuta). Usaldusisik selgitas, et kuna võlgnik ei esitanud Revolut arvelduskontoväljavõtet, tegi usaldusisik Revolut Bank UAB-le päringu, milleks oli vaja 18.02.2025 kohtumääruse vandetõlget. Usaldusisik esitas kohtule ka kulu kandmist tõendavad dokumendid (vt dtl 278-280). Kohus peab usaldusisiku taotlust sellise kulutuse hüvitamiseks põhjendatuks. Usaldusisiku selgitustest nähtuvalt oli tegemist usaldusisiku töö tegemiseks vajaliku kuluga ning tegemist ei ole ka n-ö üldise kuluga, mida PankrS § 23 lg 2 teise lause kohaselt peaks katma usaldusisiku tasu. Kohus määrab seega, et usaldusisikule tuleb hüvitada ka kulutused summas 80 eurot (usaldusisik taotleb kulutuste hüvitamist käibemaksuta).
23.Usaldusisiku tasu (käibemaksuga) ja kulutused (käibemaksuta) kokku moodustavad seega 1666 eurot (=1586 + 80). Vastavalt usaldusisiku taotlusele määrab kohus tasu maksmise ja kulutuste hüvitise büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb (FIMS § 54 lg 9).
24.FIMS § 54 lg 2 teise lause ja PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus mõista usaldusisiku tasu ja vajalikud kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest, kui esineb alus menetluse raugemiseks (PankrS § 29 lg 1, lg 2) ning võlgniku varast ei jätku usaldusisiku tasu ja kulutuste hüvitamiseks. Usaldusisiku aruandest nähtub, et võlgniku 4
pankrotivaras ei ole piisavalt vahendeid usaldusisiku tasu ja kulutuste hüvitamiseks. Kohus peab seetõttu põhjendatuks määrata usaldusisiku tasu ja kulutuste hüvitamine riigi vahenditest.
25.Riigi vahenditest ei hüvitata usaldusisiku tasu ja kulutusi suuremas summas kui 886 eurot, sh seaduses ettenähtud maksud, v.a käibemaks (PankrS § 23 lg 4 viimane lause). Riigi vahenditest hüvitatava usaldusisiku tasu ja kulutuste määramisel peab kohus lähtuma ka Justiitsministri kehtestatud määrusest „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ (PankrS § 23 lg 5 1). Määruse kohaselt saab usaldusisikule riigi vahenditest hüvitada tasu 33 eurot poole tunni kohta (määruse § 1 lg 1, § 2 lg 1) ning kulutuste hüvitamise taotlemisel tuleb kulutusi põhjendada ja esitada nende kandmist tõendavad dokumendid (määruse § 3).
26.Eelnevat arvesse võttes tuleb riigi vahenditest hüvitada usaldusisikule tasu 10 tunni eest summas 660 eurot (alustatud pooltunde 20 × 33), s.o koos käibemaksuga 805,20 eurot. Usaldusisik on põhjendanud kulutusi summas 80 eurot ning esitanud ka nende kandmist kinnitavad dokumendid (vt ülal, p 22). Riigi vahenditest tuleb seega hüvitada usaldusisikule ka kulutused summas 80 eurot. Kokku tuleb riigi vahenditest järelikult hüvitada usaldusisikule 885,2 eurot (=805,2 + 80).
27.Vastavalt PankrS § 23 lõikele 4 mõistab kohus usaldusisiku tasu ja kulutuste hüvitise välja võlgnikult, kuid määrab, et see hüvitatakse osaliselt, s.o 885,2 euro ulatuses, usaldusisikule riigi vahenditest.
KOHTU SELGITUSED VÕLGNIKULE
28.Kohus on kuulutanud välja võlgniku pankroti. Pankroti väljakuulutamise tagajärjed on sätestatud PankrS §-s 35. Pankroti väljakuulutamisel muutub võlgniku vara muu hulgas pankrotivaraks ning selle valitsemise õigus (sh tehingute tegemise õigus) läheb üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (PankrS § 36 lg 1 ). Kas ja millist konkreetset võlgnikule kuuluvat vara võib võlgnik ise valitseda, tuleb arutada pankrotihalduriga.
29.Kohus on algatanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Menetluse algatamine ei tähenda automaatselt, et kohus menetluse lõpus ka võlgniku kohustustest vabastab. Kohustustest vabastamise menetlus eeldab võlgniku aktiivset osavõttu menetlusest ning võlgniku pingutust rahuldada võlausaldajate nõudeid nii suures ulatuses, kui see on võlgniku jaoks mõistlikult võimalik. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel kohustatud (FIMS § 47 lg 1-2): tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest; mitte varjama saadud tulusid ning vara; andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.
30.Pärast pankrotimenetluse lõppemist ja kohustustest vabastamise menetluse jätkumist loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Usaldusisik peab võlgnikule üle andma sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata, ja täiendava 25 protsenti, mis arvutatakse sissetuleku osalt, millele saab sissenõuet pöörata. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma (FIMS § 47 lg 3-7).
5
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaisa Margus
6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.