X. X.i kaebus Keskkonnaameti 12.09.2023 kirjale nr DM-125247-11
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – X. X., volitatud esindaja vandeadvokaat Karl Haavasalu Vastustaja – Keskkonnaamet Kolmas isik – AKTSIASELTS TALLINNA VESI
Menetlustoiming
Kolmanda isiku kaasamine, kaebuse tagastamine, esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine
RESOLUTSIOON
1.Kaasata haldusasja menetlusse kolmanda isikuna AKTSIASELTS TALLINNA
VESI.
2.Tagastada kaebus.
3.Jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
4.Kaebaja menetluskulud jäävad tema enda kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
AKTSIASELTS TALLINNA VESI (edaspidi AS TV) esitas tsiviilasjas nr 2-18-9777 hagi X. X.i kui Xxx kinnistu omaniku vastu tema kohustamiseks Soodla jõe paisutamisest Xxx kinnistule tulenevate mõjutuste talumiseks ning nõusolekute andmiseks. Harju Maakohtu 24.10.2018 määrusega tsiviilasjas 2-18-9777 kohustati hagi tagamise korras Xxx kinnistu omanikku (X. X.) andma veeseaduse § 17 lg-s 1 nimetatud nõusolek AS-i TV poolt Soodla jõe paisutamise jätkamiseks.
2.Keskkonnaamet (edaspidi KeA) andis 30.09.2019 korraldusega nr. 1-3/19/2018 AS-ile TV tähtajatu vee erikasutusloa nr. L.VV/332501, mille uueks numbriks on KL-506050 ja mis mh võimaldab Soodla jõe vee paisutamist (edaspidi 30.09.2019 erikasutusluba). KeA andis loa Soodla jõe paisutamiseks Soodla paisul kooskõlas Harju Maakohtu 24.10.2018 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-18-9777 tingimusel, et tsiviilasjas nr 2-189777 jõustuva lõpliku kohtulahendiga veeseaduse § 17 lg 1 kohane maaomaniku nõusolek asendatakse (erikasutusloa punkt 2.2.6). Erikasutusloa kõrvaltingimuseks oli, et KeA muudab või tunnistab kehtetuks korraldusega antud vee erikasutusloa Soodla paisul paisutamise osas, kui AS-i TV hagi tsiviilasjas nr 2-18-9777 ei rahuldata ning kohtulahendi jõustumisega veeseaduse § 17 lg 1 kohast maaomaniku nõusolekut ei asendata (erikasutusloa punkt 4.3).
3.Tsiviilasi 2-18-9777 lõppes Riigikohtu 08.06.2023 määrusega, milles Riigikohus otsustas jätta AS-i TV hagi X. X. vastu läbi vaatamata ja tühistada Harju Maakohtu 24.10.2018 hagi tagamise määruse. Põhjuseks oli veeseaduse normide muutumine kohtumenetluse ajal, mille tulemusena ei olnud AS-il TV õigust avalikule huvile tuginedes tsiviilkorras X. X. nõusoleku asendamist nõuda. Riigikohus leidis, et ülekaaluka avaliku huvi olemasolu või puudumist hindab KeA sellekohase haldusakti andmisel, st hageja vee paisutamise jätkamise küsimuse üle otsustamisel veeloa andmise haldusmenetluses.
4.X. X. esitas 30.06.2023 KeA-le taotluse haldusmenetluse uuendamiseks seonduvalt 30.09.2019 erikasutusloaga ning erikasutusloa kehtetuks tunnistamiseks Soodla Xxx paisutamise osas. Samuti taotles X. X., et KeA keelduks AS-ile TV vee erikasutusloa väljastamisest puutuvalt Soodla jõel vee paisutamisse ja esitas alternatiivsed lahendused, millistel tingimustel vee erikasutusluba Soodla jõe paisutamise osas anda.
5.KeA teavitas 03.07.2023 kirjaga nr DM-125247-1, et algatab AS-ile TV antud keskkonnaloa nr KL-506050 (ehk 30.09.2019 erikasutusloa) muutmise menetluse vastavalt keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (edaspidi KeÜS) § 59 lg 2 punkti 3 ja § 53 lg 1 punkti 11 koosmõjule, mille käigus hindab ülekaaluka avaliku huvi olemasolu veeseaduse (edaspidi VeeS) § 192 lg 2 rakendamiseks Soodla jõe paisutamisel Soodla paisuga. Kirjas käsitleti Riigikohtu määrust tsiviilasjas 2-18-9777 ja muutunud veeseadust ning võimaldati esitada ettepanekud või vastuväited kahe nädala jooksul.
6.X. X. küsis 05.07.2023 e-kirjas KeA-lt selgitusi 03.07.2023 kirja tähenduse kohta ning märkis, et selles pole üldse käsitletud tema 30.06.2023 taotlust. Seoses esindaja puhkusega palus X. X. KeA 03.07.2023 kirjaga antud tähtaja pikendamist kuni 15.08.2023. Vastuseks teatas KeA 06.07.2023 kirjas nr DM-125247-6, et arvestab X. X. sooviga olla menetlusse kaasatud, sh esindaja vahendusel, ning arvestab tähtaegade määramisel esindaja puhkusega. Lisaks tõi KeA välja, et vastas 06.07.2023 kirjaga nr DM-125247-4 X. X. uuendamise taotlusele, et arvestab tema arvamust ja selgitusi ning lahendab esitatud taotlused keskkonnaloa muutmise menetluses.
7.X. X. esitas 15.08.2023 KeA-le kirja vastuseks KeA 03.07.2023 kirjale nr DM-125247-1. Kirjas leiti, et KeA peaks menetluse uuendama, kuid algatatud on hoopis keskkonnaloa muutmise menetlus, mille tingimused ei ole täidetud. Lisaks leidis X. X., et KeA määratletud küsimuste ring keskkonnaloa muutmise menetluses on liiga kitsas.
8.KeA vastas isiku 15.08.2023 kirjale 12.09.2023 kirjaga nr DM-125247-11 „Selgitused AKTSIASELTS TALLINNA VESI keskkonnaloa nr KL-506050 muutmise menetluse osas“. Vastuse punktis 1 selgitas KeA, et haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 44 lg 1 punktis 2 toodud menetluse uuendamise alust ei esine ja igatahes saab X. X. oma seisukohad esitada ning KeA neid kaaluda keskkonnaloa muutmise menetluses. KeA-l on õigus kas luba muuta või kehtetuks tunnistada. Punktis 2 leiti, et esinevad keskkonnaloa muutmise alused. Punktis 3 andis KeA võimaluse esitada arvamus veel kuni 27.10.2023. Edasi selgitati kirjas, et käimasolevas menetluses vaatab KeA üle Soodla jõe paisutamiseks Soodla paisuga seotud tingimused; AS-il TV on 12.09.2023 palutud selgitada keskkonnaloa kohustuse täitmisega seotud asjaolusid; paisjärvede uuringut ei ole KeA-le veel esitatud; KeA-le teadaolevalt pole AS TV keskkonnaloa nr KL-506050 nõudeid rikkunud; keskkonnaloa KL-506050 andmisel kaaluti kalade läbipääsu vajadust Soodla paisul, kuid kalapääsu rajamist ei peetud võimalikuks. 12.09.2023 kirjaga nr DM-125247-12 pikendas KeA keskkonnaloa muutmise menetluse tähtaega kuni 29.12.2023.
9.X. X. (edaspidi kaebaja) esitas 12.10.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse koos esialgse õiguskaitse taotlusega.
9.1.Kaebuse nõueteks oli tühistada KeA 12.09.2023 kiri nr DM-125247-11 (edaspidi vaidlustatav kiri) ja kohustada KeA-d 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest lahendama uuesti taotlus haldusmenetluse uuendamiseks ning otsustama konkreetsete, kaebaja välja toodud küsimuste üle (vt kaebuse lõpus taotluste punkti 4 koos alapunktidega).
