Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X. X. X. X. kinnipidamise ja kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks
Menetlusosalised Taotluse esitaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Anastassia Donets Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist – X. X. X. X. (sünd. xx.xx.xxxx) Asja läbivaatamine
28.10.2023 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus ning anda luba X. X. X. X. kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 29.12.2023 (kaasa arvatud).
2.Asendada avaldatavas määruses puudutatud isiku nimi tähemärgiga.
SELGITUSED
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 265 lg 5, § 204 lg 1). Sekretäril saata määrus menetlusosalistele.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Kongo Vabariigi kodanik X. X. X. X. saabus Schengeni viisaruumi 01.06.2023 Valgevenest Läti Vabariiki, ületades ebaseaduslikult Läti välispiiri. Isiku sõnade kohaselt kaotas ta oma isikut tõendava dokumendi (pass) metsas. Kui isik saabus Läti Vabariiki, taotles ta seal rahvusvahelist kaitset. Isiku sõnade kohaselt tema rahvusvahelise kaitse taotlus Lätis oli tagasi lükatud ning talle koostati ettekirjutus Läti Vabariigist ja Schengeni viisaruumist lahkumiseks. Kuni 27.10.2023 viibis isik Läti pagulaskeskuses ning tal ei olnud õigust lahkuda Läti Vabariigist teise Schengeni liikmesriiki.
2.Isik põgenes Läti pagulaskeskusest 27.10.2023, hankides eelnevalt endale teise isiku nimele väljastatud Prantsusmaa elamisloakaardi. Isiku eesmärk oli jõuda Soome Vabariiki ning taotleda seal rahvusvahelist kaitset.
3.Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Põhja prefektuuri Tallinna piiripunkti piirivalvepatrull kontrollis 27.10.2023 kell 12.52 Tallinna D-terminalis isikut peale piletikontrolli väravate läbimist kolmandal korrusel. Isik oli liikumas parvlaevale „MyStar“ reisi sihtsuunaga TallinnHelsingi. Isik esitas Prantsusmaa elamisloakaardi nr J1QG7RQT3 (välja antud Seine SaintDenis) isiku Q. Q., ((N), sünd. xx.xx.xxxx) nimele.
4.Piirivalveametnikel tekkis kahtlus, et isik võib kasutada teise isiku dokumenti, kuna esitatud elamisloakaardil oleva isiku foto ei sarnanenud puudutatud isikuga. Kontrollides isiku esitatud elamisloakaarti läbi PPA andmebaasi selgus, et elamisloakaardile on kohaldatud tagasiotsimise artikkel „SIS HIT art 38 – asitõendina tagaotsitav sõiduk või ese, Shengen-ID 0006.021P00003245740800000005.01. Tagaotsimise algusaeg on 14.04.2023 kell 18.04 ja lõpetamise aeg 14.04.2023.“
5.PPA-le väitis isik, et ta on Mali kodanik nimega Q. Q. ning on 44-aastane. Isik soovis minna Helsingisse oma poiss-sõbra juurde (K. K., s. xx.xx.xxxx, rahvus Kongo). Isik tuli Eestisse Riiast FlixBussiga ning enne seda saabus Riiga autoga Prantsusmaalt koos sõpradega (sõidu eest ei tasunud). Sõbrad läksid hiljem tagasi Prantsusmaale. Isiku sõnul on ta elanud Prantsusmaal alates 2015. Isik näitas PPA piirivalvuritele oma telefonist kirjavahetust väidetava poiss-sõbraga prantsuse keeles, kus oli juttu Valgevenest. Samuti näitas isik oma telefonist kirjavahetust teise isikuga. Vestlus oli inglise keeles. Vestluses oli juttu prantsuse elamisloakaardist, selle soetamisest ja maksumusest. Hiljem viisid isikuga vestluse läbi PPA Põhja Prefektuuri piiri- ja migratsioonijärelevalvetalituse valveametnikud. Vestluse eesmärgiks oli kindlaks teha, mis kodanikuga ja mis isikuga (mis ees- ja perekonnanimi) on tegemist. Esmase vestluse käigus selgus, et tegemist ei ole Q. Q. nimelise isikuga, vaid tegemist on hoopis X. X. X. X. nimelise isikuga, kes on Kongo Vabariigi kodanik ja kelle sünniajaks on xx.xx.xxxx. PPA ametnikud selgitasid isikule, et ta viibib Eestis ilma seadusliku aluseta ning PPA on kohustatud teda kinni pidama ja saatma tagasi Läti Vabariiki. Peale olukorra selgitamist esitas isik suuliselt PPA-le soovi taotleda rahvusvahelist kaitset Eestis. Kuna isiku emakeel on prantsuse keel ja muid keeli ta väga heal tasemel ei vallanud, oli isiku rahvusvahelise kaitse taotlus esmase toiminguna vastu võetud ning registreeritud PPA süsteemis.
