Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Pankadest saadud informatsiooni kohaselt oli võlgnikul krediidiasutustes alljärgnevad arvelduskontokontod: - SEB Pank konto nr EEXXXXXXXX - 0 eur - AS Swedbank konto nr EEXXXXXXXX - 33,70 eur Kokku rahalised vahendid krediidiasutustes summas 33,70 eurot. Teistes pankades võlgnik kontosid ei oma. Kinnistusraamatu andmeil võlgnikul kinnistud puuduvad ning Maanteeameti liiklusregistri andmeil võlgniku ega tema abikaasa nimele sõidukeid registreeritud ei ole. Võlgnik on ajutisele haldurile teadaolevalt liitunud kogumispensioniga. Maksete kinnipidamise algus on 01.01.2004 Kogumispensioniseaduse § 5 lg 2 teise lause ja investeerimisfondide seaduse § 109 lg 9 alusel puudub pankrotihalduril võimalus kogumispensioni osakute realiseerimiseks. Seega ei saa võlgnikule kuuluvaid pensionifondi osakuid lugeda pankrotivara hulka ning nende arvelt võlausaldajate nõudeid rahuldada. Pankrotivalduse esitamise seisuga oli võlgniku ainsaks sissetulekuks töötasu. Täitemenetluse seadustiku § 132 lg1 ja 2 kohaselt sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust s.o 430 eurot kuus. Kokkuvõtteks võib hinnata võlgniku vara suuruseks pangakontol olevaid rahalisi vahendeid summas 33,70 eurot. Tuginedes avalikele vararegistritele, võlgniku ja kolmandate isikute poolt edastatud ning ajutise halduri poolt kogutud informatsioonile, on ajutine haldur tuvastanud, et võlgniku teadaolevad kohustused ületavad tema vara kordades, võlgnikul muu realiseeritav vara puudub, mistõttu on ajutine haldur arvamusel, et võlgnik on maksejõuetu ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Maksejõuetuse tekke põhjuseks peab ajutine haldur esialgselt asjaolu, et võlgnik ei suutnud tasuda võetud eluasemelaenu igakuised makseid ning tema igakuine sissetulek ei võimaldanud tasuda laenulepingust tulenevaid kohustusi. Kohustuste täitmise katteks võeti uus laen AS-lt XXXX, millega sisuliselt suurendati võlakohustusi. Üldjoontes võib nõustuda võlgniku pankrotiavalduse lisas väljatoodud maksejõuetuse põhjustega. Ajutine haldur on arvamusel, et maksejõuetuse tekke põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega tegu ega raske juhtimisviga, maksejõuetuse tekke põhjuseks on muu asjaolu Pankrotiseaduse tähenduses. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Võlgnikul puudub vara, mille arvelt pankrotimenetlust läbi viia. Võlgniku poolt on koos pankrotiavalduse esitamisega esitatud ka võlgniku kohustustest vabastamise avaldus. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada võlgniku pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Kalev Mägi. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Halduri hinnangul on võimalik kindlalt väita, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot, kuivõrd võlgnik on maksejõuetu ja on esitanud kohtule taotluse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Ajutise halduri aruandest nähtuvalt on võlgniku kohustuste suuruseks vähemalt 105 000 eurot. Arvestatavat vara, mille arvelt saaks rahuldada võlausaldajate nõudeid ja katta menetluskulusid, võlgnikul ei ole.

PankrS § 86 lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, võlgnikku tuleb kohustada kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad PankrS § 109 kohaselt olla tagasivõitmise hagid. Ajutine haldur ei ole võlgniku kohta kogutud andmete põhjal tuvastanud selgeid tagasivõitmise võimalusi. Ajutine pankrotihaldur palub kinnitada ajutise halduri tasuks töötasuks 360 eurot, millele lisandub käibemaks ja kulutuste katteks 35 eurot, kokku koos käibemaksuga 467 eurot. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama § lg 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot (PankrS § 23 lg 3). PankrS § 23 lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Kohus leiab, et arvestades eeltoodut ning ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud kinnitada ajutise pankrotihalduri tasuks 360 eurot, millele lisandub käibemaks ja kulutuste katteks 35 eurot, kokku koos käibemaksuga 467 eurot. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. Kuna võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, määrab kohus hüvitada ajutise halduri tasu summas 389,17 eurot, millele lisandub käibemaks 77,83 eurot, kokku 467 eurot riigi vahenditest. PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.