lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-23-2507/8

Rahvastik › PPA taotlus isiku kinnipidamiskeskuses kinni pidamiseks

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 08.11.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-23-2507/8
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Rahvastik › PPA taotlus isiku kinnipidamiskeskuses kinni pidamiseks
Menetlusliik
Erimenetlus
Kuulutamise aeg
08.11.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1796
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadri Sullin

Määruse tegemise aeg ja koht

8. november 2023. a, Tallinn

Haldusasja number

3-23-2507

Haldusasi

Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks

Menetlusosalised

Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Triin Tähtla Puudutatud isik – X, riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov

Asja läbivaatamine

Kinnisel kohtuistungil 08.11.2023, Tallinnas

RESOLUTSIOON

Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus ning anda luba X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 08.01.2024 (k.a).

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 07.11.2023 Tallinna Halduskohtule taotluse X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks. Taotluse põhjendused: - Isik saabus Eestisse C-liiki viisaga 25.03.2022. Isik liikus edasi Rootsi, kus ta esitas varjupaigataotluse. Isik saadeti tagasi Eestisse. - PPA lükkas 13.12.2022 otsusega isiku rahvusvahelise kaitse taotluse tagasi ja tegi talle lahkumisettekirjutuse. Tallinna Halduskohus jättis 21.04.2023 otsusega kaebuse rahuldamata, kohaldades esialgset õiguskaitset lahkumisettekirjutuse osas. Apellatsioonkaebus on Tallinna Ringkonnakohtu menetluses. - Majutuskeskus teavitas 04.06.2023, et isik ei ilmunud loendusele. Isik lahkus Eestist ilma reisidokumendita, mis on PPAs hoiul. Leedu teavitas Eestit 14.07.2023, et isiku on esitanud seal rahvusvahelise kaitse taotluse. Enne isiku üleandmist lahkus isik Leedust. - Norra taotles 08.09.2023 isiku tagasivõtmist, kuna isik esitas Norras rahvusvahelise kaitse taotluse. Isik saadeti 21.09.2023 Eestisse, kus ta esitas samal päeval rahvusvahelise kaitse taotluse. - Isik selgitas vestluses, et lahkus Eestist, kuna pidi pärast PPA otsust lahkuma kodutute varjupaika. Leedust lahkus ta, kuna sai teada, et Leedu saadab ta Eestisse. Leedust lahkus ta läbi Tšehhi ja Rootsi Norrasse. Ta ei teavitanud Eestit lahkumisest, kuna teadis, et see ei ole lubatud. - Isiku kinnipidamine on vajalik, sest PPA käsitleb isiku 21.09.2023 taotlust vastavalt ringkonnakohtu suunistele asjas nr 3-23-2102 korduvana. Isikuga ei ole läbi viidud vestlust, et ta saaks anda täiendavaid selgitusi. 1(4)

Sarnased lahendid

Rahvastik
  • 06.07.20263-26-1127/20Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 02.07.20263-25-2126/93Riigikohtu halduskolleegium
  • 02.07.20263-26-1026/46Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-24-3298/24Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-24-3396/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1162/8Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

- Isiku osas esineb põgenemisoht, kuna tema käitumisest ja hoiakutest nähtub, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Isik on varjupaigasüsteemi kuritarvitaja, keda on korduvalt saadetud tagasi Venemaale. 18.04.2022 isik teatas ka kohtuistungil haldusasjas nr 3-23-60, et ta tuleb koheselt Vene Föderatsiooni tagasisaatmise järel tagasi Euroopa Liitu, isegi kui peaks illegaalselt piiri ületama, mis pole temale probleem, kuna ta on seda korduvalt teinud. - Lisaks esineb põgenemisoht seetõttu, et ta on ilma loata lahkunud Eestist Leetu, samuti varjates end teistes riikides. - Leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine ei ole põgenemisohu tõttu võimalik. Isiku varasem käitumine näitab, et ta on valmis põgenema ja lahkuma ükskõik millisesse riiki. Kinnipidamine tagab, et isik oleks rahvusvahelise kaitse menetluses kättesaadav.

