Politsei- ja Piirivalveameti taotlus saada luba pidada X kinni ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse Taotluse esitaja Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Triin Tähtla Puudutatud isik X Lihtmenetluses, 3. novembri 2023. a kohtuistungil
Menetlusosalised ja nende esindajad Asja läbivaatamise viis
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus. Anda ametile luba pidada X kinni ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, aga mitte kauemaks kui üheks kuuks praeguse määruse tegemisest arvates (s.o 4. detsembrini 2023, k.a).
2.Tõlkida määrus Xle gruusia keelde. Politsei- ja Piirivalveametil tuleb määrust viivitamatult Xle tutvustada ja selgitada, et määruse tõlge gruusia keelde edastatakse talle pärast selle valmimist.
3.Määruse avaldamisel asendada X nimi ja sünniaeg tähemärkidega.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5 ja § 204 lg 1).
1.X (sünd. xx xx xxxx) saabus 2. novembril 2023 kell 10.10 Tallinnas Pärnu mnt 139 asuvasse politseimajja, kus esitas rahvusvahelise kaitse taotluse.
2.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) pidas X samal päeval kell 14.41 välismaalase rahvusvahelise kaitse seaduse (VRKS) § 361 lg 2 p-de 3 ja 4 alusel 48 tunniks kinni ja toimetas ta kinnipidamiskeskusesse.
3.PPA esitas 3. novembril 2023 Tallinna Halduskohtule taotluse pidada X kinni ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks.
3.1.Taotluse järgi selgitas X PPA-le esialgu, et saabus Gruusiast Lätti kaks kuud tagasi.
1.novembril 2023 sõitis ta bussiga Eestisse. Eesti bussijaamas kaotas ta ära oma passi ja rahakoti. Hiljem väitis X aga, et saabus Lätti juba seitse kuud tagasi. Lätis elas ta isa juures. Kui politseiametnik leidis tema asjade hulgast 31. oktoobri 2023 kuupäevaga bussipileti Tallinnast Rakverre, ütles X, et tuli Eestisse hoopis 31. oktoobril 2023. Kuupäevade erinevust põhjendas X sellega, et on vähe maganud. Rakverre läks ta enda sõnul sellepärast, et arvas seal olevat varjupaiga. Kuna keegi teda seal vastu ei võtnud, tuli ta tagasi Tallinna. X ütles, et käis Rakveres aadressil Laure Marja. Seal öeldi, et ta peab minema politseisse. Kohe seejärel muutis ta aga oma juttu ja ütles, et keegi ei öelnud talle midagi. Tegelikult ta ei leidnud seda aadressi üles. Internetist ja sai ta teada, et peab pöörduma politseisse.
3.2.Edasiste ütluste käigus väitis X, et tal oli väike kott, mille sees oli rahakott, pass ja raha. See varastati talt ära. Kuna tal ei olnud piisavalt raha ja telefonis polnud internetti, ei teadnud ta, kuhu pöörduda, ja ööbis tänaval.
3.3.X selgitas, et ei taotlenud varjupaika Lätis, kuna ta tahtis saada varjupaika heas ja rahulikus riigis. Läti ei ole selline riik. Lätis elas X enda sõnul ebaseaduslikult. Isa pakkus talle tuge. Kuna isa lahkus Lätist, ei olnud tal põhjust Lätti jääda ja ta tuli Eestisse. Lätis istus ta enda sõnul kodus ega lahkunud korterist, kuna kartis, et sõbra perekond võib talle järgi tulla ja talle viga teha. Kui politseiametnik leidis tema asjade hulgast rahakoti, ütles X, et tema rahakotti siiski ei varastatud ära, kuna see oli tal taskus. Tal oli kõhukott, mille sees olid pass, raha ja pangakaart. Need varastati ära koos kõhukotiga.
3.4.2. novembril 2023 esitasid Läti ametivõimud PPA päringule vastuse, mille järgi saabus X Riiga 12. jaanuaril 2023 lennukiga, lahkus lennukiga Riiast 26. jaanuaril 2023 ning saabunud uuesti Riiga 27. aprillil 2023. X on Läti ametivõimude andmetel Gruusia kodanik. Tal on pass nr xxxxxxxx kehtivusega 14. juunist 2022 kuni 14. juunini 2032. Läti elamisluba talle väljastatud ei ole. Rahvusvahelise kaitse taotlust ta Lätis esitanud ei ole.
3.5.PPA leiab, et X tuleb kinni pidada tema Eestisse saabumise ja siin viibimise õiguslike aluste kontrollimiseks (VRKS § 361 lg 2 p 3). Pole selge, millal X tegelikult Eestisse saabus ja miks ta Rakveres käis. Kuna Eesti ja Läti vahel pole piirkontrolli, võis ta Eestisse saabuda juba varem ja viibida siin ebaseaduslikult.
3.6.Kinnipidamine on vajalik ka X rahvusvahelise kaitse taotluse asjaolude väljaselgitamiseks (VRKS § 361 lg 2 p 4). X rahvusvahelise kaitse menetlus on alles algfaasis. Menetleja peab kontrollima esitatud andmete õigsust, taotleja väidete usutavust ja muid asjaolusid. Selleks peab X olema PPA-le kättesaadav.
3.7.On oht, et X vabaduses viibides põgeneb ja hakkab end ametivõimude eest varjama. Tema isikus ja kodakondsuses on alust kahelda (väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 68 p 3). PPA on tuvastanud, et juhiloal on X foto, kuid andmeid on vaja veel kontrollida. Juhiluba pole isikut tõendav dokument.
3.8.Põgenemisoht tuleneb ka sellest, et X käitumisest ja hoiakutest saab järeldada, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita (VSS § 68 p 6). Ta viibis Lätis ebaseaduslikult ega püüdnudki oma viibimist seadustada. Ta ei taotlenud rahvusvahelist kaitset Lätis kui esimeses turvalises riigis. Ka Eestis viibis ta vähemalt kaks päeva, enne kui PPA-sse pöördus. X on oma selgitusi Eestisse saabumise ja siin toimunud sündmuste kohta korduvalt muutnud. On võimalik, et ta on oma passi ära peitnud. Kui rahvusvahelise kaitse menetlus Eestis ei kulge Xle sobivalt, võib ta vabaduses viibides kiiresti riigist lahkuda.
3.9.Leebemaid järelevalvemeetmeid (VRKS § 29) pole X puhul põgenemisohu tõttu võimalik tõhusalt kohaldada. Tema senine käitumine ei anna alust teda usaldada. PPA-le teadaolevalt pole Xl sotsiaalseid sidemeid Eestiga ega elukohta Eestis.
3.10.X kinnipidamine ja kinnipidamiskeskuses paigutamine ei ole vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega. Kinnipidamiskeskuses on talle tagatud eluks vajalikud meditsiiniteenused ja vajaduse korral ka psühholoogiline nõustamine.
KOHTU PÕHJENDUSED
4.X avaldas kohtuistungil soovi rahvusvahelise kaitse taotlusest loobuda ja naasta võimalikult kiiresti Gruusiasse.
5.Taotlusest loobumise korral teeb PPA otsuse taotluse tagasilükkamise kohta, mida on võimalik vaidlustada halduskohtus kümne päeva jooksul otsuse teatavaks tegemisest arvates (VRKS § 23 lg 3 ja § 251 lg 1). Rahvusvahelise kaitse taotlejaks loetakse välismaalast, kes on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse, mille kohta ei ole tehtud lõplikku otsust (VRKS § 3 lg 1). Lõplik otsus on mh taotluse tagasilükkamise kohta tehtud PPA otsus, mida ei ole kaebetähtajal halduskohtus vaidlustatud (VRKS § 31 lg 1 p 1). Seega on X praegusel hetkel endiselt rahvusvahelise kaitse taotleja. Kohus lahendab PPA taotluse vastavalt VRKS-le.
6.PPA muutis istungil oma taotlust. Muutunud asjaolude tõttu taotleb PPA luba pidada X kinni kõige enam ühe kuu.
7.Kohus leiab, et PPA taotlus tuleb rahuldada. PPA-l ei tule küll enam tingimata välja selgitada X Eestisse saabumise asjaolusid (VRKS § 361 lg 2 p 3), kuid oluline on, et X oleks kättesaadav toiminguteks ja asjaolude selgitamiseks, mis on vajalikud tema varjupaigataotluse menetluse lõpetamiseks (VRKS § 361 lg 2 p 4). Ka X isikusamasus vajab selgitamist (VRKS § 361 lg 2 p 1). X esitas PPA-le küll oma juhiloa, kuid selle põhiliseks otstarbeks on juhtimisõiguse, mitte isikusamasuse tõendamine. Passi Xl esitada polnud.
8.On oht, et X vabaduses viibides põgeneb. On piisavalt alust arvata, et X on esitanud varjupaigamenetluses valeandmeid, mis koosmõjus muude esile toodud asjaoludega annab aluse järeldada põgenemisohu esinemist (VSS § 68 p 2).
