Khri Khristiana Zalevskaia ja Inna Podolskaia kaebus Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) poolt 05.01.2023 Narva-1 PP piiripunktis nende suhtes väljastatud sisenemiskeeld nr 2101230000145
RESOLUTSIOON
1.Tagastada kaebus.
2.Kaebajate menetluskulud jäävad nende endi kanda. Edasikaebamise kord ja muud selgitused Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Määrus toimetada kätte kaebaja esindajale.
ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT
1.Kaebajad leiavad halduskaebuses, mis esitati Tartu Halduskohtule 3.2.2023, et hoolimata asjaolust, et haldusasjas nr 3-22-567 Tallinna Halduskohus 5.1.2023 määrusega keelas kuni 30 päevaks kaebajate välja saatmise Vene Föderatsiooni, saadeti kaebajad 5.1.2023 Narva piiripunkti kaudu Vene Föderatsiooni. Samal kuupäeval 5.1.2023, tuginedes Tallinna Halduskohtu 5.1.2023 määrusele, soovisid kaebajad Eesti Vabariiki naasta, kuid PPA väljastas kaebajate suhtes Eesti Vabariiki sisenemise keelud ja ei lubanud kaebajaid Eesti Vabariiki. Kaebajad on haldusasjas nr 3-22-567 vaidlustanud rahvusvahelise kaitse taotluse kohta tehtud otsused (Khristiana Zalevskaia 9.2.2022 korduva rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise otsus nr 7002010031-2 ja Inna Podolskaia 11.02.2022 korduva rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise otsus nr 7002010032-2). Lõplik otsus nimetatud asjas jõustunud ei ole, kuna kaebajad on esitanud apellatsioonkaebuse halduskohtu 19.12.2022 otsusele. Kaebajad viibivad hetkel Venemaal Kingisepa linnas ja ootavad võimalust Eestisse naasmiseks. Tallinna halduskohus rahuldas haldusasjas nr 3-22-567 05.01.2023 määrusega osaliselt kaebajate 05.01.2023 esitatud esialgse õiguskaitse taotluse ning keelas kuni 30 päevaks nende välja saatmise Venemaa Föderatsiooni. Järelikult oli kaebajatel 05.01.2023 õiguslik alus Eesti Vabariigis viibimiseks. Õigus Eestis viibida sisaldab olemuslikult ühtlasi õigust Eestisse saabuda. Järelikult võis olla alusetu PPA poolt kaebajate suhtes sisenemiskeelu kohaldamine, millisel juhul tuleb need keelud tühistada. Käesolevaga vaidlustatavate sisenemiskeeldude väljastajaks on märgitud Meelis Pille, kuid sisenemiskeelu dokumendis ei ole märgitud tema ametikoha nimetust. Politsei- ja Piirivalveameti kontaktide veebiotsingu tulemus Meelis Pille
3-23-243 nimelist isikut ei sisalda (vt lisatud otsingu väljatrükk). Seetõttu ei ole võimalik kontrollida, kas sisenemiskeelud on väljastatud pädeva isiku poolt. Kui kaebajate suhtes väljastatud sisenemiskeelud ei ole antud selleks pädeva isiku poolt, paluvad kaebuse esitajad halduskohtul tuvastada sisenemiskeeldude tühisus. Khristiana Zalevskaia palub halduskohtul tühistada Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) poolt 05.01.2023 Narva-1 PP piiripunktis Khristiana Zalevskaia suhtes väljastatud sisenemiskeeld. Inna Podolskaia palub halduskohtul tühistada Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) poolt 05.01.2023 Narva-1 PP piiripunktis Inna Podolsskaia suhtes väljastatud sisenemiskeeld nr 2101230000145.
2.Kohus on seisukohal, et kaebus kuulub tagastamisele, kuna kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 121 lg 2 p 2).
3.Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet on seisukohal, et kaebus ei ole põhjendatud ja kaebuse menetlusse võtmiseks puudub alus.
4.HKMS § 121 lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebuse rahuldamisega ei oleks võimalik saavutada kaebuse eesmärki.
5.Sisenemiskeeld on oma olemuselt ühekordne tõkend, mis rakendub juhul, kui: a. Puudub kehtiv reisidokument b. Reisidokument on võltsitud c. Puudub viisa või elamisluba d. Viisa või elamisluba on vale, järele tehtud või võltsitud e. Puuduvad asjakohased dokumendid mis õigustaksid reisi eesmärki ja tindimusi f. On 180-päevase perioodi jooksul juba viibinud Euroopa Liidu territooriumil 90 päeva. g. Puuduvad piisavad elatusvahendid, arvestades riigis viibimise kestust ja olemust, või päritoluriiki naasmiseks või transiidiks vajalikud vahendid h. Asjaomasele isikule on kehtestatud sisenemiskeeld SIS infosüsteemis või siseriiklikus registris i. Peetakse ohtlikuks ühe või mitme Euroopa Liidu liikmesriigi avalikule korrale, sisejulgeolekule, rahvatervisele või rahvusvahelistele suhetele
6.Antud juhul oli kaebajate piiriületus tõkestatud põhjusel (C), ehk kaebajatel puudusid kehtiv viisa või elamisluba. Halduskohus nõustub PPA arvamusega, et riigil on suveräänne õigus kontrollida välismaalaste riiki sisenemist, riigis viibimist ja riigist väljasaatmist. Rahvusvahelisest õigusest ega Euroopa Liidu (edaspidi EL) õigusest ei tulene kolmanda riigi kodanikule põhiõigust Schengeni alale automaatseks sisenemiseks. PPA on kaebajatele sisenemiskeelu otsuse tegemisel lähtunud seadustest tulenevatest nõuetest ning ei ole vääralt kohaldanud väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) ja 09.03.2016 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusest 2016/399 tulenevaid norme. 09.03.2016 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse nr 2016/399 artikkel 14 lg 1 sätestab, et kolmanda riigi kodanikul, kes ei vasta kõigile artikli 6 lõikes 1 sätestatud tingimustele ja kes ei kuulu artikli 6 lõikes 5 osutatud isikute kategooriatesse, on keelatud siseneda liikmesriikide territooriumile. See ei piira varjupaigaõiguse, rahvusvahelise kaitse ega pikaajaliste viisade väljastamisega seotud erisätete kohaldamist.
7.Kaebajad väidavad kaebuses, et lõplik otsus haldusasjas nr 3-22-567 ei ole veel jõustunud, sest nad on esitanud apellatsioonkaebuse Tallinna Halduskohtu 19.12.2022 otsusele, millega jäeti kaebajate kaebused rahuldamata. Väär on kaebuse esitajate väide, et apellatsioonkaebuse menetluse ajal on kaebajatel õigus Eestis viibida.
3-23-243
8.Halduskohus märgib, et Tallinna Ringkonnakohus on 28.9.2023 Khristiana Zalevskaia ja Inna Podolskaia apellatsioonkaebuse rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 19. detsembri 2022. a otsuse muutmata. Otsus pole veel jõustunud. Kohus märkis, et „ rahvusvahelise kaitse saamiseks peavad kaebajad vastama pagulase seisundile Genfi konventsiooni, Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2011/95/EL ja VRKS § 4 lg 1 mõttes. Genfi konventsiooni määratluse järgi on pagulaseks isik, kes põhjendatult kartes tagakiusamist rassi, usu, rahvuse, sotsiaalsesse gruppi kuulumise või poliitiliste veendumuste pärast viibib väljaspool kodakondsusjärgset riiki ega suuda või kartuse tõttu ei taha saada sellelt riigilt kaitset või kes nimetatud sündmuste tagajärjel viibib kodakondsusetuna väljaspool oma endist asukohariiki ega suuda või kartuse tõttu ei taha sinna tagasi pöörduda. Haldusasjas nr 3-20-2159 leidsid nii Tallinna