2.Kohus tunnistas istungi puudutatud isiku kaitseks samal istungil kinniseks. Isik avaldas istungil, et uue rahvusvahelise kaitse taotluse asjaoluks on mh, et ta võttis ühendust ühes kindlas küsimuses Ukraina saatkonnaga. Ta ei põgeneks majutuskeskusest ka ilma elektroonilise valveta. Ta ei saanud majutuskeskuses sotsiaaltoetuseid. Kui tal oleks õigus töötada, ei oleks ta lahkunud. Majutuskeskuses oli ebaterve õhkkond. Tema tervislik seisund on halvenenud ning ta ei ole füüsiliselt võimeline põgenema. Isiku esindaja esitas isiku selgitustele lisaks, et isiku suhtes võiks olla võimalik kohaldada elektroonilist valvet. PPA soovitud alust – taotluse lahendamiseks tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamine – ei ole käesoleval juhul võimalik kohaldada. Arvestades advokaadi kaasamiseks jäänud nappi aega, küsis kohus, kas puudutatud isiku seisukohana soovitakse esitada ka seda, mis esitati riigi õigusabi osutava advokaadi poolt ka haldusasjas nr 3-23-2102 määruskaebuses ringkonnakohtule (vaidluse all oli puudutatud isiku kinnipidamine VSS alusel). Advokaat nõustus. Kohus võtab järgnevaga määruskaebuses (HA 3-23-2102 dtl 246250) toodu käesolevas asjas olulises osas kokku: - Põgenemisohtu tuleb hinnata konkreetsest isikust lähtuvalt. Puudutatud isik oli nõus tegema koostööd. Ta elule ja tervisele tekkis teiste majutuskeskuses viibijate tõttu oht. - Põhjendamatult on arvestatud varasemaid lahkumisi, teadmata ja analüüsimata põhjuseid. Isik on mõista andnud, et ei soovi põgeneda ega menetlusest kõrvale hoiduda.

KOHTU PÕHJENDUSED

3.Tallinna Ringkonnakohus selgitas 07.11.2023 määruses nr 3-23-2102 järgmist: - Puudutatud isik esitas 21.09.2023 PPA-le uue rahvusvahelise kaitse taotluse. VRKS § 24 ei välista korduva rahvusvahelise taotluse esitamist ajal, kui varasema taotluse osas on pooleli kohtumenetlus. /.../ Praegu on isiku korduv taotlus jäetud menetlemata ja tema taotluse osas puudub seni otsus kas uuendada tema rahvusvahelise kaitse menetlus või jätta taotlus läbi vaatamata (p 13). - Rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamisel ning kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa taotlemisel tuleb tugineda VRKS §-dele 361 ja 362 (p 14). Eeltoodust tuleneb, et puudutatud isiku kinnipidamise taotlust on võimalik lahendada üksnes VRKS normide alusel.
4.Kui rahvusvahelise kaitse taotlejat on vaja samas seaduses nimetatud alustel ja põhimõtete järgi kinni pidada kauem kui 48 tundi, taotleb Politsei- ja Piirivalveamet halduskohtult loa rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks (VRKS § 362 lg 2). Rahvusvahelise kaitse taotlejat võib kinni pidada, kui samas seaduses sätestatud 2(4)

järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid (VRKS § 361 lg 1). Rahvusvahelise kaitse taotlejat võib vältimatu vajaduse korral kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht (VRKS § 361 lg 2 p 4). Põgenemisohuks on VSS § 68 kohaselt: - välismaalane on Politsei- ja Piirivalveametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita (p 6); - välismaalane on loata lahkunud määratud elukohast või teisest Schengeni konventsiooni või Euroopa Liidu liikmesriigist (p 9).