6.Puudutatud isik peeti PPA Põhja prefektuuri piirivalvebüroo piiri- ja migratsioonijärelevalvetalituse järelevalveametnike poolt kinni 27.10.2023 kell 15.30 Tallinnas, Tallinna Sadama D-terminali PPA ametiruumides aadressil Uus-Sadama 24, Tallinn, välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 361 lg 2 p-de 1, 2, 3 ja 4 alusel 48-tunniks ning toimetati PPA kinnipidamiskeskusesse (KPK).
7.PPA esitas 28.10.2023 Tallinna Halduskohtule taotluse loa saamiseks puudutatud isiku kinnipidamiseks ja KPK-sse paigutamiseks VRKS § 362 lg 1 alusel kuni kaheks kuuks, kuivõrd isiku suhtes esineb VRKS § 361 lg-s 1 nimetatud põhimõte ja VRKS § 361 lg 2 p-des 1, 2, 4 ja 7 sätestatud kinnipidamise alused, sest vastavalt VRKS § 361 lg-le 21 esinevad väljasõidukohustuse ja sissesõidukeeluseaduse (VSS) § 68 p-des 2 ja 9 nimetatud asjaolud. Taotluse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised.
7.1.Kuna isikul puudusid isikut tõendavad kehtivad reisidokumendid või muud dokumendid, mis kinnitaksid tema isikusamasust, ei olnud PPA-l võimalik isiku suuliselt edastatud andmeid kontrollida ning selgitada välja isiku kodakondsust ja tema viibimise 2(7)
3-23-2410 asjaolusid (VRKS § 36 lg 2 p-d 1 ja 2). Seega on vajalik tuvastada kõik andmed, mida ei ole võimalik teha 48-tunni jooksul. Isiku kinnipidamise vajadust kinnitasid tema hiljem antud suulised ütlused PPA ametnikele, milles esitas enda kohta uusi andmeid (uus nimi, kodakondsus ja sünniaeg). Asjaoludest ilmnes, et isik saabus Eesti Vabariiki teadlikult ilma seadusliku aluseta, hankis ebaseaduslikul viisil teisele isikule kuuluva isikut tõendava dokumendi ning kasutas seda eesmärgil luua endale õigusi ja vabaneda kohustustest.
7.2.Isiku kinnipidamine on vajalik rahvusvahelise kaitse taotluse vastu võtmiseks ja isikuga täiendava intervjuu läbi viimiseks (VRKS § 361 lg 2 p 4). Taotluse esitamise hetkeks ei ole alustatud VRKS § 15 lg-s 1 toodud toimingute teostamist. Lisaks peab PPA rahvusvahelise kaitse menetleja VRKS § 18 lg 2 kohaselt kontrollima esitatud andmete õigsust, taotleja väidete usutavust ja muid asjaolusid ning teeb selleks vajalikke menetlustoiminguid (vt Riigikohtu lahend nr 3-19-1068; Tallinna Ringkonnakohtu 17.12.2021 määrus nr 3-21-1404, p 19).
7.3.Puudutatud isiku puhul esineb põgenemisoht (VRKS § 361 lg 21 koosmõjus VSS § 68 pdega 2, 3 ja 9). Rahvusvahelise kaitse taotluse vastuvõtmisel selgus, et isik saabus Eesti Vabariiki Lätist. Lätis oli isik varasemalt taotlenud rahvusvahelist kaitset. PPA pöördus ametliku päringuga Läti Vabariigi ametivõimude poole uurimaks, kas nende andmete järgi on isik, X. X. X. X. (sünd. xx.xx.xxxx), esitanud Lätis rahvusvahelise kaitse taotluse. Läti ametivõimude päringuvastuse kohaselt oli 27.10.2023 nende kohalikust pagulaskeskusest põgenenud naisterahvas nimega Z. Z. Z. Z. (sünd. xx.xx.xxxx). Vastusele oli lisatud isiku foto. Fotol kujutatud inimene sarnanes visuaalselt puudutatud isikuga. Arvestades eelnevat ilmnes, et isiku puhul esineb VRKS § 361 lg 2 p-s 7 nimetatud asjaolu ning sama paragrahvi p 4 kohaldamise vajadus. Viimati nimetatut kinnitab asjaolu, et isik esitas PPA-le uue nimekuju teise sünniajaga. Selleks, et teha kindlaks, kas tegemist on sama isikuga, kelle kohta edastas infot Läti Vabariik. PPA-l on vaja esmalt isiku Eestis esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse raames tuvastada kõiki tähtsust omavaid asjaolusid, isiku samasust ja tema tagasisaatmise võimalikkust. Lähtudes isiku ütlustest, et ta põgenes Läti pagulaskeskusest, tal ei olnud luba lahkuda Läti Vabariigi territooriumilt teistesse Schengeni liikmesriikidesse ning isikul on jätkuvalt soov jõuda Soome Vabariiki, on PPA seisukohal, et selline isiku käitumine viitab põgenemise ohule. Isik esitas PPA-le teisele isikule väljastatud Prantsusmaa elamisloakaardi, mis oli registreeritud tagaotsitava esemena. Isik teadlikult hankis endale teisele isikule kuuluva isikut tõendava dokumendi ebaseaduslikult ning kasutas seda, et tekitada näiline õigus Schengeni viisaruumis, sh Eestis, seaduslikust viibimisest ja püüdis vabaneda kohustustest. Isik oli teadlik, et viibib väljaspool Läti Vabariigi territooriumi teistes liikmesriikides seadusliku aluseta ning tal ei olnud õigust lahkuda Läti Vabariigist. Isiku esitatud isikuandmed ei ühti täielikult Läti Vabariigi ametivõimude poolt edastatud andmetega. Isik selgitas PPA-le, et tema nimekuju, mis ta esitas PPA-le on uus ja õige ning see, mis ta esitas Läti Vabariigi ametivõimudele on vale. Kuna taotluse esitamise hetkeks isiku esitatud nimekuju, X. X. X. X., koos sünniajaga xx.xx.xxxx ei ole ametlikku kinnitust saanud, et sellise nime ja sünniajaga isik on olemas ja varasemalt dokumenteeritud, siis on PPAl põhjendatud alus kahelda isiku isikusamasuses ja tema kodakondsuses.
7.4.Isik esitas esmase rahvusvahelise kaitse taotluse Lätis, kes on Schengeni liikmesriik. Kuna Läti Vabariik võttis vastu isiku rahvusvahelise kaitse taotluse ning isikul on õigus viibida üksnes Läti Vabariigi territooriumil, on isiku eest vastutav riik Läti Vabariik. PPA hinnangul suurendab põgenemisohtu asjaolu, et selleks, et isik ei oleks kodakondsusjärgsesse riiki või Läti Vabariiki tagasi saadetud, esitas ta Eesti Vabariigis rahvusvahelise kaitse taotluse, vaatamata sellele, et ta ei plaaninud Eestis rahvusvahelist kaitset taotleda, vaid soovis seda teha Soome Vabariigis. Endale meelepärase Schengeni viisaruumi liikmesriigi otsimine viitab selgelt 3(7)
3-23-2410 sellele, et isik väärkasutab Schengeni viisruumis kehtivat rahvusvahelise kaitse taotlemise ja andmise süsteemi.
7.5.VRKS §-s 29 sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik isiku suhtes tõhusalt kohaldada, kuna isiku suhtes esineb põgenemisoht. Sellises olukorras ei tagaks leebemate järelevalvemeetmete rakendamine soovitud eesmärki ka juhul, kui PPA kohaldaks isiku suhtes mitut erinevat järelevalvemeedet samaaegselt. Leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab isiku suhtes usaldust, millele peaks alust andma isiku varasem käitumine (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-24-17, p 13). Isikuga seotud asjaolusid arvestades puudub PPA-l alus isiku usaldamiseks. PPA-le teadaolevalt puuduvad isikul sotsiaalsed sidemed Eestiga ning isikul ei ole Eestis elukohta. Olukorras, kus isik vabastatakse KPK-st, on tõenäoline, et ta hakkaks end varjama ametivõimude eest, et takistada nii rahvusvahelise kaitse menetluse läbiviimist kui ka võimalikku väljasaatmist pärast varjupaigamenetluse lõppu. Isik võib lahkuda ebaseaduslikult mõnda teise Schengeni liikmesriiki. Võimalikku ebaseaduslikku piiriületust saab takistada vaid liikumisvabaduse piiramisega (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-48-14, p 17).
7.6.Isiku kinnipidamine ja KPK-sse paigutamine ei ole vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega. Isiku kinnipidamine aitab tagada, et isik ei lahkuks Eestist, et ta oleks kättesaadav tema rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks ning menetlusotsuse tegemiseks.
8.PPA selgitas 28.10.2023 kohtuistungil, et taotleb isiku kinnipidamist ja KPK-sse paigutamist lisaks VRKS § 361 lg 2 p 2 alusel. Isikut saab pidada Dublin III määruse alusel tagasisaadetavaks isikuks, kui menetluse käigus leiab kinnitust, et tegemist on sama isikuga, kes esitas Läti Vabariigis rahvusvahelise kaitse taotluse. Nende asjaolude väljaselgitamine võtab aga aega, arvestades keerulist olukorda Läti Vabariigis. Ka meediast on võimalik leida andmeid immigrantide suure hulga kohta Läti-Valgevene piiril.
9.Puudutatud isik selgitas kohtuistungil, et ei nõustu PPA taotlusega. Oma koduriiki ta tagasi minna ei taha. Selleks esitaski Eestis rahvusvahelise kaitse taotluse. Valgevenesse läks venekeele kursustele, kuid rahalised vahendid said seal olles otsa ning siis otsustas ta minna Läti Vabariiki ning taotles seal rahvusvahelist kaitset. Läti aga lükkas tema rahvusvahelise kaitse taotluse tagasi ning tegi ettekirjutuse Lätist vabatahtlikult lahkuda. Isiku hinnangul võis ta lahkuda ükskõik millisesse riiki. Isik esitas PPA-le 27.10.2023 teadlikult dokumendi, mis oli väljastatud teise isiku nimele, et jõuda Soome.
KOHTU PÕHJENDUSED
10.Juhindudes VRKS § 362 lg-dest 2 ja 6 ning HKMS § 264 lg-dest 1 ja 3 rahuldab kohus PPA taotluse ning annab loa puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 29.12.2023 (kaasa arvatud).
11.Kohtupraktikast tulenevalt on kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks esmakordse loa andmine põhjendatud, kui loa andmise hetkel teadaolevatest asjaoludest nähtub, et kinnipidamiskeskusesse paigutamine on vajalik ja ei ole ilmselgelt mittemõõdukas (Riigikohtu 29.01.2015 otsuse nr 3-3-1-52-14, punkt 14). Kuna tegemist on isiku esmakordse kinnipidamiskeskusesse paigutamisega, mis toimub piiratud informatsiooni ja äärmiselt piiratud ajalistes tingimustes (PPA taotlus esitati kohtule 28.10.2023 ning 48 tundi isiku kinnipidamisest möödub 29.10.2023 kell 15.30), siis tuleb kohtul lähtuda isiku kinnipidamisel eeskätt sellest, kas PPA esitatud põhjendatud kahtlus põgenemise ohu
4(7)
3-23-2410 esinemisest on eluliselt usutav. 12. Tulenevalt VRKS § 36 lg-st 2 kui rahvusvahelise kaitse taotlejat on vaja VRKS § 361 lg-s 2 sätestatud alusel ja lg-s 1 nimetatud põhimõtteid arvestades kinni pidada kauem kui 48 tundi, taotleb PPA halduskohtult loa rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamiseks ja paigutamiseks KPK-sse kuni kaheks kuuks. Vaidlust ei ole asjaolus, et puudutatud isik on 27.10.2023 esitanud PPA-le rahvusvahelise kaitse taotluse ning taotluse menetlemiseks seaduses sätestatud toiminguid ei ole võimalik 48-tunni jooksul läbi viia (vt menetlusse võtmise teade; digitaalse kohtutoimiku leht (dtl) 10).
13.Täidetud on VRKS § 361 lg 2 punktide 1 ja 2 eeldused. Kohus nõustub PPA 28.10.2023 taotluse lehekülgedel 3-4 toodud põhjendustega (dtl-d 6-7). Vaidlust pole selles, et isikul puuduvad kehtivad reisidokumendid, mistõttu on vaja tuvastada tema isik (VRKS § 361 lg 2 p 1). Kuigi isik on öelnud oma nime ja sünniaja, siiski ei ole isiku ütlused usaldusväärsest, sest esmasel kontrollil väitis ta PPA-le, et tema nimi on Q. Q., on Mali kodanik ning 44-aastane. Hiljem aga väitis isik, et tema nimi on X. X. X. X. (sünd. xx.xx.xxxx) ja ta on Kongo Vabariigi kodaniks. Läti ametivõimud aga on edastanud vastuseks PPA päringule hoopis kolmanda variandi isiku nimest ja sünniajast, kuid fotol visuaalselt puudutatud isikuga sarnane ning sama kodakondsusega isik (dtl-d 34-36). Samuti on isik ise kinnitanud 28.10.2023 kohtuistungil, et ta viibis Lätis, kus esitas rahvusvahelise kaitse taotluse, kuid lahkus sealt taotluse tagasilükkamise tõttu. Seetõttu esineb PPA-l vajadus kontrollida isikusamasust ja tema kodakondsust (VRKS § 361 lg 2 p 2). Kohus märgib, et on leidnud tuvastamist, et VRKS § 361 lg 2 p-de 1 ja 2 eeldused on täidetud, siis puudub vajadus kontrollida, kas ka sama lõike punktide 4 ja 7 eeldused on täidetud. Küll aga märgib kohus niipalju, et hetkel puuduvad tõsikindlad andmed, et tegemist on isikuga, kelle kinnipidamine on vajalik eesmärgiga anda ta Läti Vabariigile Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 604/2013 sätestatud korras üle (VRKS § 361 lg 2 p 7).