9.2.Esialgse õiguskaitse korras taotles kaebaja keelata KeA-l AS-ile TV antud keskkonnaloa nr KL-506050 muutmise haldusakti andmine puutuvalt Soodla jõe vee paisutamisega kuni kohtuotsuse jõustumiseni käesolevas kohtuasjas. Taotluse põhjendused oli järgmised.
9.2.1.Kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus. Kaebaja soovib saavutada, et KeA lahendaks uuesti haldusmenetluse uuendamise taotluse ja otsustaks kaebaja soovitud küsimuste üle. KeA plaanib keskkonnaloa muutmise menetluses ilmselt otsuse teha aasta lõpus, kuid selleks ajaks pole jõustunud halduskohtu otsust praeguses asjas. Seega vältimaks olukorda, kus KeA muudab õigusvastaselt keskkonnaluba ilma haldusmenetlust uuendamata ja piirdub kitsalt analüüsiga ülekaaluka avaliku huvi olemasolust, ning haldusasja menetlus muutuks mõttetuks, sest kaebaja peaks hakkama vaidlustama keskkonnaloa muutmise haldusakti, vajab kaebaja õiguskaitset.
9.2.2.Kaebus ei ole perspektiivitu, sest kaebaja taotles haldusmenetluse uuendamist, selleks esinevad alused ja KeA tegi vaidlustatavas kirjas olulisi vigu kaalutlusõiguse teostamisel.
9.2.3.Esialgse õiguskaitsega on tagatud, et KeA otsustab keskkonnaloa osalise muutmise või osalise kehtetuks tunnistamise pärast käesolevas kohtuasjas kohtuotsuse jõustumist ning vastustajal on asjakohase haldusakti andmisel võimalik käsitleda vähemalt kõiki neid küsimusi, mis on asjassepuutuvad ja olulised. Kuivõrd vee paisutamine Soodla jões faktiliselt jätkub, siis ei kujuta esialgne õiguskaitse endas olulist raskust KeA-le ega AS-ile TV. Kaebajale on oluline aga saada selgus menetluse uuendamises ning oluliste küsimuste analüüsimises ja samuti vältida olukorda, et ta peaks veel üht haldusakti vaidlustama. Esialgne õiguskaitse ei kahjusta vastustajat ega avalikkust.
KOHTU PÕHJENDUSED
Kolmanda isiku kaasamine
10.Kohus leiab, et vaidlus haldusmenetluse üle, milles otsustatakse AS-ile TV väljastatud keskkonnaloa muutmine või kehtetuks tunnistamine, võib mõjutada ka AS-i TV õigusi ja kohustusi. Seetõttu kaasab kohus ta kolmanda isikuna menetlusse (HKMS § 20 lg 1). Kaebuse tagastamine
11.HKMS § 121 lg 2 kohaselt võib kaebuse määrusega selle esitajale tagastada, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus (punkt 1) või kaebuse rahuldamisega ei oleks võimalik saavutada kaebuse eesmärki (punkt 2).
12.Kaebaja soovib vaidlustatava KeA 12.09.2023 kirja1 tühistamist ja KeA kohustamist otsustamaks haldusmenetluse uuendamise üle uuesti, lahendades seejuures uuendatud menetluses need küsimused, mida kaebaja peab oluliseks. Kaebuse sisu ja mõtte võib kokku võtta selliselt, et kaebaja arvates on KeA niigi algatatud menetlus keskkonnaloa KL-5060502 muutmiseks ja tema taotletud uuendatud menetlus justkui kvalitatiivselt erinevad ning uuendatud menetluses saaks ta KeA-le ette kirjutada, mida tuleb menetluses analüüsida. Kaebaja arvates on tema õigused KeA algatatud haldusakti muutmise menetluses vähem kaitstud kui tema taotletavas uuendatud menetluses, ning kaebaja vajab just selgesõnaliselt menetluse uuendamist, mitte haldusakti muutmisele suunatud menetlust.
13.Kohtu hinnangul on kaebaja käsitlus menetluse uuendamise ja haldusakti muutmise menetluse eristamisest põhjendamatu. Menetluse uuendamise mõtteks on, et see võimaldab lõppenud haldusmenetluse uuesti avada ning menetluse lõpptulemuse ümber vaadata. HMS § 44 lg 2 järgi arvestatakse uuendatud menetluses HMS 4. peatüki 3. ja 4. jaos sätestatut (s.o haldusakti kehtivuse, muutmise ning kehtetuks tunnistamise sätteid). Ka kaebaja viidatud Riigikohtu 12.10.2009 otsuse nr 3-3-1-50-09 punktis 12 on märgitud, et haldusmenetluse uuendamise taotluse eesmärk on haldusakti kehtetuks tunnistamine või muutmine. Kohtu hinnangul KeA uuendas 03.07.2023 kirjaga nr DM-125247-1 3 keskkonnaloa KL-506050 menetluse, ja tähtsust pole sellel, et menetlust nimetatakse haldusakti „muutmise menetluseks“. KeA selgitas korduvalt, et kaebaja arvamust arvestatakse 03.07.2023 algatatud haldusmenetluses ja seal lahendatakse ka tema taotlused (nt 06.07.2023 kiri nr DM-125247-64 ja selles tehtud viide kirjale DM-125247-4; vaidlustatud kirjas lk 2 lõigu 5 lõpp, lk 3 lõigu 2 lõpp, lk 5 lõik 4). Olenemata menetluse nimetusest võib menetluse tulemuseks olla kas keskkonnaloa muutmine või kehtetuks tunnistamine, mis tuleneb otseselt juba 30.09.2019 erikasutusloa punktist 4.3. Asjaolu, et KeA esitas vaidlustatavas kirjas põhjendused, miks ei ole täidetud just kaebaja välja toodud alus menetluse uuendamiseks, ei kahjusta kaebaja õigusi. Kaebaja menetluslikud õigused on KeA algatatud menetluses samad kui oleks siis, kui KeA nimetaks menetlust „uuendatud haldusmenetluseks“. Kaebaja eesmärk, et keskkonnaloa KL506050 sisu vaadataks uuesti haldusmenetluses üle, on saavutatud (saavutamisel) ning menetlus selleks pooleli, mh on kaebajal võimalus esitada seisukohti kuni 27.10.2023. Seega kaebajal tuleb ära oodata menetluse lõpptulemus ning vajadusel vaidlustada tõenäoliselt selle aasta lõpus või uue aasta alguses antavat KeA otsust. Kohtusse pöördumine on praegusel hetkel ennatlik.
Kaebuse lisa 11 Vt kaebuse lisa 1, milleks on 30.09.2019 korraldus vee erikasutusloa nr L.VV/332501 andmiseks (uue nimetusega keskkonnaluba nr KL-506050
Kaebuse lisa 7
Kaebuse lisa 9
14.Kohus nõustub kaebajaga, et Riigikohtu praktikas on HMS § 44 kohasest menetluse uuendamisest keeldumise otsustusi peetud haldusaktiks (nt kaebaja viidatud asjad 3-3-1-50-09, 3-3-1-80-10). Sellegipoolest ei ole kaebaja vaidlustatud 12.09.2023 kiri kohtu hinnangul praegustel asjaoludel haldusaktiks, vaid tegemist on menetlustoiminguga. Vaidlustatud kirjaga ei otsustata kaebaja õiguste ega kohustuste üle ning kiri ei ole haldusmenetlust lõpetav, vaid sellega anti kaebajale selgitusi. Kohtu hinnangul võinuks KeA piirduda kirjas tõdemusega, et keskkonnaloa muutmise või kehtetuks tunnistatud menetlus ongi sisuliselt uuendatud menetlus, mitte tegeleda haldusmenetluse uuendamise taotluse „rahuldamata jätmisega“, kuid see ei muuda kirja olemust. Kirja põhjendusi HMS § 44 kohta tuleks käsitada selgitustena sellest, et uuendamise aluseks polnud kaebaja toodud põhjendus, vaid keskkonnaloa enda kõrvaltingimus, mis võimaldas haldusmenetluse uuesti ja lihtsamalt avada, mis tegelikult on ka kaebaja huvides.