5.Kohus leiab, et asjas esineb vajadus selgitada välja rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavaid asjaolusid. Nagu ringkonnakohus suunas, ei olnud õige jätta isiku 21.09.2023 taotlus menetlemata ning PPA-l tuleb otsustada menetluse uuendamine või jätta taotlus läbi vaatamata (VRKS § 24). Sealjuures ei välista haldusmenetlust ka pooleli olev kohtumenetlus. Kohtule ei nähtu, et PPA tohiks siiski jätta uuesti isiku taotluse tähelepanuta või menetlemata. Isik tõi ise istungil välja uue asjaoluna Ukraina ametivõimude poole pöördumise. Varasemast haldusmenetlusest nähtub isiku seisukoht, et vajab rahvusvahelist kaitset, kuna avastas, et tema pangakonto on blokeeritud (dtl 28 ja 70). Nimetatud asjaolud vajavad uurimist ja isiku enda kaasabi vähemalt osas, et selgitada välja, kas menetlus tuleb uuendada või taotlus jätta läbi vaatamata. Vajadus uurida uusi asjaolusid tuleneb otseselt faktist, et isik esitas uue taotluse, mitte PPA tegevusest.
6.Puudutatud isiku põgenemisohtu ilmestavad tema varasem käitumine ja hoiakud. Kohus nõustub Tallinna Halduskohtu 23.09.2023 määruses tooduga: Isikule oli väljastatud Eesti Vabariigi C-liiki viisa. Viisataotlusel oli märgitud, et ta soovib külastada Eestit turismi eesmärgil. Isik saabus Venemaalt Eestisse ja suundus Rootsi, kus esitas rahvusvahelise kaitse taotluse. Menetluse käigus kogutud andmetest nähtub, et isikul on olnud pikka aega soov pääseda Schengeni alale. Seega viitab PPA õigesti, et isik on viisataotluses esitanud ebaõigeid andmeid Eestisse saabumise eesmärgi kohta. PPA on põhjendatult leidnud, et isiku varasem käitumine viitab varjupaigasüsteemi kuritarvitamisele. Isik on korduvalt taotlenud rahvusvahelist kaitset erinevates Schengeni liikmesriikides ja teda on korduvalt saadetud tagasi Venemaale. Pärast rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamist lahkus isik Eestist väljasaatmise vältimiseks, taotledes väljasaatmise vältimiseks hiljem rahvusvahelist kaitset Leedus ja Norras. Pärast seda, kui Tallinna Halduskohtu 21.04.2023 otsusega jäeti isiku kaebus PPA rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise otsuse peale rahuldamata, lahkus X Eestist, olles samas teadlik, et see on keelatud. Isik peab olema PPA-le kättesaadav kuni võimaliku väljasaatmise lõpuni. Tallinna Halduskohus leidis 21.04.2023 kohtuotsuse nr 3-23-60 (jõustumata, apellatsioonimenetluses) p-s 12, et puudutatud isik on varjupaigasüsteemi süstemaatiline kuritarvitaja. Isikul on olnud pikka aega soov pääseda Euroopa Liitu, kas siis legaalselt (viisaga) või illegaalselt ning siin elada. Isik on korduvalt ja edutult taotlenud Euroopa Liidu riikides varjupaika ning esitlenud ennast taotlemisel mh valenime, vale sünniaja ja vale kodakondsusega. Isiku käitumises nähtub süstemaatiline soovimatus leppida keelduva varjupaigaotsusega (vt keelduvate otsuste loetelu dtl 32-34). Sealjuures Leedust, kus ta esitas varjupaigataotluse käesoleval suvel, lahkus ta niipea, kui sai teada, et ta võidakse Eestisse tagasi saata (dtl 70). Isiku võimalikud konfliktid majutuskeskuses ei õigusta ega selgita isiku käitumist. Isikul on õigus majutuskeskuse teenustele kuni lõpliku otsuse jõustumiseni (VRKS § 32 lg 11), mistõttu ei pea kohus isiku vastupidiseid väiteid, et ta pidi igal juhul lahkuma, usutavaks. Asjaolu, et varjupaiga taot3(4)

leja staatuse lõppemise tõttu ei ole isikul õigust rahalisele toetusele (VRKS § 36) või tema õigus töötada võib olla lõppenud, ei õigusta majutuskeskusest ega Eestist lahkumist, eriti arvestades VRKS § 32 lg-s 1 loetletud ja isikule tagatud teenuseid. Istungil kinnitas isik, et tal on vajadusel rahaline tugi olemas (istungil 00:45:53). Rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskuse ülesannete täitmise tagab Sotsiaalkindlustusamet (VRKS § 32 lg 2), mistõttu tuleb ka probleemide korral pöörduda SKA poole. Vajadusel saab isik pöörduda oma riigi õigusabi korras määratud esindaja poole, et saada selgitusi, millised õigused tal on ning kuidas neid kaitsta. Nõustamisviise on isikule viimati tutvustatud 21.09.2023 (dtl 54) ning neid on isikule tutvustatud ka juba 14.06.2022 (HA 3-23-60 dtl 185).