8.1.X ütlused selle kohta, millal ta Eestisse saabus ja kuidas ta passist ilma jäi, pole olnud järjekindlad. Ebakõlad X ütlustes ei piirdu kuupäevade segi ajamisega. Kui alguses väitis X politseile, et kaotas oma passi Tallinna bussijaamas, siis hiljem ta muutis oma ütlusi ja asus väitma, et pass varastati (vt PPA taotlusele lisatud dokument „Ametniku ettekanne 02.11.2023“).
8.2.Kui X saabus Eestisse 31. oktoobril 2023 ja käis sel päeval Tallinnast Rakveres, pidi ta enne politseijaoskonda pöördumist Eestis viibima kaks ööd. X väitis, et magas öösel väljas. Ärgates avastas ta, et talt on ära võetud kott, kus oli ta pass ja kaasas olnud sularaha. Arusaamatuks jääb, miks ta seejärel kohe politseisse ei pöördunud, vaid veel terve päeva (ja ühe öö) lihtsalt Tallinnas ringi käis, nagu ta istungil väitis. Politseiametnikud, kes temaga
2.novembril 2023 vestlesid, on märkinud, et tema riietusest ei olnud näha, et ta oleks ööbinud õuetingimustes. Riided olid puhtad ja kuivad (dokument „Ametniku ettekanne 02.11.2023“).
8.3.Istungil antud ütluste järgi saabus X esimest korda Riiga seitse kuud tagasi. Lätist saadud info järgi käis ta Riias aga juba 2023. a jaanuaris (PPA taotlusele lisatud dokument „Päringu vastus Lätist“).
9.Leebemad järelevalvemeetmed (VRKS § 29) ei oleks praegusel juhul tõhusad. Xl pole reisidokumenti, mille PPA saaks hoiule võtta. Tal pole Eestis elukohta ega tuttavaid. Eestiga ei seo teda miski. X elas pikka aega Lätis, omamata selleks õiguslikku alust. Vabaduses viibides võib ta asuda PPA eest kõrvale hoidma ja jätkata ebaseaduslikku viibimist Euroopa Liidu territooriumil. Tõsi on küll see, et X pöördus Eestis ise vabatahtlikult politseijaoskonda, soovides oma viibimist seadustada. Ebakõlad tema ütlustes tekitavad aga tõsiseid kahtlusi tema varjupaigataotluse siiruses.
10.Istungil andis X teada, et tunneb end kinnipidamiskeskuses väga halvasti kuna kannatab klaustrofoobia käes. See, et X ennast hästi ei tunne, oli kohtule näha ka istungi ajal. X ebamugavuse põhjuseks võis olla asjaolu, et istungi ajal viibis ta väikeses suletud ruumis. Kohus selgitas, et X saab probleemist kinnipidamiskeskuse ametnikele teada anda ning vajaduse korral võimaldatakse talle meditsiinilist, sh psühholoogilist abi. Olemasolevate andmete põhjal pole alust järeldada, et see probleem muudaks X kinnipidamise tema jaoks ebaproportsionaalselt koormavaks. Kinnipidamiskeskuses ei pea X viibima pidevalt väikeses suletud ruumis, vaid saab olla ka eluruumide koridoris, söögi- ja puhkeruumis ning kinnipidamiskeskuse jalutusruumis. Üksnes öörahu ajal ei tohi välismaalane mõjuva põhjuseta oma toast lahkuda (Siseministri 16. oktoobri 2014. a määrus nr 44 „Kinnipidamiskeskuse sisekorraeeskiri“ § 10 lg-d 1 ja 2). Muid terviseprobleeme X esile toonud pole (vt PPA taotlusele lisatud „Haavatavuse hindamise akt“).
11.Eeltoodu põhjal annab kohus PPA-le loa pidada X kinni ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, aga mitte kauemaks kui üheks kuuks praeguse määruse tegemisest arvates (s.o 4. detsembrini 2023, k.a). PPA-l tuleb viivitamata teha toimingud, mille järel Xl oleks võimalik oma kodumaale naasta. Kinnipidamise aluse äralangemise korral tuleb X viivitamatult kinnipidamiskeskusest vabastada (VRKS § 364 lg 1).
12.Määrus jõustub selle kättetoimetamisel PPA-le (HKMS § 265 lg 3). Xle tuleb toimetada kätte määruse tõlge gruusia keelde.
13.Määruse avaldamisel tuleb X nimi ja sünniaeg asendada tähemärgiga (HKMS § 175 lg 5 ja VRKS § 13 lg 2). Pihel Sarv /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.