15.HKMS § 45 lg 3 sätestab, et menetlustoimingu peale võib ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise. Kaebajal ei ole KeA 12.09.2023 kirja nr DM-125247-11 vaidlustamiseks ilmselgelt kaebeõigust, kuna see ei riku tema mittemenetluslikke õigusi ning selgitav kiri ei määra kuidagi ära menetluse lõpptulemust (samuti seda, et tulemus oleks õigusvastane). Uuendatud menetlus on käimas ja halduskohus teostab hiljem vajadusel järelkontrolli selle tulemusena antud haldusaktile, mille raames on võimalik käsitleda nii menetluslikku kui sisulist õiguspärasust (sh kas küsimuste ring, mida menetluses lahendati, oli piisav). Samuti on sisutu ja eesmärgipäratu menetlustoimingu vaidlustamisega kaasnev nõue KeA kohustamiseks otsustada haldusmenetluse uuendamise üle uuesti, kuna vastuseks on, et haldusmenetlus uuendati 03.07.2023 ning taotluse lahendamiseks puudub vajadus ja mõte. Selline kohustamisnõue ei ole kaebaja õiguste kaitseks vajalik (HKMS § 44 lg 1). Seega kokkuvõtvalt tuleb kaebus menetlustoimingu peale tagastada HKMS § 121 lg 2 punkti 1 alusel koosmõjus § 45 lg-ga 3, ning § 121 lg 2 punkti 2 alusel.
16.Puutuvalt nõudesse kohustada KeA-d otsustama haldusmenetluses nende küsimuste üle, mida kaebaja soovib, ei ole kaebajal samuti kaebeõigust. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda ja ette kirjutada haldusmenetluse sisu. Oma argumendid on ta saanud ja saab ka edaspidi menetluses esitada, millega arvestamist KeA korduvalt haldusasja materjalidest nähtuvalt kinnitas. Kohus märgib ka, et ei saa nõustuda kaebaja järeldusega, nagu KeA käimasolev haldusmenetlus viidaks läbi kitsalt selleks, et selgitada välja ülekaaluka avaliku huvi esinemine vee paisutamiseks Soodla jões. Sellest, et KeA arvestab kaebaja seisukohti ja lahendab tema taotlused haldusmenetluses, tuleneb ka, et KeA võtab seisukohad tema välja pakutud küsimustes. Kas ja millisel määral tuleb KeA-l neid küsimusi oluliseks pidada, on haldusorgani otsustada ning kohus ei otsusta seda haldusorgani eest ette ära. Kas midagi olulist on jäänud analüüsimata või hindamata, saab kontrollida haldusakti võimalikul vaidlustamisel.
17.Seega tuleb kaebus tervikuna tagastada. Kohus ei näe ka muid nõudeid, mida kaebajale tema õiguste kaitseks soovitada, vaid tal tuleb ära oodata haldusmenetluse tulemus. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine
18.HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Väljakujunenud kohtupraktika (Riigikohtu 22.09.2014 määrus nr 3-3-1-59-14, punkt 11) kohaselt on esialgse õiguskaitse kohaldamine vajalik siis, kui on kahjuliku tagajärje oht, kaebus ei ole ilmselgelt perspektiivitu ning kahjulike tagajärgede kõrvaldamine pole mõistlikul viisil võimalik. Kohus arvestab esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiivi ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg 3).