7.Isik lahkus majutuskeskusest ega olnud eelnevalt saanud PPA-lt luba mujal elamiseks. Ka Leedust lahkus isik (olles rahvusvahelise kaitse taotleja staatuses) enne oma taotluse lahendamist või lahendamiseks üleandmist. Nii esineb isiku põgenemisohu kohta kaks seaduses nimetatud alust, mille hindamise faktilised asjaolud olulises osas kattuvad. Isiku varasem käitumismuster ei võimalda teha järeldust, et isik seekord talle antud suuniseid täidab. Pigem mistahes konflikti või ebameeldivuse korral asub isik end varjates (ilma reisidokumendita) teele järgmisesse riiki. Isik ei ole välja toonud asjaolusid, mille alusel saaks prognoosida seekord teistsugust toimimist. Arvestades varasemat ei ole üksnes isiku enda kinnitus, ilma mõne muu olulise muudatuseta isiku elus, piisav. Isik on ka varem pidanud näljastreike (dtl 19), mis ei ole takistanud teda mingi aja möödumisel uuesti erinevates riikides varjupaigataotlust esitamast. Kohus ei ole käesoleval juhul lähtunud abstraktselt mistahes tunnustega isiku kinnipidamise vajadusest, vaid konkreetselt X varasemast käitumisest.
8.Isiku suhtes ei ole võimalik kohaldada leebemaid järelevalvemeetmeid, kuna varasemalt ei ole need takistanud tal Eestist lahkumast. Isiku pass on hoiule võetud ja talle oli teada kohustus viibida majutuskeskuses. Kuivõrd need meetmed ei takistanud isikul Eestist lahkumist, ei ole ka mõistlikult prognoositav, et nt registreerimiskohustus tagaks seda senistest kohustustest enam (VRKS § 29). Majutuskeskusest lahkumisest teavitati PPAd ööpäeva jooksul (dtl 76). Elektroonilise valve kohta on Tallinna Ringkonnakohus selgitanud kohtuasjades nr 3-22-605 ja 322-1388, et analoogia korras elektroonilise valve või kautsjoni maksmise kohaldamine ei ole õiguslikult võimalik. Põgenemisohu vältimiseks kohaldatavad järelevalvemeetmed on sätestatud VSS § 10 lg-s 2. Viidatud säte ei nimeta võimalust kohaldada järelevalvemeetmena puudutatud isiku soovitud elektroonilist valvet või kautsjoni maksmist. Elektrooniline valve (karistusseadustiku §-d 691, 751; KrMS § 1371) ja kautsjon (KrMS § 135) on eelkõige vahistamise või vangistuse asendamiseks kasutatavad tõkendid, mis ei ole analoogia korras ülekantavad haldusõigusesse. Halduskohus leiab käesolevas asjas analoogselt, et ka VRKS §-i 29 ei ole võimalik isiku soovitud viisil tõlgendada või laiendada.
9.Kohtule ei nähtu, et isiku vabaduse võtmine ei oleks lubatav tema tervisest tulenevalt. Isik on kinnitanud, et tarvitab retseptiravimeid (dtl 38), mis on veebist nähtuvalt hüpertoonia raviks. Näljastreigi alustamine on isiku vaba valik, mille osas peab ta võimalikuks pidama, et vaatamata järelevalvele ja abile, võib ta enda tervist sel viisil siiski kahjustada ja vajada ka järelravi.
10.Kohus rahuldab kokkuvõttes taotluse VRKS § 361 lg 1 ja lg 2 p 4 alusel koostoimes VSS § 68 pdega 6 ja 9. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Sullin 4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 24.06.20263-26-1875/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 24.06.20263-26-1878/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja