Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tiina Pappel, Einar Vene 25. oktoober 2023, Tartu 3-22-1452 X kaebus Viru Vangla 19. aprilli 2022. a otsuse nr 610/10129-2 tühistamiseks, kohustava ettekirjutuse tegemiseks tagada väljaviimine või alternatiivselt ettekirjutuse tegemiseks asja uueks otsustamiseks Tartu Halduskohtu 31. mai 2023. a määrus X määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja – X Vastustaja – Viru Vangla
RESOLUTSIOON
Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 31. mai 2023. a määrus muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates, mis puudutab asjas menetluse lõpetamist. Menetlusabi andmata jätmise osas ei ole määrus edasi kaevatav.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X esitas 11. aprillil 2022 Viru Vanglale taotluse võimaldada talle vangistusseaduse (VangS) § 32 lg-de 1 ja 2 alusel väljasõit ilma saatjata ajavahemikul 27. kuni 29. aprill 2022. Viru Vangla tagastas
19.aprilli 2022. a otsusega nr 6-10/10129-2 X esitatud taotluse VangS § 32 lg 6 alusel läbivaatamatult, kuna taotluse esitaja kannab eluaegset vangistust kinnises vanglas.
2.X esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla 19. aprilli 2022. a otsuse tühistamiseks, kohustava ettekirjutuse tegemiseks tagamaks väljaviimine või alternatiivselt ettekirjutuse tegemiseks asja uueks otsustamiseks. Kaebaja palus jätta asjas kohaldamata VangS § 32 lg 6 ning tunnistada see põhiseadusega vastuolus olevaks. Kaebaja taotles ka enda vabastamist riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel.
3.Tartu Halduskohus andis 2. mai 2023. a kohtunõudega kaebajale võimaluse minna vaidlustatud otsuse tühistamisnõudelt üle selle õigusvastasuse tuvastamise nõudele, sest kuupäevad, milleks kaebaja väljasõitu taotles, on möödunud, mistõttu ei oma keelduv otsus enam mõju ning tühistamisja kohustamiskaebus on muutunud lubamatuks. Vastuseks kohtunõudele leidis kaebaja, et Viru Vangla 19. aprilli 2022. a otsuse mõju ei ole lõppenud, kuna vangla otsus on kaalutlusvigane. Otsuse andmisel ei ole kaalutlusõigust üldse teostatud ega uurimisprintsiipi järgitud. Vangla oleks pärast
taotluses märgitud kuupäevade möödumist pidanud uurima, kas väljasõit on veel aktuaalne või/ja kas kaebajale sobib väljasõiduks mõni teine kuupäev. Kaebaja märkis, et vaidlusalune otsus ei ole kehtetuks tunnistatud, mistõttu on see kehtiv. Kaebaja jäi esitatud nõuete juurde, paludes kaebus tühistamis- ja kohustamisnõuetes rahuldada.
4.Tartu Halduskohus lõpetas 31. mai 2023. a määrusega käesoleva haldusasja menetluse, jättis läbi vaatamata taotluse kaebaja vabastamiseks riigilõivu tasumise kohustusest ning taotluse tunnistada VangS § 32 lg 6 põhiseadusega vastuolus olevaks. Halduskohus esitas määruses alljärgnevad põhjendused.
4.1.Halduskohus leidis, et otsuse, millega vangla tagastas kaebaja taotluse lühiajalisele väljasõidule lubamiseks 27. kuni 29. aprillil 2022 läbivaatamatult, mõju on lõppenud ning tühistamiskaebus ei ole enam kohane õiguskaitsevahend, sest kuupäevad, milleks kaebaja väljasõitu taotluses, olid kaebuse esitamise ajaks möödunud (vt Tartu Ringkonnakohtu 30. märtsi 2017. a määrus asjas nr 3-15-2189, p 10). Haldusmenetluse seaduse § 61 lg 2 kohaselt kehtib haldusakt kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti. Halduskohus selgitas täiendavalt, et haldusakti kehtivus ei sõltu selle õiguspärasusest, mistõttu isegi kui selle andmisel ei teostatud kaalutlusõigust, ei muuda see vaidlustatud otsust kehtivaks.
4.2.Tühistamiskaebuse rahuldamisel ei saaks kaebaja luba lühiajaliseks väljasõiduks. Kohus ei saa kohustada haldusorganit tegema toimingut, mille tegemise aeg on möödunud.
4.3.HKMS § 152 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. HKMS § 152 lg 3 sätestab, et kui HKMS § 152 lg-s 1 sätestatud asjaolud ilmnevad enne kaebuse menetlusse võtmist, lõpetatakse menetlus kaebust menetlusse võtmata. HKMS § 152 lg 2 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb. Kaebaja ei väljendanud soovi minna üle vaidlustatud otsuse õigusvastasuse tuvastamise nõudele, mistõttu halduskohus lõpetas asja menetluse HKMS § 152 lg 4 p 1 alusel.
4.4.Kuna halduskohus lõpetas asja menetluse kaebust menetlusse võtmata, puudus vajadus lahendada kaebaja taotlust tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks VangS § 32 lg 6 ning taotlust riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks. Halduskohus jättis nimetatud taotlused seetõttu läbi vaatamata.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
5.X esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse Tartu Halduskohtu 31. mai 2023. a määruse peale ja palub selle tühistamist, asja halduskohtule tagasisaatmist ja tema vabastamist riigilõivu tasumisest järgnevatel põhjendustel.
5.1.Kaebaja esitas halduskohtule nõuded vangla otsuse tühistamiseks ning vangla kohustamiseks, mis on HKMS § 37 lg 2 p-de 1 ja 2 kohaselt lubatavad. Riigikohus on otsuses nr 3-16-517 märkinud, et kohus hindab haldusakti õiguspärasust haldusakti andmise aja seisuga. Seepärast tuleb haldusakti õiguspärasust hinnata haldusakti andmise ajal olemasolevate faktide põhjal. Pärast haldusakti andmist toimunud sündmused ei mõjuta haldusakti õiguspärasust. Samuti on Riigikohus otsuses nr 3-17-1329 märkinud, et HKMS § 158 lg 3 järgi ei hinda kohus eraldivõetuna kaalutlusotsuse otstarbekust ega teosta haldusakti või toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest. Halduskohus on nende põhimõtete vastu käesoleval juhul eksinud.
5.2.Kaebaja leiab, et vaidlustatud haldusakti tühistamine ja vangla kohustamine on jätkuvalt aktuaalsed, sest väljasõit on vajalik ja kaebajale sobib iga kuupäev, seda on ta ka halduskohtule maininud. Seega on halduskohus ebaõigesti haldusasja menetluse lõpetanud ning kaebaja kaebeõigust piiranud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
7.Kaebaja taotl2134es Viru Vanglalt luba lühiajaliseks väljasõiduks ajavahemikul 27. kuni 29. aprill 2022. Viru Vangla tagastas esitatud taotluse läbivaatamatult 19. aprilli 2022. a otsusega, kuna VangS § 32 lg 6 kohaselt ei anta lühiajalise väljasõidu luba eluaegset vangistust kinnises vanglas kandvale kinnipeetavale. Seepeale esitas kaebaja halduskohtule kaebus nimetatud otsuse tühistamiseks ja vanglale kohustava ettekirjutuse tegemiseks tagad tema vanglast väljaviimine või kohustada vanglat asja uuesti otsustama. Halduskohus lõpetas vaidlustatud määrusega haldusasja menetluse, sest tühistamis- ja kohustamiskaebus ei ole lubatavad, kuna vaidlustatud vangla otsus on aja möödumise tõttu oma mõju kaebaja õigustele minetanud ning esitatud nõuete läbivaatamine ei aita kuidagi kaasa kaebaja õiguste kaitsele. Halduskohus küll võimaldas kaebajal minna üle vaidlustatud haldusakti õigusvastasuse tuvastamise nõudele, kuid kaebaja ei pidanud seda vajalikuks ja jäi oma seisukoha juurde, et tühistamis- ja kohustamisnõude esitamine on lubatav.
8.Ringkonnakohus selgitab kaebajale, et HKMS §-s 152 on toodud menetluse lõpetamise alused, mille esinemise korral ei saa kohus asuda asja sisuliselt läbi vaatama ning peab asja lahendamisest keelduma. Halduskohus lõpetas haldusasja menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, mis sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. Kui kohus on tuvastanud vastava aluse esinemise, ei ole õigusemõistmine seaduse kohaselt lubatav. Ehkki see regulatsioon ei näe otsesõnu ette menetluse lõpetamist siis, kui haldusakti mõju on lõppenud, tuleb sellest regulatsioonist lähtuda analoogia korras ka haldusakti mõju lõppemise juhtudel, sest haldusakti mõju lõppemine on samaväärne sellega, nagu oleks haldusakt tagasiulatuvalt kehtetuks tunnistatud. Mõlemal juhul, nii haldusakti mõju lõppemisel kui tagasiulatuval kehtetuks tunnistamisel on haldusakti mõju täielikult kadunud ja seda poleks nagu kunagi antudki. Ka käesoleval juhul ei oma väljasõidust keeldumine, mille puhul soovitud kuupäevad on juba möödunud, enam mingit mõju kaebaja õigustele, kuna ka kaebuse rahuldamise ja keeldumise tühistamise korral ei saaks kaebaja enam soovitud ajal väljasõidule, sest need kuupäevad on juba möödunud. Sellises olukorras on õigeks ja kohaseks õiguskaitsevahendiks just tuvastamisnõue, täpsemalt tühistamiskaebuselt tuvastamiskaebusele ülemineku nõue, mille puhul on vajalik ära näidata põhjendatud huvi, st see, miks on haldusakti õigusvastasuse tuvastamine kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Nähtuvalt asja materjalidest andis halduskohus 2. mai 2023. a kohtunõudega kaebajale võimaluse tuvastamiskaebusele üleminekuks ning selle äranäitamiseks, miks on tuvastamiskaebuse esitamine kaebaja õiguste kaitseks vajalik (dtl 26). Kaebaja seda võimalust ei kasutanud, tuvastamiskaebusele üleminekut ei soovinud ning enda põhjendatud huvi ära ei näidanud. Seega oli kaebuse tagastamine õiguspärane.
9.Ringkonnakohtule jäävad arusaamatuks kaebaja viited kohtupraktikale ja HKMS § 158 lg-dele 2 ja 3, kus käsitletakse ajahetke, mil hinnatakse haldusakti õiguspärasust ja keelatakse kohtul teostada haldusakti õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest. Kuna vaidlustatud haldusakt ei oma kaebaja õigustele enam mingit mõju, ja seda vaatamata asjaolule, et kaebaja on jätkuvalt kinnipeetav, ei saanudki kohus asuda kontrollima vaidlustatud haldusakti õiguspärasust, seda enam, et kaebaja ei soovinud vangla otsustuse osas jätkutuvastuskaebuse esitamist. Kaebaja arusaam, et haldusakt võis olla kaalutlusvigadega, ei tähenda, et see taastaks haldusakti kehtivuse ja et seda saaks tühistada. Tühistamiskaebust saab reeglina esitada kehtiva haldusakti peale. Praegusel juhul sellise olukorraga tegemist ei ole. Kui kaebaja peaks leidma, et tal on jätkuvalt olemas vajadus lühiajalisele väljasõidule saamiseks, saab ta soovi korral esitada vanglale uue taotluse. Lisaks ei ole välistatud, et kaebaja saab taotleda hoopiski lühiajalist väljaviimist VangS § 33 alusel.
10.Ühtlasi on õige halduskohtu järeldus, et kui asjas on menetlus lõpetatud, puudub igasugune vajadus koos kaebusega esitatud taotluste läbivaatamiseks, st puudub vajadus hinnata VangS § 32 lg 6 põhiseaduspärasust, mis välistab lühiajalisele väljasõidule eluaegse kinnipeetava lubamise ning lahendada kaebaja esitatud menetlusabi taotlust tema vabastamiseks riigilõivu tasumise kohustusest.
11.Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest jätab ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 31. mai 2023. a määruse muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.