Otsuse tegemise aeg ja koht 16. jaanuar 2017, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number
2-15-19445
Hagihind kostja I osas
Eesti Vabariigi (Kaitseväe kaudu) hagi Xxxx, Xxxx ja Xxxx vastu eluruumi vabastamiseks ja Xxxx vastu kahju hüvitamiseks 3 081,30 eurot
Hagihind kostja II osas
212,76 eurot
Hagihind kostja III osas
212,76 eurot
Tsiviilasi
Menetlusosalised ja nende Hageja Eesti Vabariik (Kaitseväe kaudu, registrikood 70008644, esindajad asukoht Juhkentali 58, 15007 Tallinn), lepinguline esindaja vandeadvokaat Vesse Võhma (Advokaadibüroo Entsik & Partnerid, F. R. Kreutzwaldi 3, 10120 Tallinn, e-post [email protected]) Kostja I Xxxx (isikukood xxxx, elukoht Xxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Ramil Pärdi (Advokaadibüroo TRINITI OÜ, Tartu mnt 2, 10145 Tallinn, e-post [email protected]) Kostja II Xxxx (isikukood xxxx, elukoht Xxxx), seaduslik esindaja Xxxx Kostja III Xxxx (isikukood xxxx, elukoht Xxxx), seaduslik esindaja Xxxx 08.11.2016 Kohtuistung Kohtuistungil osalenud Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Vesse Võhma Kostja I lepinguline esindaja vandeadvokaat Ramil Pärdi isikud
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Välja mõista Xxxxlt kahjuhüvitis 2 868,54 (kaks tuhat kaheksasada kuuskümmend kaheksa eurot ja 54 senti) eurot Eesti Vabariigi (Kaitseväe kaudu) kasuks.
3.Kohustada Xxxxd, Xxxxd ja Xxxxd vabastama 30.04.2012 üürilepingu nr Xxxx esemeks olev eluruum aadressil Xxxx ja tagastama see Eesti Vabariigile (Kaitseväe kaudu). Menetluskulude jaotus
2-15-19445
4.Jätta menetluskulud Eesti Vabariigi (Kaitseväe kaudu) hagis Xxxx ja Xxxx vastu eluruumi vabastamiseks poolte endi kanda.
5.Jätta menetluskulud Eesti Vabariigi (Kaitseväe kaudu) hagis Xxxx vastu eluruumi vabastamiseks ja kahju hüvitamiseks 100% ulatuses Xxxx kanda.
6.Välja mõista Xxxxlt menetluskulud 300 (kolmsada) eurot riigi tuludesse.
7.Kohustada Xxxxd tasuma käesoleva otsuse punktis 6 välja mõistetud summa käesoleva otsuse lisaks olevas makseinfos näidatud Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele ja viitenumbrile 15 päeva jooksul arvates otsuse jõustumisest.
8.Välja mõista Xxxxlt menetluskulud 1 350 (üks tuhat kolmsada viiskümmend) eurot Eesti Vabariigi (Kaitseväe kaudu) kasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Asjaolud
1.Hageja ja kostja sõlmisid 30.04.2012 tööandja eluruumi üürilepingu nr Xxxx, mille alusel oli kostjal I õigus kasutada eluruumi aadressil Xxxx (tl 8-14). Eluruumi üleandmiseksvastuvõtmiseks sõlmiti akt (tl 15-16). Üürilepingu Lisa 2 kohaselt olid kostjaga I koos elavateks perekonnaliikmeteks kostja II ja kostja III (tl 17).
2.11.04.2014 esitas hageja eluruumi üürilepingu ülesütlemisavalduse, millega ütles 30.04.2012 sõlmitud tööandja üürilepingu korraliselt üles alates 01.07.2014 ning palus vabastada eluruumi hiljemalt 31.07.2014 (tl 19-20).
3.25.08.2014 Eesti Kaitseväe peastaabi ülema käskkirjaga nr xxxx vabastati kostja I tegevteenistusest alates 31.08.2014 ja arvati reservi alates 01.09.2014 (tl 18).
4.22.01.2015 saatis hageja kostjale I ettepaneku varustuse tagastamiseks või kahju hüvitamiseks (tl 27-34). 21.05.2015 esitas hageja kostjale I nõude tööandja eluruumi üleandmiseks ja kahjuhüvitise saamiseks (tl 21-25). Hageja nõue ja põhjendused Kohtuotsuse põhjendus
10.Kohus lahendab antud asja tulenevalt TsMS § 442 lg 7 ja § 444 lg 1 lihtsustatud kirjeldava osaga. Lihtsustatud kirjeldava osaga tehtud kohtuotsuse täiendamist ei saa mistahes asjaoludel nõuda.
