Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus

Harju Maakohtu 16.01.2017 määrusega kuulutati välja T K pankrot. 28.06.2017 määrusega lõpetati võlgniku T K pankrotimenetlus ning algatati tema kohustustest vabastamise menetlus. Usaldusisiku kohustusi määrati täitma A N . Võlgniku T K pankrotimenetluses jäi rahuldamata võlausaldaja V AS nõue summas 21 534 eurot ja võlausaldaja AS S nõue summas 85 318,18 eurot. Käesolevaks hetkeks on võlgniku T K kohustustest vabastamise menetlus kestnud viis aastat, mistõttu tuleb kohtul otsustada võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg-le 1. 16.08.2022 esitas usaldusisik kohtule viimase usaldusisiku aruande. Aruande kohaselt halveneb võlgniku tervis iga aasta. Alates 11.03.2021 on talle määratud vanaduspension. Terviseprobleemide tõttu ei ole võimalik töötamist jätkata. Viimasel aruande aastal kogus võlgnik eraldi arvele 156,01 eurot, millest on tehtud 16.08.2022 võlausaldajatele väljamaksed. Võlgniku vanaduse ja tervise tõttu ei ole ta füüsiliselt võimeline tööle asuma. Alates 2022. aasta maikuust puudub võlgnikul alaline elukoht ja ta ööbib trepikodades, tuulevarju kohtades, keldrites, varjupaikades ja mõnikord võimalusel ka tuttavate juures. Võlgnik on menetluse ajal oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud ja usaldusisikul pretensioone ei ole. Usaldusisik toetab võlgniku kohustustest vabastamist. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise ja kohustustest vabastamise osas esitasid oma seisukoha järgmised võlausaldajad: •

Võlausaldaja AS S leiab, et võlgniku vabastamine tema poolt täitmata kohustustest ei ole põhjendatud. Menetluse kestel on võlast tasutud väga väike osa. Võla jääk on 84 422,19 eurot. Võlgnik töötas menetluse ajal koristajana keskmise töötasuga ligikaudu 300 eurot. Ta ei ole esile toonud, et ta oleks tasuvamat tööd otsinud. Lisaks sai ta 2021. aastal suurema väljamakse Pensionikeskusest summas 2691,21 eurot. Võlgnik on süüliselt rikkunud seadusest tulenevad kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlausaldaja ei soovi olla kohtu poolt ära kuulatud.

01.09.2022 toimus Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas võlgniku T K ärakuulamine kohustustest vabastamise menetluses. Ärakuulamisele ilmusid võlgnik ja usaldusisik A N . Võlausaldajad ärakuulamisel osaleda ei soovinud. Võlgnik avaldas ärakuulamisel, et elab Tallinnas, kuid alates maikuust ei ole tal alalist elukohta. Alates 2021. aasta märtsist on võlgnik vanaduspensionär ja tema igakuine sissetulek on 448 eurot. Enne seda töötas ta restoranis nõudepesija ja koristajana. Tervise tõttu paremat töökohta ei leidnud. Võlgnikul on liigeste haigus. Võlgnik palub kohustustest vabastamise menetlus lõpetada ja ta kohustustest vabastada. Usaldusisik selgitas, et võlgnik on menetluse kestel tasunud võlausaldajale AS S 1022 eurot ja võlausaldajale V 258 eurot. Panga kohustus on solidaarselt koos endise abikaasaga. 01.09.2022 andis võlgnik kohtule PankrS § 175 lg 4 alusel võlgniku vande. Kohus andis 01.09.2022 ärakuulamisel võlgnikule tähtaja hiljemalt 28.09.2022 oma tervisliku seisukorra kohta tõendite esitamiseks. Usaldusisik esitas 23.09.2022 kohtule tõendid võlgniku tervisliku seisundi kohta. Kohtumääruse põhjendused Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 68 lg 2 sätestab, et enne FiMSi jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade

ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid 2022. aasta 30. juunini. Kuivõrd käesolevas tsiviilasjas esitati pankroti- ja kohustustest vabastamise avaldus enne FiMSi jõustumist, s.o enne 01.07.2022, siis kohaldab kohus asja menetlemisel kuni 30.06.2022 kehtinud pankrotiseaduse (PankrS) redaktsiooni. PankrS § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Käesolevaks ajaks on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest möödunud viis aastat, mistõttu otsustab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise. Tulenevalt PankrS § 175 lg-st 3 kuulab kohus enne kohustustest vabastamise otsustamist ära usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Võlgnik peab vande alla andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast (PankrS § 175 lg 4). Kohus kuulas 01.09.2022 ära võlgniku ja usaldusisiku, võlausaldajad ärakuulamisel osaleda ei soovinud. 01.09.2022 andis võlgnik kohtule PankrS § 175 lg 4 alusel võlgniku vande. PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise aluseid tuvastanud ei ole. Võlausaldaja AS S vaidleb võlgniku kohustustest vabastamisele vastu. V AS kohtule oma seisukohta ei esitanud. Kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise otsustamisel hindab kohus, lisaks võlausaldajatele tasutud summadele, võlgniku käitumist kohustustest vabastamise menetluse jooksul ja tema suhtumist oma kohustuste täitmisesse. Võlgnik on menetluse kestel teinud võlausaldajatele väljamakseid kokku 1280 eurot. Võlausaldaja AS S heidab võlgnikule ette väikeste väljamaksete tegemist. Kohus võlausaldaja etteheitega ei nõustu. Kohus selgitab, et võlgnik on veenvalt esile toonud ja põhistanud, et tal esinevad järjepidevalt tõsised probleemid tervisega, mis on takistanud tasuvama töö leidmist või töötamist (tlk 155-162). Ühtlasi on võlgnik alates 2021. aasta märtsikuust vanaduspensionär. Pensioni suurus on viimase aruande kohaselt 415,25 eurot kuni 448,51 eurot kuus. Ka enne pensionile jäämist olid võlgniku sissetulek väike – ligikaudu 300 eurot kuus. Juhindudes täitemenetluse seadustiku (TMS) § 131 oleks võlgnik võinud jätta võlausaldajatele väljamaksed üldse tegemata, kuid vaatamata väiksele sissetuleku suutis ta iga aasta võlausaldajatele väljamakseid teha. Tähelepanuta ei saa jätta ka asjaolu, et võlgnik pani võlausaldajatele väljamaksete tegemiseks raha kõrvale olukorras, kus tal endal puudub alaline elukoht. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlausaldaja AS S etteheited on asjakohatud ja võlgnik ei ole süüliselt talle ettenähtud kohustusi rikkunud. Kohtu hinnangul ei saakski võlgnikult tema majanduslikust ega tervislikust seisundist tulenevalt PankrS § 173 sätestatud kohustuste paremini täitmist eeldada. Võlgnik on käitunud heatahtlikult kogu menetluse kestel ja andnud endast parima. Lähtudes eelnevast on kohus seisukohal, et võlgniku T K pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine on põhjendatud ning, võimaldamaks võlgnikule uut majanduslikku algust, tuleb T K tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-60-13 asunud seisukohale, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske ning võlgniku T K majanduslik seisukord seda kohtu hinnangul kahtlemata on.

Kohus selgitab, et kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud (PankrS § 176 lg 1). PankrS § 177 lg 1 järgi võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlausaldaja võib PankrS § 177 lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist. Kohus jätab TsMS § 172 lg 7 teise lause alusel kohustustest vabastamise menetluse kulud võlgniku kanda. Kuivõrd võlausaldajad ei ole kohtule oma menetluskulude nimekirju esitanud ning menetluskulude tekkimine ei nähtu toimiku materjalidest, määrab kohus kindlaks, et võlausaldajatel puuduvad hüvitamisele kuuluvad menetluskulud. Tulenevalt PankrS § 175 lg-st 7 avaldab kohus teate T K (pankrotis) kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

/allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.