Halduskohus kui ka Tallinna Ringkonnakohus, et kaebajate väited tagakiusust Venemaa Föderatsioonis ei ole tõendatud ja seega ei ole alust pidada kaebajaid pagulasteks. Kohtud jõudsid järeldusele, et kaebajad ei ole poliitiliste hoiakute ja sotsiaalsesse gruppi kuulumise tõttu Venemaal süstemaatiliselt taga kiusatud ning nende elu ei ole ohus. Seetõttu ei olnud kaebajaid alust tunnustada ka täiendava kaitse saajatena, sest Venemaale naastes ei ähvarda neid tõsine oht. Seksuaalvähemuste olukord Venemaal on jätkuvalt halb ja ühiskonna suhtumine neisse ei ole paranenud. ÜRO Inimõiguste Nõukogu eriraportööri 15.09.2023 raport inimõiguste olukorrast Venemaa Föderatsioonis1 (p 41) kinnitab, et mitteheteroseksuaalsed isikud võivad üha enam seista Venemaa homofoobses ühiskonnas silmitsi vägivalla, ebaseadusliku vahistamise ja alusetute kriminaalsüüdistustega. On dokumenteeritud mitmeid juhtumeid, näiteks Tšetšeenias, kus politsei ja julgeolekujõud on väidetavalt pressinud välja, röövinud ja piinanud LGBTIQ+ inimesi. Siiski ei viita asjas kogutud tõendid, et tagakiusukartus kaebajate seksuaalse sättumuse tõttu oleks objektiivselt põhjendatud. Kaebajad ei ole pärit Tšetšeeniast ega Kaukaasiast, kus päritoluriigi info viitab kõige sagedamini sellistele juhtumitele. Vägivalla, ebaseadusliku vahistamise või alusetute kriminaalsüüdistuste juhtumid ei ole Venemaa Föderatsioonis mitteheteroseksuaalsete naiste suhtes levinud väga laialdaselt. Päritolumaa info kinnitab neid eelkõige homoseksuaalsete meeste suhtes ja piirkonniti. Kaebajad ei elanud tõenditest nähtuvalt Kaukaasias ega Tšetšeenias. Päritolumaa info ei kinnita, et ametivõimud oleksid loobunud LGBT kogukonda kuuluvate inimeste vastu toime pandud rünnakute uurimisest ja selle eest karistamisest. Nagu haldusasjas nr 3-20-2159 tuvastati, ei ole kaebajad selle kogukonna aktivistid. Asjaolu, et pärast Riigikohtu poolt kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmist võtsid kaebajad ühendust päritoluriigi ametiasutustega, ei veena, et kaebajaid ähvardaks alusetu süüdimõistmine. Pagulase määratluse hulka ei kuulu kodakondsusriigi relvajõudude kohta teisele riigile teabe jagamise eest määratava karistamise oht. Pagulase staatuse andmiseks oleks kaebajatele alust juhul, kui neid ähvardaks karistamine poliitiliste veendumuste eest, mitte aga riigisaladuse lekitamine või muu tegevus, mis on keelatud valdavas osas riikidest. Vastustaja selgitas õigesti, et kuna kaebajatel puudub poliitiline profiil, ei saa neil olla poliitilisi eesmärke, mille poole püüelda ja seetõttu ei saa osalemist Naiskodukaitse kursustel või teabe avaldamist päritoluriigi relvajõudude kohta pidada kantuks poliitilisest eesmärgist. Kui kaebajaid ähvardab neil kursustel osalemise või teabe edastamise tõttu karistus, ei ole tegemist tagakiusuga poliitiliste veendumuste või seksuaalse sättumuse tõttu, vaid karistamisega teise riigi riigikaitselises organisatsioonis tegutsemise või riigisaladuse avaldamise eest. Nende kuritegude eest karistamine ei ole sel juhul kantud kaebajate poliitilistest veendumustest. Kaebajate poolt päritoluriigi ametivõimude teavitamine oma käitumisest ei ole ka ringkonnakohtu hinnangul poliitilise eesmärgiga, vaid viitab varjupaigasüsteemi kuritarvitamisele eesmärgiga vältida varjupaigataotluse rahuldamata jätmist ja päritoluriiki tagasisaatmist. Seega ei saa väidetavat Venemaa riigireetmist pidada kuriteoks, millel olid