11.Kohus, kuulanud ära hageja esindaja ja kostja I esindaja, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ja hinnanud neid kogumis on seisukohal, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele alljärgnevatel põhjendustel.
12.TsMS § 5 lg 1 alusel hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada
2-15-19445 ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 järgi kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti.
13.Kohus juhindub antud asja lahendamisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg-st 1, mis sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 271 kohaselt kohustub üürilepinguga üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 292 lg 1 sätestab, et lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega.
14.Kohus on tuvastanud ning puudub vaidlus, et hageja ja kostja sõlmisid 30.04.2012 tööandja eluruumi üürilepingu nr Xxxx, mille alusel oli kostjal I õigus kasutada eluruumi aadressil Xxxx (tl 8-14). Eluruumi üleandmiseks-vastuvõtmiseks sõlmiti akt (tl 15-16). Üürilepingu Lisa 2 kohaselt olid kostjaga I koos elavateks perekonnaliikmeteks kostja II ja kostja III (tl 17). Vastavalt üürilepingu punktile 3.1 kohustus kostja I tasuma eluruumi eest igakuist üüri 17,73 eurot ning punkti 3.2 kohaselt tasuma muid lepinguesemega seotuid kulusid (kõrvalkulusid). Kõrvalkulude hulka arvati proportsionaalselt üürniku kasutuses oleva elamispinnaga kehtivas korras maamaks, haldus- ja hoolduskulud, üldelekter, vesi, küte, prügivedu, territooriumi koristus jms (tl 9).
15.Kohtule esitatud tõenditega on tõendatud, et 11.04.2014 esitas hageja eluruumi üürilepingu ülesütlemisavalduse, millega hageja ütles 30.04.2012 sõlmitud tööandja üürilepingu korraliselt üles alates 01.07.2014 ning palus vabastada eluruumi hiljemalt 31.07.2014 (tl 19-20). Puuduvad tõendid selle kohta, et kostja I oleks vaidlustanud üürilepingu ülesütlemisavaldust. Puudub vaidlus, et kostja I ei vabastanud vaidlusalust eluruumi ning jätkas selle kasutamist ja kasutab seda käesoleva ajani.
16.VÕS § 335 kohaselt kui üürnik ei anna asja pärast lepingu lõppemist tagasi, võib üürileandja viivitatud aja eest kahjuhüvitisena nõuda kas üürilepingus kokkulepitud üüri või üüri, mis on samasuguses asukohas oleva samasuguse asja puhul tavaline, välja arvatud juhul, kui üürnik peab asja õigustatult kinni tema poolt tehtud kulutuste tasumise tagamiseks. See ei välista üürileandja õigust nõuda asja tagastamise viivitamisega talle tekitatud ja üürisummat ületava kahju hüvitamist.
17.Kohus leiab, et pärast üürilepingu lõppemist, so alates 01.07.2014 on hagejal õigus vastavalt VÕS §-le 335 nõuda kostjalt I kahjuhüvitisena üüri ja kõrvalkulude hüvitamist, mis asja tagastamise viivitamisega talle on tekitatud. Hageja nõuab vastavalt esitatud arvetele perioodil 30.09.2014-31.08.2016 kahjuhüvitisena üüri summas 930,75 eurot ja perioodil 31.08.201431.08.2016 esitatud arvete alusel kõrvalkulusid summas 530,11 eurot (tl 65-66). Hageja on arved kohtule esitanud (tl 67-113). Kostja ei ole nõude suurusele vastu vaielnud. Asjaolu, et kostja I arved on arestitud ning ta on maksejõuetu, ei vabasta kostjat I kohustuste täitmisest. Kostja I ei saanud eeldada, et ta kasutab üüripinda tasuta. Tulenevalt VÕS §-st 335 on hageja kahjunõue tulenevalt üürist ja kõrvalkuludest kogusummas 1 460,86 eurot, so 930,75+530,11 põhjendatud.
2-15-19445
18.VÕS § 334 lg 1 kohaselt üürnik peab üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. Kui üüritud asja üürnikule üleandmisel koostati asja üleandmisakt, eeldatakse, et asi anti üle üleandmisaktis toodud seisundis. AÕS § 80 lg 1 kohaselt omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab.