19.Kaebaja taotles esialgse õiguskaitse korras keelata KeA-l AS-ile TV antud keskkonnaloa nr KL-506050 muutmise haldusakti andmine puutuvalt Soodla jõe vee paisutamisega kuni kohtuotsuse jõustumiseni käesolevas kohtuasjas.
20.Kohus jätab esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
20.1.Esiteks peab esialgse õiguskaitse taotlus lähtuma vaidluse esemest. Kaebaja pole esitanud keelamiskaebust, mille raames sellist keelavat esialgset õiguskaitset taotleda, seega pole esitatud esialgse õiguskaitse taotlus lubatav.
20.2.Isegi, kui tõlgendada kaebaja tahet nii, et esialgse õiguskaitse taotlusest nähtuvalt sooviti esitada ka samasisuline keelamisnõue, siis kuuluks keelamisnõue tagastamisele kaebeõiguse puudumise tõttu HKMS § 121 lg 2 punkti 1 ja § 45 lg 1 alusel. Viimane säte näeb ette, et keelamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui on põhjust arvata, et vastustaja annab haldusakti või teeb toimingu, mis rikub kaebaja õigusi, ning õigusi ei saa tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel. Puudub alus arvata, et vastustaja annab kaebaja õigusi rikkuva haldusakti, kuna haldusmenetlus on pooleli, kaebaja saab selle raames oma argumendid esitada ja KeA arvestab nendega. Haldusakti sisu pole ette kindlaks määratud ja kohtul puudub ka alus arvata, et see oleks tõenäoliselt kaebaja õigusi rikkuv. Lisaks on kaebajal olemas tõhusam nõue, s.o nõuda menetluse tulemusel antud haldusakti tühistamist.
20.3.Kuna kohus tagastab kaebuse ja potentsiaalselt tagastatav oleks ka keelamisnõue, siis ei ole sellise kaebuse tulemuse tagamiseks põhjendatud esialgset õiguskaitset kohaldada.
20.4.Ka juhul, kui kohus kaebust ei tagastaks, on esialgse õiguskaitse taotlus sisult alusetu. Kaebajal puudub õiguskaitsevajadus selle järele, et KeA ei annaks keskkonnaloa KL-506050 muutmise menetluses haldusakti. Kaebaja argumendid on, et ta soovib just selgesõnaliselt uuendamist ja praeguse asja menetlus muutuks mõttetuks, kui ta peab hakkama vaidlustama ka keskkonnaloa muutmise haldusakti. Kohus ei korda eespool toodud põhjendusi, et uuendamine on juba saavutatud. Ka juhul, kui kaebaja või kõrgema astme kohtud sellega ei nõustu, ei ole tagajärg, et kaebaja peaks vaidlustama keskkonnaloa muutmise haldusakti, selline, mis kahjustaks kaebajat pöördumatult. Ebamugavus, kulude kandmine vms haldusakti vaidlustamisel ei anna välja esialgse õiguskaitse vajaduse mõõtu. Teiseks nähtub eespoolt, et kaebusel pole ilmselgelt perspektiivi. Kolmandaks, isegi kui õiguskaitsevajadust möönda, siis ei kaaluks kaebaja õigused üles vastustaja õigust viia haldusmenetlus läbi tema enda otsustusõiguse alusel, arvestades ka kaebuse perspektiivitust. Menetluslikud küsimused
21.HKMS § 104 lg 5 punktist 2 lähtuvalt ei tagasta kohus tasutud riigilõivu. Kaebaja menetluskulud jäävad tema enda kanda (HKMS § 108 lg 4).
22.Kui kaebaja soovib, et määruse jõustumisel selle Riigi Teatajas avaldamisel oleks tema nimi või muud andmed tähemärgiga asendatud või teatud andmed avaldamata, siis on tal võimalus esitada kohtule aegsasti vastav taotlus (HKMS § 175 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.