14.Riigikohus on selgitanud oma määruses nr 3-22-56/87, et isik on Eestis esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse alusel taotleja staatuses kuni üleandmise otsuse tegemiseni, millega on jäetud tema rahvusvahelise kaitse taotlus läbi vaatamata (vt p 19). Kui aga ka Läti Vabariigis pole isiku suhtes veel lõplikku otsust rahvusvahelise kaitse taotluse suhtes tehtud, siis saab isikut jätkuvalt pidada rahvusvahelise kaitse taotlejaks tema Lätis esitatud taotluse alusel ka peale PPA poolt tehtava üleandmise otsuse tegemist (vt Riigikohtu määrus nr 32256/87, p 20).
15.Küll aga peab kõigi nende aluste esinemisel isiku KPK-sse paigutamiseks esinema ka põgenemisoht. Kohtu hinnangul puudub kahtlus, et isiku suhtes esineb põgenemisoht (VRKS § 361 lg 21 koosmõjus VSS § 68 p-ga 2). Vaidlus puudub selles, et isik on esitanud PPA-le valeandmeid, kui 27.10.2023 isiku kontrollimisel esitas piirivalveametnikele teadlikult dokumendi, mis oli väljastatud teisele isikule ning registreeritud kui tagaotsitav ese (VSS § 6 8 p 2). Seda asjaolu on isik kinnitanud 28.10.2023 toimunud kohtuistungil. Samuti väitis isik ennast olevat Q. Q., kes on Mali Vabariigi kodanik (sünd. xx.xx.xxxx), kuid hiljem ütles, et ta on ikkagi X. X. X. X., Kongo Vabariigi kodanik (sünd. xx.xx.xxxx). Aga ka hiljem menetluse käigus võib selguda, et isiku nimi on hoopis Z. Z. Z. Z. (sünd. xx.xx.xxxx), Kongo Vabariigi kodanik, nagu on kirjas Läti Vabariigi andmebaasis (dtl 36). Lisaks on isik enda sõnade kohaselt lahkunud Läti Vabariigist peale seda, kui tema rahvusvahelise kaitse taotluse suhtes tehti keelduv otsus ning isikule tehti lahkumisettekirjutus (VSS § 68 p 9). Seda kinnitas isik ka 28.10.2023 kohtuistungil. Sellest johtuvalt on põhjendatud jaatada põgenemisohu esinemist.
16.Samuti on PPA õigesti märkinud, et leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab isiku suhtes usaldust, millele peaks alust andma isiku varasem käitumine (vt Riigikohtu lahend 5(7)
3-23-2410 nr 3-3-1-24-17, p 13). Eelnevalt väljatoodud asjaoludest (nt valeandmete esitamine ja rahvusvahelise kaitse taotluse esitamine üksnes eesmärgiga vältida väljasaatmist) nähtub, et isiku varasem käitumine aga sellist usaldust ei tekita.
17.Kohtu hinnangul ei ole isiku kinnipidamine ja KPK-sse paigutamine kuni kaheks kuuks ebaproportsionaalne meede, arvestades, et eesmärgiks on tagada isiku kättesaadavus rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses toimingute tegemise ajaks (sh toimingute, mis eeldavad isiku isiklikku osavõttu või kohalolu (vt VRKS § 15 lg 1)). Tõhusamate alternatiivide puudumisel on taotletav meede mõõdukas. Samuti on PPA 28.10.2023 põhjendatult selgitanud, et juhul, kui menetluse käigus leiab kinnitust, et tegemist on sama isikuga, kes esitas Läti Vabariigis rahvusvahelise kaitse taotluse, kuid selle tagasilükkamisel lahkus omavoliliselt pagulaste keskusest, võtab tagasivõtmisepalve vormistamine ja esitamine ning sellele vastuse saamine kuni 2 kuud aega. Seejuures tuleb arvestada, et Lätis on keeruline olukord, arvestades ebaseaduslike sisserändajate hulka Läti-Valgevene piiril1.
18.Eeltoodust lähtuvalt rahuldab kohus PPA taotluse ning annab loa puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 29.12.2023 (kaasa arvatud).