20.Kohus on eelnevalt tuvastanud, et üürileping lõppes seoses hageja poolt 11.04.2014 esitatud üürilepingu ülesütlemisega alates 01.07.2014. VÕS § 334 lg-st 1 tulenevalt oli kostjatel üürilepingu lõppemisel kohustus üüritud asi hagejale tagastada. Puudub vaidlus, et kostja I kasutab endiselt üürilepingu esemeks olevat üüripinda. Üürilepingu Lisa 2 kohaselt elavad kostjaga I nimetatud eluruumis kostjad II ja III (tl 17). Kostja I ei ole tõendanud, et kostjatel esineb muu õiguslik alus üüripinna kasutamiseks. Tõendatud ei ole, et üürileping oleks pikenenud või et kostja I oleks esitanud üürilepingu pikendamise taotluse. Vastavalt hageja märkusele, isegi kui vastav taotlus oleks esitatud, puuduks alus seda rahuldada, kuna alates 01.09.2014 ei ole kostja enam tegevväelane. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue üüripinna vabastamiseks põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele. Kostjatel on kohustus vabastada 30.04.2012 üürilepingu nr Xxxx esemeks olev üüripind aadressil Xxxx ja tagastada see hagejale.
21.Hageja palub lisaks kostjal I hüvitada teenistussuhte järgselt tagastamata jäetud varustus maksumuses xxxx eurot. Kostjale I tegevteenistuse ajal väljastatud varustuse nimekiri koos maksumusega on hagile lisatud (tl 36-38). Kostja I ei ole vastu vaielnud, et talle on vastavas nimekirjas loetletud varustus hageja poolt väljastatud.
22.Avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 56 kohaselt ametikohalt vabastamisel on ametnik kohustatud asjaajamise ja ametiasutuse poolt talle kasutamiseks üle antud vara üle andma ametiasutusele selleks kehtestatud korras. Kaitseministri 23.10.2013 määruse nr 51 „Kaitseväelase vormiriietuse kirjeldus ja vormiriietuse väljastamise kord“ § 55 lg 8 kohaselt kaitseväeteenistuse lõppemisel peab kaitseväelane tagastama talle antud vormiriietuse ja riiklikud tunnused hiljemalt teenistuse vastamise päeval.
23.Kohtule on esitatud 25.08.2014 Eesti Kaitseväe peastaabi ülema käskkiri nr xxxx, millega vabastati kostja I tegevteenistusest alates 31.08.2014 ja arvati reservi alates 01.09.2014 (tl 18). Vastavalt nimetatud käskkirjale võis kostja I esitada 30 päeva jooksul alates käskkirja teatavakstegemisest vaide Kaitseväe juhatajale või kaebuse halduskohtule. Kostja I väidete kohaselt ei ole talle nimetatud käskkirja varem teatavaks tehtud ning ta sai sellega tutvuda käesoleva asja raames. Kostja I märgib, et on esitanud käskkirjale vaide. Kohus leiab, et tõendamata on kostja I väited, mille kohaselt on ta nimetatud käskkirja vaidlustanud. Asjaolu, et kostja I on märkinud hagile esitatud vastuses, et esitab vaide nüüd, ei oma tähendust. Vaiet ei saa esitada maakohtu kaudu. Vaie tuli esitada Kaitseväe juhatajale. Tõendatud ei ole, et kostja I oleks seda teinud ning tõendatud ei ole, et Kaitseväe juhataja oleks käskkirja tühistanud. Samuti ei nähtu kohtute infosüsteemist, et kostja I oleks esitanud vastava käskkirja peale kaebuse halduskohtule. Seega on 25.08.2014 käskkiri nr xxxx, millega kostja I vabastati tegevteenistusest, kehtiv.