3-23-243 poliitilised eesmärgid. Halduskohus selgitas siiski ka põhjendatult, et kaebajate karistamine ei ole tõenäoline. On usutav, et kui kaebajaid oleks tahetud karistada, oleks menetlust alustatud kohe. Karistuse võimalikkust võiks tõendada see, kui kaebajad oleks kuulutatud tagaotsitavaks, neile oleks esitatud mõni kutse või proovitud nende asukohta välja selgitada. Kaebajad saadeti 05.01.2023 kl 14.20 Eestist välja vahetult enne halduskohtu esialgse õiguskaitse määruse PPAle kättetoimetamist. Apellatsioonimenetluses ei ole kaebajad ega nende esindaja esitanud väiteid, et Venemaale tagasisaatmise järel oleks kaebajaid karistatud või algatatud nende vastu kriminaalmenetlus. Üksikisikute õiguste piirangud on Venemaa Föderatsioonis muutunud pärast laiaulatuslikku agressiooni Ukraina vastu alates 24.02.2022 intensiivsemaks, ent kaebajad ei ole seeläbi eriliselt kannatavate isikute grupis. Puuduvad tõendid, et kaebajaid ähvardaks mobilisatsioon. Sagenenud sõjalised rünnakud Venemaal paiknevate objektide vastu ei anna alust rahvusvahelise kaitse taotluse rahuldamiseks, sest kaebajatel on võimalik paikneda eemal sõjalistest objektidest ja annekteeritud Ukraina aladest „.
9.VRKS § 31 lg 1 p 2 kohaselt on lõplik otsus VRKS tähenduses PPA otsus taotluse tagasilükkamise või rahvusvahelise kaitse kehtetuks tunnistamise kohta, mille peale esitatud kaebuse on halduskohus jätnud rahuldamata. Selles normis ei peeta silmas jõustunud halduskohtu lahendit. VRKS § 31 lg 1 p 2 kohane lõplik otsus lõpetab rahvusvahelise kaitse menetluse, kuid ei välista kaebajate üldist kaebeõigust ega ka õigust taotleda õiguskaitsevahendi kohaldamist. Kaebajate õiguse üle viibida kohtuvaidluse ajal Eestis saab pärast halduskohtu otsuse tegemist kohus otsustada esialgse õiguskaitse kohaldamise teel (Riigikohtu halduskolleegiumi 02.03.2017 määrus asjas nr 3-3-1-54-16, p-d 16–17).
10.Kaebajad viibisid Eestis ebaseaduslikult ja nad saadeti 05.01.2023 kell 14:20 Eestist välja. Samal päeval kl 14.35 toimetati PPA-le kätte Tallinna Halduskohtu sama päeva määrus, millega keelati kaebajate Eestist väljasaatmine. Kaebajate väljasaatmist ei olnud enam võimalik peatada, sest määruse saamise hetkeks olid kaebajad juba Eestist välja saadetud. Peale 05.01.2023 Eestist väljasaatmist puudus kaebajatel seaduslik alus Eestisse sisenemiseks. Kaebajatel puudus kehtiv viisa või elamisluba. Kaebajatele 05.01.2023 piiripunktis Narva-1 PP (maantee) väljastatud sisenemiskeelu otsused on vormistatud PPA pädeva ametniku poolt.
11.Kirjeldatu alusel on halduskohus seisukohal, et kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel, kuna sisenemiskeeld on ainuke võimalik ühekordne tõkend piiriületuse tõkestamiseks ning kaebuse rahuldamisega ei oleks võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Eeltoodud põhjendustel tagastab kohus kaebuse HKMS §121 lg 2 p 2 alusel.
12.Kaebajate võimalikud menetluskulud jäävad nende endi kanda k.a tasutud riigilõiv ( HKMS § 104 lg 5 p 2). (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.