24.Kuna kostja I vabastati tegevteenistusest 31.08.2014, oli kostjal I tulenevalt ATS §-st 56 ja kaitseministri määruse nr 51 § 55 lg-st 8 kohustus tagastada talle tegevteenistuse ajal üle antud varustus. Kohus leiab, et varustuse tagastamisel puudub õiguslik alus eristada erinevaid esemeid, sh ühekordseks kasutuseks mõeldud esemeid. Kohus märgib, et juhul kui mõni väljastatud ese on kulunud, tuleb selle kohta teha ettekanne ja vastav ese kantakse maha. Kui ettekannet ei ole tehtud, tuleb eeldada, et kostjal I on talle väljastatud esemed alles ning tal on kohustus need tagastada. Asjas ei oma tähendust, et munder on tehtud vastavalt kostja I mõõtudele ning tal tuleb seda kanda Kaitseväge esindama minnes. Üldteada on see, et kui reservis olevaid kaitseväelasi kutsutakse õppustele, antaks neile igakordselt välja varustus. Samuti ei oma asjade tagastamisel tähendust see,
2-15-19445 et kostja I omab laitmatut teenistuslehte ja on siiani aktiivselt osalenud Kaitseväe/Kaitseliidu tegevuses. Kostja I ei ole tõendanud, et ta oleks hagejale tagastanud hageja poolt esitatud nimekirjas (tl 36-38) loetletud esemed. Eeltoodust tulenevalt on kostja I rikkunud varustuse tagastamise kohustust ning tal on kohustus hüvitada VÕS § 101 lg 1 p 3 ja VÕS § 115 lg 1 alusel esemete väärtus. Vastavalt hageja poolt esitatud esemete laoväärtuse nimekirjale (tl 36-38) on kostjale I väljastatud esemete koguväärtus xxxx eurot. Kostja I ei ole tõendanud, et asjade väärtus ei vasta nimekirjas toodule. Kostja I on kohustatud hagejale tekkinud kahju summas xxxx eurot hüvitama.
26.TsMS § 136 lg 4 kohaselt tsiviilasja hinna kohta tehtud määrust võib kohus muuta kuna asja lahendamiseni selles kohtuastmes. Kohus võib hinda muuta ka asja lahendava kohtulahendiga. Kohus määras hagi menetlusse võtmise 05.01.2016 määruses asja hinnaks xxxx eurot. Kohus leiab, et hagihind ei ole määratud korrektselt, lisaks on hageja menetluse kestel nõudeid muutnud. Seetõttu muudab kohus käesoleva otsusega asja hinda.
27.TsMS § 124 lg 1 kohaselt raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga. TsMS § 128 teise lause kohaselt lepingu lõppemise tõttu kinnisasja, ehitise või selle osa valduse väljaandmise üle peetava vaidluse korral on hagihind ühe aasta kasutustasude kogusumma. TsMS § 134 lg 1 kohaselt hagihinda arvestades liidetakse ühes hagis sisalduvad nõuded. Kohus leiab, et hagihinna määramisel omab tähendust see, et hagi on esitatud iseseisvate nõuetega kolme erineva kostja vastu ning kostja I vastu esitatud erinevad nõuded tuleb hagihinna tähenduses liita. Seega tuleb hagihind määrata iga kostja suhtes eraldi, kuna hagi oli võimalik esitada eraldi ning tegemist ei ole solidaarnõuetega. Menetluskulud
30.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 4 kohaselt kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.
32.Kostja I vastu esitatud hagis jätab kohus TsMS § 162 lg-st 1 tulenevalt menetluskulud 100% ulatuses kostja I kanda.
33.TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
34.TsMS § 179 lg 1 kohaselt menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Hageja kui Eesti Vabariik oli riigilõivu tasumisest hagi esitamisel vabastatud tulenevalt TsMS § 145 lg-st 1. Vastavalt hagihinnale oleks kostja I vastu esitatud hagilt tulnud riigilõivuseaduse Lisa 1 alusel tasuda riigilõivu 300 eurot. Tulenevalt TsMS § 179 lg-st 1 mõistab kohus kostjalt I riigituludesse välja hagilt tasumata riigilõivu summas 300 eurot.
2-15-19445
35.TsMS § 179 lg 5 sätestab, et kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Kostjal I tuleb juhindudes TsMS § 179 lg-st 5 välja mõistetud riigilõiv summas 300 eurot tasuda 15 päeva jooksul arvates käesoleva otsuse jõustumisest otsuse lisaks olevas makseinfos näidatud Maksu- ja Tolliameti kontole ja viitenumbrile.
36.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 174 lg 10 kohaselt menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.
37.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepingulisel esindajal kulunud käesolevas asjas kokku 15 tundi tunnitasuga 75 eurot käibemaksuta kogusummas 1 125 eurot käibemaksuta (tl 150-153). Arvestades käesoleva vaidluse keerukust, selles esitatud menetlusdokumente ja peetud kohtuistungit, puudub kohtu hinnangul alus pidada hageja lepingulisel esindajal kulunud aega ega tunnitasu ülemääraseks. Kuna hageja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane, esineb alus mõista õigusabikulud välja käibemaksuga. Kohus mõistab kostjalt I hageja kasuks välja menetluskulud 1 350 eurot käibemaksuga, so 1 125x1,2. /allkirjastatud digitaalselt/ Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.